Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KIRJANDUSE LOETELU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loetelu, initsiaal, viitamisel, koostaja, perekonnanimi, tiitellehele, köide, vahtre, instituudi, mihkelson, kuulajale, postimees, pensionär, viites, piisab, autorit, kirjete, hankimise, multi, user, talent, essay, maili, alliancesamas mõõdus ülemisega 2,5cm; 4. Töö põhiosad algavad uuelt leheküljelt; 5. Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida; 6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest; 7. Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata; 8. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited; 9. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. 1.1. Arvutiga vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. 2. Töö tiitelleht Töö tiitellehe (vt. LISA 1) esimesel real tuuakse õppeasutuse nimetus, kus töö on kirjutatud.
ei kasuta!!! Töö esitatakse valge A4 formaadis paberi ühel poolel · Kiri Times New Roman · Tähemärgi suurus 12 · Reavahe 1,5 · Peatükkide pealkirja on suurtähtedega, alapealkirjad väiketähtedega (va esitäht) · Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides
3. Töö koostamise põhietapid: esialgse teema valik; allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; kava (plaani) koostamine; andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa
lahendusteed, originaalset seletust vms. Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest peab olema viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis. Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st. autor peab käsitletavasse teemasse või probleemi suhtuma võimalikult erapooletult ja allikakriitiliselt. Töös toodud väited peavad olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema plaanipärane ja süsteemikindel. Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, siis tuleb
Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest tuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega tõestada, tuues ära nii poolt kui vastuargumendid. Essee võib sisaldada ka teiste mõtteid, mida koostaja seostab iseenda seisukohtadega. Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirju- tamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi kä- sitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet
on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö liigendamine peatükkideks Kokkuvõte Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu Lisad Resümee TIITELLEHT Õppeasutuse täielik nimetus Autori ees-ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI (suurtähtedega) Töö liik (uurimistöö, referaat vm) Juhendaja ees- ja perekonnanimi Töö valmimise koht ja aasta Kääpa Põhikool Õpilase ees-ja perekonnanimi UURIMISTÖÖ PEALKIRI Uurimistöö Juhendaja nimi Kääpa 2007 SISUKORD Sisukord tutvustab lugejat töö ülesehitusega ja
................................................................................8 4.2.1. Lühendid tekstis....................................................................................................8 4.2.2. Arvud tekstis..........................................................................................................8 4.3. Tekst.............................................................................................................................9 4.3.1. Loetelu...................................................................................................................9 4.3.2. Valem...................................................................................................................10 4.3.3. Tabel....................................................................................................................11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine
...........................................8 3.5.2. Uurimismetoodika............................................................................................... 8 3.5.3. Tulemused ja arutlus..........................................................................................10 3.6. Kokkuvõte....................................................................................................................11 3.7. Kasutatud allikate loetelu.............................................................................................11 3.8. Lisad.............................................................................................................................12 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE..................................................................................... 13 4.1. Üldnõuded....................................................................................................................13
......................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.................................................................................................... 8 4.2.2. Arvud tekstis ......................................................................................................... 8 4.3. Tekst ............................................................................................................................ 9 4.3.1. Loetelu .................................................................................................................. 9 4.3.2. Valem ................................................................................................................. 10 4.3.3. Tabel ................................................................................................................... 11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid ......................................................
.............................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 10 2.5. Kirjanduse ülevaade .............................................................................................................. 11 2.6. Metoodika ..................................................................................
pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest
Käänamine lähtub lühendi hääldamisest: EHISe, PÖFFi, FIATiga, RRile, EList... Järgi ka arvutiteksti ,,grammatikat"! 7 - Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Mitut võtet korraga ei kasutata. - Ära kujunda teksti tühikute, tabulaatoriklahvi jada v tühjade ridadega. Taande, loetelu, tulba, tabeli jms jaoks on omad tööriistad! - Pane tähele tühikute kasutamist (eriti nt kirjavahemärkide juures). Tühikud Sõnade vahel on igal pool ÜKS tühik. Kirjavahemärgi järel on tühik. NB! Sulgude ja jutumärkide sees märgi kõrval tühikut ei ole. Erista side- ja mõttekriipsu! Mõttekriipsul (pikk kriips) on tühik nii ees kui järel. Sõna ,,kuni" asendab pikk kriips, numbrite vahel ilma tühikuteta (vahemikud: aasta- arvud, kellaajad jne, nt: 19681986, 12
meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata.
