Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad erinevatelt veebilehtedelt ning 2011 aasta erinevad arved. Töö koosneb kuuest osast, kus esimeses peatutaks kinnisvara olemusele ning sisule, teises osas kirjeldatakse kinnistu asukohta tähtsamatest objektidest, kolmandas osas peatatud maakatastriandmete uurimisel, nelja osa annab ülevaate ehitisregistri andmetest, viies peatükk annab ülevaate kinnistusraamatu andmetest ning kuuendas antakse ülevaade erinevatest kinnistuga seotud kuludest. Autor loodab, et ainetöö koostamine antud teemal on huvitav ning annab aimu hetke olukorrast kinnisvara turul. 2 1. KINNISVARA OLEMUS JA SISU Teadaolevalt on vara inimese jaoks väga tähtis. Varasid võib jaotada mitmeti üheks võimaluseks on jagada vara kinnisvaraks ja vallasvaraks. Sõna “kinnisvara” omab üksnes kõnekeelelist tähendust. Kinnisvara mõiste võrdub mõistega kinnisasi ja kinnistu
7. Millistest osadest kinnistusraamat koosneb? Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik. 8. Millised on registriosa jaod ja mida nendesse kantakse? Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
........................................................................................ 7 JOONISED EHITUSÕIGUSTE TABEL ASUKOHASKEEM DETAILPLANEERINGU ESKIIS LÕIGE A-A LÕIGE B-B 2 SELETUSKIRI 1.1. Üldosa Käesolev detailplaneering on koostatud Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kakumäe tee 52, 56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames. Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused. 1.2. Lähteolukord Planeeringuala haarab tervikuna Kakumäe tee 52, 56 ja 60 kinnistut ja juurdepääse ning
viisil teise kinnistu kasutamist. See kelle kinnistut kasutatakse on teeniv kinnisasi. Servituut kantakse kinnistus raamatusse koormatisena. Reaalservituudid on seotud kinnisomandi kitsendustega ehk nad tõendavad kitsenduse olemasolu, kestvust ja kitsendusega seotud õigusi ja kohustusi. Iga servituut on tasuline. Reaalkoormatis Reaalkoormatis on kinnistuomaniku kohustus maksta tasu või teha ühekordne tegu (mitmekordne sooritus). Reaalkoormatis ei ole seotud kinnistuomanikuga vaid kinnistuga ehk kohustus läheb üle igakordsele kinnistuomanikule. Hoonestusõigus Hoonestusõigus on isiku õigus võõral kinnisasjal ehitist omada või seda sinna ehitada. Hoonestusõigus on iseseisev kinnistu ehk ta käitub nagu tavaline kinnistu, seda on võimalik kasutada, käsutada ja vallata. Hoonestusõigus ulatub tervele kinnistule, see ei saa olla ehitise osa. Hoonestusõiguse võib seada maksimaalselt 99-aastaks, kuid üldjuhul on hoonestusõiguse tähtajaks hoone eeldatav püsimisaeg.
arvutuslikud tipptunnikoormused saada 8. Ristmikule on antud ette teenindustase. Millised nõuded tuleb täita erinevate tipptundide puhul (1 ehk max, 30, 100, 200) 9. Mida tuleb teha ristmiku ja selle lähiala katendi tugevdamiseks staatilise koormuse tõttu 10. Mida teha, kui ristmikualale tuleb lõikuvaid teid rohkem kui kaks (ristmikul on rohkem kui 4 haru) 11. Mis on mahasõit, mis ristmik Mahasõit – piirdub ainult teeäärse kinnistuga. Kui läbib kinnistut, on ristmik Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. Mahasõit - sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Ristmik - on samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala.
