Rudolf Tobias Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873. aastal Käinas, Hiiumaal. Ta on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organistina. Rudolf Tobias on eesti professionaalse muusika rajaja ning esimeste Eesti instrumentaalsete helitööde autor. Rudolf Tobias õppis aastatel 1893-1897 Peterburi konservatooriumis. Seal õppis ta professor Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõputööna kirjutas ta kantaadi ,,Johannes Damaskusest". 1904. aastal asus Rudolf Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusika- ja eraõpetajana mitmetes koolides. Lisaks võttis ta aktiivselt osa kontsertide organiseerimisest. Kuid liiga kitsad majanduslikud olud ning piiratud muusikaelu sundisid Rudolf Tobiase Lääne- Euroopasse minema. Seal tutvus ta kaasaegse muusikaelu ja heliloominguga. Tema tähtsamate heliteoste hulka kuuluvad oratoorium ,,Joonase lähetami...
PÕHINEB RAHVALIKEL KANGELASLUGUDEL EEPOS OMADUSSÕNAD MIS TÕSTAVAD ESILE MIDAGI OLULIST EPITEET RAHVALUULE FOLKLOOR MITME SÕNALINE KINDLA ÜLESEHITUSE JA TÄHENDUSEGA FRASEOLOGISM TERVIK -VÄLJEND ERINEVA TÄHENDUSEGA SÕNAD MIS ON SAMAKÕLALISED HOMONÜÜM LÜHIKE NALJAJUTT HUMORESK KIRJANDUS TEOSE MÕTE IDEE ÜKS KIRJANDUSE PÕHILIIK MIS RAHULDAM INIMESE EETILISI ILUKIRJANDUS VAJADUSI PÕHITEGEVUSE ARENEMINE ROMAANIS VÕI DRAAMAS INTRIIG METAFOORI ERIKUJU PÕHINEB ELUSOLENDI TUNNUSTE ISIKUSTAMINE KANDMISEL ELUTA OLENDILE NOVELLI JA ROMAANI VAHEPEALNE ZANR JUTUSTUS
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjandu...
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Ju siis on teda kujutatud just siis, kui ta on oma teoseid loonud, sest need nõudsid tõsist vaimset- ja mõtlemistööd. Kohe pärast unustamatut Ameerika reisi puhkes esimene Maailmasõda. Sõja esimestel kuudel kirjutas meister üle kümne väikevormi klaverile. Maailmasõda ja sellele järgnenud aastad tõid Sibeliuse loomingusse teatava seisaku. Järjekordne suurteos, Kuues sümfoonia tuli esiettekandele alles 1923. aastal. Vahepeal sündis mitukümmend laulu, humoresk viiulile ja orkestrile, viis koorilaulu, lavamuusika ,,Igamehele" ja tellimustööna kolm kantaati. 1924. aastal järgnes ka Seitsmes sümfoonia. Oma viimase sümfoonilise poeemi ,,Tapiola" inspiratsiooni sai ta loodusest, mitte nagu paljudele tol ajal tundus, et ,,Kalevalast". ,,Tapiola" tellis 1925. aastal New York Symphony Society ning selle esiettekanne toimus 1926. aasta detsembris New Yorgis, soome publik kuulis teost alles aasta hiljem.
Tartu Karlova Gümnaasium CARL AUGUST NIELSEN (1865-1931) Referaat Enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 1 SISUKORD Sisukord...........................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................3 Elulugu.............................................................................................4 Looming.........................................................................................5-6 Kokkuvõte.........................................................................................7 Lisad................................................................................................8 Kasutatud materjal...................................................
Muusikaajaloo mõisted aaria on iseseisev instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis, kantaadis a-capella on mitmehäälse vokaalteose esitamisviis instrumentaalsaateta Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda...
ROMANTISM I · 19.sajand-20.sajand · 19.sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest. · Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse. · 19.sajandil sai ,,romantiline" tähenduse tundeline. · Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu. · Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga. TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · ...
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
(1897), esimese klaverisonaadi (1897, millest kahjuks on säilinud vaid Finaal c-moll), esimese keelpillikvarteti d-moll (1899), esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909), esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed arvestatavad klaveriteosed (Sügispildikesed 1892, Menuett F-duur 1893, Fugett e-moll 1897, Finaal 1897, Humoresk 1903, jt.). Rudolf Tobias sündis Käinas, Hiiumaal 29.mail 1873.a. köstri pojana. Esimest muusikaõpetust sai ta oma isalt, kellelt oli pärinud ka oma muusikalise ande ja huvid. Juba varakult tegi ta katseid komponeerimisega meieni on säilinud tema esimesed heliloomingulised katsetused 1882.a., kui ta oli alles 9-aastane. 1885.a. astus ta Haapsalu Kreiskooli ja õppis kohaliku pianisti Catharina von Gerneti juures klaverit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eduard Oja ,,KÄGU KUKUB" Kooriteose analüüs Tallinn SISUKORD I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA ...................................................................... 3 Helilooja Eduard Oja .................................................................................................... 3 Tekst .............................................................................................................................. 5 II KOORITEOSE MUUSIKALINE VORM, MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID .......... 6 Vormistruktuur .............................................................................................................. 6 Taktimõõt ...................................................................................................................... 6 Harmoonia ......
