Linnurohi ravimtaimena Harilik linnurohi (Polygonum arenastrum) Kuulub sugukonda tatralised, perekonda kirburohi. muru, maalaserohi, kirburohi, niseldusain, õuehein, searohi Kasvab kõikjal(koduaiast mererannani). Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik Ravimtaimena leotist kasutatakse sapi- ja põiekivide ning kroonilise neeru- ja põiepõletiku raviks, on üks parimaid soolade ainevahetuse reguleerijaid. Vähendab veresoonte lupjumist ja kaotab "sumina" peas. Ravimitööstuses tehakse temast preparaati emaka- ja teiste seesmiste verejooksude peatamiseks. Reuma vastu Veel aitavad
Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus] Silène Põisrohi Stellària Tähthein Trientàlis Laanelill Trifòlium Ristik Vacc`inium Mustikas Verònica Mailane V`icia Hiirehernes [viitsia]
24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm 12. Salvinia natans ujuv salviinia 13. Stratiotes aloides vesikarikas 14. Trapa natans harilik vesipähkel
Kirju kõrvik huulõielised üheaastane Põllud, söödid seemnetega põld Konnatatar tatralised mitmeaastane Põllud, söödid seemnetega rohumaa Harilik tatralised üheaastane Aiad, teeservad seemnetega rohumaa linnurohi Valge maltsalised Üheaastane Aiad, põllud seemnetega põld hanemalts Kahar tatralised Ühe või Põllud, seemnetega rohumaa kirburohi kaheaastane jäätmaad Rukkiluste kõrreline Ühe või Põllul seemnetega põld kaheaastane Põldsinep ristõieline Üheaastane Teeservad, seemnetega põld põllud Kaarkollakas ristõieline Üheaastane Põllud, aiad pungadega rohumaa
Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein, läik, kamm ja kaeluspenikeel; peale selle hein ja läik penikeele hübriid). Vee läbipaistvus suvel on 0,5 m. Ülemiste järv Tallinna veeallikas Ülemiste järv on varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15
7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus) Borbas 12. harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13. harilik käokann (Lychnis flos-cuculi) L. 14. vesitähthein (Myosoton aquaticum) (L.) Moench 15. sõlmine kesakann (Sagina nodosa) (L.) Fenzl 16. longus põisrohi (Silene nutans) L. 17. oras-tähthein (Stellaria graminea) L. Sgk: ristõielised (Brassicaceae) 18. hall kogelejarohi (Berteroa incana) (L.) DC. 19. õlikaalikas (Brassica napus) L.
savi eest, samuti otseste päikesekiirte eest. Teata grupiülemale, kui oled ära kasutanud poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde tellida, enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt. Laskemoona võib võtta ka vaenlaselt ja ühtlasi ka relvi , et eritüübilise laskemoona korral oleks , millest tulistada. TAIMED MÔRU KIRBUROHI EHK VESIPIPAR Asndab täielikult punast pipart.Môru kirburohi on tähtis peamiselt arstiminaon verd tôkestava toimega. HIIREKÔRV EHK KARJASEPAUN Hiirekôrvaga saaab asendada sinepit.Keedis kuivatatud lehtedest vôitema värsked lehed peatavad verejooksu.Hiirekôrva suuremaid lehti vôib kasutada ka toiduks (süüakse toorelt salatina).Hiirkôrvad sisaldavad kuni 20% ôli,mida nende seest välja pressitakse. KÖÖMEN
Teata grupiülemale, kui oled ära kasutanud poole laskemoonast. Siis jõuab ülem laskemoona juurde tellida, enne kui see sul lõpeb. Laskemoona nappusel võib olemasoleva laskemoona jagada ühtlaselt kõigi vahel. Laskemoona võib võtta ka surmasaanud kaaslastelt ja haavatutelt. Laskemoona võib võtta ka vaenlaselt ja ühtlasi ka relvi , et eritüübilise laskemoona korral oleks , millest tulistada. TAIMED MÔRU KIRBUROHI EHK VESIPIPAR Asndab täielikult punast pipart.Môru kirburohi on tähtis peamiselt arstiminaon verd tôkestava toimega. HIIREKÔRV EHK KARJASEPAUN Hiirekôrvaga saaab asendada sinepit.Keedis kuivatatud lehtedest vôitema värsked lehed peatavad verejooksu.Hiirekôrva suuremaid lehti vôib kasutada ka toiduks (süüakse toorelt salatina).Hiirkôrvad sisaldavad kuni 20% ôli,mida nende seest välja pressitakse. KÖÖMEN
