MEHHAANILINE ENERGIA 1. Töö eesmärk. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis mv2
MEHAANILINE ENERGIA LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis
MEHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 3.okt Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1. Töö ülesanne Määrata eri massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend Statsionaarsed fotoväravad Mõõtelint Labori kaal Mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks 3. Töö teoreetilised alused Kehade potentsiaalse energia E p avaldis on Ep = , ku m keha mass (kg) s: g raskuskiirendus (m/s²) h keha kõrgus
tulemusel saadakse aktiivne valk. Aktiveerivad järgmisi valke. Näiteks vere hüübimine. Isosüümid e isoensüümid ensüümi vormid, mis katalüüsivad sama reaktsioone, kuid erinevaid üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4) Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid e regulatoorsed ensüümid ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Molekuli konformatsioon muutub efektori sidumise tulemusel. Bioloogiline roll: omavad võtmepositsiooni ainevahetusreaktsioonide reguleerimisel. Regulatoorne tsenter e allosteeriline tesenter tsenter millega reguleeritakse reaktsiooni kiirust
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik MEHAANILINE ENERGIA LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) .
MEHHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis Ek=mv2/2 kus: m - keha mass (kg) v - keha kiirus (m/s)
Lähteandmed valida vabalt. Ft*vB=M* => Ft=M*/vB 15. Tuua näide kasuteguri arvutusest mehhanismide jada korral. Mehhanismide jada korral kasutegurid korrutatakse. Näiteks kettülekande ja hammasülekande jadamisi asetsemise korral on kasutegur: j=Wkasulik/Wmotoorne= kettülekanne * hammasülekanne<1 16. Kirjutada hooteoreemi võrrand. Tehtud töö A=Amotoorne - Atakistus=J*2/2+m*v2/2-( J*02/2+m*v02/2)= 17. Tuletada redutseeritud inertsmomendi arvutamise võrrand. Kineetilised energiad peavad olema võrdsed: Võtan , järelikult Ir=I+m*r2 18. Tuletada redutseeritud massi arvutamise võrrand. Kineetilised energiad peavad olema võrdsed: Võtan , järelikult mr=I()+m 19. Tuletada redutseeritud momendi arvutamise võrrand. Võimsused peavad olema võrdsed: Tr*r=m*g*v-Fh*v Võtan , järelikult Tr=r*(m*g-Fh) 20. Tuletada redutseeritud jõu arvutamise võrrand. Fr*vr=m*g*v-Fh*v Võtan , järelikult Fr=m*g-Fh 21
Second level Pes-Pariis Third level Maal Fourth level Optiline kunst Fifth level Graafika Skulptuur Loomingu perioodid 1929-44 varajane graafika 1944-47 On the wrong track 1947-51 optilise kunsti areng 1951-55 kineetilised objektid, must-valge fotogr. 1955-65 - Folklore planetaire 1965-... - Tribüüt kuusnurgale Click to edit Master text styles Second level Third level Sebrad Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: aAc1 + bB c2 =dDc3 + Ec4 Vastavalt kineetika põhipostulaadile: v= k*(c1)a *(c2)b , kus k on kiiruskonstant.Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest:Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: Nulljärku reaktsioon (n=0) dc/dt= k0 Esimest järku reaktsioon (n=1) dc/dt= k1 Teist järku reaktsioon (n=2) dc/dt= kIIc2=kIIc1c2 Kolmandat järku reaktsioon (n=3)-dc/dt= kIIIc3=kIII c21c2=kIII c1c2c3 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevusTemperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: dlnk/dT= E/RT2 , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni
astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest: Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse. II. Reaktsioonide kineetilised tüübid Lihreaktsioonide kineetilised tüübid: · Nulljärku reaktsioon (n=0) · Esimest järku reaktsioon (n=1) · Teist järku reaktsioon (n=2) · Kolmandat järku reaktsioon (n=3) III. Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: , kus on kiiruskonstant ja on aktivatsiooni energia. Selle võrrandi integreerimisel eeldusel, et const saadakse: , kus A on konstant.
