Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand "Milline on hea elu?"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, filosoofid, riideidapsevanem, rõõm, arvamusi, heast, terminit, staatusest, eksisteerimine, teooriaid, aristoteles, kant, pakkusid, proovin, aspektides, arvavad, poliitikud, niimodi, söönud, etioloogilised, moraalsed, perega, tunned, armastada, armastatud, sinust, oodatakse, pereloomine, juhatamine, omadesapseeas, pealiskaudneapsevanemadKuidas me aga elame, mille nimel ja kelle jaoks on paljuski mõjutatud siis ajastust, ühiskonnast, keskkonnast, religioonist ja tavadest mille järgi elame. Kui eluterve on ühe inimese elu sõltub millised eetilised tõekspidamised meil on ja milline on meil tervis. Mis on hea elu? Juba sõna hea mõistavad inimesed erinevalt. Üldiselt mõjutab seda sotsiaalne tagamaa, erineva sotsiaalse taustaga inimesed võivad terminit ,,hea" väga erinevalt tunnetada. Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu
Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga
vaielda, kuid minu arvates ei saa kindlat fakti selle kohta välja tuua. Olen nõus sellega, et inimesed on väga erinevad ja seetõttu ei saa üldiselt öelda, mis on nende kõigi eesmärk või milline on nende jaoks hea elu. Aga võimalik on läheneda individuaalselt ja uurida, mis on hea elu konkreetse inimese jaoks. 1 Luuletaja Doris Kareva on kirjutanud, et kolm märksõna, mis iseloomustavad head elu, on kindlasti muretus, rõõm ja rahulolu. Head elu elav inimene on enamasti hea, vähemasti enda arvates. Niisiis sellest seisukohast põhineb hea elu vaimsetel väärtustel. Sest seda ju muretus, rõõm ja rahulolu on. Jällegi saab arutleda selle üle, kas inimene saab olla muretu ja rõõmus, kui tal puudub peavari või on kehv tervis. Siin tulebki välja inimeste tohutu erinevus - üks saab selliste asjaolude juures olla muretu ja rõõmus, teine aga mitte. Palju
o Objektivism Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea. Toimub tagasipöördumine Aristotelese ettepaneku juurde: Kuna inimloomus on universaalne, siis on võimalik tuua välja kõikidele inimestele omased põhivajadused, mis peavad olema rahuldatud, et saaks rääkida heast elust. Aristotellik essentsialism uus ettepanek kaasaegses filosoofias Martha Nussbaumilt. Martha Nussbaumi hea elu kontseptsioon : · Ettekujutuse loomine sellest, mis on hea. Oma elu planeerimine. · Intiimsed ja ühiskondlikud suhted. · Osavõtt kogu looduse elust. · Naer, mäng ja meelelahutus. · Omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis. 34. Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus?
Artikkel Õhtulehest: Kui suurt kuupalka nõuab soov hästi elada? Karoliina Vasli, 27. märts 2014, 07:00 Tippjuhid teenivad kuus summasid, mille saamine nõuaks lihttööliselt aastatepikkust pingutamist. Mis oleks üldse hea palk? Üldiselt leiavad nii ettevõtjad kui ka muus valdkonnas töötavad inimesed, et summa võiks olla 1000 –1500 eurot neto, vähemaga oleks juba raske. Eile ilmunud Äripäeva palga-edetabelis platseerus 13. kohale A. Le Coqi juht Tarmo Noop, kes hinnanguliselt teenis tunamullu kuus 33 250 eurot bruto (neto 25 247 eurot). Kui suur palk oleks teie meelest piisav, et Eestis hästi elada? Noop vajub mõttesse. "Hästi elada… Ma mõtlen, et see sissetulek võiks pere täiskasvanu kohta olla 1000–1200 euro neto." Kiiremini vastab ta küsimusele, kas ta ise sellise summaga hakkama saaks. "Kindlasti! Minul kinnisvaralaenu pole, saaksin sellega hakkama." Aivar Riisalu: 1500 eurot on latt Alexela üks omanikest Heiti Hääl teenis Äripäeva andmetel 18 2
Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Iga naine teab, et veel sündimata lapsel on olemas kõik inimesele omased omadused juba teise raseduskuu lõpuks
