Virtuaalsed inimsuhted. Kirjand Meie elus mängivad suurt rolli suhted teiste inimestega. Kuidas me saame läbi oma sõpradega, vanematega mõlemad on tähtsad. Kumbagi ei saa teisest kõrgemale tõsta, kuna oma tähtsuselt on nad meile samasugused. Me sõltume neist võrdselt. Saab öelda, et kõik, mis toimub kodus, kajastub suhetes sõpradega ja ka kõik, mis väljendub sõprussuhetes, mõjutab meie pereelu. Nüüd vallutab maailma virtuaalne inimsuhe. Selle roll ühiskonnas üha suureneb. Miks muutub see üha populaarsemaks? Kas sellepärast, et ta on uus ja huvitav ning selle kohta on väga vähe teada? Võib-olla tõesti. Virtuaalmaailma ajalugu on lühike. Seda, mis see meile edaspidi toob, saame teada lähitulevikus. Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema
läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu millele on selline suhtlemine palju kergem. Rääkides Facebook'ist, mis on paljudel inimestel ning selle puudumisel vaadatakse sinu peale pigem imeliku pilguga, mis minumeelest on iseenesest juba imelik. Inimesel võib selles portaalis olla võib-olla mingi kolm-nelisada sõpra, kellest arvatavasti suurem osasid ei tunta ning lihtsalt jälgitakse nende elu. Facebook on ju tegelikult suhteliselt mõttetu koht, kus poole ajast sa näed, kuidas sinu ,,sõbrad" teevad
Kalev Pihl'i uuringust selgub, et 28% õpilastest on kiusajad ja 37% ohvrid. Küberkiusamise ohvritest 54% ei võta selle ära hoidmiseks midagi ette ning 33% kiusavad vastu. 16% Suurbritannia õpetajatest (neist 67% on algklassiõpetajad, 25% keskkoolide õpetajad). 7% on kiusatavad teiste kolleegige või koolijuhtkonna poolt, kirjutab eTwinning Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild, eTwinning ekspert, 02.03.2010) 2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas Virtuaalmaailm on tehiskeskkond, kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena eraldatult reaalsest maailmast. Internetisuhtlus on analoogiline igale teisele suhtlemise viisile. Oluline on, et osatakse ennast väljendada ja saata sõnum nii, et saadetav sõnum ei solvaks sõnumi vastuvõtjat ning vastupidi. Alates 1980-ndatest aastatest on laiemalt levima hakanud virtuaalsed suhted. Kui varem
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Eesti on internetikasutajate hulgas eesrindlik maa. Postimees kirjutab, et kui pea kõigis Euroopa Liidu riikides kasutavad mehed internetti naistest rohkem, siis Eestis on see protsent peaaegu võrdne- regulaarselt kasutab internetti 57 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest. Iseenest on ju tore, et nii paljudel on olemas ligipääs ineternetile ja seeläbi ka põhimõtteliselt kogu maailmale. Aga nagu igal heal asjal, on ka internetil oma varjuküljed. Alustades vitruaalmaailma võludest, pean esimesena mainima kiiret ligipääsu vajalikule infole. Olgu selleks siis uudiste lugemine või uurimustööde kirjutamine. Internet on mugav viis kodust lahkumata ka näiteks sõpradega suhtlemiseks. Enamikel noortest on olemas MSN ja kasutajakontod mõnes portaalis, suuremal osal muidugi rate.ee-s, aga leidub ka teisi populaarseid suhtluskohti. Paljud inimesed kasutavad internetti tutvumiseesmärkidel. Kes käib jutut
kui ei oleks interneti, siis ma selliste tegevustega tegelema ei oleks hakanud. Nii võib ka algul üsna süütutest panustest internetis välja kasvada hasartmängusõltuvus. Interneti tekkimine on kaasa aidanud ka sellele, et raamatuid loetakse vähem ning inimesed ei oska enam õieti kirjutada. Kuna netist on võimalik saada kõige kohta teavet, siis paratamatult raamatuid enam nii palju ei loeta. Tänapäeval on olemas isegi juba virtuaalsed raamatud. Ja suhtlemine läbi neti on toonud kaasa selle, et kasutatakse igasuguseid lühendeid ja slängi sõnu. Ning veebis suhtlemises ei ole kirjapilt ja õigekiri nii olulised. Niimoodi võibki juhtuda, et inimestel kaob elementaarne kirjutamise ja lugemise oskus. On ka minul endal ette tulnud, et kirjutades mõnda kirjatööd, kasutan kogemata mõnda sõnalühendit, mida olen harjunud kasutama internetis suheldes. Veel kasutatakse netis igasugused släng- ja parasiitsõnu, mis levivad ka tavaelu suhtlemisse.
