Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand: Mida on tänapäeva poliitikutelt kuningas Oidipuselt õppida". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oidipus, poliitikud, oidipuselt, arutas, arvavad, abielluda, olukordades, oidipusele, mingite, langetavad, arvas, antaks, poliitikuid, rahulikku, laiose, tapja, karistada, süüdlane, peastKunignas Oidipus vs tänapäeva poliitikud Oidipuse ja tänapäeva poliitikute vahele võib tuua palju erinevusi, kuid ka sama palju sarnasusi. Võib tunduda, et nende vahel pole midagi sarnast ning nad on väga erinevad,kuid lähemat uurides võib neid välja tuua palju. Kuid millised on nende sarnasused või erinevused? Edukaks toimetulekus valitsejana peab olema sul palju enesekindlust. Tänapäeva poliitikute enesekindlus väljendub eriti valimiste ajal. Aeg kui poliitikud hakkavad lubama inimestele kokku
Mida on õppida kuningas Oidipuselt? ''Kuningas Oidipus'' on raamat, mis on kirjutatud Sophoklese poolt. Ta on mees, kes elas aastail 496-406 eKr ja oma eluajal saavutas tragöödiavõistlustel rohkem auhindu kui keegi teine. Sophoklese tragöödiate raskuspunktis on inimene, tema otsuste, tegude ja võitluste kujutamine. Tragöödiat ''Kuningas Oidipus'' peetakse atika ning kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Mida on meil tänapäeval õppida kuningas Oidipuselt?
Kirjand raamatu ''Kuningas Oidipus'' põhjal Kuningas Oidipus oli hea riigijuht Minu arust on raamat ''Kuningas Oidipus'' väga õpetlik ja huvitav raamat. See tõestab, et saatus on kõigile ette määratud. Alati võidab jumalate tahe ehk nende poolt kindlaksmääratud tulevik. Sellest raamatust on palju õppida ning inimesed võiksid olla rohkem sellised, nagu seda oli kuningas Oidipus aus ja sõnapidaja mees. Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt:
Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees
Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees
Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees.
Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees
ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema rahutu elu kuigi palju ei tähendanud, otsustas ta sfinksi üles otsida ja püüda tolle mõistatust lahendada. Koletis esitas Oidipusele järgmise mõistatuse: "Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene," vastas Oidipus
4. Kirjelda Gilgamesi surematuse otsimise lugu. Millised sündmused muutsid Gilgamesi mõtteviisi? Loe lõpus olevat Gilgamesi kokkuvõtet 5. Iseloomusta kõiki kangelasi Kangelased olid suht kangekaelsed ja isepäised, kuid teose lõpuks leebuvad suhteliselt (Oidipusega törts teine teema), kõik olid vaprad ja nõus astuma ükskõik, mis võitlustesse. Gilgames oli karm ja lõbujanuline valitseja, tegi ülekohut. Oidipus oli huvitatud oma maa ja rahva käekäigust. Gilgames oli üksik, naist polnd. Oidipus oli truu ja hea, armastas ja austas oma naist (ema). Odüsseia oli ka hea ja truu tahtis koju naise ja lapse juurde ja sellepärast tegi kõiki asju. Kõigi kangelaste puhul on ühine, et nad üritasid kõrgemate jõudude vastu (jumal/saatus) võidelda. Samuti said nad kõik lõpuks aru, et see on lootusetu. 6. Võrdel teatrifenomeni antiikajal ja tänapäeval. Nimeda etendusi autoritega
Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja tasakaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju. Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb
......................................................................................10 Section III.5 Lühiülevaade Olümpose jumalatest...............................................................11 Article IV. Kangelasmüüdid......................................................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20