Arvutame potensiaalenergiad (Ep). Mõõdame väravate vahemaa horisontaalosal (l). Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aega (t). Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v). Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p.6 arvutatud tulemustega. Leiame miniautode kineetilised energiad (Ek). Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib A. Katsetulemused stardikõrgusel h1. Katse m (kg) h1 (m) l (m) t (s) V1 (m/s) V2 (otse) Ep (J) Ek(J) keha (m/s) Miniauto 0,053 0,315 0,51 0,2175 2,3448 2,5 0,163611 0,1656 Miniauto 0,15 0,315 0,51 0,2165 2,3556 2,631 0,46305 0,5191
läbimiseks kulunud aja. 0,51 m 6. Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel. v1(kollane) = 0,2613 s = 1, 95 m/s 7. Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme p. 6 arvutatud tulemustega. Kui ümardada miniautode v 1 ja v 2 saadud tulemused üks koht peale koma, on kõik saadud tulemused samad. 8. Leiame miniautode kineetilised energiad mõlemate kiiruste järgi. 2 0,051 (kg) · 1,95 (m/s) 2 0,051 (kg) · 2,00 (m/s) 2 (h1) Ek(kollane)(1) = 2 ≈ 0, 10 J ; (h1) Ek(kollane)(2) = 2 ≈ 0, 10 J 9. Kontrollime, kas energia jäävuse seadus kehtib.
● See on pilt, mida võib mitut moodi mõista kui seda ainult natuke teise nurga alt vaadata ● Tundub nagu oleks neil piltidel mitu isiksust, sest see üks pilt mida sa näed muutub järsku teiseks, mis sõltub tegelikult ainult sellest kuidas sa pilti vaatad ● Tuntumatest kaksipidi piltide autoriks on Salvador Dali Kas te näete noort või vana naist? Kas naised või mehed? Kas vanamees või noor paar? Oleg Šupljak Oktavio Okampo Kineetilised kujundid ● Sõna “kineetiline” on tuletatud kreekakeelsest sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist, liikumisega seosust ● Kineetilist efekti kasutatakse kunstis, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega ● Kineetilise kunsti eelkäiaks oli ungari päritolu kunstnik Laszlo Mololy-Nagy oma sõjaeelsete otsingutega ning vene-prantsuse avangardskulptorid Naum Gabo ja Antoine
lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele
ja kiirendus), deformatsiooniline ja kombineeritud. Kinemaatilised parameetrid: 1) Ajalised: ajamoment, kestvus, tempo, rütm 2) Ruumilised: positsioon, trajektoor, nihe, nurk (absoluutne või suhteline) 3) Ajalis-ruumilised: joonkiirus (hetk- ja keskmine kiirus), joonkiirendus, nurkkiirus, nurkkiirendus Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed, goniomeetrid, videoanalüüs 2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul Newton I: kui kehale ei mõju teised kehad või nende mõju summa võrdub nulliga siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt kulgevalt Dünaamilised parameetrid: 1. Inertsiaalsed: Inerts on keha omadus säilitada oma seisund. Mõõduks on: - Mass (kulgliikumisel). Inertsi ja gravitatsiooni ning kehas sisalduva aine hulga mõõt (kg). Keha kaal ei võrdu keha massiga.
