*10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA *muusikakultuur peamiselt suuline *noodikiri tekkis 8.-9. saj.,selle tulemusel noodistati vaimulikku muusikat,aga ilmalik levis veel aastaid suuliselt Gregoorius Suur(540-604)--Rooma paavst,kes viis läbi kirikureformi,ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu (Gregooriuse laulu)aluseks. GREGOORIUSE LAUL-ühehäälne saateta taktimõõduta vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti
11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks? - proprium (vastaval kirikukalendri - kreeka keel päeval) - ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas! - Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse - Viis läbi kirikureformi, millega võeti koraalile. kasutusele uus liturgia. - Valis välja laulud mida võib kirikus 13.Mis saj. tekkis motett? kasutada. - Tekkis 13. saj organumi kõrvale. 5.Kui vana on noodikiri? 14.Millal ja kus oli rüütlikultuuri õitseaeg? -Vanim säilinud noodikiri on pärit 8. 9. - 12. 13. saj. saj. - Prantsusmaal ja Saksamaal. 6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid
JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris simooniat, indulgentside müüki ja liiga kõrget tasu sakramentide eest. Ta nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist. KONSTANZI KIRIKUKOGU: Kutsuti kokku 1414. aastal Lõuna-Saksamaal. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi, välja kuulutama ketserluse. See oli koos 3,5 aastat. Jan Hus mõisteti surma ja 06.07.1415 põletati ta ketserina tuleriidal. Kariklased Praha jõukad kodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud. Ideoloogideks ülikooli teadlased. Nad nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist, indulgentside keelustamist. Taboriidid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid vaid Kristust. Rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. HUSSIITIDE SÕJAD:
majanduslikult mõtlevad ja kõrgete eluväärtustega linnarahvale hakkas üha enam vastu karva käima katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. pealegi pidi ju rahvas kirikule maksma mitmesuguseid makse ja muidki kohustusi kandma. mägede vahel elavad rahvad olid aga harjunud suurema vabadusega. neil ei meeldinud, et kirik püüdis oma mõjuvõimu veelgi suurendada. nii lõidki 16. sajandil sveitsis valitsenud olud aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkeks. sveitsi reformatsiooni eripäraks oli, et sellel oli kaks erinevat suunda, mida juhtisid ulrich zwingi (1484 - 1531) ja johann calvin (1509 - 1564). mõlemate meeste õpetus lähtus lutheri seisukohtadest, kuid siiski erinesid nii omavahel kui ka lutheri õpetusest mõningal määral. näiteks oleks zwingli arvates oleks kirik pidanud alluma ilmalikule võimule, calvini arvates aga vastupidi - ilmalik võim oleks pidanud alluma kirikule.
riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, patriarh Filaret (esimese Romanovite soost valitseja isa) probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid kloostrid (kiriku osa, enamasti jõukad) probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud
muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esialgu oli väga harjumatu kuulata lugu, kuid sellega harjus ruttu ning tegelikult on tegemist väga omapärase ja huvitava asjaga.
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges
Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste eluväärtustega inimeste silmis muutusid üha talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks oli Sveitsis palgasõdurlus. See tekitas kodumaal meeste puudust. Zwingli ja reformatsioon 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingly. Reformaatorina alustas Zwingly kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest, kusjuures tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo,
Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole
Missa on üles ehitatud kindlatele osadele. (5 põhiosa, mis alati missas olema peavad on: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.) reekviem ehk leinamissa – missa erivorm, mis on tavaliselt kirjutatud kellegi mälestuseks. Samuti mitmeosaline vaimuliku sisu ja traditsioonilise tekstiga teos. 16. sajandil tuli gregooriuse koraali kõrvale uus kirikulaul – luteri koraal. See on saksa protestantliku kiriku laul, mis sai nime Martin Lutheri järgi, kes viis läbi kirikureformi. (Selle tulemusel tekkis uus usuliikumine – protestantism.) Erinevalt gregooriuse koraalist on luteri koraal värsstekstidega salmilaul (igas salmis korduva viisiga). Jumalateenistusel laulab seda kogudus (rahvas) oreli saatel. Kohe hakati koraalidest tegema ka mitmehäälseid kooriseadeid. Ka Luther ise on osade koraalide autor. Paljud luteri koraalid on tänaseni üldtuntud, näiteks “Üks kindel linn ja varjupaik” või “Püha öö”. Instrumentaalmuusika. Enne 16
1)Barokiajastu oli 17-18 sajand. Barokkmuusika perioodid on 2)Barokk valitses kunstisuundades nagu kirjandus(Moliere, Gracian, Calderon de la Barca), kunts(Rubens, Velasquez, Murillo) ja muusika(Monteverdi, Vivaldi, Scarlatti, Händel, Bach. 3)Barokk tähendab it. keeles tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit, võeti kasutusele 18. sajandil ja algselt kasutati pilkenimetusena arhitektuuri kohta. 4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. 5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt
kriitilised liikumised, mille sihiks oli seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas loobumist toredatest kirikutalitlustest ning kirikute ja kloostrite maavalduste ning kirikumaksu kaotamist. Üheks tähtsaimaks reformatsiooni eelkäijaks peetakse John Wyclif'i, Oxfordi ülikooli professorit, kes juba 14. sajandil nõudis põhjalikku kirikureformi. Wyclif eitas vaimulike võimet anda andeks patte ja nende õigust müüa indulgentse, ta astus vastu katoliku kirikus leviva pühakute kultusele ja taunis kõrvapihti ning leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena. Kõrgeimaks usuliseks autoriteediks tunnistas Wyclif Piiblit, mille tõlkimisele inglise keelde ta kaasa aitas.