(edaspidi: Rent). 3.2 Rentnik on kohustatud maksma jooksva kuu Rendi hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates arve saamisest Rendileandjalt. 3.3 Rendi muutmine toimub Poolte kokkuleppe alusel. 3.4 Rentnik on kohustatud tasuma kõik Lepingu sõlmimise ajal kehtivad ja tulevikus kehtestavad Kinnistu eest tasumisele kuuluvad maksud (seahulgas maamaks), kommunaalmaksed ja kandma muud Kinnistuga seotud avalikõiguslikud koormatised maksu sissenõudja poolt esitatavate maksuteadete või Rendileandja poolt esitatavate arvete alusel. Rendileandjal on õigus tõsta tasusid Kinnistu kasutamisega seotud teenuste eest vaid juhul, kui vastavad teenuse osutajad tõstavad teenuse hinda. Teenuste osutamise hinnamuutus teatatakse Üürnikule esitataval arvel
Tähtsus: fikseeritakse, kellele kinnisasi kuulub ja millised teiste isikute piiratud asjaõigused seda kinnisasja koormavad. Koosneb järgmistest osadest: 1. Kinnistusregister 2. Kinnistustoimik 3. Kinnistuspäevik Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve;3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus
Hoone maht 2032m³ Kasulik pind (eluruumide pind) 375,5m² (hiljem suletud netopind parandatud 442,2m²) Elamispind 243,5m² Abiruumide pind 132m² Üldkasutatav pind 66,7m² Eluruumide arv 6 Tubade arv 13 KINNISTU AJALOOST Maakri tn 28 asuval kinnistul asub mitu eri ajajärgul ehitatud hoonet. Esimene märge kinnistuga tehtud toimingutest on säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) arhiivis aastast 1897 Alexander Nikolajewitschi nimel. Järgneb hulk avaldusi erinevate ehituslubade ning ümberehituste kohta, mille hulgas esimest korda näeb tulevase majaomaniku initsiaale 1906. aastal (G. Grünwaldt). Analüüsitava elumaja asutamisdokumendiks võib pidada 1914. aasta 14. septembril allkirjastatud pabereid, kust leiame asendiplaani ja eskiisprojekti ning
lähtunud mitte majaelanike poolt haldusmenetluse raames esitatud väidetest, vaid tugines üksnes nende eeldatavale vastuseisule. 5. Kui haldusorgan rikkus haldusakti andmisel menetlusnõudeid, on HA formaalselt õigusvastane. Sama väitega ei saa põhistada haldusakti materiaalset õigusvastasust. 6. Väideti, et OÜ suhtes on rikutud õiguskindluse põhimõtet, kuna OÜ oli ostnud ärimaa, mille suhtes kehtis ehitusõigus. See, et tegemist on kinnistuga, millele võib ärihoone rajada, ei anna kinnistu omanikule subjektiivset õigust ega tekita õiguspärast ootust, et lubatud on mis tahes äriliseks otstarbeks hoone ehitamine. 7. Väideti, et OÜ-d on ebavõrdselt koheldud. Sellise väite puhul tuleb ära näidata, kes on võrdlusobjektiks ning põhjendada, milles ebavõrdne kohtlemine seisneb. Asjaolu, et ühe isiku õigust (nt omandi kasutamise õigus) on eelistatud teise isiku teist laadi õigusele (nt
kohustus lasub kinnisasjal siiski vaid siis, kui teeraja kasutamine ei tekita kinnisasja omanikule olulist kahju, näiteks ei kulge läbi majaõue või viljapõllu.16 3.4. Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasja, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid on isiku õigus kasutada võõrast kinnisasja enda kinnistuga seotud asjaoludel. Servituut kohustab teenima kinnisasja omanikku, võimaldama teha tegu või hoiduma sellest. Teeniva kinnistu omanik on kohustatud tegema teo või hoiduma teo tegemisest valitseva kinnistu omaniku kasuks. Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel muu isik kui seatud on servituut. Servituut on üldjuhul tasuline ning valitseva kinnisasja omanik peab maksma servituudi tasu. Servituudi tasus lepitakse kokku servituudi seadmise ajal. Kõik
registriosa. Registriosal on pealkiri ja neli jagu, mis omakorda jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse ära kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond, kui see on olemas, kinnistu number, kinnistu nimetus, kui see on olemas ja lisalehtede olemasolu. Registriosa esimesse jakku ,,Kinnistu koosseis" kantakse: kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, asukoht, pindala, andmed kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Nimetatud andmed esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Registriosa esimesse jakku kantakse ka kinnistule seatud piiratud asjaõigused. Kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistriossa. Kui asjaõigus muudetakse või lõpetatakse, parandatakse ka märge.