matemaatiliste mudelite väljatöötamisega. Keemilisele kineetikale panid 1864. aastal aluse Peter Waage ja Cato Guldberg, formuleerides massitoimeseaduse, mis määrab tasakaaluolekus reagentide ja saaduste kontsentratsioonide suhte. [1] Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist
Kahe aatomilisel gaasil on 3 kulg- ja 2 pöördliikumise vabaduse astet. Elastse mudeli korral liitub ka üks võnkumise vabaduse aste. Ühe võnkumise vabaduse aste on seotud kaks korda suurema energiaga kui kulgliikumine. 20. Temperatuur. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Kui kaks keha on tasakaalustatud kontaktis, siis nende temperatuurid võrdsed. Kui temperatuurid on võrdsed on ka kehade kulgliikumise kineetilised energiad võrdsed. näitab kui suur osa molekuli kineetilisest energiast vastab ühele kraadile. 1°=1/100 puhta vee sulamis- ja keemistemperatuuride vahe atmosfääri rõhu juures. Ühes moolis olevate gaasi molekulide summaarne energia, mis vastab 1° : universaalne gaasi konstant. Absoluutse nulli juures osakeste energia ei ole null vaid omab nullenergiat. 21. Molekulaar-kineetilise teooria põhiseos. gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende
Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Töö eesmärk: · Ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide K m ja Vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graaafiku abil (1/v sõltuvana 1/S ). · Ensüümi aktiivsuse määramine (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul). Üldmõisted: On olemas esimest järku ja teist järku kineetilised võrrandid. 1) Esimest järku kineetiline võrrand: k ühik: 2) Teist järku kineetiline võrrand: k ühik: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus sõltuvana substraadi kontsentratsioonist võrdhaarse hüperboolina (graafik vastavalt Michaelise- Menteni võrrandile). Väga kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel limiteerib reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja tingimused)
refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele
...........12 2.4.5Laseme miniautod stardikohast liikuma ja mõõdame horisontaalosas väravate vahe läbimiseks kulunud aja (t)...........................................................................................................12 2.4.6Arvutame igale miniautole kiiruse horisontaalosas liikumisel (v).....................................12 2.4.7Mõõdame seadme abil nende kiirusi horisontaalosas ja võrdleme arvutatud tulemustega 12 2.4.8Leiame miniautode kineetilised energiad (Ek) valemiga (2) mõlemate kiiruste järgi........12 2.4.9Kontrollime kas energia jäävuse seadus kehtib..................................................................13 2.5JÄRELDUSED..............................................................................................................................13 3.RASKUSKIIRENDUS....................................................................................................................14 3.1Töövahendid.............
Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. 9. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 10. Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI 11. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13. Väikeaju funktsioonid. Väikeaju ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine 14. Mis on atoonia ja miks ta tekib?
Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House, Bear Run, PA, 1934-37 20. sajandi skulptuur Teiste kunstiliikidega sarnased suundumused (kubism, abstraktsionism, minimalism, pop) , Ebaharilikud mõõtmed ja uued materjalid, Vormi lihtsustamine ja tükeldamine, Kineetilised objektid, Maastikuskulptuurid Constantin Brâncuși (1876-1957) s. Rumeenias Üks mõjukamaid 20.saj. skulptoreid ja modernismi pioneere Nimetatud ka „moodsa skulptuuri isaks“, Constantin Brancusi, Lõputu torn, 1937-38 , 98 jalga, Târgu-Jiu, Rumeenia, Taastati ja paigaldati uuesti 2000.aastal., Torn on osa skulptuuriansamblist, milesse kuuluvad veel Vaikuse Laud ja Suudluse Värav. Lõputu Torn on monument noortele rumeenlastele, kes hukkusid I maailmasõjas.
Sai inspiratsiooni loodusest, Püüdis siduda hooneid loodusega, TEOSED- Hillside Home School, Spring Green, WI, 1902ff, F. Robie House, Chicago, 1906-09, Taliesin East, Spring Green, WI, 1911ff, Fallingwater; Edgar Kaufmann House, Bear Run, PA, 1934-37 20. sajandi skulptuur Teiste kunstiliikidega sarnased suundumused (kubism, abstraktsionism, minimalism, pop) , Ebaharilikud mõõtmed ja uued materjalid, Vormi lihtsustamine ja tükeldamine, Kineetilised objektid, Maastikuskulptuurid Constantin Brâncuși (1876-1957) s. Rumeenias Üks mõjukamaid 20.saj. skulptoreid ja modernismi pioneere Nimetatud ka „moodsa skulptuuri isaks“, Constantin Brancusi, Lõputu torn, 1937-38 , 98 jalga, Târgu-Jiu, Rumeenia, Taastati ja paigaldati uuesti 2000.aastal., Torn on osa skulptuuriansamblist, milesse kuuluvad veel Vaikuse Laud ja Suudluse Värav. Lõputu Torn on monument noortele rumeenlastele, kes hukkusid I maailmasõjas.
Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks
.................................................. 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE..................................................................................7 4. KINEETILISED JA METABOLISMI ANDMED ORGANISMIS.......................................8 4.1 Organismi sattumise teed ja käitumine organismis.......................................8 5. TOKSIKOLOOGILISED ANDMED.........................................................................10 5.1 Krooniline ja akuutne kokkupuude...............................................................10 5.2 Kantserogeensus; LD-50.............................................................................. 10 6
potentsiaalseks energiaks, osa aga soojusenergiaks. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. (E + E k , i 0 ) = ( E p ,i + E k ,i ) n n p ,i 0 i =1 , i =1 (5.27) kus vasakul pool on kehade kineetilised ja potentsiaalsed energiad enne ja paremal pärast mingit protsessi. Kui süsteemis esinevad ka hõõrdejõud või mitteelastsed deformatsioonid, siis muundub osa süsteemi mehhaanilist energiat ilmselt soojusenergiaks ja valem näeb välja järgmiselt: (E ) = (E + Ek , j ) + Q n m p ,i 0 + E k ,i 0 p, j i =1 j =1
meetodid (kasutatavate tehnikate alusel) Fotomeetria (kuivkeemia ja "vedel- Kiirdiagnostika (POCT) keemia") glükomeetrid) ·Lõpp-punkt meetodid ·Fotomeetria (peegel- Uriini testribad ·GOD-PAP fotomeetria) ·Poolkvantitatiivne tulemus ·Kineetilised meetodid ·GOD-PAP 1+...4+ ·GOD-PAP ·Elektrokeemia ·Heksoginaas ·GOD-PAP Glükoos-määramismeetodid Kokkuvõte määramismeetodite kohta Laborites kasutatakse tavaliselt automatiseeritud "vedelkeemia" meetodeid (automaatanalüsaatorid) või manuaalseid spektrofotomeetrilisi meetodeid. Kasutusel on ka kuivkeemia meetodid (Vitros). Kasutatakse
...................................................................15 4.1.3 Katse käik..........................................................................................................................15 4.1.4 Järeldused..........................................................................................................................17 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 1.1 Mehhaaniline energia 1.1.1 Tööülesanne Määrata erinevate massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadustega. 1.1.2 Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks (Pasco – SMART TIMER ), 3 erinevas kaalus miniautot. 1.1.3 Katse käik Kõigepealt kaalume kolme auto massid ning kanname tulemused tabelitesse 1(Tabel 1) ja 2 (Tabel 2). Järgnevalt mõõdame stardikõrgused horisontaaltasapinnast ning foto-
· Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi) o Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid) · Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis) 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele
lahuse või elektroodmaterjali aktiivsuse. Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kusjuures a2>a1 FK19 laboratoorse töö teoreetiline osa: Keemiline kineetika Kineetika põhipostulaat: aA+bB=dD+eE Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse n=x+ya+b (üldjuhul, kuid lihtreaktsioonides n=x+y=a+b) Reaktsioonide kineetilised tüübid: nulljärk (n=0), esimene järk (n=1), teine järk (n=2), kolmas järk (n=3). n Dif võrrand Kiiruskonstandi võrrand Poolestusaja avaldis 0 1 2 Reaktsiooni kiiruse temperatuurist olenevus: Temperatuuri tõusuga kasvab reaktsiooni kiirus. Kiiruskonstandi sõltuvuse temperatuurist annab Arrheniuse võrrand: Reaktsiooni aktivatsioonienergia mõiste: Energia, mis on vajalik reaktsiooni toimumiseks (aktiveeritud kompleksi tekkeks) (EA, J/mol).
Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Ideaalse gaasi puhul siseenergia koosneb ainult molekulide kulgliikumise kineetilisest energiast. Ideaalse gaasi temperatuur... · Sellist protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde nimetatakse soojusvahetuseks. Soojusvahetusel külmal kehal liikuvate molekulide ja soojal kehal liikuvate molekulide vaheline vastastikmõju. Selle tulemusena molekulide kineetilised energiad ühtlustuvad. Selle kohta öeldakse, et kehad saavutavad soojusliku tasakaalu. · Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. Termodünaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu, kuigi sellele võib jõuda kui tahes lähedale. Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset
elektromagneetilist kiirgust. · Füüsikalis-keemilised meetodid keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega. o Elektrokeemilised meetodid polarograafiline, amperomeetriline, produkti/aine asetamine elektrokeemilisse rakku ninge tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. o Fotomeetrilised meetodid põhinevad ainete optilistel omadustel o Kineetilised põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel o Luminestsentsanalüüs aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. · Keemilised reaktiivid on ained, millega teostame keemilisi reaktsioone. Neid võib kasutada ainete sünteesimiseks või analüüsiks. · Reaktiivi võib iseloomustada põhiaine sisalduse järgi: o Puhasteks võib nimetada aineid, milles põhiaine sisaldus on 90-95%
Buried ones tend to have several H- bonds to "diffuse" the charge. Salt bridges are ion pairs between an acid and basic amino acid. The Asp side chain is more rigid than that of Glu due to the shorter chain in Asp, thus Asp is more frequently found in the active sites of enzymes. Kvaternaarstruktuur on eriti oluline mitmest subühikust koosneva valgu funktsioneerimiseks (ensüümide korral allosteeriline regulatsioon) Ensüümkatalüüsi iseloomustavad kineetilised parameetrid. Homogeense keemilise reaktsiooni kiirus on reagentide kontsentratsiooni muutus ajas ja selle ühikuks on M s-1 (ensüümide korral sageli M/min) Kiirust võib väljendada nii produkti tekkimise kui lähteainete kadumise kaudu Reaktsiooni AB kiirus= v = -D[A]/ D t = D [B]/ D t üldisemalt, v = -d[A]/dt = d[B]/dt Kiiruskonstant on tegur, mis muudab valemi täpseks võrrandiks kiirus = k[A]
Ensüümi aktiivsus: 1 katal (kat) on võrdne ensüümihulgaga, mis on võimeline muundama 1mmol substraati produktiks 1 sekundis. Aktiivsust iseloomustatakse reaktsiooni kulgemise kiiruse alusel. Seda saab mõõta substraadi hulga vähenemise või produkti hulga suurenemise määraga ajaühikus. Vmax - >maksimaalne reaktsiooni kiirus. Substraadi lisamisega reaktsiooni kiirus enam ei suurene. Km -> Michaelise konstant (poolele maksimaalsest kiirusest vastav substraadi konts) Vmax ja Km on kineetilised parameetrid. Km peegeldab ensüümi afiinsust (keemilise sideme tugevust) substraadi suhtes. Mida madalam on selle väärtus, seda kõrgem on ensüümi afiinsus. Ensüümi aktiivsus on otseses sõltuvuses ensüümi enda kontsentratsioonist uuritavas materjalis. Inhibiitorid on ühendid, mis mõjutavad ensüümi aktiivsust alandamise suunas, aktivaatorid suurendavas suunas. Mittespetsiifilised inhibiitorid (tugevad happed ja leelised) alandavad praktiliselt mistahes ensüümi aktiivsust