panna. Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ära, isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes ketserluse, mille all mõeldi eelkõige Tsehhi reformatsiooni. Kutsuti ka Jan Hus (kutsujaks oli keiser Sigismund kes lubas kindlustada Husile julgeoleku). Teda võeti vastu viisakalt ja vabastati kirikuvande alt ning pärale jõudis ka turbekiri. Varsti pandi aga Hus vangi, kus ta pidi kannatama kuni Sigismund andis talle võimaluse esineda. Kõik toimus suletud uste taga ning istungid kujunesid ketserlikeks ülekuulamisteks. Husi
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu
aastal alus paavstiriigile. 7. Karl Suur. Kuulsaim frankide kuningas oli (Pippin Lühikese poeg) Karl Suur, kuna: 1) vallutas suuri alasid, kuna soovis taastada Rooma impeeriumi. 2) oli keisrivõimu taastaja 800.aastal. 3) Aachenis asuvasse õukonda koondas kõige silmapaistvamad teadlased, kirjanikud, kuntsnikud, heliloojad, kes oma esinemistega pidid õukonda harima. 4) viis läbi kirikureformi: vaimulikelt hakati nõudma suuremat kirjaoskust; rajas kloostreid, kus kirjutati raamatuid ümber ning tõlgiti neid; avati koole. 8. Verduni leping. Teada kaarti! 843.aastal sõlmiti leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks: 1.i.1) Idaosa enamus tänapäeva Saksamaast läks Ludwig Sakslasele. 1.i
varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. 2 Reformatsiooni algus Esimesena nõudis põhjalikku kirikureformi 14. Saj. Oxfordi ülikooli professor John Wyclif. Ta pidas valeks vaimulike võimet patte lunastada, õigust müüa indulgentse, taunis pihti ning pühakute kummardamist ja armulaua materiaalset iseloomu. Ainsaks usutõdede allikaks pidas ta piiblit ning aitas kaasa ka selle tõlkimisele inglise keelde (teatavasti oli tolleaegne piibel ainult ladina keelne). Samuti oli ta leppimatu paavstivõimu suhtes. Tema õpetus avaldas mõju paljudes maades.
rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530. aastal Augsburgi riigipäeval, kus Philipp Melanchthonesitas Augsburgi usutunnistuse. Karl sellega ei leppinud ning nõudis protestantide "tõelisesse" kirikusse tagasipöördumist. Ta oli valmis ka mõningaid vürstide nõudmisi kaaluma, et lülitada neid kirikureformi, kuid protestandid jäid kangekaelselt endale kindlaks ning ka paavst polnud nõus järele andma. See põhjustaski esimese tõsise konflikti keisri ja protestantide vahel: viimased lõid 1531. aastal oma usu kaitseks Schmalkaldeni liiga. Kuid et Karlil oli soov minna pühasse sõtta türklaste vastu, siis oli ta sunnitud ajutiselt protestantidega leppima. 1530. aasta Augsburgi riigipäev oli lõppenud sisuliselt kompromissiga, luterlikud vürstid võisid kuni kirikukoguni uue usu juurde jääda
300 000. Toimus 170 000. Hakkas 400 000. 330 000. 170 000. langus: sõjad tõus: Iive kõrge, Langus: Suur Langus: (Poola-Rootsi), sisseränne nälg (1696- Põhjasõda + nälg (1601- (Soome (Võeti 1697). katk 1603). 75% üle kultuur), Vihm ei lasknud taludest tühjad; Läti, Vene kasvada ja inimesed kolisid (kirikureformi loomadel taud, mandrile, kuna eest ära. Lõid kuna neil polnud seal viljakam oma süüa. muld. kogukonnad, vene vanausulised)). Aadli omavalitsus: · Eestimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond Rüütelkond seisuslik omavalitsusorgan. Selle moodustasid maavaldajatest aadlikud.
Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tsehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega
Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf – Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas – Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega
Diagramm 1. Rahvaarv. Sellel diagrammil on näha, Suurbritannia rahvaarvu muutumine viimase kuuekümne aasta jooksul. Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled Suur osa rahvastikust on britid (sotlased, inglased, welshlased, iirlased jne). Hilisemal ajal on sisse rännanud paljud inimesed Aafrikast ja Aasiast, eriti Hong Kongi kaudu Hiinast. Traditsiooniline usund Suurbritannias on kristlus. Pärast Henry VIII kirikureformi, on inglise monarh ka anglikaani kiriku juht. Palju on ka katoliiklasi. Selgitamiseks on Tabel 2. Tabel 2. Religioon Arvukus Kristlus 42079000 Islam 1591000 Hindu 559000
Hakati taotlema kirikumaade vöörandamist. Suureks probleemiks Sveitsis oli palgasödurlus. Enamus palgasöduseid teenis mujula, mitte Sveitsis, nt Prantsusmaal. Nad töid kodumaale palju raha, peale selle maksid palgasödurite värbajad kantonitele. Teisest küljest aga tuli kantonitel hoolitseda vöörsil hukkunute leskede ja orbude eest ning lisaks tekitas palgasödurlus kodumaal meestepuuduse. ZWINGLI JA REFORMATSIOON 16. saj Sveitsis valitsenud olud löid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esime reformaator oli Ulrich Zwngli (1484-1531). Reformaatori hhoiakuid möjutas ka Luther, kuid ta ei vötnud neid täielikult omaks. Ta vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadid, pühakukummardamise, patukaristuse kustutamise ja muid kiriku reedleid, tavasid, dogmasid. Märtisis 1523 toimus Zürichis suur diskussioon, kus otsus langetati Zwingli kasuks
asendamist relvastatud rahvamiilitsaga) * 24. detsember 1905 sõjaseisukorra väljakuulutamine kogu Eestis (põletati mõisasid, lõhuti viinavabrikuid, vangistati mõisnikke) 1905. a. revolutsiooni põhjused: Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demostratsiooni tulistamine Peterburis (9. jaanuar 1907) * taotleti eesti keele kasutusala laienemist * taotleti omavalitsuse-, kooli-, maa- ja kirikureformi * Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine * poliitika * rahvuslus * modernse ühiskonna taotlemine * vastuolud ettevõtjata je tööliste vahel * kodanikuõiguste puudumine (sõnavabadus, trükivabadus..) 1905. a. revolutsiooni tulemused: * paljud mõisad ning mõisavara hävitati * Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks - loodi Eesti 1. partei Eesti Rahvameelne Erakond; 2
Riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valdustes elav rahvastik. Kirik püüdis ilmaliku võimu survele vastu seista. Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Kloostrid moodustasid omaette osa, kusjuures mõned neist olid väga rikkad. Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast. Jumalateenistuse endise korra pooldajaid
rahva meelerahutused. · Jan Hus pandi kirikuvande alla, heideti vaimulikust seisusest välja, eemaldati ühiskonnad. Ta lahkus enne vande jõustumist. · Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. KONSTANZI KIRIKUKOGU · 1414.aastal kutsuti kokku Lõuna-Saksamaal Konstanzi linna kirikukogu. See pidi kaotama kirikulõhe ja KINDLUSTAMA ÜHE PAAVSTI VÕIMU; teostama kirikureformi; välja juurima ketserlus, eriti Tsehhi reformatsiooni. · Jan Hus kutsuri koosolekule, et ta seal vangistada. Hus ise lootis propageerida oma ideid kristliku maailma esinduskogu ees. Hoolimata kiusamistest jäi ta om veendumustele kindlaks ning ta põletati tuleriidal ketserina Kostanzis. HUSSIIDID · Kariklased: Praha jõukad linnakodanikud ja aadlikud; nn mõõdukad. Nõudsidvõrdsust armulaual, kirikuvande sekurlariseerimist, ilmaliku võimu ülistamist jpm
Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud. Suur probleem oli pappide madal haridustase, suhtusid eitavalt reformidesse. Nikon ja kirikureform 17.saj kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuste muutmist (olulisemal kohal kõnekeeles peetud jutlus, kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, võeti ette kreeka keelest tehtud tõlgete ja ümberkirjutiste võrdlemine) Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. Ta avaldas ettekirjutusi reformide läbiviimiseks eelkõige jumalateenistuse korras. ° Kuidas kummardada ° Kuidas risti ette lüüa (3 sõrme) ° Kuidas kolm korda halleluujat laulda
õpetaja. Pühavaimu kirik oli aegade algusest peale maarahva kirik. Teada on, et B.R, oli lihtsast soost. Tema isa oli talupoeglikku päritolu, oli Tallinnas voorimees. Eesti päritolu mees oli jõudnud väga kõrgele positsioonile - esmalt kirikuõpetaja, pärast rae liige. Kuidas sai lihtsast poisist hea haridusega heal järjel olev mees? Põhjus ilmselt reformatsioonis, mis sai alguse 1517. a. Mõne aastaga jõudis Liivimaale. Kirikureformi üks idee oli see, et jutlusi peetaks kohaliku rahva keeles. See nõue eeldas, et kirikuõpetajad pidid oskama kohaliku rahva keelt. Oli vaja koolitada kirikuõpetajaid, et nad keelt oskaksid. Linn hakkas välja valima andekamaid eesti soost poisse, keda linna kulul koolitati ja valmistati neid ette saksamaale õppima minekuks. Õppis Tallinna all-linnas, hiljem läks Saksamaale õppima teoloogiat. Teoloogiat ta ei lõpetanud, tuli enne
mõju suurenemise eest, ning nad kaitsesid end edukalt Friedrichi sõjakäikudes. 9. Reformpaavstlus ja gregoriaanlikud reformid. Tsölibaadiküsimus. Simoonia. Humbertus di Silva Candida. Uued ordud. 11. sajandil olid kaheks peamiseks tüliks simoonia ehk rahaga vaimulike ametikohtade ostmine ja tsölibaadiküsimus ehk kas vaimulikud peaksid saama abielluda või mitte. Gregorius VII (1073 1085) oli silmapaistvaim reformaator, enne teda ka Aleksander II (1061 1073). Toimus gregoriaanlik kirikureformi ajastu, mis jätkus 12. sajandi esimese pooleni. Gregorius VII kindlad seisukohad olid, et simoonia tuleb keelustada ning vaimulikelt tuleb nõuda abielutut elu. Tsölibaadi vastu vaieldi peamselt kolmel põhjusel vaimulike abielutus ja seksuaalelust eemaldumine pidi muutma vaimuliku rahva seas autoriteetsemaks. Teiseks oli abielutu vaimuliku ülalpidamine odavam, kolmandaks oli see, et abielutu ja vallaline vaimulik oli alati kiriku jaoks saadaval, ta elas kirikule, tema abil sai valitseda
lähenemine. Wormsi Burchardi Dekreet Olulist rolli kanoonilise õiguse arengus mängis Wormsi peapiiskop Burchardi (1008-1012) koostatud Dekreet, mis oli esimene süstemaatiliselt koostatud kanoonilise õiguse allikas. Dekreet koosnes 20 raamatust, mis sisaldasid 1785 kaanonit (teksti). Süstemaatilise allikana sai mitme hilisema käsitluse ja töötluse lähtekohaks. Lucca Anselmi Collectio canonum Gregorius VII (1073-1085) kirikureformi ajastu õigus peegeldus eelkõige Lucca piiskopi Anselmi ulatuslikus kogumikus (13 raamatut, 1150 kapiitlit), mis leidis Lõuna-Euroopas küllalt laia leviku. 11. saj. deklareeris paavst selgemalt kui kunagi varem, et tal on õigus luua uusi seadusi kooskõlas ajastu vajadustega. Dekretaalide abil hakati teadlikult looma uut õigust, uusi norme ei mõistetud enam kui juba olemasoleva kaanonitel põhinevat vana õiguse täiendust
Ainuke piiskop paavsti kontsiilis oli Lääne Saare piiskop, kes nimetati piiskopi selleks, et läks esindajana paavsti juurde, Saare Lääne piiskop oli muidugi kontsiili poolt. 1438 Baseli kontsiil tagandas paavsti, 1439 kuulutas ketseriks. Kontsiil valis uue paavsti, Felix V, lõpuks aeti kontsiil Baselist välja. 1449 gallikalism st Prantsusmaa soosimine. 1438 Prantsusmaa vaimulike koostatud pragmaatiline konstitutsioon, mis piiras pavsti võimu ja suurendas kuninga oma. Kirikureformi ei tulnud, paavstide autoriteet kontsiilide üle taastatud. 15. sajandil nimetati renessansspaavstideks. See ajajärk on õigustus reformatsioonile kirjanduses. NEPOTIS - kiriku s sugulaste eelistamine, vaimulikul pole legitiimseid poegi, kes võiks pärida. Toetatakse oma perekonda ametikohtade andmisega. Simoonia ametite müük. Indulgentside müük, öeldakse, et patukahetsuskiri, see vale, sest ta pole sageli kiri. Inimesed läksid ristisõtta, et saada