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning
Me ei peaks iial 2 teist poolt võtma garanteeritult nagu mööblit. Vastupidi, peaksime teda kohtlema nii, nagu sooviksime esmakordselt tema armastustust võita. See kõlab küll peaaegu banaalselt, kuid on ometi tõsi: lihtne viisakus ja vastastikune lugupidamine moodustavad uskumatult suure osa jätkusuutlikust õnnest! Ignoreerige neid ja teie suhe hävib kindlalt; pöörake neile tähelepanu ja teid saadab soojus ning rõõm. Viisakusele ja lugupidamisele rajatud dialoog ongi see mootor, mis suhte käimas hoiab. Sest kõigest saab üle, kui koorem on jagatud. Ärgem unustagem, miks Piibli loomiseloos Jumal inimese meheks ja naiseks lõi: et inimene ei oleks üksi. Abielu mõte on jagamine, rõõmu, kogemuste, kurbuse, võitude ja läbikukkumiste jagamine. Selleta on abielu vaid ärakasutamine psüühiliselt või füüsiliselt tugevama poolt peale surutud tingimustel
Üheks sagedaseks psüühilise pinge allikaks on soovide konflikt. Tihti kiputakse olukorras, kus valida tuleb kahe võimaluse vahel, millest mõlemad toovad ebameeldivusi, otsuseid edasi lükkama. Vahel on see mõistlik, aeg teeb oma töö või lahenevad asjad soodsalt kellegi teise algatusel. Ent kestvam elu pingekoorma all mõjub üsna muserdavalt. Ka mitu meeldivat pakkumist samaaegselt võivad pingeid kaasa tuua, kuid otsustada on lihtsam, sest valitakse ju mitmest heast parimat (Elenurm jt 1997: 56). Soovide konflikti põhjuseks on eesmärkide ähmasus. Tasub korraks aeg maha võtta ja järele mõelda, mida tegelikult tahetakse ja mille poole püüeldakse. Kui oma soovid, vajadused ja eesmärgid selginevad, tulevad ka mõistlikud otsused (Elenurm jt 1997: 56, 57). 14 4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab
Teiseks pohjuseks võib aga olla poliitiline aspekt tervis nõuab igalt indiviidilt ja riigilt suuri finantsressursse. Sellest tulenebki arusaam, et nii kuidas me tervist mõistame, nõnda me sellesse ka investeerime (Rootman ja Raeburn, 1994). Tervist võib indiviidi tasandil defineerida kui heaolu ning kaebuste ja haigussumptomite puudumist. Calnan (1987) uuris tavakäibel olevaid tervise erinevaid tõlgendusi ning leidis, et enamik inimesi kasutabki tervise terminit ainult seoses haigestumise ning haiguse kontseptsiooniga. Nii tervist kui haigust tuleb mõista ühelt poolt kui personaalsete, teisalt aga kui sotsiaalsete vaadete susteemi. Mõne jaoks on see õoiste kattuv heaolu või õnnetundega. Mõnele tähendab tervis organismi suutlikkust tulla toime ulemaarase stressiga. Tervise mõiste lahtiseletamiseks on mitmeid lahenemisi, mis tulenevad erinevatest tervise käsitlusviisidest
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
see ei kõlba süüa. Ainult vähesed teavad, mis tunne on loobuda sellest ja olla vaba. Olenemata kõigest me siiski teenime ja arvame, et vajame seda. Inimesed on väga rumalalt jaotatud vaeseteks ja rikasteks. Minu arvates paberihunnik raha ei näita iialgi inimese väärtust, vaid ilma selleta elamine ja hakkama saamine teeb ta imeliseks. Seda ei saa nimetada imeks, kuna tuhandeid aastaid tagasi saadi väga hästi elada ilma rahata. Kui maailmas puuduks kapitalism ja inimesed teeksid heast südamest tasuta riideid, süüa, maju, siis saaksime nimetada ennast rikasteks, kuna me ei vaja enam kasumit, vaid oleme õnnelikud, et saime teha kellelegi midagi. Andmisrõõm on alati suurem saamisrõõmust. Maailm võiks olla rahast valla, sest ka inglise keeles on sõnal ,,free" kaks tähendust vaba ja tasuta. Ma kulgeksin seda teed, kus oleks vaid tänulikkus tehtud töö eest ja ei midagi muud, aga inimesed on muutunud vastupidiselt ahneks, uhkeks.
