Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse peapiiskopi vaheline rivaalitsemine. Mõlemad soovisid saada juhtivaks jõuks Liivimaal, nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele. Pärisorjus: Pidid tegema mõisa põllul tööd ja mida kellele teine alluma peaks. Ordu soovis, et peapiiskopid ja toomhärrad oleks ordu liikmed ja sulasid kokku vanade tähtpäevadega. Gooti stiil: kunstistiil Euroopas 12. – 16. Saj, selle rohkem tekkis mõisu seda rohkem arvasid mõisnikud et neil on õigus tööle sundida. Siis alluksid ordu juhtkonnale
Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
ilmast ja karistaks pattude eest, asutasid inimesed kirikuid, et palvetada Jumala poole ja paluda armu. Usuti, et ku ise elasid oma elu hästi ja käitusid kiriku õpetuse järgi, pääsesid sa pärast surma taevariiki, aga kui elasid halvasti, pidid leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik arvestas ka talupoegadeg põllutöödega, pannes kirikupühad neile vähen töörohketele päevadele. Mida rohkem aega edasi läks, seda uhkemaks muutusid kirikud, sellega tänati Jumalat ja väljendati oma usku. Neid inimesi, kes kiriku õpetust ei täitnud ja Jumalasse ei uskunud nimetati ketseriteks. Kui mõni ketser avastati, püüti teda ümber veenda. Kui see ei õnnestunud, visati inimene kirikust välja. See tavaliselt toimis, sest keegi ei tahtnud põleda põrgus. Selleks, et kirikusse tagasi saada pidi patukahetseja rüüs armu paluma
Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud. Kõik võimalikke teisitimõtlejad ning kiriku kritiseerijaid peeti valeõpetajateks ja saatana käsilasteks, kes on saadetud ristirahva hulgas segadust külvama. Seesuguseid saatana poolt eksiteele viidud kristlasi hakati nimetama ketseriteks. Religiooni tähtsusest keskajal ja kirikupühad Keskaja inimese elus oli usul väga tähtis koht. Keskaega on nimetatud lausa usu ajaks. Kiriku ettekirjutused mõjutasid kõigi inimeste tööd ja puhkust, toitumist, abielu ja üldse kogu elukorraldust. Samas aitas usk inimesel oma hirmude ja elu probleemidega toime tulla. See kujundas maailmast arusaamise viise ja kogu maailmapilti. Keskajal kirik määras kindlaks töö- ja puhkepäevad. Puhkepäevad olid pühapäevad ja kirikupühad, mida oli aastas ligi 90. Kirikupühade
aastane, päritolu Eesti, vabakutseline kunstnik (pastell, akrüül)). Tegemist on neljanda maalinäitusega sarjast ,,Saaremaa". Varasemad näitused on ,,Saaremaa mõisad", ,,Karala kiviaedade rüpes", ,,Saaremaa sadamad". Maalid on peamiselt akrüülid, pastellid ja akvarellid. Teemaks on usk ja seda kujutatakse näituse põhjal väga suuremeelselt läbi erinevate võtete. Näiteks on maalidel kasutatud kõike, mis on mingilgi määral kirikuga seotud, olgu need siis nunnad, inglid või kirikupühad. Kunstnikud kujutasid kõik erinevalt oma teost läbi teose suuruse ning värvistiku, mis erinesid vägagi üksteisest. Oli väga silmapaistvaid toone, mis tegid silmale rõõmu ja tuhme toone, mis jätsid mittemidagiütleva mulje. Näituse juures on väga hea see, et kohe sisse minnes on olemas kunstnike tutvustused, kust saab teada ka nende varasema tegevuse ja professionaalsusega. Meeldis väga akvarellmaal
tööd. · Poegade eelistus tütarde ees (meesliini jätkamine suguvõsas), talu pärandati meesliini pidi. · Perekesksed sündmused olid väga tähtsad (leeritamine 15-16 aastaselt, täiskasvanuks saamine, abiellumine, mõne pereliikme surm). · Austati toitu ja söömistavasid (palju kombeid külaliste tuleku, söögitegemise, sööginõude ja söömise kohta, eeldas virka ja usinat perenaist. · Kogukondlikust ühistegevusest osavõtt (kirikupühad, laadad, tähtpäevad, tavaliselt käis kogu pererahvas va. sulased). · Koos töötasid ja elasid 2 erineva suguluspere liikmed, rent ja muud koormised vaksti ühiselt. · Vabadikupered elasid juhutöödest, enamiku moodustasid eakad, kes elasid üksi või kahekesi, elatuti armuandidest või oma laste toetusest. Pärast talurahvareforme 1849-1860 muutus perede koosseis märgatavalt: 1) talupojal oli õigus endale maad osta, vähened liitperede arv, poolemaameeste arv vähenes.
Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes aiult pühapäeva, ning kirikutest kõrvaldada kogu luksus ja toredus. Mõned ideoloogid nõudsid isegi kirikute lammutamist. Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja
arusaama mehelikust, õilsusest, vaprusest, aususest ja armastusest. Minnesinger - XII, XIII või XIV saj. kurtuaasset rüütli - ja lembelüürikat viljelev, kõrgest soost komponist ja luuletaja või ministeriaal. Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst puhkes õitsele XII - XIII saj. Lõuna Prantsusmaal. Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru. Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev, Palmipuudepüha, Markuse päev, Nelipüha, Peaingel Miikaeli päev... Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend. Nad omasid tähtsat kohta nii juudausu traditsionis kui islami ning kristlikus deoloogias. Ristija Johannes - Uues Testamendis juudi preestri Sakaria ja Eliisabeti poeg. Kuulutas 1.saj. 20
maitserohelist. Hautage 20-30 minutit, kuni kala on valmis. Lõpuks võib kala peale valada rõõska koort või hapukoort". Kala kõrvale sobib hästi keedetud kartul. Tee kõrvale pakutakses uure tõenäosusega omatehtud pirukaid. Pirukad on Vene köögi lahutamatu osa. Peipsiääre vanausuliste juures võiks proovida vatruškaid ehk kohupiimaga saiakesed. Vanausuliste elus on usk ja nendega kaasnevad kirikupühad väga tähtsal kohal. Pühade toidulaualt leiab samuti erilisi küpsetisi. Üheks neist on eriline lihavõtetoit kulitš. Kulitš küpsetatakse pärmitaignast, millest tehakse seitse eri suurusega kihti. Need laotakse üksteise peale, nii et tekib mägi. Viimasele kihile voolitakse tainast tähed XB, mis vene keelst tõlgituna tähendab „Kristus on üle tõusnud“. Joogid Tähtsaim jook vanausulistel on tee. Joodi seda 3-4 korda päevas.
Reeglina on kabeli uks lukus ning võtit hoiab enda käes külavanem või pühakoja perenaine või peremees. Ainult kirikupühade ajal kogunevad inimesed oma esivanemate hingi austama. Hommikul peetakse jumalateenistus, millele järgneb ristikäik ümber kiriku. Pärast seda külastatakse omaste haudu, kus kinnitatakse keha. Sageli jäetakse osa toitu lahkunute hingedele. (Setode pidupäevad: Kirmask, Setu Kuningriigi päevad, Seto Leelo päevad, munadepühad ja kirikupühad.) Setomaa kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et naabri aeda piiluda ei saa. Tüüpilisel seto talukohal on kinnine sisehoov, mida ümbritsevad majad, kõrged aiad ja väravad, moodustades nii kindlustalu. Setumaa pakub palju neile, keda huvitavad erinevad kultuurid, religioonid ja traditsioonid. Samas on ka Setomaa ilus loodus külastamist ja imetlemist väärt. seto keel Seto keel kuulub läänemeresoome keelte hulka. Seto keelt on erinevates käsitlustes
sündmuste kaudu on õigeusklikud ühenduses neil kujutatud prototüübiga, seepärast süüdatakse ikoonide ees küünlaid ja palutakse eestpalveid ikoonidel kujutatutelt. Paljudel ikoonidel arvatakse olevat imettegev toime. Õigeusus on vanade usuliste kommete ja traditsioonide muutumatu hoidmine ja edasiandmine väga oluline. Õigeusklike kõige olulisemaks pühaks on ülestõusmispüha, kuid mitmed õigeusu kirikud kasutavad Julianuse kalendrit, mistõttu kirikupühad on kolmteist päeva hiljem kui teistel kirikutel. Nelipühilaste usk on rajatud Piiblile. Piiblit loetakse Jumala veatuks ja autoriteetseks sõnaks, mis annab nii õpetusliku aluse kui ka käitumisnormid praktiliseks kristlikuks eluks. Piibli tõlgendamisel uuritakse ajaloolis-grammatilist tausta ja konteksti ning tuuakse välja ajatud tõed ja printsiibid. Nelipühilased usuvad kogu Piibli jumalikku inspiratsiooni: eeldatakse, et Püha Vaimuga