soojusenergiaks. Mehhaanilise energia jäävuse seadus. Suletud süsteemis, kus puuduvad hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. (E + E k ,i 0 ) = ( E p ,i + E k ,i ) , n n p ,i 0 (5.27) i =1 i =1 kus vasakul pool on kehade kineetilised ja potentsiaalsed energiad enne ja paremal pärast mingit protsessi. Kui süsteemis esinevad ka hõõrdejõud või mitteelastsed deformatsioonid, siis muundub osa süsteemi mehhaanilist energiat ilmselt soojusenergiaks ja valem näeb välja järgmiselt: ( E + E k ,i 0 ) = ( E p , j + E k , j ) + Q . n m p ,i 0 (5.28) i =1 j =1
· Nende abil on võimalik kirjeldada keha ja selle osade (lülide) mehaanilist liikumist ruumis ja ajas, samuti keha tasakaalu · Biomehaanilised karakteristikud saadakse kas eksperimentaalselt (mõõtmise teel) või arvutatakse eelnevalt määratud suuruste alusel Biomehaaniliste karakteristikute jaotus · Biomehaanilised karakteristikud jaotatakse kahte suurde gruppi: - kinemaatilised karakteristikud - dünaamilised (kineetilised) karakteristikud · Biomehaanilised karakteristikud esinevad nii skalaarsete kui ka vektoriaalsete suurustena Skalaarid ja vektorid · Skalaarid on suurused, mida iseloomustab ainult arvväärtus: - aeg - mass - inertsimoment · Vektorid on suurused, mida iseloomustavad peale arvväärtuse (mooduli) ka siht ja suund sel sihil ruumis: - kiirus - kiirendus - jõud Vektorite liitmine
kunst) Hans Hartung (19041989), abstraksionist, tegi värvilisi akvarelle, õlimaale, guasse, pastelle, joonistusi kriidi, söe, värvipliiatsite ja tusiga. Armastas energilisi ja musti jooni. Elu lõpuperioodil kasutas tihti sinist, rohelist ja kollast, mida elustavad mustad jooned. 7. KINEETILINE JA OPKUNST tunnis viibides, materjal õpetajalt, muidu iseseisvalt. TAUST Väljend "kineetiline kunst" tuleneb kreekakeelsest sõnast kinetikos, mis tähendab liikumist. Kineetilised kunstiteosed saavad olla nii tõeliselt mingi jõu abil liikuma pandud skulptuurid kui ka näiteks vaid tuuletõmbuse käes liikuvad mobiilid. Viimaste suurmeistriks sai Ameerika kunstnik Alexander Calder (18981976), kes ka Pariisis õppis ja töötas. Väljend opkunst tuleneb ingliskeelsetest sõnadest optical art, mis tähendab optilist kunsti. Tegemist on 1950. aastate keskpaigas abstraktsest kunstist arenenud maalisuunaga, mis on üles ehitatud ennekõike nägemistaju eripärale
reaktsioo--nist osavõtava aine j suhtes. Ühend j -kontsentratsiooni-k1CA2 - k2CACA* - -kCA* = 0- Need kaks võrrandit tuleb koos lahendada, -et saada T, molaarne -bilanss mingil ajamomendil t reaktsiooni kineetilised -põhitüübid on:-1) nulljärku reaktsioon X ja kontsentratsiooni profiilid -piki PTR-i. Algritmi
Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul. Ultramikroskoop võimaldab näha kolloidosakesi ja nende liikumist. Ultramikroskoop erineb tavalisest optilisest mikroskoobist vaid uuritava süsteemi valgustamise põhimõttelt. Elektronmikroskoopias kasutatakse valguse asemel elektronkiirte kimpu. Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese osakese mass on märgatavalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavalt väikesem tavaliste molekulide kontsentratsioonist. Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele.