o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca o lähis-kirburohi Polygonum affine o talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia o varjukivirik Saxifraga umbrosa o väike igihali Vinca minor Turbaaed Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. Turbaaed võlub õiterohkusega - õitsejaid leidub siin varakevadest hilissügiseni
2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofüütide kõrval on teiseks suureks taimerühmaks need, kes kasvavad veepiirilähedal, alumise osaga vee sees, olles võimelised ka ajutiselt veest välja jääma või üleni vee all olema - KALDAVEETAIMED. Kolmandaks rühmaks on veepiirist kõrgemal kasvavad, liigniiskele pinnasele kohastunud HÜGROFÜÜDID e. niiskuselembesed taimed
Vesioblikas · sugukond tatralised · mitmeaastane · kallastel, kraavid, sood · lehed paljad, alumised kolmnurksed- südajad · kasutatakse toiduks Ujuv penikeel1 · sugukond: penikeelelised · mitemaastane, ühekojaline · nõrk, pikk vars · loomasööda ja väetisena · mageveekogudes · tajub ajutist kuivale jäämist · kahte sorti lehed Vesi-kirburohi · (ladinakeelne nimi= kahepaikne) · sugukond tatralised · mitmeaastane kahepaikne taim · seisva või aegalase vooluga veega veekogudes · augustist septembrini · kuni 1,5 m · õied on roosakad Räni-kardhein · sugukond kardheinalised · ülemaailmse kosmopoliitse levikuga mageveetaim · vars kuni 3 m · toitaineterikastes seisvates või väga vaikse vooluga veekogudes
Kolmas tase samaaegselt lehtedega. Õite värvus varieerub Neljas tase valgest kuni roosani. Viies tase Sahhalini pargitatar - take Pargitatra avanenud õied on kreemikasvalged ning vajuvad raskuse all longu. juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kirburohi toodi 19. sajandi keskpaiku Aasiast, põhiliselt Jaapanist, Inglismaale ja se Kesk-Euroopasse (Eestisse toodi 1897.aastal) olmas tase Temast on olnud abi erosiooni tõkestamisel, Neljas tase Viies tase kallakute ja veekogude kallaste kindlustamisel, prahipaikade varjamisel ning
(andmed pärinevad aastast 2006). (Keskkonnaamet 2015) Mõisapargi peamised peapuuliigid on suurelehine pärn, vaher, tamm, saar. Okaspuid ja põõsaid on mõisa pargis vähe Dendropargis on liigirikas, kuid sammuti okaspuid on säilinud vähe. Peapuuliigid on dendropargis harilik ja läänepärn kuid ka vaher. Haruldased puuliigid dendropargis on korgijalakas, keerdmänni teisend, hõbehaab, punane tamm jt. Naturaliseerunud on sahhalini kirburohi ehk sahhalini pargitatar. (Keskkonnaamet 2015) Peale taimede esineb Raadi mõisa hoonetes ka kaitsealuseid loomaliike. Raadi mõisa hooned on elupaigaks näiteks II kaitsekategooria alla kuuluvatele põhja-nahkhiirele ja suurkõrvadele Sahhalini kirburohi ehk sahhalini pargitatar. 7 Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid
kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill, põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe). Põllumajanduse arengu käigus on jätkunud kunagiste liikide umbrohueelduste kohastumine põlluharimisvõtetega. Nii näiteks tärkavad umbrohu seemned alles peale parimat külviaega (maltsad) või seemned sarnanevad puhastustehniliste võtete jaoks mingite kultuurtaimede omadega (rukkiluste, lina-kirburohi, äiakas). Seemnete hulk on umbrohtudel väga suur ja idanemine ebaühtlane, võides püsida aastakümneid (mulla umbrohuseemnevaru). Ka praegusaegsete herbitsiidide kasutamine on osutunud mõnedele umbrohtudele levikut soodustavaks - nii levivad herbitsiididega mürgitatud raudteedel suhteliselt mürgikindlad kanada õnnehein ja pihkane ristirohi, seal valmiv tohutu seemnehulk leiab kiiresti tee ka ümbruskonna põldudele ja aedadesse. Kanada õnnehein on osutunud suurtes marjaaedades
vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel.