10.2010. a korraldusega kehtestati Kure kinnistu detailplaneering, millega määrati kindlaks, et Kure kinnistule võib rajada kuni 2-korruselise ehitise, mis sobitub piirkonna puitarhitektuuri. Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a korraldusega anti A.-le Kure kinnistule 3-korruselise betoonehitise rajamiseks ehitusluba. Tara Vallavalitsuse 11.11.2013. a korraldusega anti Kure kinnistule rajatud ehitisele kasutusluba. Kuna Tara Vallavalitsus jättis Kure kinnistuga piirneva Kaarna kinnistu omaniku B. Kure kinnistu ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustesse kaasamata, sai B. neist dokumentidest teada alles 2013. a detsembris. B. soovib esitada kohtule ehitusloa ja kasutusloa tühistamise kaebuse. Kas Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a ja 11.11.2013. a korraldused kehtivad? Ehitusseadus § 23. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. § 24
3) Kinnisasjade ühendamine ja jagamine-Selle puhul jäävad kinnisasjal kolmandate isikute õigused, mis kinnistusraamatusse oli kantud, jäävad kehtima. Kinnisomandi lõppemine: 1. Kinnistu võõrandamisel – omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand- sundvõõrandamisel- omaniku tahte vastaselt. Omaniku jaoks lõppeb võõrandamisel kinnisomand. 2. Kinnistu enda kustutamisel kinnistusraamatust (nt ühendamisel teise kinnistuga, kinnistu kustutamine omanikule langemisel, korteriomandi lõpetamisel) – nendel juhtudel jääb kinnisasi (st maa piiritletud osa koos selle oluluste osadega) ise üldjuhul alles, aga lõpeb omand kinnistule tema endisel kujul. 3. Kinnisomandist loobumine - Omanikul õigus esitada selleks notariaalne avaldus - kinnisasja hõivab riik(keegi teine ei saa), kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda.
Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse: 1) kinnistuspiirkond; 2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas; 3) kinnistu number; 4) kinnistu nimetus, kui see on olemas; 5) lisalehed. Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
tegemise aluseks on omakorda: 1. omandiõiguse ülemineku kohta sõlmitud asjaõigusliku kokkulepe ja asjaõiguse üleandmise avaldus- notariaalsed. 2. pärimistunnistus ja asjaõiguslik avaldus- notariaalsed Kinnisomandi lõppemine: 1. Kinnistu võõrandamisel omaniku omal tahtel kustutatakse ta omanikuna kinnistusraamatust. Erand- sundvõõrandamisel- omaniku tahte vastaselt. 2. Kinnistu enda kustutamisel kinnistusraamatust (nt ühendamisel teise kinnistuga, HÕ kui kinnistu kustutamine omanikule langemisel, korteriomandi lõpetamisel) - nendel juhtudel jääb kinnisasi (st maa piiritletud osa koos selle oluluste osadega) ise üldjuhul alles, aga lõpeb omand kinnistule tema endisel kujul. 3. Kinnisomandist loobumine - Omanikul õigus esitada selleks notariaalne avaldus - kinnisasja hõivab riik, kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda. 3.2.2. Kinnisomandi ulatus
tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kinnistusraamatu andmete õigsust ja täielikkust eeldatakse tehingu sõlmimisel saab tugineda kinnistusraamatu andmetele. Keegi ei saa ennast õigusvaidluse korral vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Tugev
Saj. algusest ja seda tehakse, et märkida üles kellegile kuuluv maariba ja salvestada see arhiivi, et omanik saaks selle pärantada ilma probleemideta. 28. Kinnistusraamatu registriosades sisalduv põhiinformatsioon. Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtute juures peetav register kinnisasjaõiguste kohta. Kinnisasjadeks (kinnistuteks) on maatükid, korteriomandid ja hoonestusõigused (sh korterihoonestusõigused). Kinnisasja kohta kantakse kinnistusraamatusse nii omandisuhted kui ka muud kinnistuga seotud asjaõigussuhted (hüpoteegid, servituudid, üüri- ja keelumärked jne). Eestis on tugeva kinnistusraamatu süsteem. See tähendab, et kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kinnistusraamatu andmete õigsust ja täielikkust eeldatakse – tehingu sõlmimisel saab tugineda kinnistusraamatu andmetele. Keegi ei saa ennast õigusvaidluse korral vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Tugev
jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse: 1) kinnistuspiirkond; 2) kinnistusjaoskond, kui see on olemas; 3) kinnistu number; 4) kinnistu nimetus, kui see on olemas; 5) lisalehed. Kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. Kinnistusregistriosa teise jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus. Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu, jaod jagunevad lahtriteks. Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse (KRS § 12): 1) kinnistusjaoskond 2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus
teooriat kasutatakse deliktiõiguses? ? Tuleb rak alati, kui kannatanu tugineb nõude esit mingisuguse normi rikkumisele kahju põhj poolt. Kahju on normi rikkumise tj-ks ainult siis, kui just rikutud normi eesmärgiks oli ära hoida seda kahju, mis kannatanul konkr-l juhul tekkis. Väljendused vastutust tekitava kausaalsuse juures § 1045 lg 3 ja täitva juures § 127 lg 2. KOV aktide ette nähtud kohustus kinnistu omanikele, et hooldaksid kinnistuga piirnevaid kõnniteid. B kukub A hooldataval teel ja saab kehavigastuse, siis 6 saab küs, kas KOV kehtest normi eesmärgiks oli mh hoida ära sellise kahju tekk B-l nagu antud juhul tekkis. Ei tohi lasta juhtida sellel, et § 1045 lg 1 p 2 järgi õv vigastuse tekitamine. Kui tegu tegevusetusega, siis tuleb leida kohustus, mida A oleks rikkunud. Antud juhul KOV õigusnorm. Samas rikkunud ka üldist käibekohustust
maatüki suurusele ei ole käsitatav kinnistu mittevastavusena müügilepingu tingimustele. Kuigi hageja nõudis makstu tagastamist seoses hinna alandamisega, tugines ta muu hulgas sellele, et rahasumma, mida ta nõuab, kajastab turuhinna vähenemist ja kostja I poolt lepingu rikkumisega hagejale tekitatud täiendavaid kulutusi (vt käesoleva otsuse p 1). Hageja märkis hagiavalduses, et kui ta käis enne müügilepingu sõlmimist kinnistuga tutvumas, ei teavitanud kostja I teda, et piirdeaiaga piiratud maatükk ei ole identne müüdava kinnistuga. Hageja eeldas, et kostja I tegutseb heas usus ja näitab talle tegelikult müüdavat kinnistut. Tema tahe oli omandada talle näidatud maatükk, mis on piiratud piirdeaiaga, mille sees on muru, taimestik ning elamu, ning kuhu pääseb vaid piirdeaeda rajatud väravate kaudu. Hageja väitis veel, et kostja I lõi kinnistut müües hagejale
normi eesmärgiks oli ära hoida seda kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. VÕS-is: 127 lg 2 (vastutust täitev kausaalsus) ja 1045 lg 3 (vastutust tekitav kausaalsus). Rikutud normiks ei pea tingimata olema seadusesäte vaid võib olla ka mingi madalam norm (nt kohaliku omavalitsuse õigusakt). Nt: KOV õigusaktis on säte, mis kohustab kinnistu omanikku hooldama oma kinnistuga piirnevaid kõnniteid. Kinnistu omanik ei tee seda, keegi kukub seetõttu kõnniteel ja saab kahju. Normi eesmärgi teooria kohaselt saab kinnistu omanik vastutada vaid juhul, kui selle õigusnormi eesmärgiks oli (muuhulgas ka) sellise kahju ärahoidmine. Saksa kohtupraktika näide: A sõitis bussis jänes, bussi tuli kontrolör, A jooksis minema, kontrolör jooksis järele, komistas, kukkus ja sai vigastuse. Kas A vastutab sellise kahju eest
vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 69 lg-tes 2−6 reguleeritakse solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad (sh käendaja ja kolmandast isikust pantija või mitu kolmandast isikust pantijat) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega. Tavalisest solidaarsuhtest ei saa aga oma 62 kinnistuga teise isiku võlga tagava isiku korral rääkida seetõttu, et tema vastutus ei ole piiramatu, vaid on piiratud kinnistu väärtusega (hüpoteegisummaga).“ RK: „Kui üks tagatiste andjatest rahuldab võlausaldaja nõude, läheb talle üle nõue võlgniku vastu. Hüpoteegiga koormatud kinnisasjast nõude rahuldamise korral läheb nõue üle AÕS § 349 lg 3 või VÕS § 173 lg 3 p 1 alusel. Kui nõude rahuldab käendaja, siis läheb talle nõue võlgniku vastu üle VÕS § 152 lg 1 alusel