perioodi tagant kokku kutsuma kirikukogu (pärast Martinus V surma seda põhimõtet eirati) Inglase John Wyclifi ja tsehhi Jan Hussi õpetused kuulutati ketserluseks. Õpetuste pooldajate vastu algas aktiivne võitlus Baseli kirikukogu (1431-1449)Kutsuti Martinus V poolt esile Konstanzi kirikukogu otsusega, et iga teatud aja tagant tuleb kokku kutsuda kirikukogu.. Kuna Martinus V suri, siis kutsus kirikukogu kokku järgmine paavst Eugenius IV. Üritati teha täielikku kirikureformi. Kirikukogu kuulutas end paavstist kõrgemaks. 1433 tehti leping kariklastega. Üritati lõpetada lõhet ida ja lääne kiriku vahel Üritati reformida ka paavsti-institutsiooni ja kuuriat. Kogu see paavstist iseseisev tegutsemine viis uue kirikulõheni. Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges'i pragmaatilise
ega tundnud sealseid olusid 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, mõnes paigas moodustasid nad isegi suurema osa elanikest, asustades lähestikku mitu tühja küla kõige rohkem asus siia vene talupoegi (käsitöölised, kaupmehed, kalurid), hiljem, 17. sajandi lõpul, asus Peipsi järve põhja ja läänerannikule nn vanausulisi venelasi, keda Venemaal kirikureformi vastu astumise tõttu taga kiusati arvukalt tuli soomlasi, kes koondusid omaette küladesse, osalt asustasid neid Eestisse riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest väekohustuse eest, algul keelas Rootsi kuningas soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada, aga ajapikku selline sekkumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi tuli veel rohkesti lätlasi lisaks veel poolakaid, sakslasi, leedulasi, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi
Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Ottode Reichskirche Püha Saksa-Rooma riigi looja Otto I poolt loodud riigikiriku süsteem, mille aluses oli kuningal otsustav sõnaõigus riigi e vürstipiiskoppide ja riigiabtide ametikohtade täitmisel ning nende ametist eemaldamisel. Vaimulikule anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga ja kohtumõistmisõigusega investituur. Cluny klooster ja kirikureformi püüded Cluny uuendusliikumine sai alguse 10. sajandi alguses ning selle eesmärk oli kiriku sõltumatus Otto I ja tema ametijärglaste poolt loodud riigikirikusüsteemis ja kloostrireform, mis koos oleksid loonud eelduses kirikureformiks. Cluny klooster rõhutas jumalateenistuse tähtsust ja päeva rangelt reeglipärast kulgu. Munkade tähtsaim kohus oli lakkamatu jumala ülistamine ning palvetamine. Palvele
Avamine toimus suure kisa ja kära saatel - 4 tundi kulus selleks, et kontrollida üle rahvaasemike mandaadid. Seepeale enam kongressist enam asja ei saanud, sest kõik sotsialistliku bloki liikmed marssisid ruumist välja. Kohale jäi 800 saadikust kohale üle poolte. 3.-4. juunil Rahvuskongress - need samad eesti saadikud, kes eelmisel päeval osalised Rahvakongressil. Rahvameeleolude tabamise ja fikseerimise siht. Arutleti kõikvõimalikke probleeme - kirikureformi, kohtureformi, haridusküsimusi. Võeti vastu otsused, millest Maanõukogu hiljem üritas juhinduda. Kõige suuremat tähelepanu pälvis Jüri Vilmsi ettekanne - kui seni oli räägitud autonoomist, siis tema kõnes tuli mõte, et Eestist peaks saama võrdõiguslik osariigiks. See kiideti heaks, vormistati vastav resolutsioon ja Eesti oli saanud endale uue riigipoliitilise eesmärgi. Selleks, et Eesti saaks võrdõiguslikuks osariigiks
annaabi.ee 