Virtuaalsed inimsuhted? Tänapäeval üha populaarsemaks saav tutvumisviis on virtuaalne. Paljud ainult seda kasutavadki, kuna see tundub olevat lihtsaim meetod. Aga ei arvestada kaasnevate ohtudega ega muuga. Internetis võib suhelda igasuguste inimestega. Kust leida endale tõelist suhet: kas interneti teel või päris-elus? Just viimaste aastatega on läinud üha populaarsemaks internetisuhete loomine. Arvatakse, et see on kõige ohutum ja leitakse kindlasti õige. Kuid paljud ei arvesta, et isiksus, kellega üritatakse suhet luua, võib valetada. Internetis arvatakse, et tuntakse ennast bossina, seal saab teha mis tahes ja ükskõik kellega mida rääkida. Inimestel tekib anonüümsustunne. Kui pikaajaliselt on suheldud ainult arvuti teel, kaob ära päris-suhtlus, aga sellest ei saada ise aru. Interneti teel ei saa inimesed aru, kas neile valetatakse
suhelda ja muidugi ekool, kuhu nad kirjutavad kodutöid ja hindeid. Veel üks positiivne külg õpilase keelelisel harimisel on nimelt MSN, kus saab sõpradega vabalt suhelda, kirjutada pikke jutte millest iganes. See arendab kõige rohkem komade kasutamist. Tekib pausitunnetus ja lõpuks tulevad komakohad iseenesest. Minule isiklikult ei meeldi internetisuhtlus, aga see on lihtsalt kõige kättesaadavam mulle. Negatiivsus minu puhul seisneb selles, et kui suhtlusportaalis mind närvi aetakse, ei saa ma emotsioone näidata nii hästi kui silmast silma ja siis see viha aina põleb mu sees. Mulle tundub, et kui arvutit mu elus ei eksisteeriks, oleksin ma rahulikum inimene. Mul tekivad tülid MSN'is väga kergelt, sest tean, et olengi üks nendest probleemidega noorukitest. Jube raske on ka olukordades rahulikuks jääda,
.................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ............................................................................................. 13 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 1.3.3. Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 1.3.4. Virtuaalne tehinguruum ...................................................................................
Suhelda on mõnus ,,Uhke postipoiss sõitis kord maanteel" nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio,
Hilisemad uurimistööd tõestavad, et sama tüüpi virtuaalset atmosfääri saab kasutada e-tarbijatega. Graafika, visuaalid, audio, värvid, video, 3D jne. Internetis tarbijate interaktiivsuse positiivset taju mõjutabki kodulehe atmosfäär. 5 Psühholoogia väidab, et inimeste esmane reaktsioon, mis tahes keskkonda on afektiivne ehk üliemotsionaalne. Paljud uuringud väidavad, et virtuaalne atmosfäär on sarnane füüsilisele jaemüügikeskkonnale, kus emotsionaalsed kaalutlused on olulised tegurid, mis mõjutavad Internetis ostleja ostukavatsust. Internetis tarbija emotsionaalset seisundit mõjutab positiivselt virtuaalne atmosfäär. Kui analüüsida Internetis ostlemise olukorra tegureid siis üks olulisemaid eeliseid Internetis tarbimisel on mugavus ja aja säästmine ostlemisel eriti, kui ollakse ajaliselt survestatud. Väheneb ka toote/hinna jms otsingu kulu
taga. Nende hulka võib kanda kõikvõimalikud närvisüsteemi häired, psühhomaatilised haigestumised, mis võivad saada selliste raskete haiguste, nagu infarkt ja insult, põhjusteks, rääkimata veel järsult langevast nägemisetasemest, ärritatavusest, kõrgenenud erutuvusest ja väsimusest, unetusest ja vastupidi, unisusest. Arvutimängudesõltuvus Arvutimängu sõltuvuse sümptoome on näha praegu umbes 15% noorukitest. Arvutimäng see on eriline, virtuaalne maailm, kus kergelt rahuldatakse teismelise põhilised vajadused. Siin võib tunda end kangelasena, kes suudab kõike, või peaaegu kõike, mida talle keelatakse reaalses maailmas. Siin võib iseseisvalt teha otsuseid ja ei ole vaja karta vastutust. Tihti lähevad kooliõpilased arvutimaailma otsima vabadust ja eneseusku. Selles on oht: teismeline realiseerib oma jõu ja võimed virtuaalses maailmas, aga isiksuse kasv reaalses maailmas jääb samas tagaplaanile
