Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. (J.W. Goethe) ,,Elu on meile vaid laenuks antud" (Karl Ristikivi) Me kõik oleme erinevad ja keegi meist ei saa näha maailma samasugusena. Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesi
Laps mõistab, et mida enam ta karjub, seda kauemaks ema temaga jääb. * Kui valutav süda ei lase hiljem oma töid teha ja lapse nutt kajab kõrvus, on hea, kui oled küsinud õpetaja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud, * Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ja otsustusvõimelisemad hommikune hüvastijätt läheb valutumalt. * Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad ja agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. * Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul
Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi
Vanematel pole aega oma lapsi kasvatada, sest neil on vaja perekonna jaoks raha teenida, et lapsel oleks kõik vajalik olemas. Traditsiooniliselt on isa peetud perekonna peaks ja autoriteedi kehastuseks. Isa tähtsust ja positsiooni perekonnas on mõningatel äärmuslikel juhtudel püütud täielikult eitada. Kõige radikaalsemates ringkondades ei vajata meest ega isa muuks kui spermadoonoriks. Iseseisev naine või naistepaar võib nende arvamuste kohaselt isa asendada. Naiste ja meeste rollid pereelus on muutnud võrdsemaks. Enam pole nii selgeid naiste ja meeste 4 töid, kodu ja laste hoidmise eest vastutatakse sageli üheskoos. Tänapäeval osalevad paljud noored isad juba varakult laste hoidmises ning see poleks veel põlvkond tagasi kõne alla tulnud. (Myllärniemi, J. 2010) 5 2. ISA ROLL PEREKONNAS Milline on isa roll perekonnas
armastus- ja sõprussuhetest, mis võivad katkeda konfliktide tõttu. Nad annavad turvatunde, sest neile on avatud sisemus ning emotsioonid. Õde või vend on olnud lapse juures terve elu ning tunneb teda läbi ja lõhki. Ta on kogenud ja näinud samu asju ning teab reaktsioone. Ta on isik, kelle ees ei pea teesklema ega selgitusi andma. Samuti õpivad lapsed õdedelt- vendadelt sotsiaalset mängu ehk koostööd ja lahendusi. Lapsel, kellel pole olnud head kontakti ühe vanemaga, võib saada tuge õelt või vennalt ning neil tekib tugev side kogu eluks. 4 Kui on juhtunud nii, et peres on vaid üks laps, siis vanemad ei tohiks jätta lapsele muljet, et tahetakse veel samasuguseid lapsi nagu tema. Selline käitumisviis mõjutaks lapse usaldust vanema vastu. Vanem peaks võimaluse korral alati märkama ja nimetama lapse tundeid.
läheduse tekkimist mõjutavad. Motivatsioon- andmed näitavad, et 40% isadest sooviksid veeta rohkem aega oma lastega, kui nad saavad. Seega on teatud arv mehi motiveeritud olema oma lastega rohkem seotud. Kuid seda motivatsiooni tõmbab alla üldine arvamus, et meeste ülesanne on peamiselt ikka töötaja ja rahateenija olla. Oskused- mehed kaebavad tihti, et oskuste puudumine ei võimalda lapsega rohkem tegeleda. Vajalikud oskused tekivad aga läbi nende tegevuste, mida lastel ja isadel meeldib koos teha. Läbi nende tegevuste tekib isal enesekindlus ja tundlikkus (st. võime mõista paljud uurimused näitavad, et lähedane suhe isaga on ülimalt tähtis lapse arengule. Toetus- isalikku käitumist mõjutab ka toetus, seda eriti ema poolt. Suur osa naisi ei tahagi, et nende abikaasad oleksid lastega rohkem seotud- seda hirmust, et tungitakse nende piirkonda. Isade suurenenud osalemine lapsekasvatuses ja selle uurimine on andnud märkimisväärseid tulemusi
bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks
lapsendamissoov ja lõpp- lapse hoidmine. Adoptsioon on positiivne kui beebipalavik on tugev ja suhted abikaasaga head. Lapsendamisega kaasnevad ka omad ohud nimelt perekonnas tuleb ette probleeme mida ei suudeta õigesti lahendada või laps ei täida vanemate poolt püstitatud ootusi. Nii jääb laps taas ilma vanemlikust armastusest ja muutub pigem lihtsalt tülikaks objektiks. Lisaks võivad lapses välja lüüa jooni tema bioloogilistest vanematest ning need ei sobi teda lapsendanud vanematele. Kui laps siiski lapsendatakse tuleb sellega arvestada ja mõelda ka lapse tulevikule, mis sisaldab lapse kasvatamist ja koolitamist. 9. ALKOHOLISM JA KODUKAHJUSTUS Kodukahjustuse külgi ei saa me vaadelda käsitlemata alkoholismi. Alkohol muudab inimeste käitumist erinevalt, kes muutub lõbusaks kes hoopis agressiivseks eriti oma pere suhtes. Alkoholikuid käituvad nii, sest neil on isiklik painaja, mille
Seega otsustasingi uurida justnimelt seda teemat. Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on täisealiste suhted vanematega ning kas ja kuidas mõjutab täisealisi nende iseseisva elu alustamine vanemate juurest ära kolides. Minu poolt püstitatud hüpoteesiks oli, et täisealiste iseseisva elu alustamine ei muuda oluliselt nende suhteid vanematega, kuid vanemad ei ole niivõrd kursis oma laste igapäevase eluga. Veel püstitasin hüpoteesi, et vanematest saadakse paremini läbi emaga ning teda ka usaldatakse rohkem. Arvasin ka seda, et iseseisvalt elavad täisealised vanematelt rahalist abi ei vaja. Oma uurimuse läbiviimiseks koostasin küsimustiku, mille täitsid 75 täisealist. Lasksin neid täita oma vanematel, õel ja vennal. Samuti vanemate töökaaslastel ning õe ja venna koolikaaslastel. Täitmisel abistasid mind ka mu sugulased, kes omakorda lasksid oma sõpradel-tuttavatel küsimustikke täita
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on järgneva põlvkonna arengus võtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete püsivus ja tundeline suhtumine lapsesse. Situatsioon tänases ühiskonnas seab aga naised tihti olukorra ette, kus lapsed tuleb juba väga varases eas jätta kolmandate isikute hooleks. Ka isal on perekonnas olnud läbi aegade täita oluline roll. Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju ........ Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. Oluline on, et isa oleks kättesaadav ja temaga oleks mõnus olla. Isa mõjutab lapse arengut ka läbi enda mitmete rollide perekonnas. Taon perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt
....................................................................6 Sissejuhatus Mina võtsin oma teemaks laps ja lahutus. Selle teema valisin ma seetõttu, et see on mulle väga südamelähedane. Nimelt olen kõrvalt näinud mitmeid lapsi, kelle vanemad on lahutanud ning elasin ka ise eelkooli eas vanemate lahutuse üle ning leian, et see mõjutas mu edasist elu väga palju. Paraku leidub tänapäeval aina rohkem lapsi, kelle vanemad on lahutatud ning kes elavad kas ainult ühe bioloogilise vanemaga või koos bioloogilise vanema ja tema uue elukaaslase ehk kasuvanemaga. Enamjaolt arvavad vanemad, et lahutus on ainult ema ja isa vaheline suhte muutus, kuid tegelikult mõjutab vanemate lahutus väga suurel määral ka lapsi. Antud referaadis räägingi ma sellest, kuidas vanemate lahutus lapsi mõjutab ning kuidas lahutust lastele võimaikult kergeks teha. 2 1. Mis on lahutus?
Eestis algas küüditamine 25. märtsi varahommikul. Väljasaadetavate toomine laadimispunktidesse kujunes algul väga aeglaseks ning eshelonide komplekteerimine ja inimeste pealelaadimine venis kuni 29. märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed. Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas parteiaktiiv väljasaadetavate tühjades kodudes üles kogu nende vara, kümne päeva jooksul tuli see realiseerida või jagada laiali kohalikele kolhoosidele.