(eelist kevadel) Roomav madar Pärsia mailane võõrkakar H. hiirekõrv Rukkilill Tuulekaer Paljas võõrkakar H. ristirohi Põldrõigas H. piimohakas H. orashein Kare kõrvik Kare piimohakas Murunurmikas Kahar kirburohi (ka Roheline Verev iminõges suvel) kukkeleib Hõlmine iminõges Harilik kirburohi Tähkjas Vesihein Erilehine linnurohi kukkehirss Konnatatar Harilik malts
· Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid.
Taim on talvekindel Õitseb juuli-september, õied kuldkollased, oranzikad, lehed suvehaljad, lopsakad neerjad või südajad, hambulise servaga Paljundamine jagamise ja seemnetega Istutada soolotaimena, rühmadena tiikide või haljasalade äärde. Sobib ka lõikelillena. Sortidest ,,Britt -Marie Crawford"," The Rocket", Wilsoni kobarpea http://www.neevaaed.ee/2014/toode/przevalski-kobarpea-2/ Lähis-kirburohi (Polygonum affine) Pärineb Himaalajast, Nepaalist. Taim puhmikjas, laiuv, madal 15-30 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas tavaline aiamuld, ei talu kõrget põhjavett, kuid vastupidav põuale Õitseb juulis kuni külmadeni. Pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased õied, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. Lehed ovaal-lantsetjad või piklik-lantsetjad, terved, igihaljad. Meetaim. Paljundamine puhmiku jagamise ja seemnetega
varustatud kandelehekestega Õiekate: kolmetine või viietine, 3+3 aluselt kokkukasvanud õiekatelehti Kroon: -; Tolmukad: 2-9, tavaliselt 6 või 8 Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne, ainsa basaalse seemnealgmega Vili: 3 tahuline või 3 tiivuline pähkel tavaliselt ümbritsetud perigoonilehtedega o Paljud umbrohud, nt: p Polygonum kirburohi, p. Rumex oblikas o Tähtis teravili: Fagopyrum esculentum tatar o Tuntud esindajad on: rabarber Rheum x hybridum Hapuoblikas Rumex acetosa Oblikhape on mürgine! Sug. kaktuselised Cactaceae o turdtaimed (sukulendid), enamasti asteldega Lehed: vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad (asteldeks ja karvakesteks muundunud)
(väljaspool tsoone). Põhjapoolsemate laiuskraadide taimestik on lõunapoolsema ilmega kui ümbruses kasvav maismaataimestik. Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus, vesi- kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed (lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega. Looduslikku magevee taimkonda tuleb pidada vanemaks kui ümbritsevat maismaa taimkonda. Meie järvede taimestiku algust arvestatakse10 000 a tagasi (soe allerödi periood), taimed olid esimesed sisserändajad jääserva