Kui talle valmistab see rõõmu, toob see mullegi rõõmu, mis on ju egoistlik käitumine kuna tegutsesin selle ajendil, et ka ise õnnest osa saada. Samas tegin seda pigem lähedase jaoks, õnn sellest on sinna kõrvale boonuseks. Egoist toimib ainult omahuvist lähtuvalt, seega egoistlik käitumine see ei ole ja kui sügavamalt süveneda saab nii mõelda paljude tegude kohta. Seega ei tasu kõiki tegusid egoismiga seostada. Mulle meeldib, kui inimesed teevad tegusid heast südamest ning väärtus on teol endal, mitte selle tagajärjel. Kui enne rääkisin, kuidas soovin olla elus pigem õnnelik kui rikas, siis kohuse-eetika ütleb, et tuleks elada selliselt, et oleme oma õnne väärilised. Mitte oodata, et keegi teeb meid õnnelikuks, vaid ise pakkuda õnne teistele. Ma üritan olla alati võimalikult aus ja otsekohene, isegi kui see teeb inimestele haiget, sest ma leian, et nii on õige. Minu arvates on ausus suurim voorus
ILUSAMAD SILMAPILGUD KAOVAD SIIS, KUI EI OSKA NEID ÕIETI TÄHELEGI PANNA (Karl Ristikivi) Kõik me arvame teadvat sõnade ,,ÕNN" , ,,RÕÕM" ,," tähendust. Ikka ja jälle kasutatakse neid kauneid väljendeid nii seebiooperites kui kvaliteetluules. Miks me neid sõnu vajame? Miks me neid tundeid vajame? Mida me mõtleme, rääkides armastusest, õnnest, kaunitest hetkedest elus? Püüan mõtestada enese jaoks lahti sõnade sisu, ehk on siis kuidagi kindlam või kergem ka oma elus neid tundeid leida ja ... ära tunda? Kui järele mõelda, ei ole ülesanne ootamatult sugugi kergete killast. TEEMA ARENDUSED ÕNNETUNNE SAAB ALGUSE UNISTAMISEST. Iga inimene on omamoodi. Iga inimese arusaamad, mis võiks teha teda õnnelikuks, on alati väga individuaalsed. Ma arvan, iga inimene suurema osa oma arusaamistest, mi
TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja
Kuidas hajutada enda sotsiaalse tõrjutuse riske? 24.11.2008 Tänapäeva kõiki arenenud maid võib pidada heaoluriikideks, kuid hoolimata sellest on paljud inimesed sotsiaalse tõrjutuse ohus. Ükski heaoluriik ei ole suutnud likvideerida vaesust, mis on üheks suurimaks sotsiaalse tõrjutuse põhjuseks. Kuid tänapäeval ei ole vaesus ainukeseks näitajaks sotsiaalses tõrjutuses. Väga suureks ühiskonnast eraldumise põhjuseks on ka diskrimineerimine teiste inimeste poolt. Tihti koheldakse teistsuguseid inimesi halvasti. Kindlasti saab iga inimene selleks midagi ise ära teha, et teda ei tõrjutaks. Tänapäeva kiire elu juures pööravad inimesed küllaltki vähe tähelepanu oma tervisele. Erinevad haigused võivad mõjutada sotsiaalse tõrjutuse riske. Palju tööandjad ei taha enda firmasse palgata inimest, kellel on mingid terviseprobleemid. Kuigi minu jaoks tundub tööle asumine kauge tulevikuna, mõtlen siiski enda tervisele palju.
