Sissejuhatus Kilpnääre on inimese kõige suurem sisesekretoorne nääre, mis asub kaelal, hingetoru ja kõri ees ning külgedel. Ta reguleerib organismi kasvu, arengut, ainevahetust ja erutusprotsesse. Oma tegevusega produtseerib kilpnääre kolme hormooni türoksiini, trijoodtüroniini ning kaltsitoniini. Kilpnäärme hormoonide mõju on väga laiaulatuslik toimides mitmete elundite rakkudes mõjutades nii hingamist, vereringet kui ka seedimist. Häireid kilpnäärme töös esineb sageli ning kui tegu on noore organismiga võivad tagajärjed olla väga tõsised, kuna kilpnäärme hormoonid mängivad suurt rolli just vaimse ning füüsilise kasvu ning arengu juures. Üldjuhul teatakse kilpnäärmest küllaltki vähe ning antud referaadi eesmärgiks on anda ülevaade kilpnäärmest ning kõrvalkilpnäärmetest, nende paiknemisest, ehitusest ning olulisusest. 1. Kilpnäärme anatoomia
Jood Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Mis on jood ja milleks seda vaja on Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima. See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni (kiirguse) liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigile organismi funktsioonidele. Elu ilma joodita pole võimalik. Jood peab laekuma inimorganismi väikestes, kuid piisavates kogustes, pidevalt terve elu käigus. See tuleb tunnistada kohustuslikuks ning lahutamatuks päeva toitumise osaks. Milleks joodi vaja on energia tootmise reguleerimiseks organismis ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva
Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused Kääbuskasv somatostatiini vähesusel ja gigantism selle rohkusel Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja Ajuripatsi healoomuline kasvaja Kilpnääre Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi ja need on kaltsioon, trijoodtrüoniin ja türoksiin. Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktor. Tuntumad kilpnäärme haigused Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitus Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitus Kilpnäärme kasvaja Kõrvalkilpnäärmed Inimesel paikneb harikult neli herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva ka kilpnäärme sees
Põhiainevahetuse ja endokriinsüsteemi farmakoloogia Põhiainevahetust mõjustavad ained Kilpnäärme-hormoonide sünteesi regulatsiooni mehhanismid. Türeotropiini vabastava homooni (protireliin) füsioloogiline toime ja kasutamisnäidustused. Hüpo- ja hüpertüreoosi üldine iseloomustus. Kilpnäärmehormoonide süntees organismis ja füsioloogiline roll. Kilpnääre sekreteerib türoksiini (T4) – 90%, trijoodtüroniini (T3) – 10% ja kaltsitoniini. Need hormoonid on vajalikud normaalse kasvu ja arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust.
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on: Oma kindel ülesanne Erinev toimeaeg Nt. adrenaliinihormoon, suguhormoon Tähtsad sisenõrenäärmed: 1) Ajuripats e. hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd (Mõjutab luustiku + suguelundite arengut) · Toodab kasvuhormooni, neerupealiste + kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. 2) Käbikeha · Reguleerib ööpäevaseid rütme (nt. ärkvelolek ja puhkeaeg) · Nahapigmentide süntees 3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone
väljakujunemata neerud ei suuda piisavalt eritada naatriumi, · pikaajaline liig võib osadel inimestel tõsta vererõhku. Liigne kehakaal, alkohol, diabeet ja stress halvendavad neerude võimet eritada soola. Seepärast suurendavad need faktorid soola vererõhku tõstvat toimet veelgi. Suurimateks naatriumiallikateks on keedusool, puljongipulber, valmistoidud, konservid, soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketsup I (Jood) Joodi on vaja: · kilpnäärme hormoonide türoksiini ja trijodotüroniini koostises ja seega kilpnäärme normaalseks talitluseks, millest omakorda sõltub: - väikelaste kasv ja vaimne areng, - organismi metabolismi kiirus, - juuste, küünte ja naha seisund, · energia tootmise reguleerimiseks organismis, · ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks, et põletada liigset rasva, · normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ja kõne arenguks, · hammastele.