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil 4 http://helios.nlib.ee. Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool: tehnika). Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu. See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata. Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga. Töö esialgse kava koostamine Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab
meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata.
................................................ 20 3.3.7. Loetelud .................................................................................................................. 20 3.3.8. Arvud ...................................................................................................................... 21 3.4. Viitamine ....................................................................................................................... 21 3.5. Kasutatud allikate loetelu .............................................................................................. 23 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded .................................................... 23 3.5.2. Raamatu bibliokirje ................................................................................................ 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4
....................................................... 15 6.3.Sissejuhatus................................................................................................................ 15 6.4.Töö põhiosa................................................................................................................. 16 6.5.Kokkuvõte.................................................................................................................... 17 6.6.Kasutatud lühendite loetelu.......................................................................................... 18 6.7.Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1
õppekavas. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud kursusetöö. Kursusetöö struktuuri ja vormistamise kirjeldus on toodud kolmandas peatükis. Kursusetöö koostisosad, orienteeruv maht ja hindamine on toodud lisas 1. Teoreetilise uurimuse (kirjanduse ülevaade) korral moodustub sisukord järgnevalt: kokkuvõte (koostatakse miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös); võõrkeelne (inglis- või saksakeelne) kokkuvõte koostatakse diplomitöös; lühendite loetelu (vajadusel); sissejuhatus; uurimistöö metoodika (referaadi korral on metoodika kirjeldus sissejuhatuses, siis eraldi peatükki ei koostata); teoreetilise uurimuse peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad; arutelu; järeldused; kasutatud kirjandus; lisad (numbrid ja pealkirjad). 3.5. Sissejuhatus Sissejuhatus on lühike ja konkreetne ning sisaldab: teema valiku põhjendust: uurimistöö tausta kirjeldus ja selge uurimisprobleemi sõnastus; töö eesmärki, uurimisülesandeid või küsimusi;
Näide: Nimetatud meetodit kasutades saadud algandmed on esitatud lisas 1. Kui lisad on liialt mahukad (ületades koos töö muude osadega ettenähtud maksimaalmahtu) tuleb need paigutada digitaalsele andmekandjale ja lisada ümbrikuga töö tagumisele sisekaanele. 3. Viitamine, kirjanduse loend Töös peab olema selgesti ära näidatud, millised resultaadid või tekstid kuuluvad töö teostajale ja millised teistele autoritele. Selleks kasutatakse töö tekstis viiteid kirjandusele. Viitamisel ja loendi vormistamisel tuleb juhinduda Eesti Teaduste Akadeemia toimetiste (Proceedings of the Estonian Academy of Sciences; Estonian Journal of Earth Sciences; Estonian Journal of Ecology; autorijuhendid leiab aadressilt http://www.kirj.ee) vastava eriala seerias toodud nõuetest. Keskkonnakorralduse õppesuuna töödes on soovitatav juhinduda rahvusvahelise levikuga erialaajakirjade Environmental Management ja Journal of Environmental
nõuded kehtivad ning kuidas tööd kaitsta. Uurimistöö koostamise, hindamise ning retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. 1.1 Uurimistöö mõiste Uurimistöö on õpilase poolt valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva juhendi nõuetele. Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö kirjutamisega näitab õpilane võimekust ● iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi; ● oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta.
selges sõnastuses, et anda tööle kindel suund ning aitab vältida laialivalguvust ja teemast möödakirjutamist. Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
7) õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile. ............................................................................................................ Näide õpilasuurimuse ülesehitusest ............................................................................................................ Õpilase uurimustöö ülesehitus koosneb järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte, sh enesehinnang kasutatud kirjanduse loetelu lisad (vajadusel) Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. ............................................................................................................ Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt.
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
annaabi.ee 