Lääneriikidele. Praeguseks on see eesmärk täidetud ja Eesti on IT-alal üks juhtivaid riike, näiteks on meil väga kõrge internetikasutajate protsent kogu elanikkonnast. (3) Interneti positiivsed küljed Laias laastus võib interneti head küljed jagada kahte suurde rühma. Esimest gruppi võib pidada meelelahutuslikuks, kuna internet on lõputu ning ,,aega surnuks lüüa" on seal väga kerge, olgu selleks siis ajalehtede sirvimine, suhtlemine või mängimine. Teiseks rühmaks saab lugeda eneseharimist hõlbustavaid lehti, on küllaltki raske esitada küsimust, millele ,,internet" vastus ei teaks. Inimesed otsivad valdavalt materjali internetist, näiteks kui kooli jaoks on vaja essee või mõni muu kirjatöö esitada, tehakse ikka esimese asjana lahti Google või mõni muu otsingumootor. Samas leidub internetis ka hulgaliselt infot selle kohta,
identiteedi haldamisel, elustiili ja sotsiaalsete suhete järgimisel. [4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks. Ilmselgelt saab neid nelja gruppi mõningaste mööndustega kasutada ka siinkohal. 1.Friend (i.k. sõber) kasutajad, keda tuntakse ka reaalelus ja keda peetakse ka seal sõbraks 2
üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Internet on pea kõige kasulikum ja ulatuslikum leiutis maailmas. Internet võimaldab otsida ja ligi pääseda infole ja süsteemidele, mida ei oskaks ilma virtuaalse internetisüsteemita ettegi kujutada. See võimaldab saada piiramatuid teadmisi ning igaüks kellel on vähegi viitsimist, võib saavutada ülimalt suure teadmistehulga ilma kodust lahkumata. Samuti võimaldab internet teiste inimestega suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused ning suhtlemine teistega tõstab tunduvalt inimese enesehinnangut. Internet teeb suhtlemise lihtsaks, võid ennast kujutada kellena tahes ning suhelda kellega iganes. Saab luua virtuaalse identiteedi, täpselt sellise nagu ise tahad ning keegi ei pruugi teada saada, kes tegelikult oled. Kuid on ka virtuaalmaailmal omad miinused. Näiteks tuleb arvestada sellega, et sina ei ole kindlasti ainuke, kes säilitab internetis suheldes anonüümsuse. Inimene ei või kunagi
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Elu ilma internetita ei kujutaks keegi meist ette. Virtuaalmaailm muutub igapäevaga järjest olulisemaks. Me saame tahtmise korral veebis suhelda sõprade ja sugulastega ning võime teha erinevaid valjalikke toiminguid. Internet on isegi nii oluliseks muutunud, et tihti võime kuulda, kuidas nende inimesete kohta, kes ei kasuta aktiivselt interneti, öeldakse nagu elaks ta teises tsivilisatsioonis,kus ei teata, mis maailmas sünnib. Nii nagu päriselus on ka internetis omad plussid ja miinused. Kuidas mõjutavad suhtlusportaalid inimestevahelisi suhteid ? Virtuaalmaailmas on väga palju erinevaid võimalusi. Kuna internet on tänapäeval väga lihtsalt kättesaadav ja ei ole nii aeganõudev kui kirja kirjutamine või helistamine, siis üha enam inimesi veedavad seal palju aega. Varem mängisid lapsed liivakastis ning ajasid mööda hoovi üksteist taga, kuid nüüd pole neil viitsimist isegi kodust välja minna, ses