sees aine, mida kutsutakse teisaseks virgatsaineks e sekundaarne Messenger, mis käivitab selle raku jaoks spetsiifilise iseloomuliku protsessi. Näärme hüpofunktsioon näärme alatalitlus, kus nääre produtseerib hormooni liiga vähe või ei produtseeri üldse. Näärme hüperfunktsioon nääre produtseerib hormooni liiga palju, siis on sellele hormoonile iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid AKTH, türeotroopne
Objektiivses leius RR 132/78 mHG, kuulatlusel südametoonid regulaarsed, fr.76 x/min, nahk kuiv,puhas , perifeersete turseteta. EKG- siinusrütm, muutusteta varasemaga. Patsiendile teostatakse uuesti analüüsid. Kliiniline veri on normis(aneemia välistatakse), TSH 2.47 mU/l (N 0,4- 4),FT4 16 pmol/l(N.10,4- 19,1). Kas võib kindlasti väita, et levotüroksiinravi on sellel patsiendil tulemuslik? Milline on levotüroksiini jätkuannus sellel patsiendil? Kui sageli ja milliseid kilpnäärme seisundit täpsustavaid analüüse peaks sellisel patsiendil kontrollima? Lahendus nr.1: See ülesanne on mõeldud õpetuseks olukorrale,kus võime öelda , patsiendi kilpnäärme funktsioon on eutüreoidne (TSH on eesmärgil) ja meil ei peaks tavalises situatsioonis olema teha muud,kui jätkata levothyroxinravi samas annuses ja kutsuda patsient aasta möödudes uuesti analüüsidele. Paraku aga esines patsiendil kaebus südamekloppimisele,käte värisemisele ,aga ka väsimusele
väljutamisele. Piima peiteperiood nibu puudutusel on ~3 sekundit. Piimajuhade silelihased tõmbuvad kokku. 3) soodustab ematunde teket 4) soodustab paarisuhete teket 5) meestel soodustab see teatud hulgal seemnvedeliku väljutust 6) naistel soodustab suguühte ajal seemnevedeliku minemist munajuhadesse. Kilpnääre · paikneb kaela piirkonnas. Eristatakse kahte sagarat, aga mõnikord ka kolme. Nimetuse on saanud sellest, et meenutab kilpi. Kilpnäärme hormoonide väljutust kontrollitakse hüpotalamuse ja hüpofüüsi eessagara kaudu. · kui kilpnäärme hormoonide tase langeb, stimuleeritakse hüpotalamuses türeoliberiini produktsiooni ja see omakorda stimuleerib hüpofüüsi eessagarast türeotroopse hormooni väljutust. · kui kilpnäärme hormoonide tase veres tõuseb, siis väheneb türeotroopse hormooni produktsioon ja vastupidi. Kilpnäärmel on väga hea verevarustus!
kutsuda pöördumatuid kahjulikke muutusi. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Ajuripats ehk hüpofüüs Paikneb peaajus. Hüpofüüs on äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud,
FSH mõjutab folliiklis östrogeenide teket. Meestel: LH- testosterooni teke. FSH-spermatogenees. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)- stimuleerib andeofüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin- tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket
glükogeneesi regulatsioonis. Mangaan mõjutab aktiivselt kolesterooli biosünteesi, insuliini metabolismi ja teisi ainevahetuse liike. Enamikel juhtudel pole mangaan nende fermentide struktuurseks koostisosiseks, kuid ta mõjutab nende katalüütilist aktiivsust. Mangaani eriline tähtsus seisneb sugunäärmete funktsiooni, närvi- ja immuunsüsteemi ning tugi- liikumisaparaadi tööshoidmises. See mikroelement on vajalik diabeedi-, kilpnäärme patoloogiate ja südame koronaararterite puudulikkuse profülaktikas. VASK (Сu) Vask mängib tähtsat rolli heemi sünteesiprotsessides ja vastavalt siis ka hemoglobiini sünteesis. Seetõttu on tema puudus, nagu ka raua puudus, aneemia üheks tekkepõhjuseks. Vask kuulub tsütokroomi oksidaasi struktuuri – mitokondrite hingamisahela terminaalne ferment – ning sellest johtuvalt on ta hädavajalik rakkudes toimivate energia generatsiooni protsessides
östrogeenide teket. Meestel FSH-spermatogenees, LH- testosterooni teke. 2. Kortikoleberiin (CHR)- stimuleerib eesaagaras AKTH ehk adrenokortikotroospse hormooni teket. AKTH mõjutab neerupealise koores kortisooli teket stimuleerivalt. 3. Türeotropiinriliising hormoon ehk türeoliberiin (TRH)-stimuleerib andeofüüüsis türeostimuleeriva ehk türeotroopse hormooni teket (TSH)- see hormoon omakorda stimuleerib kilpnäärme hormoonide produktsiooni- T3 ja T4 hormoone. FSH, LH, TSH, ACTH- glandotroopsed hormoonid , mõjutavad mingi konreetse sisesekretoorse näärme tööd. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. 5. Prolaktiin-, tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. tema teket