Suuna nimetus tuli nõudest,et armukarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele.Peale selle nõudsid kariklased veel kirikuvarade võõrandamist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jne. Taboriitide programm oli sama kuid rõhutati rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad. Tunnistasid pühakutest vaid Kristust. Tuli kaotada paast ja kirikupühad , jättes alles ainult pühapäeva. Kirikutest tuli kõrvaldada toredus ja luksus. Suhtuti eitavalt kloostritesse ja munkadesse. Vaimulikud täisid ringi tavalises talupojarõivais. 1420. aastal kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi ketserite vastu. Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm
Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi. Eestis sellel ajal piirdus haridus kodus õpitu ja nähtuga. Ülikoolis kunstiteadus, arstiteadus, õigusteadus, usuteadus. Pidi alustama kunstist. Hakati välja andma teaduskraade. Skolastika - tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, kirikuisade ja antiikautorite teosed) ja püüdis nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühendada.
õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga. 1.4 Setomaa ja muuseumid Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir ka
· taboriidid · programm sama kui kariklastel kuid rohkem rõhutati · majanduslikku · sotsiaalset külge · nende põhijõu moodustasid linnarahva vaesemad kihid ja talupojad · öeldes lahti katoliku kirikust ei tunnistatud ühtegi pühakut peale kristuse enda · tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikutest kõrvaldadakogu luksus ja tõelisus · ägedamad ideoloogid nõudsid isegi kõigi kirikute lammutamist · täiesti erinevalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse · nende vaimulikud pidasid jumalateenistusi tavalises talupojarõivas · põhikeskuseks kujunes · Tabor · Plzén Ptk
Teleoloogiline ajalugu siis. Aja liikumine oli üsna oluline muidu. Sellega seoses on palju utopistlikku kirjandust. Tähelepanuväärne oli uue kalendri kasutuselevõtt revolutsiooniga seoses, uus kord võrdus uue ajaga. Muudeti (lihtsustati) keelt, keele mõttes sai rohkem lubatuks. Tekkis 'uue keele' idee (novojaz). Palju hakati kasutama sõnaosi uute ühendsõnade moodustamiseks. Paljud traditsioonilised väljendid said uue tähenduse. Kirikupühad jäeti kalendrist välja, lisandusid proletariaalsed pühad. Kõik elukutsetega seonduv oli järsku väga oluline. Kirjandusteostelt nõuti proletariaalset sisu (kusjuures oli oluline kajastada erinevaid ameteid, et nende esindajad ei solvuks) ja õnnelikku lõppu (traagikat ei tunnistatud, isegi kui kõik surma said, ei olnud see traagiline, sest nad surid tuleviku õnne nimel). Seda suhtumist on nimetatud holistlikuks utopismiks, see
Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati läbirääkimisi ja jõuti Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppeni. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes teatavaid jäeleandmisi. Ühtlasi sõlmiti ka rahu viieks aastaks. Taboriidid seda kokkulepeete ei tunnustanud, kuid neil polnud ka suurt valikut, sest kariklased ja
