Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus, jamb ja daktül. Trohheus- värsimõõt skeemiga + -/+ -. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Riim- häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavasuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba), ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed
· Friedrich Reinhold neljarealised stroofid. Kuid koomikavõte, mis põhineb Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kasutatakse ka kolme-, tegelaste asetamisel kreeklaste ,,Ilias"; viie-, kuue-, seitsme-, naljakasse olukorda (mehe ,,Odüsseia" kaheksavärsilisi jne stroofe. riietumine naiseks) romaan ulatuslik jutustav · riim häälikute · sõnakoomika kirjandusteos kokkukõla, sarnase kõlaga koomikavõte, mis põhineb · tavaliselt kirjutatud sõnade kunstikavatsuslik tegelaste karikeeritud kõnel proosas kordamine värsirea lõpus. · karakterikoomika · avar elukujutus Asendi järgi stroofis koomikavõte, mis põhineb · mitmeplaaniline jagunevad riimid paaris- tegelaskuju naljakal, veidral tegevustik (aabb), süli- (abba), välimusel ja kõnel
Värss-üks rida luuletusest Parallelism-rahvaluule mõiste, kus sama mõtet korratakse erinevate sõnadega Publitsistika-ajakirjanduslik tekst, näiteks: uudis, reportaaž, intervjuu. Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval.
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend
Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luulerida kujunemise aluseks on rütm Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamist loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Stsenaarium on näidendite või filmide käsikiri, tekst, mille järgi toimub lavastamine
ADSON JA UNDER LOOMINGULINE KOKKUKÕLA JA POEETILINE ISIKUPÄRA · 1913. aastal tutvus Artur Adson Marie Underiga ja sai tema salongi sagedaseks külastajaks. Vastastikused tunded õhutasid mõlemat luuletama. Underi esikkogu ,,Sonetid" (1917) oli inspireeritud Adsonist ja kirjutatud Adsonile. Artur Adsoni debüütraamatu ,,Henge palango" (1917) aluseks oli aga kiindumus Underi vastu ja raamat oli pühendatud Underile. Eelmainitud kahel kogumikul on ühiseid jooni ja mõjutusi tunda üpris tugevalt nagu edaspidises luuleloominguski. Seetõttu võib eeldada teatavat kongeniaalsust mõlema autori mõtteviisis ja tekstides. Kes kui palju keda mõjutas, millest räägiti ja arutati Underi salongis, kus käis palju väljapaistvaid kultuuritegelasi, seda me võime ainult arvata kuid nende tähelepanuväärne mõju on märgatav mõlemal. Sinise terras...
Sümfoonia (symphonia-kokkukõla) on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus I osa on sonata-allegro vormis. Renessansiajal nt. nim. Sümfooniateks mitmesuguseid instrumentaalmuusika episoode, nagu sissejuhatus või intermeedium (vahemäng). 17.sajandil sümf. iseseisvus kui instrumentide saatega koorimuusika vorm. Sellest ajast pärinevad näiteks G. Gabrieli ja H. Schützi "Pühad sümfooniad". Klassikalisele 4-osalisele sümfooniazanrile pani Sm'l 18.saj. I poolel aluse nn Mannheimi koolkond, mille juhiks oli J. Stamitz. Hiljem arendasid Viini klassikud seda zanri edasi. Kõigepealt Haydn, kes jõudis kirjutada 104 sümfooniat, seejärel Mozart ja Beethoven. Sümfooniat võib pidada kõige täiuslikumaks instrumentaalmuusikazanriks. Nii nagu sonaadi puhul , on ka sümf. osad erinevate karakteritega. Romantismiperioodil (19.saj) hakati kujutama programmilisi sümfooniaid, kus osadele lisati sageli sõnaline seletus, av...