Metsporgand on väga kibe, pole eestis põlistaim. Metssead söövad köömenjuuri. Takjad suurtakjas, omapärane kõrvalmaitse- Hanijag mugulad pidid olema söödavad. Põldosi söödav. Soonõianõges ugujad risoomid Kurekellukas mugulad Angerpist - surm silmees sööd seda.Tugeva tärpentini maitsega. (mugulad) Laugud - metlaugal muguad, natuke kibe. Rohulauk umbes sama. Karulaugul paremmaitse. Murulaugul on ülipisikesed mugulad,neid ei leia. Võivad olla võõrliigid. Pung kirburohi risoom ka küllaltki hea maitsega. Kanakoole tulikas, kõik mürgised. Söödav kevade enne õitsemist. Lehed pidid ka olema söödavad. Vist eestis võõrliik. Söödav puukoor, mähk Kasutatav vaid elus osa korba all. Mänd jahule isaks,väidikemänni maitseline aga sai leiba ja kõhu täis. Neeruhaigetele mõjus surmavalt. Kased/lepad - (mähk) Kaskoliparim. Mähk on kambiu kevadiselt vuhav kambium. Kooe alune kevadel. Häsi mahlane ja pehme (lausa lusikaga), kergelt magus
a. juurtega nt ploomid b. murdunud võsudega c. mugulatega (kartul) d. risoomiga (iiris, orashein, naat) e. sibulatega (tulp, nartsiss, küüslauk) f. okstega (paju, sõstrad) g. lehtedega (pegoonia) h. võsunditega (maasikas, hanijalg) i. sigitaimed (arenevad vahetult lähtetaimel) kalanhoe, maksasammal (mahajäetud lõkkeasemetel), pung-kirburohi) Loomad 1. pooldumine (polüübid ) 2. fragmentatsioon (vanemorganismi keha iseeneslik jagunemine mitmeks osaks) nt okasnahksed meritähed 3. mitmitkud embrüo jagunemine kaheks või enamaks osaks (ühemunarakukaksikud, vöölastel ühemunarakunelikud) 4. vastse jagunemine ühe vastse sees moodustub hulgaliselt järgmise põlvkonna vastseid ca 1:100 nt omane mitme vaheperemehega parasiitidele (maksakakssuulane)
· Nõrgkivi moodustumine mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht. · Metsapõlengud · Kopratammid · Inimtegevus teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine. Järveline teke · Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast
palju kastmist. Seal kus on probleeme veega, on sobiv istutada niiskesse varjulisse kohta või veekogu äärde. HAMBULINE KOBARPEA - LIGULARIA DENTATA, SYN. L. CLIVORUM • varretippudes asetsevate oranžkollaste kobarõisikutega ‘Britt Marie ja suurte Crawford’ ümarneerjate lehtedega. • Kobarpead eelistavad poolvarjulist kuni päikselist kasvukohta Vajavad rammusat mulda. LÄHIS-USSITATAR (LÄHIS-KIRBUROHI) - POLYGONUM AFFINE • Varred tõusvad, lehed ovaal-lantsetjad või piklik- lantsetjad, terved, igihaljad. Õied pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. • Eelistab varjulist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka päikese käes. Mulla suhtes nõudlik ei ole, kuid happelisi muldi ei armasta. Edeneb hästi vaid hea drenaaþiga aladel. Vastupidav põuale.