• Gaasilises olekus on jood lilla • Puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine JOOD LOODUSES • Joodi esineb kõige rohkem Tšiilis • Joodi saadakse naftapuuraukude veest ja merevetikatest • Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena • Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus • Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi • Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa • Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel väärarenguid • Joodi puudus võib tekitada ka kilpnäärme haigust struumat • Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit JOODI VAJADUS JOODI KASUTAMINE • Tööstustes • Keemilises analüüsis • Meditsiinis • Keedusoola lisandina KASUTATUD ALLIKAD • http://vegan.ee/soomineelustiil/toitumisinfo/olulisemadtoitained/jo od/#pealkiri5
· Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus: mustjashall, violetne · Olek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järg i: 2,66 · Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3)2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis Jodomeetrias Meditsiinis antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna struuma profülaktikas ja diagnostikas
Element Fe Cu Zn Mn Co I Mo V raud vask tsink mangaan koobat jood molübdeen vanaadium Bio- Hemoglobiin Hemoglobiini Ensüümide kofaktor, Ensüümide Vereloome, Kilpnäärme Ensüümide Luude, kõhre, funktsioonid , müoglobiin, süntees, epidermise areng, kofaktor, eretrotsüütide ensüümid, valkude kofaktor, hammaste areng, ensüümid, luukoeteke, immuunsüsteemide kolesterooli funktsioon süntees, kilpnäärme luukoe teke ja hemoglobiini ja
Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), -
- Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv. - Kretinism Struuma ehk hõõtsik. Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle tagajärjel hakkab hüpofüüs `asja parandama ` ( stimuleerib kilpnäärme tööd ) aga kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb. Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust.
Magneesium kuulub luude koostisesse, on klorofüllis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse. Kaltsium kuulub luude koostisesse, osaleb vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö, reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi puudumisel võivad tekkida krambid ja tavaliselt võetakse koos magneesiumiga. Raud kuulub selgroogsete punalibledes oleva valgu hemoglobiini koostisesse. Hemo annab verele punase värvuse. (rauaühend) Jood osaleb kilpnäärme hormooni türoksiini sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma
Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku.
Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel
merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru. 6 · Mereäärsetes maades kasutatakse pruun- ja punavetikaid põlluväetiseks. · Põhjamaades söövad lambad nii värskeid kui ka kuivatatud merevetikaid või neist valmistatud silo. 7 · Lehtadru kasutatakse sageli ka ravimtaimena. · Ta sisaldab rohkesti joodi, mistõttu teda kasutatud teda ravimina kilpnäärme haigusliku suurenemise korral. Lehtadru sisaldab joodi, mis on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi puudus põhjustab struumat. 8 · Tööstuslikult saadakse vetikatest mitmesuguseid aineid. · Tuntuim neist on punavetikatest toodetav agar. · Agarit kasutatakse toiduainetööstuses mitmesuguste maiustuste (marmelaad) valmistamisel. · Agarit vajatakse ka paberi- ja tekstiilitööstuses ning uurimislaborites. 9
Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas. Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi (aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma (kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas. Joodi kasutatakse pisikuvastase ainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. 6 3. Joodi mõju inimorganismile Jood on bioloogiliselt hädavajalik element eluks nii inimestele kui ka loomadele. Joodi puudus mõjutab olulisel määral inimese tervist. Globaalse ökoloogilise saastatuse tagajärjel
radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina Jood looduses · Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest · Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena · Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus · Joodi leidub taimedes(toidus) ja vees Jood organismis · Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi · Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa · Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise, lastel väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi · Joodi puudus võib ka tekitada kilpnäärme haigust: struumat · Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit Küsimused 1. Mille vastu aitab jood? 2. Kus kohas leidub palju joodi looduslikult? 3. Mida tekitab joodi puudus organismis? 4. Kus kasutatakse joodi? 5. Mitu stabiilset isotoopi on joodil?