Ühine hooldusõigus- mõlemale vanemale jääb samasugune hooldamisõigus nagu siis kui olid abielus (tekib kahetuumaline perekond- 2 aktiivset vanemat, kes elavad üks ühes teine teises kohas) Peale lahutust peab vanem: 1) ümberorganiseerima oma personaalse elu 2)tegema nii, et lastel oleks hea võimalikult minimaalse kahjuga Millega peab laps peale lahutust toime tulema: * tal pole enam seda turvatunnet, mille andis vanemate kindel kooselu *ta ei puutu enam ühe vanemaga igapäevaselt kokku Peale lahutust on suurem tõenäosus et ekspartneritel on rohkem terviseprobleeme, depressiooni, suurem tõen sattuda liiklusõnnetusse, suurenenud alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine, enesetapud, raskused tööl. Need tulenevad sageli lahutusest, mitte sellest mis toimus enne lahutust. Kuna sageli on naised need, kes toovad selle välja, et kooselu enam ei suju ja oleks vaja lahutust, siis neile on
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
Suurem osa meeste vabast ajast on samuti seotud koduga, mitte sellest eemal olemisega, seega, kodu pole enam ainult naiste piirkond. Kasvav kodus töötamine tähendab, et isad saavad olla rohkem koos oma lastega, kuigi neil on pikad töötunnid. Mõnes piirkonnas, nagu varasel tööstusajal, on naistele rohkem töid kui meestele ja mõnes perekonnas teenivad naised rohkem kui mehed, seega, kodus viibivate isade arv kasvab jälle. Täiskasvanud lapsed elavad kaugel oma vanematest, sellepärast on isad lastekasvatamise võti. Milline on hea isa Hea isa on see, kellel on lapse jaoks aega. Isa, kes võtab seda aega. Ja kannatlikkust. Senikaua, kui seda aega lapsega tegelemiseks ei ole, on isal ainult teoreetiline võimalus olla hea isa. Kui aeg endale võtta ja asuda koos lapsega uuesti avastama maailma, siis on see juba praktiline võimalus olla hea isa. Võtta aega, et seletada ja õpetada. Sellest on vähe, et isa on kodus ja laps on kodus ja isa
Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :)
koduse kasvatuse peale vaatama. Peale oskamatuse on praegune seltskondline kord põhjuseks, et paljudel vanematel ka siis, kui nad mõistaksid, v õ i m a l u s t ei ole oma lapsi korralikult kasvatada. Seal, kus isa ja ema hommikust õhtuni tööl olles peavad lapsed saatuse hooleks jätma, ei või õigest kasvatusest juttugi olla. Nõnda siis oleks kasvatustöö korraldamiseks tarvis vanemaid nende tegevuses juhtida, ühtlasi aga ka seltskondlisi olusid nõnda parandada, et lapsed mitte ilma vanemateta ei jääks. Ei ole põhjust oletada, et siin mingisugust silmapilkliselt mõjuvat abinõu võiks leida; sellepärast peab veel muude abinõude järel ümbervaatama. Peab tähendama, et kasvatustöös ka neis perekondades sagedasti häid tagajärgi ei saada, kus eelteadmised ja kasvatamise võimalus ei puudu. Sagedast! areneb laps kodus liig ühekülgselt, sest et seal suurt rõhku pannakse kas vanemate ehk laste erihuvide ja erimaitsete peale. Last kui tulevast
ning elab selle välja oma lapse peal. Kui minul oleksid sellised vanemad, siis teeksin nii, nagu ma arvan, et paljud on teinud, nimelt paneksin kodust jooksu. Hoolivad vanemad on sellised, kes armastavad oma võsukesi tingimusteta. Nad ei pane kätt ette, kui laps tahab sõpradega aega veeta või peale kooli sõbra juurde arvutiga mängima minna. Nad hoolitsevad selle eest, et nende lastest ei saaks pätid, kuid nad ei piira oma laste vabadust erinevalt karmidest vanematest. Kindlasti on neile määratud ka mingid piirid, mis aitavad vanemaid nende kasvatamise juure. Näiteks, et kell 23:00 koju, või, et laps peab andma vanematele teada, kui jääb kellegi juurde ööseks jne. Nad muretsevad oma laste hinnete pärast, ning toetavad neid kui seda on vaja. Aitavad oma lapsi, kui laps ei saa mingist koolitükist jagu vms. Kiidavad oma lapsi, kui on saadud hakkama millegagi, näiteks võidetud mingi võistlus vms. Vahest tuleb ka muidugi keelata,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
X blokk HIV-positiivsetele) ma küll ei kavatse minna." See olevat midagi nii koledat kus temasugusel ei olevat midagi teha. Nii sellepärast, et seal on niikuinii narkootikumid liikvel. Aga kui narkootikumidega jätkata, siis võib õige pea päriselt teise ilma minna.. Sellepärast proovib ta minna blokkidesse, kus on kambrisüsteem. See võimalus on ju tegelikult paljudel, aga kambritesse istuma minna ei taheta, sest siis oled sa kriminaalse maailma tõsiste meeste meelest üks õnnetu heidik. Aga ega niisuguses karmis kriminaalses keskkonnas polevatki temasugusel midagi teha ja positsioon selles hierarhias ei ole midagi ihaldamisväärset. Pealegi olevat tal õrn lootus tingimisi vabanemisele. "Kriminaalhooldaja alles hiljuti käis vanematega rääkimas." Tema arvates vabaduses endist moodi edasi minna ei saa. "Siis tuleb koju elama minna, tööle tuleb (isa silma alla) minna, õhtukoolist räägivad. Ju siis hakatakse nagu tädipoega sinna eskortima."