Pühad toimingud on sakramendid. Eri konfessioonides on nende arv erinev. Ristimine, mille läbi saadakse kristlaseks, ja armulaud (kr k euharistia), mille kaudu saadakse osadus Jeesus Kristusest, on kõikides kirikutes. Patukahtsus koos pattude andeksandmisega salvimine abielu surmaeelne võidmine ja vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes, näiteks roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetud. Luterliku kiriku saksamendid on ristimine ja armulaud. Kirikupühad Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. - 18. sajandil üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja testes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit. Kirikupühad on: · Jõulud (Jeesuse sünnipäev) · 25.dets · epifaania (kolmekuningapäev) 12 päeva pärast jõule · ülestõusmispüha (23. märtsi ja 24.aprilli vahel), millele eelnevad 6-nädalane paastuaeg ja
Nimetus nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele
Nimetus – nõudest, et armulauakarikast antaks veini kõigile mitte ainult vaimulikele. Kariklased nõudsid kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talupoegade feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid – Põhijõud moodustus linnarahva vaesematest kihtidest ja talupoegadest. Tunnistasid ainult Kristust. Eitasid kloostreid, munki. Tuli kaotada paast ja kirikupühad, jättes ainult pühapäeva ning kirikust kaotada kogu luksus ja toredus. Karavell – kaugsõidulaevad Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri
Vahemere maades kivist ning mõnel pool põletamata tellistest, mida aitas koos hoida puidust karkass. Enamasti mahutas pere end vähestesse ruumidesse, kuhu talvel võeti külma eest varjule ka loomad. Talupoegade igapäevane elu kulges üksluiselt. See katkes harvadel puhkudel. Näiteks pühapäeval, kui mindi kirikusse ja külakõrtsi, käidi laadal, veskil ja ka sepikojas. Nendele harilikele sündmustele lisandusid iga- aastased kirikupühad, kohaliku kaitsepühaku auks korraldatud pidustused ning iseäranis pulmad. (lisa 4) Kodukülast kaugemale jõudsid talupojad harva. Sageli tuli ebasoodsa ilmastiku tõttu ette viljaikaldusi ja näljahädasid, kui hoolimata sellest ei nurisetud oma saatuse üle eriti, sest nii oli elatus esiisade aegadest peale ja teisiti ei osatud. Jumala poolt oli nii seatud, et talupoeg peab oma koormat kannatlikult kandma. 3. PÕLLUTÖÖ
institutsiooni. Jumalarahu (pax Dei) tekkis Prantsusmaal, kus aadlisõdu oli suures ulatuses. Jumalarahu sisaldas loetelu rahupaikadest ja isikutest: kirikud, turud, relvitud inimesed. Esialgu oli rahu üksikutes piiskopkondades, alates 1123. a määratleti aga jumalarahu üldised eeskirjad. Varem oli idee levinud juba ka Saksamaale, seal üks esimesi Kölni jumalarahu 1083. aastast. Levisid ka jumala vaherahud (treiega Dei), millega määrati rahuperioode (kirikupühad, paastuaeg). Jumalarahu eeskujul hakkasid ilmalikud valitsejad rakendama maarahu (Landfrieden). Kuninga pealesunnitud otsus alamatele, hõlas kogu maa ala, kus kuningas viibis ning kuritegu loeti suunatuks mitte otseselt kannatanu, vaid kuninga vastu. Keelati vägivald relvitute vastu, sinna alla käisid ka juudid. Lisaks määrati rahukohad ja ajalised vaenukeelud. Esimene maarahu pärineb aastast 1093. (nn Svaabi rahu). Inkvisitsiooniprotsess kui kohtuprotsessi tüüp: Juurdlusprotsess
Roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetletud. Luterliku kiriku sakramendid on ristimine ja armulaud. 17 Paast kuna ka Jeesus oli 40 päeva kõrbes. Palverännakud. KIRIKUPÜHAD Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16.18. saj üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja teistes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit. Kirikupühad on jõulud (Jeesuse sünnipäev) 25. dets, epifaania (kolmekuningapäev) 12 päeva pärast jõule, ülestõusmispüha (23. märtsi ja 24. aprilli vahel), millele eelnevad 6-nädalane paastuaeg ja Vaikne nädal (palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede (Jeesuse ristisurma päev - ristilöömine) ja vaikne laupäev). Suur Neljapäev armulaud (paasapühad) 40 päeva pärast ülestõusmispüha on taevaminemispüha. Seitsmendal pühapäeval pärast ülestõusmispüha on nelipüha
