Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad.
Minu ID-entiteet Identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel.Inimeste arusaam sellest on aga erinev ja iga ühe jaoks tähendab see midagi teist kui kellegi teise jaoks. Minu jaoks tähendab id-entiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. Selles on olemas minu iseloom ja see, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid id- entiteedi tähendus on ajaga muutund, tänapäeval ei ole ta enam see mis oli ta vanast. Id-entiteedi mõistet ei ole alati sama olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel ja rikkamatel inimestel nimed. See kõik muutus alles mõni sajand tagasi, kus nimed ja id-entiteedi said ka kõige tavalisemad inimesed. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas, kus keegi elab
Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi
teadlased ei peeta objektiivseks ja õigeks 2. Uurimisküsimuste püstitamise ja probleemide lahendamise viis, mida enamus teadlasi tunnistab objektiivseks ja õigeks * 3. Uurimisküsimuste püstitamise ja probleemide lahendamise viisi, mida tunnistab ainult piiratud grupp teadlasti 4. Uurimisküsimuste püstitamise ja probleemide lahendamise viis, mida teadlased peavad valeks ja ekslikuks 19. Ühiskond on stukturaal-funktsionalismi kohaselt 1. tasakaalustamata ning üksteisest seostamata sotsiaalsete struktuuride kogum 2. suhteliselt tasakaalustamata ning üksteisest sõltumatute sotsiaalsete struktuuride seos 3. tervikuna tasakaalustatud, kuid selle sotsiaalsed struktuurid on omavahel seostamata 4. suhteliselt tasakaalustatud ning üksteisest sõltuvate sotsiaalsete
tänavalaste jõugud, alkoholi ärakeelamisega gängsterid. 1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapäevastiili osa, mis vastandus tööajale, koduajale. Pealesõja ühiskonna mõjud subkultuuride tekkimisele on elamumudeli muutus (äärelinnastumine), naiste ja noorte tööle võtmine (rohkem raha, noorte sissetulekud on kasvanud 1938-1958 50% samal ajal kui nende vanematel 25%.) Noortekultuurid olid 1. vabaajakultuurid 2. sõprusgruppide kultuurid ja 3. stiilikultuurid. Kõige sellega
Ainult inglise keelest enam ei piisa, on vaja ka teiste võõrkeelte oskajaid ning just sellest algab riigi tugi ettevõttele. See omakorda suurendab noorte keelelist mitmekesisust. Kindlasti areneb ka tehnoloogia. On vaja luua programme, mis lihtsamalt tõlgiksid tekste ühest keelest teise, kuna siis toimib ka hargmaisus paremini. Lisaks pakuvad paljud koolid välismaal õppimise võimalust mis aitab kaasa suhtlemis oskuse arengule ning toimetulekule uutes olukordades ja keskkonnas. Rändepööre on see, kui teatud aja on suurem olnud väljaränne, aga siis järsku suureneb sisseränne või vastupidi. Sisserännet suurendab heaolu kasv ja väljarännet mõjutab, see et teistes riikides on heaolu tase veelgi kõrgem. Väljaränne on siiamaani suur, kuna mitte kõik Eesti inimesed ei saa osa majandusekasvust. See põhjustab väljarännet Soome ja teistesse riikidesse, kus on kõrgem elatustase. Heaolu Eestis siiski kasvab ning see põhjustab sisserännet
Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada, ühiskonna areng on teisejärguline, see tuleb sellega kaasa. III arengu eeldus riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi ehk tagab "avalikud hüved", mida turg ei suuda (nt. teed, kanalid, sillad jne tööd milleks indiviid ei ole motiveeritud. Ka seadused, korra, süsteemi jätkusuutlikkuse et inimesed tuleks uutele ideedele ja ergutada innovatsiooni on patendid, autoriõigused, üldrahvalik haridus) Kriitika Nähtamatu käe printsiip: nn laissez faire e. "laske juhtuda"-
Alam ja sõltuv. Kuni 50ndateni oli skuuter pealegi itaalia konnotatsiooniga - imelik mehelikkus, võõrapärane, oht inglise autotööstusele jne. Mis muutus aeglaselt, kuid kindlasti. 1955 oli autoshowdel mootorrattaid kordades skuutritest vähem. Hebdige: Ehkki ilmselge on teoreetiliselt, et inimesed omistavad asjadele tähendusi, siis metodoloogiliselt tuleb asju vaadata. Modide subkultuur aitas sellele kõvasti kaasa. Modernist sai käibesõnaks, tarbimise kasv ja tarbides saadav identiteet muutus igapäevaseks ja promotavaks. See, et tarbimiskultuur on seotud reklaamiga, pole mingi uudis, ilmselt. 4. Sotsiaalsetel eludel on asjad ehk asjad kannavad tähendust Võiks mõelda, mida tähendab üldse sõnapaar materiaalne kultuur. Mingis mõttes on tegemist vastanditega - materiaalne on justkui kultuurist väljas, selle vastand. Ära ole selline materialist - öeldakse kultuurivaenulikule inimesele. Samas kultuur viitab sellele, et
teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid x helimärgid x liikuvmärgid (liikuvatest kujunditest koosnevad märgid) x lõhnamärgid (konkreetset kaupa või teenust eristav lõhn või lõhnabukett) 3) Brändi identiteet Identiteet sõltub organisatsiooni üldisest iseloomust, eesmärkidest ja väärtustest, mis kujundavad brände eristavat individuaalsust, ning on firmakeskne. Imago on terviklik mulje brändi suhtelisest positsioonist konkurentide hulgas, seega tarbijakeskne." Traditsioonilise turunduskontseptsiooni käsitlejate Kelleri ja Kapfereri käsitluse kohaselt on identiteet tootjapoolne ettekujutus oma tootest või teenusest, selle olemuse, tähenduse, eesmärkide, tähiste jmt fikseerimine.