3.mõiste zanr muusikateose liik 4.mõiste vorm muusikateose ülesehitus 5.mõiste liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord 6.mõiste hümn - pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. mis on intervall - on muusikas suurus mille väärtused iseloomustavad kahe muusikalise heli helikõrguste vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia
Mis on muusika ? Küsimusele ,, Mis on muusika ? " on väga rakse leida vastust ,kuna peaaegu iga inimese jaoks on see erinev mõiste . Definitsiooni kohaselt on muusika nootide kokkukõla , kuid tegelikult see ei ole nii. Kui me kuulame mingid lugu , siis me ju ei mõtle nende nootide peale ,mida seal mängitakse. Me naudime seda meloodiat ning kujutame ette mingi väikse muusikalise maailma. Vanadel aegadel peeti muusikat imeks ning arvati ,et ainult vähesed suudavad sellega tegeleda . Tänapäeval on muusika inimeste jaoks muutunud väga oluliseks ning harjumuspäraseks .Peaaegu iga inimene kuulab muusikat ,reklaamides on muusika , pidudel on seda samuti kuulda võimalik
c) ood (ülistuslaul); Samariim täpselt sama sõna (tuli-tuli). d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda). Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp)
MINIATUUR lüürilise sisuga lühijutt, esitatakse mingi pilt, lühike sündmus, tähtis on meeleolu. Nt Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 4. LÜÜRIKA ehk luule. Luule tunnused on lüüriline, poeetiline sisu, rütm ja riim. Vormi põhjal jaguneb kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Stroof ehk salm on sisuline tervik, värss on luuletuse rida. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhutute silmpide vahendusel. Riim on häälikute kokkukõla, täieliku kokkulangemise puhul räägime täisriimidest (puul:tuul), osalise kokkukõla puhul irdriimidest (lint:kink). Asendi järgi eristatakse paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimi (abab). Silpide arvu järgi ühesilbilisi ehk meesriime (sööb:lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi:rivi) ja kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama). SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab
Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõlapuhul räägitakse täisriimidest
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.)
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
Sündmustik valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal liialdused, sõnamäng ja koomika. Novell-tiheda sündmustikuga, vähe tegelasi, lõpeb puändiga, piirdub harilikult ühe teemaga, jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Parallelism-mõttekordus Poeem-pikk jutustav värssteos Publitsistika-vahendab arvamusi, vaateid, ideoloogiaid. Kajastab inimühiskonna arengut. Arutletakse inimeste ja ühiskonna probleeme. Puänt- üllatav kuid loogiline lõpplahendus. Riim-häälikute kokkukõla, aitab värsse omavahel siduda ning kujundab salme Robinsonaad-kirjandusteos merehädalise seiklustest üksikul saare. Romaan-tavaliselt kirjutatud proosas, mitmeplaaniline tegevustik, kujutatakse pikka ajajärku, palju tegelasi, keerukas sündmustik, probleemiderohkus. Jaguneb: ainestiku(ajalooline romaan, biograafiline, armastusromaan, detektiivromaan); kujutamisaspekti(arenguromaan, psühholoogiline romaan, filosoofiline romaan);
Sonett jaguneb riimiskeemi järgi kolmeks:itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. 12. Eleegia antiikkirjanduse leinalaul, mis hiljem muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. 13. Ood - Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele. 14. Värss luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset 15. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade lprdamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 16. Stroof salm. 17. Parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 18. Algriim alliteratsioonil või assonatsioonil põhinev kooskõla. 19. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnadega alguses värvis. 20
kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks
kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht
graafika: (kr. graphike) üks kujutava kunsti põhiliike; traditsiooniliselt mõistetud kui väljendusvahendina põhiliselt joont ja mustvalget pinda kasutav kujutava kunsti liik; eristatakse originaalgraafikat (näit. joonistus) ja trükigraafikat (mis trükimenetluse järgi liigitatakse kõrg, sügav ja lametrükiks); kaasajal tihedalt seotud fotograafia, installatoorse jm. kunstiga; graafika alaliikideks on ka illustratsioon, graafiline disain jm. harmoonia: kokkukõla, sobimine, osade meeldiv ja õige suhe ühtlases tervikus ikonograafia: piltmärgistik, kindla teema kujutamise reeglistik impulsiivsus, impulsiivne: (ld. impulsus tõuge, aje) hetkelise otsuse ajel elavalt ning kiiresti toimiv; hoogne, erk, elavalt õhutav impersonaalne: umbisikuline, mitteisikuline, isikuta intensiivne: pingeline, tõhus; tugev; elav, ere (värvi kohta) interpretatsioon: tõlgendus, töötlus interjöör: siseruum, sisevaade
,,maarjamaa laulud" ja ,,ränikivi" ränikivi,maarjama ja tõmbtuul on peamised . muretseb rahva saatuse pärast. 32 aastal muuudatus, ilmub rõõmus kogu ,,päike ja jõgi" . Luuletused: ,, kaks algust"-süda ja liha, ingel ühes majas saatanaga. ,,laul sest jäledast" jälk,räige ,,oo eöu,virtsamere haisev lokse, oo maailm purjus jumalata okse" ,,loobumas! Väsinud lootmas ja ootamast"minu tee,see on lauluks ülendada valu!" . ,,eokene eo-eo" rõõmus,positiivne, algushäälikute kokkukõla ja vokaalühendid rahvalauludest. ,,langes lund"-kordusmotiividmsõda, verine lumi, alguses oli lumi puhas ,pehme ja valge, hiljem ,külm ja verine ja kole. ,,sireli"-sõjavastane. ,,ole tervitet"-noorte langenud sõdurite mälestuseks. Ilus on noorena surra. ,,ärge tapke inimest"-valu ja häbi tapmiste pärast ,,matsin mulda"-mattis õe ,liiga vara. ,,kümme kirja ingile"-tsükkel, algab kevadega lõpeb talvega. ,,üks ränikivi"-igatsus lapsepõlve kodujärele"maakera on
2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt,
allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus Kõnekujund hälbib harilikust Lausekujund hälbib lause Kõlakujund hälbib häälikute erineva, ülekantud tähenduse erilise struktuuri poolest tavatu esinemissageduse poolest poolest Kujundlikkuse põhiteesid 1
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
· tegelasteks vägilased või tavalisemad on kahe- ja (võimuliialdus jne) muinasjumalad neljarealised stroofid. Kuid · situatsioonikoomika · Friedrich Reinhold kasutatakse ka kolme-, viie-, olukorrakoomika; Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kuue-, seitsme-, koomikavõte, mis põhineb kreeklaste ,,Ilias"; kaheksavärsilisi jne stroofe. tegelaste asetamisel ,,Odüsseia" · riim häälikute kokkukõla, naljakasse olukorda (mehe romaan ulatuslik jutustav sarnase kõlaga sõnade riietumine naiseks) kirjandusteos kunstikavatsuslik kordamine · sõnakoomika · tavaliselt kirjutatud värsirea lõpus. Asendi järgi koomikavõte, mis põhineb proosas stroofis jagunevad riimid tegelaste karikeeritud · avar elukujutus paaris- (aabb), süli- (abba), kõnel
Pillid katkestasid vahepeal mängu, jätkasid lauljad ja jälle vastupidi. Samuti lauldi vahepeal kaanonis ning ilma kindla meloodiata. Pärast kontserdi põhiosa lõppu tuli esitamisele ka lisalugu Seda laulsid kõik esinejad koos ning ilma pillisaateta. Oli hämmastav, kuivõrd hästi oli nende laul koordineeritud.Nad püsisid rütmis, nende hääled olid tasakaalus ning nad paistsid lendlevat läbi laulu, justkui poleks maailmas midagi lihtsamat. Nende "eriliselt sundimatut ning haruldast kokkukõla" imetlevad ka maineka vanamuusika ajakirja Early Music (2007) kriitikud. Nende seni viimane tunnustus on Palestrina plaadi eest Pariisis üle antud preemia Prix du Choc 2008 ajakirjalt Le Monde de la Musique. Sellel kontserdil sain teada nii mõndagi huvitavat. Kui kavast lugesin, et pillidena on esindatud viola de gamba, siis tundus mulle selle nimi tuttav, kuid selle väljanägemise olin unustanud. Panin tähele, et see on pisut tsello moodi pill, millel aga puudub toes
3) "Vanemuise" teatri orkester dirigent Endel Nõgene 4) Eesti Muusika Akadeemia sümfooniaorkester dirigent Jüri Alperten 5) Pärnu Linnaorkester asutaja Loit Lepalaan SÜMFOONIA Küsimused lk.35 Mida tähendab sõna sümfoonia? Sümfoonia tsükliline (mitmest osast koosnev) teos. Sõna "sümfoonia" pärineb kreeka keelest (symphonia kokkukõla). Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud? Klassikalisel sümfoonial on 4 osa; I osa: Kiire tempo. Sonaadivorm II osa: Aeglane tempo III osa: Tantsuline iseloom, sageli menuett.
tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus -
Riim on sarnase kõlaga sõnade taotluslik kordamine värsirea alguses, keskel või lõpus. Ema ülesanndeks on siduda värsse stroofideks, kujundada rütmi ja luuletuse kõlapilti. Lõppriim tähendab seda, kui riimuvad sõnad asuvad värsi lõpus. Algriimi puhul paiknevas riimuvad sõnad värsirea alguses. Paarisriim = AABB, süliriim = ABBA, ristriim = ABAB. Meesriim = ühesilbilised (sööb, lööb), naisriim = kahesilbilised, täisriim = puul, tuul, irokriim = osaline kokkukõla (lint, kink). Luule olulisemas teemad on armastus, kodu, loodus, sõda jt. Teema on teoses käsitletav nähtuste ring. Tõlgendamine on teksti aktiivne lugemine, et seda mõista. Luules on palju omasussõna, kirjeldav ja kaunistav lisandsõna. Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel. Sümbol on võrdkuju (nt. Koit – nooruse sümbol) Personifikatsioon on elusolendi tunnuste ülekandmine elutule. Novell:
mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Remark - märkus. Reportaaz- ajakirjandustekst, mille ülesanne on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Riim - häälikute kokkukõla. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses. Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid Iaus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi : rivi),
veel uhkemana merest tõusvat näib siis tuled Sa, mu arm, nii uhkel astel, kui astuks kingult alla nõtke kask. Su juuksed lõhnavad öö kergel kastel, näos kumab eha vastuhelgi vask. Sa tuled, rõivais kodunurme hingus ja silmis vete rahuline läik. All kividel jääb vaikseks mere hingus ning lehestikus taltub tuule käik. Kui koduranna öö, kus torm ei puhke mu arm on vaikiv, aga rangelt uhke. RIIM Riimiks nim kahe või mitme sõna sise- või lõpphäälikute kokkukõla värsside lõpul. Kui sõnade häälikuline kokkukõla on alates pearõhulisest silbist täielik, siis on riim täisriim ( päid:häid, tohib:rohib, puul:tuul ). Osalise häälikulise kokkukõla puhul esineb irdriim ( süsi:rühi, lint:kink, noore:soone ). Kui riimsõna koosneb mitmest sõnast, siis nim riimuvaid sõnu liitriimiks ( püstipäi: müüri jäi, joosta: soos ta ). Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1. Ühesilbilised e meesriimid ( vend: end, voog: roog, sööb: lööb ) 2
Aga kuidas me seda ette teame? Üks võimalus on järele proovida, teine võtta aega ja uurida, mida on värvipsühholoogial ütelda. (vt joonist 1) 15 Joonis 1.Kollaka alatooniga roheline mõjub positiivselt. Nüüd võiks siin soovitada: mõelge hoolega läbi, mida te oma kodult ootate ja vaadake üle, mis on seal segavat või häirivat. Kui ükski värv, nende omavaheline kokkukõla ega miljöö tervikuna ei tekita negatiivseid tundeid ega emotsioone, siis on kõik korras ning isegi naabrite konstateering, et neile teie seinavärv ei meeldi, ei oma mingit tähtsust. (2) 16 KOKKUVÕTE Arvan, et värvid mõjutavad vägagi tugevalt meie mõtteid ja emotsioone. Keegi meist ei oskaks vist kujutada ennast maailma, kus kõik on must-valge ja külmades toonides, üsna kurb
jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Eesti tuntumad ulmeautorid : I. Hargla, V. Belials, K. Orlau, M. Barker Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Algriim on riimi lihtsaim vorm ,mis on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule.(nägin karu kaera sessa/ põtra põlluvilja seessa) Enamasti peetakse riimist kõneldes silmas lõppriimi, mis hakkas levima 17 sajandil kirikulaulu kaudu nii rahvalaulus kui kunstluules 19saj II poolel
silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.)