oli E aga kadunud ja tagasi pimedusse vajunud. Orpheus üritas armsamale järgi minna, aga teda ei lubatud. Orpheus hülgas inimeste seltsi ja rändas Traakia looduses koos oma lüüraga, mida ta mängis. Lõpuks kohtus Orpheus menaadidega, kes O tapsid. Nad viskasid O pea Hebrose jõkke, kust see jõudis Lesbose kaldale. Ta tunti ära ning maeti pühalikult. PILET NR 10 PYGMALION & GALATEA Küprose andekas noor kujur e. skulptor Pygmalion oli naisevihkaja ning oli otsustanud mitte kunagi abielluda. Ometi oli see teos, millele P luues pühendas kogu oma geeniuse, naise kuju. Ta töötas selle kallal kaua, kuid ei suutnud sellega rahule jääda. P tegi kuju täiesti täiuslikuks ja lõpuks armus sellesse. P hakkas kuju riietama jne. Ta võttis ta ööseks oma kõrvale voodisse. Kuid lõpuks P loobus ja sai aru, et ta on armunud elutusse asja. Armastusejumalanna Venus aga tundis kogu selle asja vastu huvi ning otsustas noormeest aidata
kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. ,,Odüsseia" Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Paralleelselt räägitakse sellest, mis toimub tema kodusaarel Ithakal. Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse,
Hellenismiaja UUSATIKA komöödias (u 336-250), mis toetus tugevast Euripidese tragöödiale, domineeris olustikuline laad. o Sitsiilia komöödiast võeti üle stereotüüpsed karakterid (tüüpmaskid), näiteks kiitlev sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, purjus vanaeit, osav ja petis ori, õpetatud petis. o Kujunesid välja ka stereotüüpsed süzeed: hüljatud laps, kes hiljem mingite tunnuste järgi ära tuntakse; pimedas võrgutatud tütarlaps, kelle võrgutajaks osutub hiljem tema noor abikaasa; surnuks peetud kangelase kojutulek jne. o Sündmustiku aluseks on harilikult armulugu. Sellega kaasnevad äravahetamised ja jälletundmised. 5 o Jämekoomikat ega satiiri polnud, piirduti pehme huumori ja farsistseenidega.
Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes
Meeleheitel O püüdis tagasi tormata, kuid jumalad ei lasknud. O hülgas inimesed ja rändas Traakias, mängides ainult oma lüürat. Oma lõpu leidis O kohtudes menaadidega. Nood tapsid muusiku, rebisid tükkideks ning viskasid jõkke. O pea leidsid muusad ning matsid maha. Muud kehaosad koguti kokku ja maeti Olümpose mäe jalamile, kus ööbikud siiamaani kõige ilusamini laulavad. "PYGMALION JA GALATEA" Pygmalion oli Küprose noor kujur, kes vihkas naisi ning ei tahtnud abielluda. Kuid tema suurim taies oli naise kuju, mida kujutas täiuslikkuse kehastusena. Pygmalion armus oma kujusse ära ning hoolitses kuju eest. Kuna aga tegu oli kujuga loobus Pygmalion lõpuks kujutlemast. Selline kiindumus äratas Venuse huvi ning otsustas Pygmalioni aidata. Venuse pidustuste aegu läks Pygmalion Venuselt paluma, et too laseks mehel leida oma kujule sarnanev naine. Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud
Sfinks oliseal selle pärast, et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti.Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Teeba troon ja ta abiellus kuninganna Iokatasega, kes oli tegelikult temakadunud ema ning teel oli ta tapnud oma isa. Kükloobi silm (Odysseus) Kükloop on olevus, kes on sama pikk, kui kahekorruseline maja ja tal on ainult üks silm. Ta on inetu, väga loll ja äärmiselt halva iseloomuga. Kükloobid kasvatasid lambaid ja elasid koobastes. Üksteist nad eriti ei sallinud. Kõige kuulsama kükloobi nimi oli Polyphemos. Tal ei olnud ühtegi sõpra
demagoguery the most, also won the elections in Tallinn. Third hypothesis – the most frequent fallacy is argumentum ad hominem – found confirmation too. The goals of this research were reached and all of the set hypotheses were confirmed. 3 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö eesmärkideks on välja selgitada argumenteerimise ja demagoogia vahel; analüüsida demagoogiavõtteid ja uurida, milliseid demagoogiavõtteid poliitikud kasutavad; püüda selgitada, kas võtete kasutamise rohkuse ja valimistulemuste vahel on seos ning leida kinnitus uurimistöös püstitatud kolmele hüpoteesile. Nendeks hüpoteesideks on: On poliitikuid, kes kalduvad kasutama rohkem demagoogiat kui teised; sagedasem demagoogiavõtete kasutamine tagab suurema edu valimistel; domineeriv demagoogiavõte on inimesest lähtuv argument, ladinakeelse nimetusega argumentum ad hominem.