autonoomsust. 2) trend(modern. Ühiskonnas) saada haridus, töö ja saada lapsi. Nüüd on need haridus, töö ja perekond erinevalt. Käib mitmeid teid pidi. Erinevates kommetes nende erinevate mudelite läbimine tärkaval täiskasvanul loomulik. *Subjektiivne trend- (iseennast täiskasvanuks pidamine) Kognitsioonide tasandil ei pruugita olla majanduslikult iseseisev, kuid peetakse ennast täiskasvanuks, kuna langetatakse majanduslikke otsuseid. 3)Identiteedide formen.ter- identiteet see terviklik tunne, kus on 3 rolli omandamine. Nende kolme rolli erinev eksper. On erineval määral, erinevate noorte seas *See kuidas noored tarbivad mõjutab globaalne tarbimiseturg, mis on suunatud ühele sihtgrupile ja sellega kultiveerib teatud elustiili ja väärtusi. See tingib selle, et lääne kultuuris v.a mõned riigid(bulgaaria, venemaa, poola, rumeenia), nendes riikides elavad noored käituvad ühtemoodi,
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli e
problematiseerimine näib olevat kultuurierinevustele iseloomulik. Üheks võimalikuks seletuseks on soov säilitada eripärast, tähenduslikku ja enesehinnangut toetavat identiteeti. Erinevuste olemasolu ja nende rõhutamine aitab piiritleda ,,oma gruppi" ja defineerida isikut teatud grupi liikme või kultuuri esindajana. Tänapäeval valitseva arusaama kohaselt on kõik, mis on sotsiaalselt loodud, vajadusel ümberõpitav. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud, järelikult ka unustatav ja ümberõpitav. Samas pole see aga lihtne. Lapsepõlves omandatud identiteet võib muutuda olemuslikuks osaks inimese minast, mis küll elu jooksul muutub, kuid pole täielikult vahetatav. Identiteeti mõjutavad ka kaasasündinud isiksuseomadused. Loomulikult ei mõjuta isiksus konkreetse kultuuri valikut, küll aga võib avatumatel ja ekstravertsematel inimestel olla tugevam etniline uhkus
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings".
.. Essee autori varjunimi: Ronja Euroopa hakkas ühinema juba pärast Teist maailmasõda. Eesmärgiks oli lõpetada vana vaen ja tagada õitseng kõigi Euroopa rahvaste vahel, oli tahtmine rajada ühine majandus ja poliitika. Tänapäeval liigub Euroopa ühtse kultuuri ja identiteedi poole. Nagu ütles C. H. Fredrikson: «Ühise identiteedi puudumisel pole võimalik püsiv Euroopa ühendus. Ja üleeuroopalise avalikkuse sfääri puudumisel pole võimalik ühine identiteet.» Euroopa ühine identiteet eeldab ühist ajalugu, mida leiab rahvusriikide eelsest ajastust. Rahvuslik ühtsus põhineb esmalt võidetud lahingutest või kadunud kangelastest. Tänane Euroopa saab olla ainult demokraatlik ja mitmekeelne. Jaan Kaplinski väidab: «Pole mingit Euroopa kultuuri identiteeti enam ammu olemas. Eurooplased on lihtsalt olnud nii edukad oma kultuuri eksportides, et see on levinud igalepoole maailmas.» Selge on see, et kui tänane Euroopa ei oleks demokraatlik, siis poleks ta ju selline, nagu on
keele aktsent, mida nende elukoha- Keel kui identiteedi kandja riigis kasutatakse. Mõnele inimese- Rullnokkade identiteet le jääb võõrkeele aktsent külge juba Keele põhiline ülesanne on anda edasi infot. Selles mõttes on üsna lühikese välismaal viibimise keel tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad. järel. Ka see on põhjustatud (alateadlikust) soovist näidata oma
Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu, keel, territoorium, õiguslik-poliitiline solidaarsus, ühised väärtused ja traditsioonid, ühine
Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus maailmavaate jääb alles, mida hakkavad täitma eriteadused. Eriteadused on aga ise muutuvad; alles arenevad. Ajamõõde on koguaeg juures; kogemus on pidevalt paisuv ja seega tuleb