Olulisel kohal oli ka kirikliku ja üldisemalt vaimuliku laulu osa. Seoses vennastekoguduse, kirikuvälise kristliku äratusliikumisega levis rahva hulgas vaimulik repertuaar, omaette pärimuseks kujunedes. (vt. Vaimulik laulupärimus) Lõppriimiline rahvalaul levis 19. sajandil. Selle iseloomulikuks tunnuseks on jagunemine 2- või 4-värsilisteks salmideks, millele sageli lisandub refrään; värsiridu seob salmideks lõppriim - värsside viimaste sõnade kokkukõla (ABAB, st. et omavahel riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas rida; või ABAC, st. et riimuvad vaid esimene ja kolmas rida salmis). Uuemates, riimilistes rahvalauludes on aga heliulatus suur (sekst-noon), viisid on sageli 4- ja enamarealised, meloodialiikumine on hüppelisem. Üldjuhul on uuemates rahvalauludes laulusõnadele kinnistunud ka oma meloodia. Erinevalt regilauludest, põhinevad lõppriimilised laulud läänelikul funktsionaalsel harmoonial
instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. STROOF salm: rühm värsse, mis on seotud rütmiliseks, intonatsiooniliseks ja mõtteliseks tervikuks
Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) jne
Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) jne. Täieliku häälikute kokkukõlapuhul
Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama) jne
Ta istus noorena vangis ning põgenes sealt, kõigist oma seiklustest kirjutas ta mälestusi. Siis muutus ta Taarausuliseks ja tast sai ajakirja ,,Hiis" väljaandja. Üsna üldine tundub olevat, et kasutatakse võõraid suuri tekste, eriti mütoloogilist või piibli ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman). Ka Oskar Lutsi puhul võib öelda, et mingit kokkukõla sümbolistliku kallakuga on. Võime öelda, et draamas on väga palju erinevaid näiteid. 20ndate algupool viibib uusromantilises hämaruses. Suurte alustekstidega seoses rõhutus ka allegooriline alge (ütlen üht, aga mõtlen muud). Alasti elu kujutlemise taotlust väga ei näe. Ekspressiunimi mõju võib näha umbes aastast 1923-1930(algused). 20ndatel aastatel on välja tuua paar üksikut teost. August Kitzberg Ajastu juhtautor, kuid pole, sest ta ei kirjuta näidendeid. A. H. Tammsaare
Personifikatsioon ehk isikustamine- elutule elusa omaduste andmine. Nt: haigutav uks Allegooria- mõistukõne, ridade vahele peidetud mõte. Eufemism- pehmendav või peiteline väljend. Nt: võsavillem, susi Perifraas- ümberütlev väljend. Nt: mõistatused- ladina köök= apteek Litootes- vähendamine. Sümbol- võrdkuju. Nt: koit-noorus, vabadus KÕLAKUJUNDID Algriim-alliteratsioonil(kollane kass) või assonantsioonil(edev elevant) põhinev kokkukõla 89 Riim- häälikute kokkukõla, sarnaste kõladega sõnade kasutamine värsirea lõpus a) täisriim(soov, loov) b) homonüümriim (joon teed, vaatan teed) c) ebatäpne riim (lint, kink) d) konsonantriim (rinda, pinda) e) liitriim (too mind, roo lind) f) ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb) g) kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi)
annaabi.ee 