Kinnistusraamatu laiemas tähenduses moodustavad: kinnistusregister, kinnistuspäevik ja kinnistustoimik. Kinnistusraamat kitsamas tähenduses kujutab endast kinnistusregistrit. Kinnistusraamatu ülesehitus Eesti kinnistusregistril on tiitelleht ja neli jagu, millesse kantakse: - Esimene jagu ,,Kinnistu koosseis" * kinnistu katastritunnus * kinnistu sihtotstarve * kinnistu asukoht * kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused * kinnistu pindala * kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga teise kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine - Teine jagu ,,Omanik" * füüsilisest isikust omaniku puhul nimi ja isikukood (selle puudumisel sünniaeg), juriidilisest isikust omaniku puhul nimi, asukoht, registrikood ning avalik-õigusliku isiku puhul nimi. * kinnistu omanku nimi * kui kinnistu on ühises omandis, siis omanike nimed, ühise omandi vorm (kaas-või ühisomand) ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus * kande õiguslik alus
VÕS § 69 lg-st 7 tuleneb, et sama paragrahvi lg-d 2−6 kohaldatakse ka nende isikute vahelistele suhetele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. VÕS § 69 lg-tes 2−6 reguleeritakse solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid. Seega võrdsustatakse tagatiste andjad (sh käendaja ja kolmandast isikust pantija või mitu kolmandast isikust pantijat) vähemalt selles osas solidaarvõlgnikega. Tavalisest solidaarsuhtest ei saa aga oma kinnistuga teise isiku võlga tagava isiku korral rääkida seetõttu, et tema vastutus ei ole piiramatu, vaid on piiratud kinnistu väärtusega (hüpoteegisummaga). Riigikohus on nt 2. aprillil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1- 190-13 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et kui võlgniku suhtes alustati täitemenetlust mitte tema kui isikliku võlgniku vastu, vaid kinnisasjadele seatud hüpoteekide realiseerimiseks, siis ei ole hüpoteegi alusel toimuv
mille tekkele pärandajal isiklikult ei olnud mingit mõju. Pärandaja võlad on kõik pärandaja Praegu kehtiva PärS § 166 lg 1 kohaselt on muuks pärimismenetlust algatama õigustatud isikuks ka pärandatavad kohustused, mis tekkisid kas enne pärandi avanemist või siis pärast seda, kuid mille kohalik omavalitsus, näiteks juhul, kui pärandisse kuuluva kinnistuga piirnevalt kõnniteelt on lumi tekkepõhjus oli enne pärandi avanemist olemas. Võrreldes eelmise pärimisseadusega selles osas koristamata, pärandaja kodu- või lemmikloomad on söötmata ja hooldamata või pärandajast on maha muudatusi ei ole. Pärijal on võimalik oma vastutust kohustuste eest piirata ja keelduda kohustuste jäänud isik, keda pärandaja ülal pidas ja/või kelle ainsaks eestkostjaks pärandaja oli
üldiste aktis märgitud tunnuste alusel. "Asja avalik-õigusliku seisundi muutmise" all tuleb HMS § 51 lg-s 2 mõista asja kasutamisega seotud subjektiivsete avalike õiguste ja kohustuste muutmist. Üksikaktile omase konkreetsusega ei ole tegemist, kui reguleeritakse üldist käitumise korda piiritletud maa-alal, nt tänavatel kauplemist või kasside ja koerte pidamise nõudeid linna või ka linnaosa territooriumil. Üldkorraldusega reguleeritav tegevus peab olema seotud konkreetse kinnistuga. Üldkorralduste kohta märgitakse eelnõu (haldusmenetluse seaduse eelnõu; 456 SE I) seletuskirjas järgmist:"Üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratavale isikute ringile suunatud üldkorraldus on nt alkoholi müügi keeld linnas seoses konkreetse sündmusega (ta on suunatud kõigile alkoholimüügiga tegelevatele ettevõtjatele), asja avalik-õiguslikku seisundit muutev üldkorraldus nt tee
annaabi.ee 