*osaleb keemilistes protsessides, fotosünteesis on saadus, hingamises lähteaine * suur soojusmahutavus(soojeneb ja jahtub aeglaselt tänu vesiniksidemetele) -> rakusisese temperatuuri stabiliseerija *lisaülesanded: tagab stabiilse raku sisekeskkonna, annab rakkudele kuju, kaitseb- pisarad, liigesevõie, loode- areng SOOLAD-vees lahustunud, katioonid, anioonid Element(katioon/anioon) Ül. organismis Puuduse sümptomid Jood Kilpnäärme Struuma kilpnäärme haiglaslik hormoonide(türoksiini) ja valkude suurenemine süntees Raud Hemoglobiini koostises, hapniku Kehvveresus e aneemia sidumine ja transport veres Magneesium Säilitab kudede pinget, klorofülli Südamearütmia, -rabandus,
Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime Türosiinainevahetuse regulatsioon, kehatemperatuuri tõus, soodustab organismi kasvu ja arengut, Trijoodtüroniinainevahetuse regulatsioon, kehatemperatuuri tõus, soodustab organismi kasvu ja arengut, TüreokaltsitoniinStimuleerib kaltsiumi ladestumist luudes, kaltsitoniinil on kaltsiumi kontsentratsiooni langetab efekt.
Loeng 3 Luid on 4 tüüpi: 1. Toruluud 2. Lamedad luud (vaagna-, kolju-, abaluu) 3. Lühikesed luud (lülisamba lülid, labakäe- ja jalaluud) 4. Segatüüpi luud (nt oimuluu) luu os ld k Luude kasvu mõjutavad: 1. Hormoonid: a) kasvuhormoon STH (somatotropiinhormoon); b) kõrvalkilpnäärme hormoon PTH (paratüreoidhormoon); c) 2 kilpnäärme hormooni trijoodtüroniin (T3) ja kaltsitoniin; d) sugunäärmete hormoonid östrogeen ja testosteroon; e) vitamin D3- hormoon e kaltsitriool 2. Mineraalained, eriti Ca 3. Vitamiinid, eriti D3 (kaltsitriooli tekkeks vajalik lähteaine) Seaduspärasused, mis mõjutavad kasvu ja arengut: 1. Pärilikkusega seotud faktorid suur osa kasvu mõjutamisel 2. Sotsiaalsed faktorid aitavad pärilikkuse ilmnemisele kaasa Sots faktorid:
Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroelemendid... Fluor-hoiab korras hamba pindmiseid kihte Jood-kilpnäärme koostises. Puudumisel tekib struuma. Boor-oluline taimede normaalseks arenguks Raud-hapniku siduja ja trantsportija Tsink-osaleb maitseaistingute tekkes, soodustab veresuhkru kasutamist Koobalt-vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks, puudumisel tekidab verevähi vorme Vitamiinid-nt B12-vajalik vereloomeks Hormoonid-nt kilpnäärme hormoon türeksiin, sisaldab joodi. Ensüümid-ME kuuluvad liitensüümide koostisse. Elukeskkond-magevee kalal on org. vähem elemente kui mere kalal
südametegevus muutub. Enam on südame arütmia välja arenenud lastel. Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) · Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis. See on inimesele väga häiriv, sest süda on täiesti rütmist väljas.