• Kristlased õpetavad, et head sõnumit ehk evangeeliumit patu ja surma äravõtmisest tuleb kuulutada kõikidele • Kõik jumala ees võrdsed • Õndsad on need kes ei näe vaid usuvad • Traditsioonid • 7 sakramenti 164 (! reformeeritud) • Ristimine! • Leeritamine • Armulaual käimine! • Abiellumine • Piht • Viimne võidmine • Mungaks või nunnaks pühitsemine • Tähtsamad kirikupühad • Jeesuse sünd 25.12 • Surm 25.03 13. Suurusundite sümbolid ja nende tõlgendusi PILDID • Rist - ristiusk • Tuletab kristlastele meelde, et Jumala Poeg Jeesus Kristus surmati ristil, kus ta kandis kogu maailma patud, ning läbi tema kannatuste on igalühel võimalus igaveseks eluks • Kuu - islam • Valgustab rändajate teed • Moslemid arvavad, et niisamuti on islam inimestele teejuhiks ja vaimseks valguses • Kahe teraga mõõk KHANDA - sikhism ei ole
• Jõulud- vanas traditsioonis eestlased tõid tuppa õled nüüd aga kuuse, jõuluvana asemel oli näärisokk, tehti leiba mida nimetati jõulu orikaks(põrsa kujuline suur leib), jõulu kroon(õlgedest tehtud ja riputati lakke) • Jõulud on skandinaavia päritoluga. • Teine tähtsaim püha on suviste püha- maarahva pööripäev • jaanipäeval üle lõkke hüppamine (venelastelt) • Uued kirikupühad mis lisandusid olid vastlapüha, jüripäev, lihavõttepühad. Rahvakalendri tähtpäevade aktuaalsus tänapäeval • Oluliseks muutuseks on talupoja kultuurist pärit uskumuste ja kombestiku taandumine. • Tänapäeval on tähtpäevad meelelahustusliku ja ajaviite eesmärgiga. Mineviku päeva meenutamine humoristliku varjundiga. • Arhailiste tavandite kalendri kombestiku jäämine äärealadele( saaremaale, kihnu, setumaale jne).
Enamus protestante saadavad paavsti kuradile. Kalendritriiviga seotakse Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalendritriivi kohaselt: 17. Saj 10 päeva, 18. saj 11 päeva, 19. saj 12 päeva, 2021. saj 13 päeva, 22. saj 14 päeva. Rootsis 1753. aastal minnakse üle Gregoriuse kalnedrile, kuid lähevad järkjärgult. Jäetakse lisapäevad ära. 1712. aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse
Troobi sees hakkas arenema dialoog. Dialoogi vormilised troobid olid erandiks, nendest piisas, et teha teatrit. Troop muutus killukeseks lavastusest. Arengu käigus lisandus stseene. Troop on lõik poeesias/muusikas, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse. Troobid olid kasutusel just keskaja kirikumuusikas. Tavaliselt kommenteerib uus tekst või muusika olemasolevat ja seob seda paremini laulu teemaks oleva kirikupühaga (jõulud ja lihavõttepühad on väga olulised kirikupühad). Troope paigutati ka missa osade sisse. 15. Liturgiline draama Liturgiline draama ei eristunud algselt teenistusest oma tonaalsuse poolest, kuigi polnud ka kanooniline ehk rangelt reeglitele vastav vaba element liturgia sees. Liturgilises draamas tegelased muutuvad üha värvikamaks, omandavad mingi karakteersuse. Algselt troobid lauldi, hiljem muutub see kõneks. Tekkisid kõneintonatsioonid. Traditsiooniliste kirikuzestide asemel hakkavad tekkima keerulisemad zestid
16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn (Antonius)- koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse. 14. saj. kanti veel muinasaegseid nimesid. 15 saj. lõpul saadi eesti keelde mugandatud kristlikke nimesid (Andres, Jaan, Mart, Mihkel). 13 saj. asendati põletusmatused surnute matmisega kirikute juurde (rohkesti maeti ka kõlakalmetesse).
annaabi.ee 