J. kus toimuvad iga päev kehalise kasvatuse tunnid. K. siis võib need paberid ka ära põletada. L. osta võimalikult vastupidavaid kaupu , mitte kasutada pakendeid. Neljas osa. Valige lausetesse sobivad sõnad sobivas vormis! 31. Sellel aastal A)õpetatakse B) õpetab C) õpetati meile Eesti geograafiat õpetaja Kuusk. 32. Noormees peaks kohtamisele minnes end A) lõhnastama B) lõhnastada C) lõhnastatud. 33. Homme läheme kontserdile koos A) vanemateta B) vanematega C) vanemateni. 34. Meie koolis on palju andekaid A) õpilased B) õpilastele C) õpilasi. 35. Tuletõrjujad kustutasid selle A) hoone B) hoonet C) hooneks juba ära. 36. Ma ostsin endale hambaharja ja pasta, mida on juba mitu nädalat televisioonis A) reklaamivad B) reklaamitud C) reklaamige. 37.Mõned lapsed ei taha koolis prille A) kandma B) kanda C) kantud. 38. Miks sa ei hoia oma A) tervis B) tervisena C) tervist? 39
Emale ! · Tänan Sind kõige eest ! Sõber. Sõber on alati Sinuga. Väike raamat sõbrale. Olla õnnelik! Kuldsed sõnad. Kasuta päeva! Naudi igat hetke! Naerata ! 1.peatükk Ema on ... · ,,Emad pandi maa peale laste eest hoolitsema." Sam Hunt, 7-aastane · ,,Ema on naine, kes võtab enda kanda veel ühe elu... kõik oma ülejäänud elupäevad on ta kaks inimest ühes nahas." Pam Brown · ,,Ema on inimene, kes soovib Sulle head. Sest ta tunneb Sinust puudust, isegi kui Sa ainult minuti eemal oled. Sest Sa oled tema laps." Kristin Thompson, 8- aastane · ,,Ema on inimene, keda Sa vajad siis, kui kellestki teisest ei piisa." Pam Brown · ,,Sesta ta on ema. Ta murdis leiva kaheks tükiks ja andis need lastele, kes isukalt sööma hakkasid. ,,Ta ei jätnud endale midagi," urises seersant. ,,Sest ta pole näljane," ütles sõdur. ,,Sest ta on ema," ütles seersant." Victor Hugo · ,,Ta harjab mu juukseid, et
Ta toob välja oma ründamise neli punkti: esimeseks on rünnata võidukaid asju; teiseks võidelda üksinda; kolmandaks ründab ta isikute loomingiud ja neljandaks ründab ta ainult häid asju. Viimasena tahab autor tähelepanu juhtida tema puhtuse armastusele. Inimeste juuresolukul tajub ta inimeste sisimat hinge. Blaise Pascal " Mõtted " 92/125 On olemas harjumusi, millega ei suudeta asendada teisi harjumusi ja neid, millega suudetakse. 93/126 Loomus on harjumus, mille kustutab teine harjumus, mis on teine loomus. 94/630 Loomulikuks saab muuta kõike nagu ka kõik loomulik saab kaduda. 95/646 Mõistusel on võime muuta tunded loomulikuks ja hävitada need. 96/736 Midagi tõestades väidetakse valesid teoreeme. Aga kui tõesed teoreemid on leitud, ei tahetata valesid lahti lasta. 97/634
Käitumise tagajärgede mõistmine suunab lapse seesmise kontrolli kujunemist. Vägivald · Vägivald õpetab lastele, et: 1. need, kes armastavad, ka peksavad, 2. teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, 3. vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, 4. lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist. · Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad? NÄIDE Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab. Tavaliselt on emadel-isa