andmebaas, kuhu on kogutud informatsiooni tervest maailmast ja on ka võimalus suhelda. Internet pakub võimalust meelelahustuseks, harrastuseks ja jõudehetkedeks. Internetiga juba igav ei hakka sellepärast, et võrgus on mänge, harrastusele ja huvialadele pühendatud saite ja programme, mille abil saab kohtuda vanade ja uute sõpradega. Mõn ed arvavad, et internet on kõige suurepärasem leiutis, mis üldse välja mõeldi. Mõned arvavad aga teistmoodi, et internet on virtuaalne maailm nende jaoks, kes ei taha olla üksikud ja põgenevad probleemide eest. Kuna seal tegutseb pidevalt miljoneid inimesi, on aja jooksul tekkinud ka oma reeglid, kuidas virtuaalmaailmas käituda ja teistega suhelda. Seda reeglistikku nimetatakse netiketiks. Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma internetita sellepärast, et oleme juba harjunud selle abil elama.1 1.1. Interneti ajalugu 1969. aastal tahtis Ameerika kaitseministeerium luua arvutivõrku, mis võimaldaks kõigil
Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Igal inimesel on vajadus suhelda ja nii on see alati olnud. Kunagi oli ainus viis suhtlemiseks üksteisega silmast silma rääkimine. Hiljem tekkis kiri, mis tõi kaasa kullerite ja postiteenuste kasutamise. Aja möödudes on olnud mitmeid erinevaid leiutisi, mis on suhtlemist hõlbustanud ning nüüd tehakse seda peamiselt interneti teel. Internet on meile andnud ka võimaluse edastada teavet kõigile, kellele see huvi pakub, näiteks blogide ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Miks paljud inimesed peavad blogi või veedavad suure osa ajast suhtlusportaalides? On inimesi, kellele meeldib blogide ja portaalide kaudu oma mõtteid väljendada. Osa neist ei julge inimestele kõike rääkida ja sellest internetis kirjutamine on neile kergem. Mõned tahavad, et nende mõtted saaksid teatavaks paljudele teistele, ja näevad, et internet annab neile selleks võimaluse. Üheks põhjuseks võib pidada ka ajaga kaasaskäimist ja tahet
Internetisõltlaste puhul tõusevad need arvud vastavalt 50, 44 ja 31 protsendini. Kuna tegelikule seksile ei ole päriselt asendust ja isegi interneti-kogemuse võimsus ei ole selleks piisav, siis enamik netimaane ,,sirutab käe välja ja puudutab kedagi". ( Greenfield, D.N., 1999. Võitlus interneti-sõltuvusega. Tõlkinud: Tallinn: ERSEN. lk.96 ) 3 Mis on Küberseks? Küberseks, arvutiseks, internetiseks on virtuaalne seks kahe või enama inimese vahel. Küberseksis osalejad on omavahel audio-visuaalses ja/või tekstilises ühenduses interneti vahendusel. Küberseks on rolli-mängu liik, kus osalejad teesklevad, et nad seksivad päriselt. Selles fantaasiaseksis kirjeldavad osavõtjad enda tegevust, ning reageerivad partneri kirjutatule. http://en.wikipedia.org/wiki/Cybersex (13.11.07) Küberseksi täpse definitsiooni küsimuses on suured lahkarvamused, kuid siin defineerigem
silmside, naeratus ja lähemale kummardumine räägivad seevastu huvist (Saareväli 2012). Daum'i (2013) arvates pole midagi ebamugavamat, kui rääkida kellegagi, kes sinu vastu tegelikult mingit huvi ei tunne ning sinu vastuseid ei kuulagi. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millist infot võib leida inimene enda kohta internetist. Iga inimese online-maine peaks olema hoolitsetud. Peaaegu igaüks vaatab internetist järgi, mis inimesega neil tegemist on, enne kui nad teisega kohtuvad või alustavad suhtlust telefoni teel. Kui nad kohtavad seal aga ebakorrektset või aegunud infot, satuvad piinlike peopiltide või labase huumori otsa, siis see mõjutab kohe nende suhtumist antud isikusse. (Daum 2013) On veel palju asju millele tähelepanu pöörata selleks, et saavutada võimalikult head esmamuljet, kuid selleks, et seda saavutada on vaja näha vaeva. Mitteükski asi ei tule iseenesest. Tuleb näha vaeva iseendaga, kuna muul viisil ei ole võimalik midagi saavutada
aastast. Terminit ,,arvutieetika" hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Eestis tavainimene sai endale osta esimesi laua arvuteid umbes 1993. aastal. Eestis püsiühenduse tulekuga turule aastal 1995. on kerkinud ka muud probleemid. Inimesed hakkasid läbi interneti ühenduse oma andmed avaldama ja suhtlema teise arvutite kasutajatega. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti
Näiteks draamaõpetuses teeme näidendit ning meil on armastus-stseen, kus poiss ja tüdruk üksteist tähele panevad ning vaatavad teineteist pikalt. Saalis oli vaikus ning ma kasutasin seda lauset: ,,kujutage ette, et maailm ümber teid on inimtühi", mainis ära ka et selle tsitaadi võtsin just sellest raamatust. Arvan, et seda võib tunda siis, kui sa oled koos inimesega, kellega sul on hea olla ning saab rääkida temaga kõigest ning suhtlemine on vaba. Näiteks minul on seda juhtunud suvel, kui sõitsime parima sõbrannaga öösel ratastega looduses ning väljas oli nii vaikne ja mõnus. Selle peale võin praegu öelda ,,maailm meie ümber oli inimtühi." ,,Väga aeglaselt kahvatusid tähed ja õhk meie ümber muutus koolnuhalliks." - Sügav ning väga hästi olukorda kirjeldav lause. ,,Armastust ei ole olemas." - Väga negatiivne lause, sest see pole üldse tõene
Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. KOKKUVÕTE Kuulamine mängib inimese elus vägagi suurt rolli ilma selleta ei saaks me kuidagi hakkama. Oma tutvusringis saan ma inimestega väga hästi läbi kõik ütlevad, et minuga on hea rääkida ning veel parem rääkida oma muredest kuna ma oskan neid lohutada ja head nõu anda. Ega sellega mul probleemi polegi. Pigem miks ma just selle teema valisin, mida ma arendada tahaksin on suhtlemine täiesti võõraste inimestega. Mul puudub otsene töökogemus nii ei ole ma ka väga palju just võõrastega kokku puutunud ega pole pidanud nendele midagi soovitama ega pakkuma. Ma tunnen, et selle kohapealt olen ma natuke arg. Paljud räägivad, et mul ei tohiks sellega probleeme olla kuna ma olen lihtsalt nii rõõmsameelne ja hea suhtleja, et saan kõigega hakkama. Kahjuks ma ise nii ei tunne. Kui ma pean inimesega rääkima keda ma pole kunagi kohanud siis tekiks mul nagu mingi blokk
kergem ja turvalisem luua endale veel üks maailm- nimelt virtuaalmaailm. Selles maailmas ei ole probleeme, inimene saab olla seal, kes iganes. Selles maailmas puudub füüsiline vorm, vaid on baitide interatsioon.10 Sõltuvusest saame rääkida alles siis, kui inimene ei oska enam oma bioloogilist keha kahe maailma vahel jagada- reaalse ja virtuaalsemaailma vahel. Kui inimene hakkab rohkem viibima oma loodud maailmas, kus tal puudub ärevuse tekitajad ja suhtlemine on kergem, kuna kõik on anonüümne. Mõningate arvamuste kohaselt ei tunne oma vestluspartnereid internetis kuni 99% internetis viibijatest. Sellises olukorras on aga kerge ennast kehtestada ja enda tegeliku mina kaotamine on vägagi tõenäoline. Siia jäävad lõksu need inimesed, kellel tavaelus ei lase ärevushäire normaalselt suhelda või kes mingil muul põhjusel ei leia teiste inimeste poolt soovitud vastuvõttu. Veebikeskkonnas aga muutuvad nad vastavalt oma ettekujutuse järgi
Kuulajat mõjutavad paljud tegurid. Näiteks see kui rääkija on kõrgemal positsioonist kui kuulaja. Eelnevalt on märgitud milline peaks olema hea rääkija. Hea kuulaja suudab rääkijat kuulata kui ta ei ole monotoone, kui pole keskkonnas tähelepanu kõrvale viijaid. Kuulaja ei tohiks rääkijale näidata väsimust, hajameelsust või igavust. Hea koht suhtlemiseks ei ole koht, kus on palju müra ja muud segajad. Tõenäoliselt jääb informatsioon saamata ning suhtlemine jääb kasuta. Teaduslikud uuringud on näidanud, et pingsalt võib inimene teist kuulata 3-7 minutit. (Niiberg, 2011, lk 13). Mina olen parem kuulaja kui kõneleja. Tavaliselt olen ma kuulaja ametis ning mul tuleb see hästi välja. Vahel harva juhtub kui mina ei kuula. Tuleb ette, et kõneleja on monotoonne ning siis on tõesti raske tähele panna faktidele mida ta esitab ning püüab minuni anda. Ka siis küsin üle, kui millestki aru ei saa. Mina kui inimeste tundja ja mõjutaja
kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt.
