kui kõige noorem osaleja. Raamat ise ilmus 2005. Aastal, kirjastajaks Eesti Päevaleht. Raamat jutustab loo 17-aastasest Rassist igati korralike unistustega poisist. Tema unistuseks on minna ülikooli, õppida arstiks, kuid argipäev rebib Rassi julmalt maad ligi. Majanduslik kitsikus ja keerulised suhted lähedastega viivad poisi otsuseni siduda end äsja vanglast vabanenud Olariga. Olaril on kilode kaupa valget pulbrit ja vägivaldsed kombed. Sellest hoolimata paneb Rass oma venna Mõssaga peatselt käima väga eduka narkootikumide jaemüügi. Raha hakkab tulema rohkem, kui noormehed üldse unistada oskaksid, ja elu näitab Rassile korraks oma magusamat poolt. Edu lööb uustulnukatest kaupmeestel pea ringi käima ja omaenese särast pimestatuna otsustavad nad ette võtta ka mõne keerukama operatsiooni. Pole vaja lisada, et nüüd alles läheb keeruliseks, sest elu hakkab käima noormeestel üle jõu ja väljub nende kontrolli alt.
.............3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sot
Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred. Hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Piia Onkel LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2010 Lapse arengutaseme analüüsiks valisin ühe lapse, kellega intervjueerimisel sain teada mõned andmed. Töö põhineb ainult vestlusel lapsega, kuna vanematel polnud selle jaoks aega. Nende andmete järgi hakkan alljärgnevas tekstis analüüsima, kas ta on arenenud aeglasemalt, kiiremini või samuti kui teooriad ütlevad. Üldandmed Minu vaadeldatav laps on 16-aastane tüdruk. Ta elab koos oma isaga väikeses külakohas, kus eriti palju inimesi ei ole. Temaga koos elab veel
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
Pärt läks. Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele. Ta silmas üht väga uhket maja, mis oli üksikult metsa sees. Pärt koputas uksele ning üks pikka kasvu mees kutsus ta sisse, seal olid veel kaks meest. Pärt kahetses kohe, et oli majja tulnud, kuna siin tundus kõik kahtlane. Mehed tahtsid teada mis mustas kotis on, Pärt ütles, et siin on vaid tema sõbranna asjad. Mehed ei uskunud. Nad lukustasid Pärdi kööki ja läksid ise aru pidama. Pärt toppis kõik taskud toitu täis, et viia seda ka Karinale ja 9 Aabule ja põgenes akna kaudu. Ta oli teel juba Karina juurde, kui tuli must auto kust väjusid kolm meest, peksid ta läbi ja võtsid musta koti kaasa. Samal ajal arvas Karina, et Pärt on lihtsalt põgenenud ja ei tulegi enam tagasi. Järgmisel päeval tuli jalgrattur nimega Marius majja kus olid Karina ja Aap, ta tuli lihtsalt vett küsima
Ehkki ta õige varsti abiellus ja perre sündis tütar ei osanud ta enesega nagu midagi peale hakata. Edasi õppimiseks oli ta enesele ise tee kinni pannud. Samuti segas eluga kohanemist kõik see, mida alaealisena Venemaa vangilaagrites kogenud oli. Häbi oli ka õhtukooli minna. Naine, respondendi sõnul üsna eluvõõras, oli pidevalt rahulolematu. Siis tulidki mängu narkootikumid. Praktiliselt on ta neid tarvitanud juba 7 aastat. Katsetatud on kõiki siinmail liikunud meelemürke, pidama jäi heroiinil. Heroiinile kulus päevas ligi 800 krooni. Et selleks raha saada, tuli loomulikult naasta kuritegelikule teele - vargused, röövimised. Tuli uuesti vangi minna., naine jättis maha. Pärast vabanemist suutis kolm aastat vabaduses olla - isegi abikaasa tuli tagasi. Aga ega ta narkootikumidest ei vabanenud. "Narkootikumid on needus, vähemasti minu jaoks." Vanglas sai teada, et on viirusekandja. "Kõik see võib lolliks ajada." Poeg ju alles sündis, pole teda näinudki
Luzin süüdistas Raskolnikovi, et ta omab imelikke suhteis Sonjaga ja andis talle isegi raha. Tegelikult ei tundnud Raskolnikov Sonjat ja raha andis ta Katarina Ivanovale. Vale tuli välja ja Dunja katkestas kihluse. Kui Luzin oli lahkunud, jäid Razumihhin, Raskolnikov, tema ema ja õde omavahel tuleviku plaane arutama. Razumihhin arvas, et nad võiksid kõik koos äri luua ning kirjastamise ja tõlkimisega raha teenida. Dunja oli plaaniga kohe nõus. Razumihhin teadis, et on olemas sobiv korter, kus Raskolnikov oma ema ja õega koos saaksid elada. Kõikide üllatuseks tõusis Raskolnikov järsku püsti ja arvas, et neil oleks parem mõneks ajaks lahku minna ning palus end mitte otsida. Raskolnikov läks küll minema, kuid jäi koridori Razumihhinit ootama, kuna ta teadis, et mees läheb talle niikuinii järgi. Raskolnikov ütles talle, et jätku teda, kuid mitte ta peret. Razumihhin mõistis, et midagi hirmsat on toimumas, kuid ei öelnud midagi ja läks tagasi Dunja ja ta ema juurde
(Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video, kohtuvad üha suurema tõenäosusega lastekirjanduse meediaadaptatsioonidega varem kui kirjutatud tekstiga. Nad hakkavad meediaadaptatsioone pidama originaalideks, mille pinnalt kõnetada ja aru saada hilisemat kirjaliku versiooni lugemist. See tõstatab edasise küsimuse selle kohta, kas hilisema lugemise olemus on kvalitatiivselt ja kogemuslikult erinev kui algtekstiks on näiteks Disney animaversioon Lumivalgekesest. Disney muinasjuttude animaversioonid on lastekirjanduse 7
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
“KURITÖÖ JA KARISTUS” Tegevus toimub juulist sügiseni. Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Rodja elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas mees rääkis teisele idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, kus vedeles Alj
Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred. Hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa.
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunni
Peidab korterist leitudsaagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle poole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. Käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli Raskolnikov kohtunud
Samas võib iseseisvalt teha tehinguid vahenditega, mille on vanemad ise talle kas kindlaks otstarbeks või vabaks kasutamiseks andnud (nt osta midagi oma taskuraha eest). Õiguse iseseisvalt otsustada saab laps täisealiseks (18-aastaseks) saamisega. 5. Õigus lugupidavale käitumisele Kohustus austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja kohustustega tuleb põhiseadusest. See tähendab, et ka laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist toetama, teineteisest lugu pidama, teineteisega väärikalt käituma ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. 6. Ülalpidamiskohustus Laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist vajadusel ning võimalusel abistama. Seega on vanemal ühelt poolt kohustus last ülal pidada, see tähendab kindlustada talle eluks vajalik, ent samas õigus saada lapsest ülalpidamist, kui ta on saanud täisealiseks (18-aastaseks). Kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või
Tagasilöök gümnaasiumi lõpueksamitel. Mate sooritas ta väga hästi, ent kirjanduse õps pani talle nulli. Ülikooliga oli kõik. Läks Pariisi, soovis ikkagi läbi murda/silma paista, ent seal ta midagi enamat ei saanud kui lihtsa väikeametniku töö kaubalaos. Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine`
Tagasilöök gümnaasiumi lõpueksamitel. Mate sooritas ta väga hästi, ent kirjanduse õps pani talle nulli. Ülikooliga oli kõik. Läks Pariisi, soovis ikkagi läbi murda/silma paista, ent seal ta midagi enamat ei saanud kui lihtsa väikeametniku töö kaubalaos. Sel ajal näeb ta lihtsate tööinimeste elu. Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku
siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust). Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale. Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest
Oluliseks pr. valgustajate (Russeau, Voltaire) teostega tutvumine. Ta püüab hakata süvitsi analüüsima inimolemust, -hinge. Jätab ülikooli pooleli, naaseb Jasnaja Poljanasse täieõigusliku omanikuna, Tal on 300 pärisorjast talupoega. Suhted kujunevad keeruliseks: T püüab nende elu kergendada. Esialgu talupoegades umbusk. Ta teeb sõite Moskvasse, Peterburi, et olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse. (Sevastoopoli jutustused) Läheb sinna lootuste, ootustega karjääri teha, kuid pettub : lihtsõdur kahuriliha. Tolstoid häirib, et sõda toob kaasa mõttetu tapmise. Osaleb Sevastoopoli lahingus. Muutuse toob Turgenevi kiri, mis kutsub teda sõjaväest ära, sest tegelik kutsumus- kirjandus. Tolstoi teebki nii. 1857 Võtab ette pika Euroopa reis, kust saab erinavaid muljeid