1 LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS Referaat Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk Mõdriku 2013 1 3 SISSEJUHATUS Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad. 3 5 SISUKORD HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5 PÄRILIKKUS LK.8 GENEETILISED HAIGUSED LK.9 REUMATOIDARTRIIT LK.11 ELUVIIS LK. 13 TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18 HUVID JA HOB
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
tegelikkus. · Institutsioonid. Õpilased tajuvad haridusasutusi sunniasutustena. Ühiskond ise sallib seda ja peab loomulikuks. Kool meenutab rohkem tehast. · Unustus. Hariduses on unustatud inimene ja tema kohustus olemise oskamiseks, mis vaimsuseta õnnestuda ei taha. On unustatud , kuidas läbi sajandite oli kasvatus hariduse lahutamatu saatja ja et just tema haridusele tingimusi lõi. Õppimine peab kandma õppija jaoks mõtet, siis sünnivad ka rõõm ning huvi. Haridus ja kasvatus nende parimal viisil vajaksid tasakaalutust. Kogemus ja õppimine See, milliseks õppimist mõistetakse, väljendub end, millisele kahest järgmisest rakenduspunktist langeb suurem osakaal: · inimest kui õppijat-püüdmisega mõista, mis temas juhtuma hakkab, millised on teadmisele tulemise seaduspärasused ja eksiteed, millal ollakse õppinud · inimvaimu ja inimtegevuse vilju-teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtusi, lugusid-ja nende
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning perekonnaõnne
· Avalikkus Moraaliprintsiibid peavad olema kõigile teada, et need saaks juhtida kõigi inimeste tegevust, et nende alusel hinnata nende tegusid. Samas peab teadma ka inimese situatsiooni asjaolusid. · Rakendatavus Peavad olema kõigile jõukohased ja reaalselt täidetavad. Inimloomusega ei tohi vastuolus olla. Eetika ajalugu Sokrates saab tuntuks lausega ,,Don" ehk ,,Tunne iseennast". Alguses tegelesid Kreeka filosoofid esemete tekke otsimisega ehk arhé. Selle asemel oleks pidanud õppima inimest tundma, mitte näiteks maailma teket. Sokratese mõte oligi inimese tundmaõppimine eelkõige. Sokrateselt pärineb veel ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Sellest tuleneb kahtlus, läbi mille saab inimene jõuda elus edasi. Selleks peab ta küsima endalt pidevalt küsima küsimusi ja seletama põhjuseid. Inimene peaks nii-öelda olema endaga dialoogis. Sest ainult läbi arutluse, vaidluse ja
Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,..
Enda puhul liberaalsed, teiste suhtes konservatiivsed. ÜLIMUSLIKKUS õiguslike printsiipide suhtes AVALIKKUS moraali printsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtide kõikide inimeste tegevust, et nende algusel saaks hinnata tegusid. Nt. tubli inimene saab kiita RAKENDATAVUS peavad olema jukohased, reaalselt täidetavad, ei tohi olla otseses vastuolus inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane, teeb inimesest ahvi. EETIKA AJALUGU Eetika kui teaduse kodumaa on VanaKreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja Sokrates tema sain tuntuks ütlusega: ,,Tunne iseennast!" Kreeklased püütsid selgitada maailma mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". läbi kahtluse saab jõuda inimene edasi
paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
KUIDAS KUJUNEB ENESEHINNANG? Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on
ja väga hästi läbimõeldud. Riigi poolt on ette nähtud ka professionaalset nõustamist üks tund tasuta, millest on kindlasti väga palju abi igale inimesele, kes tahab äritegevust alustada. Tänapäeva ühiskonnas, kui kõik ärivaldkonnad on raskes seisundis jäävad ainult tugevamad ellu ja suudavad raskest olukorrast välja tulla. Alustades ise äritegevust, peab kõik otsused siiski läbi mõtlema ja ühtegi mõtlematut tehingut ei tohi teha. Ettevõtte tugevus sõltub heast juhist ja töökollektiivist, kes suudavad firmat vee peal hoida ja teha õigeid otsuseid. Igal alal on tihe konkurents ja kõik ettevõtted konkureerivad omavahel. Tihe konkurents on teinud tänapäeva äritegevuse keeruliseks. Ettevõtjale omased jooned on tavaliselt sarnased juhiomadustega ning enamasti on tegemist loovalt mõtlevate inimestega, kellel on kõrge saavutusvajadus. Neile meeldib algatada uusi
tähelepanu nende püstitamise vajalikkusele. Seega oleks minu arvates kirjatööle palju rohkem sobinud pealkiri ,,Eesmärgid ja nende püstitamine", kuna üsna detailselt kirjeldatakse inimese peamisi eesmärke ja nende poole liikumist. Ka autori veendumus, et eesmärke on vaja selleks, et saavutustest rõõmu tunda, on minu arvates vaieldav. Nimelt on paljude inimeste jaoks tähtis eesmärgi kui sellise eksisteerimine, mitte aga niivõrd selle saavutamine. Ilmselgelt jääb laiaulatusliku järelduse tegemiseks teemakohasest arutelust puudu. Näiteks oleks autor võinud raha ületähtsustamise hukkamõistmise asemel rõhutada, et nii need, kelle eesmärgiks on rahateenimine, kui ka need, kes seda ei väärtusta, omavad mingit kindlat eesmärki, mis aitab neil õnnelikuks saada. Arusaamatuks jääb ka väide, et eesmärgid ainuüksi ei muuda meid õnnelikuks. Oleksin tahtnud teada,
Äärmuslikud väärtushinnangud Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kas
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on k
annaabi.ee 