ärrituvale närvisüsteemile.Teda tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. Broom enesekaitseks: Broom kuulub pisaraid esile kutsuvate mürkainete koostisse, mida kasutati laialdaselt Esimese maailmasõja ajal. On kasutatud broomisisaldavaid aineid tööliste demonstratsioonide laialiajamiseks ja võitluses streikivate tööliste vastu. Jood - I meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks Miks jood nii tähtis on? Jood on tähtis element kilpnäärme hormoonide - türoksiini ja trijodotüroksiini - koostises. Jood reguleerib organismis energia tootmist. Jood aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi stimuleerimisega. Jood on vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks ning kõnelemiseks. Jood on vajalik tervetele juustele, nahale ja hammastele. Mida joodipuudus kaasa võib tuua? Joodipuudus on põhiline kilpnäärme haiguste põhjustaja. Kuiva naha ning kuivad juuksed Aeglased füüsilised ja vaimsed
Luu ja kõhrkoe koostises,vere hüübimine,lihastes(krampide vältimiseks),regul. Vee hulka organismis. (piim,kapsas) Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli,luude,rakukesta koostises,närvisüsteemi talitluseks. (kana,forell,piim) Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95g. Närviimpulsside teke ja levik,mao soolhapppe sünteesiks. Mikroelemendid Raud Fe Seob Okahe hemoglobiini koostises,rauaühen heem annab verele punase värvuse. (punane vein,punane liha, maasikad) Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) · Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf)
Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats sünteesib kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Käbikeha Suhteliselt vähe arenenud nääre. Hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin.
Refleksid Tingimatud – kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleksid Tingitud – Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid ( silmapuppilide ahenemine) Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs a. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c. Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone. 2. Käbikeha ehk käbinääre a. Ööpäevarütmid, nähapigmentide süntees. 3. Kilpnääre a. Toodab hormooni türoksiin. b. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. c. Kõrvakilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetus. 4. Struuma a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b
alkohol (punane vein)jt. Infektsioonid Parasitaarsed (sooleussid), viiruslikud B-hepatiit, herpesviirus, nn. külmetushaigused jt., bakteriaalsed mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt., seeninfektsioonid - dermatofüüdid, pärmseened Sissehingatavad allergeenid: Õietolm, hallitusseente eosed, loomakarvad, parfüümid jt. Insektallergeenid: Mesilase-, herilasemürk, kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised Sisehaigused: Verehaigused, kasvajad, kilpnäärme haigused, sidekoehaigused. Psühhogeensed tegurid. Füüsikalised faktorid: Mehhaaniline trauma, temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus, vesi - põhjustab nn. akvageenset urtikaariat. Külma - nn. külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda, tuulise, niiske ilmaga. Reaktsioon võib olla eluohtlik. Näiteks külmas vees ujumisel.
ainevahetuse kiirust: § Kasv ja areng. § Soojuse produktsiooni ja hapniku tarbimise tõus. § Südame löögisagedus ja vererõhu tõus. § Kolesterooli muutumine sapphapeteks, vabade rasvhapete teke, resistentsus insuliini suhtes. KILPNÄÄRE www.museumofdisability.org/.../Creti www.artandmedicine.com nBoy4.jpg q Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kui organism ei saa toiduga piisavalt joodi, on nende hormoonide süntees häiritud. q Kilpnäärme alatalitluse korral tekib täiskasvanutel müksödeem, lastel võib välja kujuneda kretinism, mis põhjustab alaarengut, kääbuskasvu, longus õlgade ja rabedate juuste teket. q Kilpnäärme ületalitlus toob kaasa kõrge erutuvuse,
2) Oluline naha tervisele, 3) Madaldab vererõhku, 4) Aitab kulgeda lihaste tööl, 5) Hapnikuvahetuseks tähtis. 5 Jood Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest. Jääliustikega, mägise või suurte vihmasajudega piirkondade pinnas on tavaliselt joodivaene. Joodivaesetes piirkondades kasutatakse keedusoola jodeerimist. Kui tarbida joodi liigselt võib tekkida aknesarnased kahjustused nahale või struuma(kilpnäärme suurenemine). Joodi päevane soovitatav kogus on 150 µg. Joodi tähtsus: 1) Aitab põletada liigset rasva, 2) Kilpnäärme hormoonide jaoks vajalik, 3) Reguleerib organismis energia tootmist, 4) Vajalik kõnelemiseks, samuti juustele, nahale ja hammastele, 5) Vajalik närvisüsteemile. 6 Kasutatud kirjandus Internet: 1) http://www.nutristrategy.com/nutritioninfo2.htm 2) http://wikipedia.org 3) http://www.cpluss