12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta õhtul Wolandi juurde, kust võib saada Meistri kohta teateid. Azazello annab Margaritale purgi nähtamatuks
12. Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi. 13. Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid. 14. Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter. Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja. 15. Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta. 16. Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes. Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta õhtul Wolandi juurde, kust võib saada Meistri kohta teateid. Azazello annab Margaritale purgi nähtamatuks
ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on head hinded tähtsad. Kuigi teostest võib jääda mulje, nagu kool poleks noorte tüdrukute jaoks oluline, siis on
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
mis hetkel tundub probleemne. Filmis on samasugune olukord. Vanemad on lahutatud, noorem laps elab ema juures, vanem juba enda elamises. Ema elab koos uue mehega, isa aga üksinda. Inimesed elavad täiesti erinevat elu, kuigi on olnud kunagi üks kooslus, üks perekond. Tuleb märkida, et sellises olukorras tunnevad kõige suuremat rõhumist just lapsed- nii ka filmis. Carolina ei suutnud leppida sellega, et rääkimata sellest, et ta ei ole enam tema elus esikohal, ei pööra isa talle absoluutselt tähelepanu ega pole toetav tema tegemistes. Religioon Ühte kindlat religiooni pole võimalik filmist järeldada, kuid kuna tega on 21. Sajandi Ameerikaga, siis võib eeldada, et tegelased on kristlased. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Nihilists" lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s ka mitmeid loenguid erinevatel teemadel. 1883. aastal läks ta kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkondades. Seal olid tema intiimsemateks sõpradeks Paul Bourget, aga ka Verlain, keda ta ei suutnud välja kannatada tema haiguse pärast, mis rikkus ta ilutunnet. Aasta lõpul oli ta tagasi Londonis, kus hakkas sissetuleku saamiseks pidama loenguid ,,Ilusast majast" ja ,,Kunsti olemusest", millest saadud tulu pillas ta igale poole laiali. Sissetuleku puudusel hakkas ta naistelehe toimetajaks. Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. 1890. aastal ilmus ,,Dorian Gray portree". Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A Woman of no Importance" (1893), nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. Teoseid kirjutas ta
Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend.
Christopher on meie aja arvutite eelkäija. Uurimuse eesmärk on analüüsida filmi ,,Imiteerimismängu" sotsiaalseid fakte ja institutsioone ning leida seoseid teooriate vahel. 1. ,,IMITEERIMISMÄNG" ANALÜÜS 1.1. Sotsiaalsed faktid 1.1.1. Ühiskond Film algab kaadriga aastas 1951, Manchesteris, kus kaks politseiniku tulid uurima väidetavat sisse murdmist Alan Turingu korterisse. Turing üritab neist lahti saada ning see tekitab ühes politseinikus kahtlusi, et Turing varjab midagi. Korter, kus Alan elab on sassis ning kõik tehnika on igal pool laiali. Filmi põhitegevus leiab aset aastatel 1939- 1945 Bletchley Parkis. Bletchley on suur ja uhke mõis, mida tavainimesed teadsid kui raadio tootmisfirmat, kuid tegelikkuses oli brittide salajase koodi murdmise baasiks. Saksamaa on äsja kuulutanud Inglismaale sõja ning Alan Turing läheb intervjuule Bleatchleysse, kus pannakse kokku tiim parimaid krüptolooge. Nende ülesandeks saab
Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu. Variant a: Kas olukord muutuks kui Mari oleks rase? Ei muutuks, võiks tulla nõue tulenevalt PKS § 111- kus lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Variant b: Paari nädala möödudes Mari ja Jüri lepivad ära ning otsustavad uuesti abielluda ning Jüri kingib Marile kalli kihlasõrmuse. Mõne aja möödudes Mari kuuleb tuttavalt, et Jüril oli lahusoldud paari nädala jooksul suhe Siimuga ning selle tulemusena Mari jätab Jüri maha. Kas Jüril on õigus nõuda Marilt kihlasõrmuse tagastamist või selle väärtuse hüvitamist?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