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1
Üks vahvaid gruppe ,,Facebook Research" on tudengite jaoks, kes saavad abi oma uurimustööde läbiviimiseks. Kuna kasutajaid on FB-l palju, siis nii mõnigi uurimus on läbi viidud kasutajate põhiselt. Üks uurimus näiteks annab ülevaate FB kasutajate keskmisest vanusest, kust selgub, et USA kasutajatest on vaid 26,8% alla 24-aastaseid. See uurimus 6 näitab, kuidas sotsiaalne suhtlemine ka vanemate hulgas suundub rohkem internetti (üle 50% FB USA kasutajatest on 35 ja vanemad). Samuti luuakse gruppe, et ühiskonnas/ümbruskonnas midagi muuta. Eesti näiteks võib võtta kasvõi grupi: Tuhala Nõiakaevule appi! Võttes aluseks Maslow vajaduste hierarhia, on pärast füsioloogilise ja turvalisuse vajadust inimesele oluline kuuluvusvajadus. Ehk see ongi see, mis teeb sellised sotsiaalse võrgustiku lehed nii populaareks
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis........................................................................... 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring.................................................................................... 9 3.1 Uuringu tulemused......................................
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
teistsuguse külje alt ja mõista, millised nad sisimas tegelikult on. Lisaks on võimalik ära tunda pettureid ja valetajaid. Öeldakse ka, et õigete liigutuste tegemisel saab iseennast muuta avatumaks ja suhtlemisaldimaks inimeseks. Just kinniste inimeste puhul tuleb see kindlasti kasuks. 3 1. KEHAKEELE OLEMUS Mitteverbaalne kommunikatsioon on suhtlemine või ebateadlik signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Nagu iga keel, koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. Albert Mehrabian on läbi viinud uuringu, mille tulemusena saadi teada, et sõnadega edastatakse 7%, heliga 38% ja mittesõnaliste vahendite kaudu 55% teabest. Paljud teised uurijad on ühisel
Kui mötlema hakata , siis söna vägivald , on kuidagi väga tuttav . Tavaliselt seostame seda niisama peksmise ja mõnitamisega , kuid tegelikult , kui lähemalt sellesse süveneda ning tegelikult sellele mõtlema hakata , siis on see veel palju muudki . Vägivalda vöib näha köikjal tänavatel , koolis ja isegi kodus . Põhjuseid vöib olla mitmeid , kuid tavaliselt on vägivalla taga inimesed, kes ei näe oma elul erilist mötet ja mötlevad , vaid iseenda heaolu peale , tihti peale on need inimesed lihtsalt kadedad ja tohutult kitsarinnalised . Tegelikult mina arvan , et asi on enesehinnangus , ja seepärast tahetaksegi teistele inimestele halba teha , et iseenda olukorda ning seisukohta paremaks muuta . Mõistmata , et tegelikult nende teguviis on väär . Köige enam on vägivalda siiski koolis . Tavaliselt alati ikka valitakse välja üks , ja teistest natuke viletsam , kas siis tema välimuse , käitumise vöi koduste tingimuste pärast , aga lihtsalt inimesed ei arvesta
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