Luu-ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, sokolaad, banaan, tsitrulised (mandariinid, apelsinid). Magneesium Mg Klorofüll, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Kloor Cl Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Leidub soolas. Mikroelemendid Raud Fe Seob 02 Hemoglobiini koostises, rahaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. Türoksiini sünteesiks, Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Vee tähtsus organismis · Hoiab organismi sisest püsivat temperatuuri · Hoiab ära ülekuumenemise · Kindlustab organismi ringelundkondade töö · Kaitsefunktsioon · On hea lahusti Hüdrofoobsed ained ei lahustu vees. Hüdrofiilsed ained lahustuvad vees. Sahhariidid ehk süsivesikud
Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, on keemiliselt aktiivsed, neid on organismis väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini. Kääbuskasv see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini. Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded. PNS: ülesanne on, et see kannab erutuse edasi peaajju. Jaguneb: somaatiline ehk kehaline, mis
kaitse Taimedes Põrutuse eest, Antikehad, rakutsütoplasma veelindudel verehüübimisvalgud suhkrustamine jahtumise eest 6. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1. Kaltsium Tugevdab luid ja hambaid 2. Kaalium ja naatrium rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3. Jood vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. A. transportfunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku B. toksiline funktsioon putukate mürgid nt. mesilased, madude mürgid C. liikumisfunktsioon algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud D
joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas. Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi( aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises analüüsis (näiteks: jodomeetrias); meditsiinis (peamiselt antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna, ka ateroskleroosi ravis ning struuma(kilpnäärme haiguslikku suurenemine) profülaktikas ja diagnostikas). Joodi kasutatakse pisikuvastaseainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. Joodipuudus raseduse ajal Rasedad vajavad päevas 100-200 mikrogrammi jodiidi. Joodipuudus ohustab lapse arengut. Kuna raseduse ajal kilpnäärme hormooniproduktsioon on eriti kõrge, peab juba algusest peale piisav kogus joodi valmis olema.
eest 5. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1 kaltsium B A Hemoglobiini põhiline koostisosa 2 kaalium ja naatrium D B Tugevdab luid ja hambaid 3 jood E C Rakumembraani ja klorofülli koostisosa 4 raud A D Närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 5 hapnik F E Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 6 magneesium C F Kindlustab toitainete lõhustumise 6. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. Valgud täidavad organismis erinevaid ülesandeid: A. transportfunktsiooni ..................................................................................... B. toksiline funktsioon ....................................................................................... C. liikumisfunktsiooni .................................................
Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Kaltsiumi leidub: Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, sokolaad, tsitruselised, banaan. Magneesiumi leidub: Mesoelemendid Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Kloori leidub: Mikroelemendid Raud Fe Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Rauda leidub: Joodi leidub: Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf);
Paljude ensüümide kofaktor Omab antioksüdantsetrolli Tsink Paljude ensüümide kofaktor Häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine Antioksüdantneroll Soodustab B-rühma vitamiinide imendumist/omastamist Mangaan Mitmete ensüümide kofaktor toidu töötlemine ja terade jahvatamine eemaldab olulise koguse mangaani Koobalt Vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Kuulub ta ka B12 koostisesse ja On mitmete ensüümide kofaktor Jood Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja Ühtlasi kilpnäärme normaalseks talitluseks Molübdeen Soodustab maksas leiduvate rauavarude kasutamist Nikkel Vajalik vereloomeks On ka mitmete ensüümide kofaktor Fluor Vajalik hammaste arenguks suurendab kaltsiumi deponeerumisthambakudedes suurendab ka organismi kiiritustaluvust