võilill 31 ristõielised 78 penikeel 22 liblikõielised 72 paju, mailane, tulikas 20 mailaselised 60 luga, kannike 19 huulõielised 55 kortsleht, kirburohi 17 nelgilised 53 tulikalised 40 Floora jaotus flooraelementide2 (FE) järgi: Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes
sõlmekohtadega Lehed vahelduvad lihtlehed, moodustavad kileja tupe ümber varre (tõri) Õied väikesed, kolmetised, lihtsad, kobar-, pööris- või tähkõisikutes Iga õit toetab kokkukasvanud kandelehtedest kilejas ümbris Õiekattelehed liitunud Õie ehitus päriskaheiduleheliste kohta ebaharilik Vili kolmnurkne või kolmetiivaline pähklike Morfoloogiliselt hästi eristuv sugukond, eriti tõri olemasolu tõttu Eestis looduslikult Kultuuris kirburohi (Polygonum) tatar (Fagopyrum) oblikas (Rumex) rabarber (Rheum) konnatatar (Fallopia) pargitatar (Reynoutria) Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae Rohttaimed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Sõlmekohad sageli paksenenud Õiekate aktinomorfne, viietine, kaheli, kroon lahklehine Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki
Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) · Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell · Sugukond teelehelised · Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) · Sugukond tatralised · Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar · Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed
emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell Sugukond teelehelised Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) Sugukond tatralised Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad Valge hanemalts Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed
a) Juurte abil (ohakas, võilill, haab kirss) b) Muundunud võsude abil * sibulate abil (küüslauk, tulp, nartsiss, sibul) * risoomi abil (orashein, maikelluke, iiris) * mugulate abil (kartul, maapirn, daalia) c) Okste abil (sõstrad, pajud) d) Võsundite abil (maasikas, hanijalg) e) Lehtede abil (begoonia, aas-jürilill) f) Sigitaimede abil- lähtetaimel vahetult kujuneb uus miniatuurne taim (võsundil uus taim pika jätkega ühendatud) (kalanhoe, maksasammal, pung-kirburohi) 2) Paljunevad püsikud Seentel vegetatiivne paljunemine: hüüfi osadega (erinevad hallikud, vajavad väikest tükki) ja mütseeli osadega (kand- ja kottseened) Loomadel vegetatiine paljunemine: 1) Pooldumine (erinevate kihtide eraldumine) (nt. ainuõõssetele, mitmed usside hõikondade esindajad) 2) Pungumine- punguval hulkraksel organismil moodustuv struktuur ka hulkrakne (magevee hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm])
87. Leegitamise mõju umbrohtudele, keskkonnale (mulla mikrofloora ja fauna). Lahtise leegiga paarist sek kuumusest piisab, mis tungib paari mm sügavusele mulda, et hävitada umbrohu paari päeva pärast. Mikrofloorale ja faunale ei mõju see hästi, kuna leek võib selle hävitada. 88. Leegitamise mõju sõltuvalt umbrohuliigist ja umbrohu ning kultuurtaime kasvufaasist. Idulehtede faas – põldsinep, põld-kannike, verev iminõges Idulehed kuni 2 idulehte – teekummel, kahar kirburohi Idulehed kuni 4 pärislehte – kesalill Rohkem kui 4 pärislehte – vesihein, raudnõges, roomav madar Noor taim on leegitamise suhtes tundlikum. Oluline on ka kasvukuhiku paiknemine, kui see on sügavamal, siis leegitamine ei mõju ning taim võib uuesti tärgata. Pigem mõjub leegitamine üheaastastele taimedele. Kõrrelised on kõige vastupidavamad leegitamiseke. Kultuurtaime võib leegitada tärkamise eel ja järel. 89
Piisab nõrgast tuulest, et panna see õhuline kerake hüpeldes liikuma. Võrkjad jätked lasevad liiva läbi ja väldivad mattumist kohtades, kus luited on liikuvad. Nad on kergesti juurduvad, mistõttu kasutatakse neid taimi liivade kinnistamiseks. Õied sageli suurtes õisikutes. * Rabarber (lopsakas), konnatatar (väänduv), roomavaid (linnurohi); nende seas on nii kuivade põldude kui ka kalda- ja veetaimi. Pisike pung-kirburohi on klimaatiliselt kõige ,,visamaid" taimeliike, ta levib nii Arktikas kui ka Kesk-Aasia kõrgmäestike lumepiiril. * Orgaaniliste hapete tõttu kasutatakse mõningaid tataralisi toiduks (hinnatud on eriti rabarber, kui varane kiiresti kasvav aedviljataim, rabarberi risoomi kasut ravimina ja parkainete saamiseks. Hapuoblika lehtedest tehakse suppi. Ussitatar on hea meetaim. 35. SELTS KONNAROHULAADSED: VEETAIMED, ÜHEIDULEHELISTE ALGTÜÜP
Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas
Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas
Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 45 - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer,
o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid. Pungumine Hüdra; fragmentatsioon- vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed. Pedogenees- vastse neitsisigimine (üht järku vastse sees moodustub vegetatiivselt
annaabi.ee 