temastki. · Vanas põlves Antoni juures Melihhovos loobus ta arvamusest, et peksmine on ainuõige lahendus ning palus selle unustada. · 1879 aastal lõpetas Anton gümnaasiumi ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda. · Meditsiiniõpingutel oli suur mõju tema kirjandustegevusele avardades tema vaatlusvälja ja rikastades teadmisi, kujundades maailmavaadet ning pilku inimese- ja elukäsitlusele. Ülikooliõpingud kajastuvad tema töödes: humoresk ,,Kirurgia" ja ka tõsisem ,,Tüüfus". · Kirjutama hakkas Tsehhov gümnaasiumi vanemates klassides, kuid ülikoolis algas tema päris kirjandustegevuse algus. · Vanem vend Aleksandr oli kutseline kirjanik ja ajakirjanik, kelle kaasabil avaldas ta oma jutte ajakirjades. · 1880.aastal 9.märtsil huumoriajakirjas ,,Strekoza" Tsehhovi jutustus ,,Kiri õpetatud naabrile" ning peatselt sai temast mitme huumoriajakirja kaastööline. Nt. kirjutas ta Antosa Tsehhonte
sümfooniaorkestrile "Kalevipoja unenägu" ja "Kalevipoeg põrgu väravas"; Burlesk, Albumileht jt. Kammermuusika: 3 keelpillikvartetti (viimane lõpetamata); "Läbi öö" viiulile ja klaverile; duett kahele viiulile jt. Soolohäälele: "Agnus Dei" mezzosopranile ja orelile; Psalm 121 sopranile, aldile ja orelile; soololaule, rahvaviisitöötlusi jt. Klaveriteosed: Sonaat (säilinud Finaal); 2 sonatiini, Fantaasia eesti rahvaviisidele, Humoresk, "Walpurgi burlesk", Rondo 4-le käele, prelüüde ja klaveripalu. Oreliteosed: 12 prelüüdi (lapsepõlvetööd); 12 koraaliprelüüdi; Fuuga d-moll; Ciacona; Prelüüd ja fugett jt. Koorile: 7 motetti, Psalm 42 segakoorile ja orelile, "Kõigest hoolimata" meeskoorile ja orelile; koorilaule a capella [8]. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias 2. http://www.emic.kul.ee/tobias/elulugu1.htm 3. http://www.koolielu.edu
1942) · Furioso es-moll (1914?) · Molto vivo fis-moll (1914) · Presto Fis-duur (1914) · Romanss Fis-duur (1914) · Eksprompt b-moll (1915) · Moderato assai b-moll (1915) · Muusikaline hetk fis-moll (1915) · Nokturn H-duur (1915) · Valss b-moll (1915) · Kaks tantsu (Allegretto moderato G-duur, Allegro g-moll) (1916; Allegretto moderato on ka orkestreeritud 2. pala 1953 koostatud tsüklis Viis pala keelpilliorkestrile) · Etüüd f-moll (1916) · Humoresk (Tüütav kärbes) F-duur (1916) · Miniatuur gis-moll (1916) · Veloce e leggiero As-duur (1916) · Caprice h-moll (red. 1924) · Episood revolutsiooniajast as-moll (1917, orkestreeritud hiljemalt 1934) · Etüüd Ges-duur (1917) · Danse du Faune (1917) · Karjase laul fis-moll (1917) · Seitse prelüüdi I vihik (h-moll 1914, fis-moll 1914, b-moll 1915, cis-moll 1915, cis- moll 1916, E-duur 1917, d-moll 1917) · Etüüd (Allegro) As-duur (1918)
Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 3 metsasarve, 2 trompetit, 2 trombooni, trummid , keelpillid. OP.95 ,,Maa laul", kantaat segakoorile ja orkestrile (Leino), 1920 Orkestri koosseis : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, 3 trombooni, trummid , keelpillid. OP.107 ,,Hümn", koorile oreli saatel, Kk., (?) 1925 OP.108 Kaks laulu meeskoorile a cappella (Larin-Kyösti), 1925 1. Humoresk 2. Need pikad rännul kõndijad OP.110 ,,Väinö laul", segakoorile ja orkestrile (,,Kalevala", XLIII 385-422), 1926 Orkestri koosseis : : 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 4 metsasarve, 3 trompetit, 3 trombooni, trummid , 1 löökpill, keelpillid. 35 ILMA OOPUSTETA ,,Hommiku-udus" kolmehäälsele lastekoorile a cappella, 1896. Ka meeskoorile ja segakoorile . (Samuti nimetus ,,Päev ei pääse")
,,Eksivad südamed", naljajutt ,,Ameerika kosjavennad" ning looke Peeter Suure elust ,,Hiilgav täht Vene ajaloo taevas". Luunjas puhates kirjutab Vilde novelli ,,Der rothe Muljk", mis garanteeribki talle koha saksa ajalehes. Ent siiski tema tööaeg oli selle lehe juures ainult 10 poolteist kuud. ,,Postimehes " ilmub valik lühijutte ,,Jumala tahe" ning humoresk ,,Kosilane Rakverest". ,,Der rothe Muljki" soe vastuvõtt tiivustas Vildet oma teisi töid tõlkima. Ta tõlkis oma novelli ,,Rõugearmid" pealkirja ,,Blatternarbeni" all ja saatis selle 1889. aasta suvel Riia ajalehe ,,Zeitung für Statd und Land" toimetusele. Vilde saab koha selle lehe tometuses ning kolib Riiga. Ta kirjutas lehele teateid ja artikkleid eesti kultuurielust, luges korrektuuri ning võttis kuulutusi vastu. Riiast algab ka tema pikaajaline tutvus noore läti kirjaniku Rudolf
· kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus
Abstraktses kunstis on valdavad konventsionaalsed ja indeksaalsed märgid. Kirjanduses ja muusikas konventsionaalsed märgid. 6. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid · Eepika. 1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism.
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