Antud küsimus osutus valituks, kuna tundus sobivaim, millele vastata intervjuu meetodil. Lisaks on see põhiteemaga seotud ja eesmärk on uurimustöös teada saada inimeste aktiivsust poliitika suhtes. 1.5 Tekstianalüüs Kuidas kajastab meedia poliitikuid enne valimisi ? Antud küsimus on oluline seetõttu, et tihti otsustavad inimesed alles viimasel minutil (valimiskaiinis), kelle poolt hääletada. Põhjusi võib olla mitu: esiteks annavad poliitikud liiga kasutud tagasisidet valijatele, teiseks poliitikuid ei kajastata piisavalt mida?, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit. Savisaarde) 6 2 Materjal ja metoodika 2.1 Sekundaarandmete analüüs Sekundaarandmete kasutamine
ründajale pühalikku matust, mille eest sai ta karistuse. Traagiline lõpp, palju surnuid. Ei saagi teada, kellel oli õigus, kellel mitte. Ka antigone oli väga kangekaelne. 3),,Trahhislannad" enne a 430?. Räägib Heraklesest ja tema naisest. 4)"Kuningas Oidipus" a 430? või 428?. Suguvõsa needus Oidipusel ei lasu (erinevalt teisest kahest autorist). Räägib saatuslikust lapsest, kellele on määratud tappa oma isa. Alustab oma teost sellega, et Teebat on tabanud katk. Oidipus, kes on linna hästi juhtinud, püüab linnale tuua möödunud õitseng ja heaolu tagasi. Oidipusel sel hetkel läheb igati hästi. Tal oli oma emaga kreeka tragöödiateist õnnelikem abielu. Ta oli väga tark valitseja. Algusest peale valitsejaks saades teeb ta väga rumalaid samme. Tark ja rumal ühes isiksuses. Ta oli hea valitseja. Tema eesmärgiks on välja selgitada tõde, miks on linna tabanud katk. See saab talle saatuslikuks. Tõe teadasaamisel on ta jonnakalt järelekindel
mingites asjades kaasa. ELIITDEMOKRAATIA tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte. Demokraatia ohud: Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus. Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi. Ebaõiglane valimissüsteem Partokraatia Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik Poliitbroilerid noored poliitikud, keda kasutatakse ära. Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist? Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel. Gruusia Riikide tekkimise teooriad: 1. Lepinguteooria riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga
o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid end kõrgetel magistraadikohtadel heast küljest näidanud. Demokraatlikuks elemendiks oli Roomas see, et magistraadikohtadele pääses rahvakoosoleku valiku alusel.
aga juba kirja panema. Kõige armastatum kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Umbes 1000 aastat eKr koostati nende põhjal tänini suurelt osalt säilinud ulatuslikum akadikeelne eepos ,,Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Koos tehakse vägitegusid, kuni jumalanna Istar viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib. Kuna Gilgames ettepanekust loobub, otsustab jumalanna tema sõbra raske tõve läbi hukka saata. Enkidu surm vapustab kangelast ning sunnib mõtlema oma elu paratamatule lõpule. Gilgames suundub otsima surematuse rohtu, aga kui ta on selle pärast vaevarikkaid otsinguid sügavalt merepõhjast kätte saanud, läheb see koduteel ometigi kaotsi. Madu varastab imerohu ja ühtlasi lootuse elada igavesti. Mesopotaamia teadusel on ühisjooni egiptuse omaga
erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited. Osalus- rahvaga suhtlemine ehk arvamust oodatakse küigilt huvitatud isikuilt Esindus- sai alguse 18.saj, Rooma Vabariik oli esimene, kes selle kasutusele võttis, rahvas teostab võimu enda valitud esindaja kaudu ehk toimuvad valimised (Eesti, Rootsi, Suurbritannia) Elitaar- põhitegijad ja otsustajad on poliitikud ja tippametnikud ehk võim koondub samade inimeste kätte ning rahvaosalus poliitikas on tagasihoidlik Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle, Eestimaa Roheliste 2007. a Riigikogu valimiste programmis (Sveits). Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Levik- Peale 1ms, 70ndad, 90ndad Kas sobib igale poole? Pigem tuevdada seal, kus on.
Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) 1 Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid: 1)revolutsionäärid 2)protestijad 3)parteiaktivistid ehk gladiaatorid ( etturid-teevad põhitöö/äärmuslased-töötavad poliitilisest süsteemist väljaspool/poliitiline eliit- teeb sisulisi otsuseid) 4)kogukonnaaktivistid 5)vahendajad 2 6)eksperdid,nõustajad 7)hääletajad 8)toetajad ja patrioodid 9)mitteaktiivsed
Kreeklased ise hakkasid otsima poliitilisi nüansse näidendites. Vormistati nö Periklese traagiline süü temal lasuv süütegu, mis lasus tema suguvõsas, isiklikult ta polnud süüdi. 430. aastal eKr puhkes Ateenas katkuepideemia ning Periklese vaenlased hakkasid näpuga Periklese peale näitama. Hakati nõudma tema pagendamist. Nõudjate hulgas oli ka Periklese kaaskondlane dramaturg Sophokles, kes sel hetkel kirjutaski näidendit ,,Kuningas Oidipus". Oidipus oli Teeba päästja ning ,,süütu" nagu Perikleski. Vasturääkivus näidendis: Teeba asus Spartas ning oli Ateena vaenlane, kuid Delfi oraakel andis ennustusi. Aischylose loogika järgi oleks pidanud Oidipus võitjana asjast välja tulema. Sophokles valis sellise müüdi, kus loogika ja intellekt olid seotud. Aischylosel oli inimene kõrgele tõstetud ja mingil tasandil suhtles jumalatega. Sophokles paiskas aga inimese tagasi maa peale pimedusega lüüasaanuna
Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu. Igast suguharust kuulus sellesse liisu teel 50 liiget, ühe suguharu esindajad ajasid linna asju kümnendiku aastasest ametiajast. Need 50 moodustasid prütaneia, mida juhtis üks nõukogumees üheksast mitteametisolevast suguharust. See juht omas tegelikku kontrolli ning toimis kogu nõukogu nimel, ta valiti liisuga üheks päevaks ning ateenlane sai seda ametit pidada vaid päev elus. Viiesajanõukogu oli kõrgeim võim, sest arutas kõik rahvakoosolekule (ekleesiale) tehtud ettepanekuid ning ka riigiametnikud, sõjaväegi allusid sellele nõukogule. Nõukogu kuulutas sõdu ja sõlmis rahu, lõi sõjalisi liite, määras maksud, kõik see omakorda läks veel rahvakoosolekule heakskiidu saamiseks. 2 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane.
(1529, ladinakeelne koolietendus Tallinna raekojas) 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. ~I saj eKr Esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteosed (Catullus, Lucretius), proosa jõudis kõrgtasemele (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Sajandi teine pool oli eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, hiljem Ovidius). Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Proosa: Cato (,,Põllumajandusest), Cicero, Caesar Luule, I pool: Catullus, Lucretius II pool: Vergilis, Horatius, hiljem Ovidius 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena, tema poliitilistel kõndel oli suur mõju ka Euroopa valgustusajal. On kirjutanud peale kõndede (säilinud 58) veel
mõeldud koht. Sophokles (5. saj e Kr, populaarne näitekirjanik, 24 kohta esikohta festivalidel; ta loobub triloogiate seostamisest. Sophoklese karakteriseerimiskunst kangelased on inimlikud isiksused, tahtejõulised, palju tähelepanu naiskujul, koor kõrvaline). Tema tippteos on ,,Kunings Oidipus": Teeba kuningas Laiosele ennustati, et ta hukkub oma poja käe läbi. Laios laseb lapse jätta jalust seotuna mägedesse. Oidipus kasvab siiski üles Korintose kunni pojana, teadmata midagi oma tõelisest. päritolust. Läheb Teebasse (kuna tallegi on ennustatud, et tapab oma isa), mida piirab õel sfinks, põhjustades näljahäda. Oidipus lahendab sfinksi mõistatuse ("Missugune olevus käib hommikuti neljal jalal, lõuna ajal kahel ja õhtul kolmel jalal?" "Inimene.") Sfinks tapab end ise, Teeba päästetud. Tänulikud linlased kuulutasid Oidipuse oma kuningaks ja ta abiellus kadunud kuninga lese Iokastega (s
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
annaabi.ee 