Jood SÜMBOL: I OMADUSED: · Läikiv mustjasvalge tahke aine. PLUSSID: · Lahuses baketritele surmav. · Antiseptiline aine. · Haavade puhastamine. · Kasulik kilpnäärmele. · Tugevdab immuunsüsteemi. MIINUSED: · Elu ilma joodita pole võimalik KUST SAAB: · Mereannid · Meretaimed · Jodeeritud sool · Pruunvetikas. VAEGUS: Tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kloor SÜMBOL: Cl OMADUSED: · Kollakasroheline PLUSSID: · tapab baktereid · hoiab vees levivate haiguste eest · kloori lisamine vette on päästnud miljonite inimeste elu MIINUSED: · mürgine gaas KUST SAAB: · lauasool · ujulates (vees) Väävel SÜMBOL: S OMADUSED: · süttides põleb ereda sinise leegiga · kollane
Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega (rahhiit d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu. Luustmise ja kasvu tegurid - pärilikkus - toitumine - kasvuhormoon (STH somatotroopne hormoon) seda produkteeritekse somatoliberiini mõjul. Hüpofüüsi eessagaras - kilpnäärme hormoonid - sugunäärme hormoonid - vitamiin D3 hormoon kaltsitriool - kõrvalkilpnäärme hormoon (PTH paratüreoidhormoon) Mõned mõjutavad rohkem kasvu ja mõned rohkem kaltsiumi ainevahetust. Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Selles regulatsioonis osaleb PTH ja kaltsitriool. Kui kaltsiumi sisaldus veres langeb alla normi(alla 2,3-3,5) siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt tema hormooni PTH produktsioon. PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre
Luude kasvu ja luustumist mõjutavad faktorid: Pärilikkus Kasvuhormoon STH, eelkõige stimuleerib maksas, hormoonide soodustavad somatomediinide teket ja need stimuleerivad kondrotsüütide litoose ja nendes osteoplastide tegevuse järel ladestuvad mingid asjad. Gigant. Akrogaalikud võivad kannatada suhkruhaiguse all. Suguhormoonid suguküpsuse saabudes põhjustavad toruluude kõhreplaatide kinnikasvamise ja kasv jääb seisma. Kilpnäärme hormoonid t3 ja t4 trijoontüronüüm ja tetrajoodtüronüüm, türoksüüd. Kretinism. Otseselt luudega seotud türeo(kaltsioniin) toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse. Neerupealiste koore hormoonid Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis). Saame ka väljaspoolt rohkem loomse toiduga (kanamunad, juust), aga ka taimse toiduga (D2 vitamiinina). Toit - Kaltsium veres 2,5
Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotudKäbikeha Asub samuti peaajusTema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin.
Teise rühma kuuluvaid ühendeid leidub küll looduses, kuid odavam tuleb neid sünteesida. Kolmanda rühma värvained on täies ulatuses valminud inimtahte tulemusena: looduses neid pole, tegu on kehavõõraste ühenditega. Tutvustame enamlevinud looduslikke toiduvärve: E 100 kurkumiin Veeslahustuv kollane värvaine, mida saab kollajuure ribosoomi peeneks jahvatamisel. Suurtes kogustes annustatuna on kurkumiin põhjustanud sigadel kilpnäärme haiglaslikku suurenemist. Inimestel ei ole kõrvalmõjusid täheldatud. Kasutatakse maiustustes, meiereitoodetes, kalatoodetes, salatikastmetes, sinepites. Kurkumiin on karripulbri kohustuslik koostisosa ning sobib väga hästi nuudli- ning riisiroogadega. Toidutare > Sõnastik > E-ained > E100 - Kurkumiin E 120 karmiin Punane värvaine, mida saadakse emaste kilptäide kuivatatud kehadest.
Mg taime klorofüllis. Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin, RNA, lihastöö, luude koostis guaniin tsütosiin, guaniin I kilpnäärme hormoon türoksiin sünteesimine, kasv, areng, Struktuur biheeliks üheahelaline ainevahetus komplement A=T C=G A=U C=G Fe H N Overepunaliblede
Nende aktiivsus kindlustab konkreetse elundi või terve süsteemi töö. Mõningate fermentide kõrge aktiivsus viitab teatava elundi kahjustusele. Näiteks kõhunäärme poolt välja töötatav pankrease lipaas annab teada kõhunäärme funktsioneerimisest, kreatiniini aine, mis osaleb lihaste kokkutõmmetes ööpäevane eraldumine sõltub aga õigest toitumisest, mis on oluline normaalseks sünnitustegevuseks. Vere hormoonid Insuliin (norm 36180 ühikut), adrenaliin, kilpnäärme türeotroopsed hormoonid, ketosteroidid (neerupealsete hormoonid), progesteroon, 11 oksütotsiin ning prolaktiin on äärmiselt tähtsad raseduse normaalsel kulgemisel ning sünnitusel. Alfafetoproteiin viitab loote sünnipäraste puuete olemasolule või puudumisele. Mikroelemendid Nende näitajad kajastavad organismi happelisaluselist tasakaalu ning üldist vereringesüsteemi seisukorda.
annaabi.ee 