katalüüsi regulatsioonis. Sümogeenid ehk proensüüümid- ensüümi mitteaktiivne eellane. Isoensüümid ehk isosüümid- neil on mitu erinevat struktuurivormi, kuid katalüüsivad kõik ühte keemilist reaktsiooni 4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Ainevahetusradade olulisemaid etappe katalüüsivad allosteerilised ensüümid. Allosteerilised ensüümid on võimelised ära tundma nii inhibiitoreid kui aktivaatoreid. Allosteerilise regulatsiooni mudelid: MWC kooskõlaline mudel- Tingimused: 1. Peab olema mitu aktiivtsentrit erinevatel polüpeptiidahelatel;
saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks. Et mõista paremini
3. Proensüümid (sümogeenid) ja isoensüümid (isosüümid) mõisted, nende roll katalüüsi regulatsioonis. Proensüümid Isoensüümid mitu erinevat struktuurivormi, kuid katalüüsivad kõik ühte keemilist reaktsiooni 4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid on võimelised ära tundma nii inhibiitoreid kui aktivaatoreid. Katalüüsivad ainevahetusradade olulisemaid etappe. Sõltuvad kvaternaarstruktuuri muutustest. 5. Hemoglobiini funktsioneerimine allosteerilise regulatsiooni näitena. Müoglobiini ja hemoglobiini molekulide struktuur ja füsioloogiline roll. Struktuuride erinevuste mõju hapnikutranspordile. Hemoglobiin kui allosteeriline valk. Hapnik seostub punastes
Pöörleva keha energia: Wk=I·2/2. 4 Külgliikumisel otsustab liikumise mass, pöördliikumisel otsustab liikumise jõumoment(inertsmoment) 1.2.7. Pöörleva keha kineetiline energia: Ümber fikseeritud telje OO' pöörleva keha Wk arvutamiseks tuleb keha jälle jagada punktmassidena vaadeldavateks väikesteks osadeks ja liita nende punktmasside kineetilised energiad. Tulemusena 1 2 saame: Wk = I O , kus IO on keha inertsimoment telje OO' 2 suhtes ja on keha pöörlemise nurkkiirus. Pöördkeha veeremisel 1 2 1 2 saame Königi teoreemi abil: Wk = I C C + mvC . Siin indeks C 2 2
või neutronite vooga. _ isotoopide analüüs tegeletakse isootopide olemasolu ja koostise selgitamisega. Füüsikalis-keemilised meetodid keemilise reaktsiooni läbiviimine ja sellel tekkinud produktide uurimine füüsikaliste meetoditega. _ elektrokeemilised meetodid - polarograafiline, amperomeetriline, produkti/aine asetamine elektrokeemilisse rakku ning tema omaduste uurimine kasutades elektrivälja. _ fotomeetrilised meetodid - põhinevad ainete optilistel omadustel. _ kineetilised - põhinevad reaktsiooni kiiruse mõõtmisel. _ luminestsentsanalüüs aine molekulide kiiritamisel valgusega hakkavad nad kiirgama suurema lainepikkusega valgust. Keemilised reaktiivid _ Keemilised reaktiivid on ained, millega teostame keemilisi reaktsioone. Neid võib kasutada ainete sünteesimiseks või analüüsiks. _ Reaktiivi võib loomustada põhiaine sisalduse järgi: _ Puhasteks võib nimetada aineid, milles põhiaine sisaldus on 90-95%.
aastal aluse Peter Waage ja Cato Guldberg, formuleerides massitoimeseaduse, mis määrab tasakaaluolekus reagentide ja produktide kontsentratsioonide suhte.[1] 8 Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (millede puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reakstioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist
Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. 15 Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et laetud osakesed liiguvad laetud metallplaadi juurde ja siis filtreeruvad. See kiirendab dialüüsi mõnede osakeste korral. 6. MOLEKULAAR-KINEETILISED NÄHTUSED 1. Millest on tingitud dispersse süsteemi osakeste Browni liikumine? Tooge näiteid Browni liikumise kohta. See on tingitud kineetilisest püsivusest. Kineetiline püsivus väljendub osakeste ühtlases jaotuses dispersioonikeskkonnas. Püsivas lahuses toimub osakeste Browni liikumine, mille tagajärel koostis ühtlustub veel täiendavalt. Ühtlane jaotus võimaldab takistada agregeerumist, sest kokkupuudete arv on väiksem (nagu tükilise kolloidi korral).