proovin ennast vähehaaval parandada.Minu õppimise omapäraks on aga see, et ma tahan olla toas 6 üksi, kus vaikselt mängib taustaks võõrkeelne muusika, mis mulle meeldib aitab keskenduda. Niimoodi olen õppinud juba algkassist saati. Kui keegi räägib kuskil kõva häälega, on minu jaoks võimatu asjasse süveneda, kuna siis lähevad mõtted lihtsalt mujale. Mitte kõigis olukordades ei saa toimida harjumuspärase loogika järgi, mitte kõik materjalid pole kergelt kättesaadavad. Siis aitab loov lähenemine: milline tuttav võiks aidata, kust saab küsida, millised info- ja andmebaasid võiks vastaval alal kättesaadaval olla. Loov õppija ei tunnista võimatuid olukordi kui ühtmoodi ei saa, proovib ta teistmoodi. Võttes näiteks kasvõi spikri tegemise, see on ka üks õppimise viise sa töötad ju läbi kogu materjali ja paned selle lühidalt ja
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
negatiivsusel enesehinnangut alla viia. Samuti on neiul eluterve minapilt ta on õnnelik täpselt sellisena, nagu ta on. Küberkiusamise vastu võideldes on ta öelnud: ,,Kui aus olla, siis muidugi teevad need sõnad haiget, kuid lõppude lõpuks on need lihtsalt sõnad, mida on öelnud inimesed, kes peidavad end oma arvutite taga. Nende hinnangud minu kohta ei ole see, kes ma tegelikult olen, ja ma ei lase sellel end defineerida." kindel identiteet on alus eluterve maailmapildi kujunemiseks. Kristlastena usume, et meie väärtus ja identiteet on antud Jumalast, mitte ei kujune teiste poolt kaela määritud siltidest või kommentaaridest. Loomulikult mõjutavad meid ka kaaslaste hinnangud ja arvamused ning peame olema ettevaatlikud, mida oma südamesse lubada ja mida mitte. See kõik aga ei saa jääda määravaks elu suuna ja eesmärkide kujunemisel. Minakontseptsiooni järgi vaadeldakse 4 mina:
toimida ka mõtleva substantsi ehk hingega- ei saa tõestada, ei saa ümber lükata. Ta toob siinkohal mängu isiksuse identiteedi (samasuse) probleemi. 1) kes ma olen? Kes on see mina kes ütleb: minu mõtted, minu käed? 2) kas mina praegusel hetkel olen seesama, mis mina hetk/päev/kuu/aasta tagasi? Öeldakse, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kas Juku ja Juhan on ikka üks ja seesama isik? Mingis mõttes nagu on, kuid millises? Kui öelda, et kõik muutub pidevalt ja isiksuse identiteet on vaid fiktsioon, siis poleks ju võimalik karistada kurjategijaid, sest see, kes sooritas kuriteo, pole enam see, kes seisab kohtusaalis, vaid hoopis keegi muu. Kas hing (mõtlemine) on asi, substants? Hume arvates pole alust meil seda väita, sest mida me tajume kui me tajume iseennast? See, mida me nimetame mõistuseks/hingeks, on ju vaid kimp erinevaid tajumusi. Me ei suuda kunagi märgata midagi peale oma tajumuste ja sestap ei suuda me tajuda ka oma mina
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi kadumine – sa võid teha kõigega, mida iganes, ning sellega ei kaasne midagi, nt metroseksuaal. Tekib nautimise käsk. Tekib süütunne, kuna pole tänapäeva võimaluste juures piire ületanud ning seda nautinud. Psühhoanalüüsi ülesanne on tegeleda ühiskonnas toimuvate kiirete muutuste tagajärgedega (Z). Z üritab L mõtteid popkultuuri kaudu teistele mõistetavaks teha, Z populariseerib L mõtlemist. Subjekt kujunab läbi erinevate registrite. Identiteet kujuneb läbi imaginaarse, sümboolse ja reaalse registri. Imaginaarne – omane lapsele: laps tunneb, et ta on ema ja maailmaga üks; mida subjekt omandab ja mis talle külge jääb enne keele omandamist, selles jääb külge seotus/ühtsustunne emaga, mis kummitab inimest kogu elu. Keele-eelne faas ehk peegelfaas. See, mis on meie identiteet, kujuneb sümboolses vallas (kõik need tähendused ja omadused, mida subjekt omandab läbi
indiviidide ja gruppide vaheliste pingete ja võitluse allikatele. Ebavõrdsus, ressursside ebavõrdne jaotumine viib gruppide koondumiseni ja aktiviseerumiseni. 9. mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses? Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega
mängud, "naistekad", ajaviide, antieksnetrilisus (tavapärasus), harmoonia; pinge skeem rockmuuska, pünevusfilmid, kino, ööklubid pubid, põnevus, antikonventsionaalsus (uudsus), nartsitsissm. Bourdieu keskklass püüab kaasa joosta. Kui keegi ütleb kõrgklassist, et on hea, siis joostakse kaasa. Elamuste suunudumste miljöö- (või maitseklassi) spetsiifilised muutujad. Skeem. Nagu maslow püramiid, teises järjekorras. Kultuur, eluviis ja identiteet. Mida tähendab idenititeet sotsiaalsest vaatenurgast? Martin Ehala "Signs of identity. The anatomy of belonging" *personaalse psühhoajaloo tulem? 10 Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger sünnime kellekski ja
keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele
kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone reklaamidele, mida nad aknast näevad. Kuid sellegi poolest, need järeldused mida sellise ühe praktika põhjalt saame teha on siiski suhteliselt väiksed. Ühistegevus -> tajutud identiteet. Ühine tegevus ja teadmised tekitavad identiteedi, mida inimesed ise tajuvad, nad tajuvad kuulumist teatud kogukonda. Teine asi on see kas sellise ühistegemise läbi tekkinud identiteeti on võimalik kurjasti ära kasutada. On võimalik sisendada inimestele, et see identiteet, mis neil ühiste praktikate kaudu on tekkinud, et selle identiteediga peaks kaasas käima ka teatud ideoloogilisi veendumusi. Suur hulk kriitikat, mis on kultuurilise kogukonna idee vastu suunatud sellest tulenebki.
Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi ellujäämiseks(töökoht, elukoht, materiaalne osa) või olulisemaks väärtuseid, mis on seotud inimese isikuga(realiseerimine, unikaalsus, edu) Erinevatel rahvustel on erinev lähtepunkt, erinev suund. Eneseteadvus. Mina. Identiteet. · Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions,
kasutamises. Internet on muutnud info leidmise väga lihtsaks. Näiteks leiab Google otsimootori abiga infot pea iga inimese kohta. Vahel on see info meile meeldiv, teinekord on aga internetis kõigile nähtavale seatud salajased materjalid. Enamus infot on sinna üles pandud kellegi teise poolt. Google toob meieni kommentaarid ajalehtede, foorumite jt. keskkondadest, isikliku profiili andmed suhtlusvõrgustikes, pildid, videod. Sellest moodustub inimese uus identiteet ehk digitaalne mina või teisisõnu digijälg.Inimesed jagavad üsna palju isiklikku informatsiooni ja andmeid sotsiaalvõrgustikes, samuti jääb väga oluline isiklik informatsioon avalikuks kõikide sotsiaalvõrgustiku kasutajatele. On piisavat inimesi, kelle profiilid on avalikud ning profiili informatsioon ja seina sisaldus on nähtavad kõikidele kasutajatele. Vaatama sellele, inimesed väidavad, et privaatsus on nende jaoks olulisel kohal.
Toodan, produtseerin või sünnitan? Miks ei võiks sõna ,,reha" tähistada labidat. Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitle
Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olemas vastav sõna siis järelikult on see omadus ka olemas
Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olemas vastav sõna siis järelikult on see omadus ka olemas
Kui on kahtlus, et keegi kõrvaline isik on andmeid vaadanud ilma 11 põhjuseta, on patsiendil võimalus pöörduda kaebusega Eesti E-Tervise sihtasutuse või Andmekaitse Inspektsiooni poole. 5.2. ID-kaart ID-kaart on kiipkaart, millele lisaks pealetrükitud, visuaalselt identifitseerivatele andmetele (pilt, nimi, sünniaeg, isikukood jms) on salvestatud ka kasutaja elektrooniline identiteet: autentimis- ja allkirjastamissertifikaat koos salajaste võtmetega. ID,-kaardi abil antud allkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ID-kaardi kasutamiseks on vaja kiipkaardilugejat ja spetsiaaltarkvara. ID- kaardi elektroonilisel kiibil hoitakse parooli, mis koosneb kahest osast ehk võtmest. Selle võtmepaari avalikku võtit hoitakse koos kaardiomaniku elektrooniliste isikuandmetega ID-kaardi kiibi avalikus osas, kust seda saavad lugeda kaardipõhiste läbipääsusüsteemide kaardilugejad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
