Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjavahemärgid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koma, lauses, osalause, eraldata, lauselühend, laused, komaga, lauselühendi, lauset, koolon, liitlause, osalaused, koondlause, loetelu, lihtlause, tuna, sidesõnad, kirjavahemärgid, järellisand, lauselühendid, toast, semikoolon, mõttekriips, lauseid, rindlause, õuna, otsekõne, kiilu, muust, lihtlauses, otti, imet, tõepoolest, onud, üksikua aastal 2004 aastail 2004 - 2007, 2004 - 07 aastad 1908 - 1918, 1908 - 18 Johannes Aavik (1880 - 1973) 1920. -1930. aastad 1920ndail 1920. aastail (vrd sõnaga kahekümnendail aastail) 1905 .-1907. a sündmused 2004.- 05. õa, 2004/05. õa · Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga: kell 19.30 algab 8.00 ja lõpeb 9.15 6.18.24 (6 h 18 min 24 s) 2.36,15 (2 min 36,15 s) · Suuremat täpsust nõudvatel kirjutusjuhtudel on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon: 6:18.24 Kokku- ja lahkukirjutamine Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm
Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda.
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu.
määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette. Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda. Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11
klassile I. ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna (mille?) vanalinn on tuntud. · kui-, nagu-lisandit komaga ei eraldata:
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei
põhi, lõuna, edel, lõunatuul, motoroller" põhja pool Ajalehed, ajakirjad: kõik Õppeained sõnad (v.a. ja) eesti keel, matemaatika, Rahva Hääl, Eesti Ekspress, ajalugu, füüsika Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna Suur ja väike algustäht Kirjavahemärkide kasutamine (koond-, rind-, põimlause, lauselühend, otsekõne) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.
18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt? NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette. nt. Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. Omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks. nt. 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan.
Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast erinevas käändes. (Lähtudes tegevuse iseloomust, k.a selle tehniline tase ning piirkonna vajadustest...) NB: 1. Põgenesime nii, et keegi ei näinud (Kuidas?). 2. Põgenesime, nii et olime väsinud (tagajärg). Üldjuhul käib koma Üldjuhul ei käi koma Rindlause
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega.
MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. SAMAVÄÄRSED täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv.
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali.
hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus
· Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele.
südamlik kontsert, pikk seelik, üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani, tagasihoidlik auto, mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast: Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma. 2) lause algul on viisimäärus (kuidas?): Kiirustades lõi ta väravast mööda. Sõnajärg oleneb lauserõhust:
soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme tooma poest leiba. 2. Koodnlause ja korduvate lauseühenditega lause nt: Peenral oli valgeid, kollaseid, punaseis, lillasid tulpe. See film linastub esmasp, teisip, kolmap. Mees astus vaikselt aga vaarudes. 3. Elliptilised laused. Esineb eelkõige pealkirjades, rahvapärasust või lakoonilisust taotlevas kõnepruugis, kõnekäändudes, vanasõnades ja mujal nt: Eesti teel turumajandusele; Sul veel elu sees; Ise nii väike ja juba nii tark. Neutraalses kõnepruugis ei tohi olema ära järmisega liialdada. See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4
Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse
Sisaldab ainult ühte öeldist ja kõiki mõistmiseks Liitlause koosneb mitmest öeldisest. tarvilikke komponente. Lihtlausete ühendamine liitlauseks: Minul on õde. 1.Komaga Sa jalutad koeraga. Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad
I ja J ÕIGEKIRI Silbi alguses kirjutatakse J : maja , oja, materjal Silbi lõpus kirjutatakse I : maias, hoia,seeria NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma.
kauplus, vähe kasutatud õmblusmasin, hästi hoitud auto, vähem tuntud helitöö, viimati nimetatud asjaolu, vast alanud meistrivõistlused, kergesti süttivad ained, raskesti jälgitav tekst. Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäitena ja mineviku kesksõnad ning mata- vormtäiendina, siis võib nende osi kas kokku või lahku kirjutada. Nt äraminev külaline ~ ära minev külaline, eemalseisev võõras ~ eemal seisev võõras, kätteantavad raamatud ~ kätte antavad raamatud, halvakspandav komme ~ halvaks pandav komme; jalgratas on lahtivõetav ~ jalgratas on lahti võetav, lehed on ärarebitavad ~ lehed on ära rebitavad; mahamurdunud puu ~ maha murdunud puu,
Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba. a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes.
(ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval. Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID- kaart. * Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID (komaga) esinevad nii koond- kui rindlauses. * Ühendsidesõnade NING KUI, JA ET jne puhul määrab esimene (rindlause) sidesõna koma kasutamise - komata. 2. Põimlause (kõrvallause sõltub pealausest) Täpne maakaart (a) on (ö) oluline sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse (ö) * Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI esinevad põimlause kõrvallause alguses ja vajavad koma. * Ühendsidesõnade SEST ET, SELLEKS ET, OLGUGI ET, ILMA ET, NIIPEA KUI, NII NAGU jne kombinatsioonide puhul pannakse koma tavaliselt sidesõnade ette, kui eriti ei rõhutata.
Streik lõpetati raagus. kolmandal päeval. Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega (3, Järgarvusõnu märgitakse kas rooma numbritega 1/3, 125). (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal.
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB
Kirjavahemärkide kordamine LIHTLAUSE (sisaldab ühte öeldist): Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka ette koma ei panda! Kui sidesõnadele kui, nagu, otsekui, kuni järgnevas lauseosas puudub öeldis, siis sidesõna ette koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3
4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning otsis oma koha üles. Mari läks vaikselt mööda teed, küünal peos ning ärevus hinges. Jane, vanaema valgest kullast suure briljandiga kallis kihlasõrmus ühes ning pruudikimp teises käes, astus värisedes altari ette. NB! See lause näitab, et verbita lauselühend võib olla väääga pikk. 2) -nud ja -tud lauselühend eralda ALATI komaga. Töö tehtud, läksime koju. Töö valmis teinud, läks poiss magama. Luuletus pähe õpitud, sai Juku rahulikult kooli minna. NB! Igasugune nud/tud lõpuga sõna pole lauselühend. Keegi ei pane ju siia õpitud järele koma. Pähe õpitud (missugune) luuletus meenus ka nädalate pärast. 3) -des ja -mata lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga siis, kui -des/-mata vorm asub lauselühendi ALGUSES. Kuuldes peremehe samme, hakkas koer saba liputama
Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , see tähendab .. 2.Kõik käändeküsimused ja küsisiõnad : mis , mille , mida ,kes , kelle , keda , millal , mitu .. Komadega eraldatakse järgmised lauseosad : 1.Järellisand : Kas sina , vanamoor , oskad inglise keelt ? NB : Kui lisand on omastavas käändes (Kelle ?Mille ? ) , siis pannakse koma ainult ette :
KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda.
annaabi.ee 