seas nagu katk, millest puutumatuks jäid vaid teisiti mõtlejad ning materiaalsusele immuunsed mõned loomeinimesed ning muutuva elu kirevusest väsinud vanem generatsioon. Kahjuks me ei ole superkangelased, mis veel tänaseks on saavutamata, isegi surma edasi lükkamine on tõenäolisem. Seega ei suuda üldiselt inimene olla edukas igal alal. Kodu, perekond, lastega suhtlemine, kõik see kannatab materiaalse heaolu saavutamise tagajärjel. Emadel ja isadel ei ole enam nii palju aega veeta perega nädalalõppe, pühasid, paljud vanemad käivad tööl välismaal ja näevad oma lapsi harvem kui perearsti. Mingi hetkeni see ei olnud ehk nii tuntav ühiskonnas, et pereväärtused hakkavad kaduma või et liigne vabadus võiks meile kuidagi vastupidiselt mõjuda. Mis saab aga puuriloomaga, keda korraga välja lastakse? Ta läheb ju täiesti pööraseks, endale isegi viga teha. Materiaalse katku ja vabaduse
Emata lapsed Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, mäletan viinapud
69 % vastanutest peavad suhteid vanematega heaks. 31 % vastanutest arvab, aga et suhted vanematega on head aga neil esinem probleeme. Ainult 5 % peab suhteid vanematega halvaks. 6. klassist oli kolm õpilast ja 10. klassist oli üks õpilane, kes pidasid suhteid vanematega halvaks. 12 Joonis 1. Millised on suhted vanematega ? 2. Kumma vanemaga saate paremini läbi ? Tulemustest selgub, et küsitletud Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste seast saavad õpilased paremini läbi emaga. Vastatnutest 70 % ehk 50 õpilast saab paremini läbi emaga ja 30% ehk 22 õpilast saab paremini läbi isaga. Joonis 2. Kumma vanemaga saadakse paremini läbi 3. Mis põhjustab teie peres põhiliselt probleeme ? 13 Selle küsimusega on vastused aga väga erinevad
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et
kohustuste täitmisest kõrvale. Täisealiseks saanud laps vabaneb vanema ülalpidamiskohustusest, kui vanemalt on vanema õigused ära võetud. Kui pärast täisealiseks saanud lapselt abivajavale töövõimetule vanemale elatise väljamõistmist muutus täisealiseks saanud lapse või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel muuta elatise suurust või elatise maksmise lõpetada. Kui aga kumbki vanematest ei suuda last ülal pidada või surevad, siis antakse võimalusel lapse ülapidamiskohustus lapse vanavanematele. Vanavanemad, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid. Teine variant on ka täisealine õde või vend, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda või õde, kui neil ei ole vanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada
Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige kasumi-mitte lapse peale. Laps on vara, mida ei saa asendada. Kui sa oled otsustanud endale lapse muretseda, siis peaksite läbi mõtlema kõik võimalused,et endast parim anda lapse kasvatamisel. Et suudaksite talle anda kõike, mida on normaalseks eluks vaja; korralik kodu, toit, haridus ja nii palju armastust,et laps seda kunagi küsima ei peaks. Iga vanema unistus on,et nende lapsed neid tulevikus austaks ja armastaks, nende eest hoolitseks ja neid toetaks. Austust ja armastust ei tohi aga enesestmõistetavana võtta,
mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see tähendab, et riik peab toetama suuri peresid, üksikvanemaid, võimaldama noortel saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