Sa pead saama selleks isikuks. Kui sa kehastad NIMETATUD kuju näiteks Medeia, Romeo jne., siis tuleb läbi töötada selle isiku biograafia, karakter. Kui tegemist on pigem abstraktse karakteriga (N: Sõdur), siis liikumised juhatavad sulle teed selle seisundi ja tunnetuse saavutamiseks - sõdurliku tunde saavutamiseks. Tunnete skaala tantsuetenduses on väga suur, samuti ka nende tasandid, mis on eeldatavad ja vajalikud konkreetseks tööks - intensiivsed ja delikaatsed, dramaatilised ja kineetilised nad on vajalikud kõikidele etenduskunstide valdkonnas tegevatele kunstnikele. Ainult siis saavad tantsijad kommunikeeruda liikumiste kaudu publikuga. See kommunikatsioon toetub tantsija pühendumusele, ilma selleta tekib midagi lihtsalt liikumise või liigutamise sarnast ja tants ei saa nähtavaks (ei tule välja -emerge- nähtavale tulema, esile kerkima, ilmsiks tulema, pinnale tõusma). THE PHENOMENAL EXPERIENCE OF DANCING, the "HERE and NOW".
BIOKEEMIA test I Isosüümid on ensüümi vormid, mis katalüüsivad samu reaktsioone, kuid erinevad üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilisteks nimetatakse ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset e. allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. Need on oligomeersed valgud (NB
perioodil kindlaks abtraktsele stiilile. Kunsti ajalukku juurde leidsis tee ka väljaspool kunstiharidusasutusi astunud, näiteks Raul Meel , kelle serigraafia ja tehniliste graafikute eepiline käsitlus tõi talle ka välismaiste kuraatorite positiivse tähelepanu. Jüri Okas mängis eri vormidega, maalis, tegevuskunsti teosed, film, foto ja installatsioon, kirjendades edukalt olukorda tollases Eesti kunstielus. 1960. Lõpul ilmusid eesti kunsti pilti ka esimesed kineetilised objektid, esimest korda Kaarel Kurismaa loomingus 1966 jätkas ta tööd nendega kuni 70ndate keskpaigani. Ühiskonnatasandil toimuvates keerulistes progressis tekkisid käärid kunsti arengus läänes ja siin. Avangard sai siin toimuma vaid üksikisiku tasandil, radikaatsus mahtus senini luatavuse piiridesse. Edasine läänesuunal liikumine oli tollaste karmide nõuete juures, aga võimatu. Eesti noor kunst jõudis 60-ndate lõpul konfliktini ühiskonna normidega
ühik, mille suhtlusprotsess eri tingimustes erineb (vrd kiri, maal, foto). Meedium vahend või vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse ja edastatakse. Meedia massiteabevahendid. Intermeedium implitsiitne tervik, mis tekib 2+ meediumi ühendamisel. Intermeedia tekst kasutab 2+ märgisüsteemi ja meediat sel viisil, et selle märkide visuaalsed ja muusikalised, verbaalsed, kineetilised või esitluslikud aspektid on lahutamatud. Vana meedia eeldab inimloojat, kes teksti-, pildi- ja helielemendid koondaks käsitsi kindlasse kompositsiooni või järgnevusse. Uus meedia luuakse ja levitatakse arvuti abil, arhiveeritakse arvutis. Olulised aspektid on arvesitus (matemaatiliselt kirjeldatav, allub algoritmtöötlusele) ja ümberkodeerimine. Ümberkodeerimine kultuurikiht (kultuuri tekstitüübid), arvutikiht (riist- ja tarkvara ühes võimalustega) ja
annaabi.ee 
