Millist rolli omasid eestlased Liivi sõjas? Liivi sõda tähistab Eesti keskaja lõppu ja varauusaja algust, mis toimus aastatel 1558-1583, kus lõpuks Eesti jaotus mitme välisriigi vahel ära. Põhja-Euroopas Läänemere regioonis kerkisid esile 4 suurriiki: Venemaa, Poola- Leedu, Rootsi ning Taani. Nende 4 riigi vahele jäi väike ning nõrk Vana-Liivimaa, mis oli feodaalselt killunenud. Need 4 suurriiki võitlesidki Vana-Liivimaa pärast. 1558. aastal kõige esimesena soovis Vana-Liivimaad endale Venemaa, kes kasutas kavalust. Venelased nõudsid Tartu maksu tasumist. Sakslased ei maksnud ja nii sai Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks.
nagu Dublinis. Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad. Nad olid siiski mereröövlid ning tegelesid ka kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlase, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Mõnikord tehti ainult kaubareise, mõnikord käidi ainult sõdimas. 8. ja eriti 9. Sajandist alates hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati
Usuline ideoloogia jäi uusajal, erinevalt keskajast, ilmalikuga võrreldes tagaplaanile. Suurimaks kultuurialaseks ühiskondlikuks liikumiseks kujunes uusajal rahvaste liikumine, millele oli eeldused loonud juba keskajal aset leidnud Euroopa rahvaste kujunemine. Rahvuslik liikumine algas tavaliselt rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja kulmineerus võitlusega rahvusriigi eest, eriti siis, kui rahvus oli killunenud mitme riigi vahel või koguni rõhutud olukorras. Üha suurema tähenduse omandas uusajal teadus, mis ei olnud ainult osa maailmavaatest, vaid hakkas kujunema määravaks ka tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid tihedamalt seotud edusammud koolihariduses. Just uusajal võitis arusaam, et haridus ei ole mõeldud kitsale väljavalitud ringile, vaid kõigile inimestele. Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine
Kuna elanikkond kasvas, andis järjest teravamalt tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunenud viikingite salgad hakkasid VIII ja IX sajandist alates regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 2. Alateema(retkete põhjused, retked lääne-euroopas, retked ida- euroopas, uude maade avastamine, sõjaliste edude saladus) Retkete põhjuseks oli maapuudus, ahnus, vaesus ja seikluse otsimine. Lääne-Euroopas olid nad tuntud normannide nime all. Eriti kannatasid nende peaaegu iga-aastaste retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse
Infantiilse seksuaallõbu peaallikaks on teatud kehaosade vastav ärritatavus. Siia kuuluvad suguorganid, suu, väljaheiteavaused aga ka üldiselt kehanahk. Sel astmel osutub lõbuallikaiks lapse oma keha. Teist objekt ei otsita ja sellepärast kutsutakse seda astet Havelock Ellis'e järgi autoerootiliseks" (autós - ise). (Holtzmeyer, 1934, lk 73) Seksuaalsuse arenemist inimesel on kirjeldatud Holtzmeyeri poolt järgmiselt. See killunenud ja mitmekesine seksuaalsus, milles iga osatung teotseb omal käel, ühtlustub; puberteedi-aja lõppedes ilmub indiviidi seksuaalsus küpsena: ühelt poolt astuvad osatungid suguorganite teenistusse... Varem iseseisvad osatungid valmistavad ainult veel ette suguakti" (näit. vaatluses, suudluses jne.). ,,Teiselt poolt astuv tagasi autoerotism... Küpses seksuaalelus ei kasutata kõiki osatunge. Veel enne puberteeti tõrjutakse kasvatuse mõjul teatud osatungid" (näit. need, mis
vastu, kes nõudsid täielikku usuvabadust. Rooma paavst otsis võimalust E I troonilt tõugata, kasutades selleks sotimaa kukutatud kuningat Mary Stuartit. Elisabeth lasi Mary hukata, võitis Hispaania laevastiku 1588 ja hoidis ära Inglismaa rekatoliseerimise Prantsusmaa: vt hugenottide sõjad ülevalpool Euroopa tervikuna: usuvaenuste kulminatsioon saabus 30-aastase sõjaga 1618-1648, sõjatanner oli peamiselt Saksamaa, mis oli killunenud iseseisvatels vürstiriikideks. Katoliiklased versus protestandid Taani+ingl+holland toetavad protestante Katoliiklased toetavad keisrit(Wallestein) ja on edukad Sekkub ka Rootsi protestantide poolel+prantsusmaa Sõda mõjus laastavalt Saksamaale 1648 sõlmiti Vestfaali rahu; kinnitati Augsburgu ususrahu põhimõtteid: kelle maa selle usk Saksamaa killustatuks: 300 riigikest Keisri võim piiratud(vaid pärusvaldused)
enam tooni punane värv ning esiplaanil kujutatud mehe detailsem väljamaaling. Paraadil osalejate hulgast eristub ainult esiplaanil olev mees. Taustal eristab silm kolme hoone ja rahusõnalise loosungi, Demonstratsioonile. 1965 ülejäänud on killunenud kirevaks massiks. Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode oma sõbra Olav Marani kaudu usu jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid
tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema. Ainult Granada emiraat püsis veel 200 aastat iseseisvana. Selle vallutamisega 1492 lõppes rekonkista
Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk ühistingidel.Kogukondade pealikud olid konungid(kuningad).Rootsis kujunes 2 suuremat hõimuliitu: põhja pool svealased ja lõunas götalased(mõlemal pool oli oma kuningas). 1.aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus.Kuna elanikkond kasvas, andis järjest tugevamalt tunda maapuudus.Viikingite salgad hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lä- Eu. Ida-Eu olid viikingid tunt.varjaagide nime all. Normannid: Viikingid muutusid lakkamatuks nuhtluseks.Normannid ründasid paiku, kust võis loota kerget saaki, seega kloostreid ja kindlustamata linnu.Neil olid madala süvisega laevad, mis olid kiired ja liikusid mööda jõgesid kiirelt sisemaale.Iga laev küll allus pealikule olid normannid ka võimelised koostööks.Aeg- ajalt moodustasid nad suuri laevastikke.Selline laevastik sõdis Inglismaaga ja Prantsusmaaga. Inglismaal
sajandi alguses agressiivseks? Sest tema lõpetas I MS võitjate poolel, mis andis talle Saksamaa endisi valdusi, NT vene-jaapani sõda, mis võideti, Korea hõivamine 43. Kas Jaapan on asiaatlik või euroopalik maa? Mõlema poole kaitseks üks näide. Ta oli vahepealne. Võeti eeskuju Saksamaast ning hakati end pidama parema ja õilsama tõu esindajateks. Püsima jäid siiski paljud senised traditsioonid, mõttemallid ( keiser, autoriteetide austamine). 44. Miks on Hiina killunenud? Miks ei saa seda ühendada? Sest Hiinas polnud võimalik luua ühtset keskvõimu. Ei saanud ühendada, sest Hiina jagunes erinevate sõjapealike valduses olevateks provintsideks. 45. Kes või mis oli quomindang' ja mis oli tema eesmärk? Hiina Vabariigi mõjukaim ja vanin partei. Eesmärgiks on Hiina taasühendamine Hiina Vabariigi võimu taastamise teel kogu Hiinas. 46. Kes oli Mao Zedong? Miks on ta tähtis Hiinas? Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast
pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuuduse tagajärjel olid sageli taluperede nooremad pojad sunnitud otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid omal kulul laevu ja mehitasid neid seiklus-ja saagihimuliste meestega. Nii kujunesidki viikingite salgad.IX saj alates hakkis nad regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. Gröönimaa vallutati Norrast põgenenud Erik Punase juhtimisel, seal sobis lõunarannik karjakasvatuseks. Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerika kuid sinna ei jäädud kauaks. Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu
sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? Elanikkond kasvas ning see maapuudus andis tunda. Talupere nooremad pojad kellele maavaldusi ei jätkunud, pidid otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Mererööv huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunesid viikingite salgad . VII ja eriti IX sajandist hakati rüüstama poliitiliselt killunenud LääneEuroopat. X sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid. Maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega nagu nt: ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad puudutasid taevast, kõige alumised aga põrgut
dünastiale allus ainult Niiluse delta. Hiline periood (21. 26. dünastia) 1069 525 Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21. dünastia vaarao(de?) ja Ülem- Egiptuseks Amoni ülempreestrite võimu all. Liibüa pealik Sesonk (945 924) pani Deltas aluse 22. dünastiale ja ühendas ka Ülem-Egiptuse, taastades Egiptuse poliitilise ühtsuse. Sesonk sekkus Palestiina asjadesse ja rüüstas Jeruusalemma. 9. saj lõpul ja 8. saj oli Egiptus killunenud Deltas valitsevate 22., 23. ja 24. dünastia vahel. Nuubias (Sudaanis) tugevnes Egiptuse tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud Kusi riik, mille võimu alla langes ka Ülem-Egiptus. U. 730. a. vallutas Kusi kuningas 3 Pianhi (747 716) ka Memphise ja ühendas Egiptuse Kusi valitsejate (25. dünastia) võimu alla. 671 vallutas Assüüria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema järglane Assurbanipal
17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist, ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia. Paljudes maades toimus võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis viis sageli revolutsioonideni. Uusaja lõpu kohta on 2 enamlevinud seisukohta osa uurijaid peab selleks Esimese maailmasõja puhkemist 1914.aastal, teine osa samastab uusaja lõpu 19.sajandi lõpuga. Uusajale järgneb 20.sajandi ajalugu ehk uusima aja ajalugu ehk lähiajalugu.
oht põhjast. Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusu vahendit oma võimu kindlustamseks. Pärast seda hakkasid retked vaibuma.Nüüd olid siseolud kindlal alusel ja ei mindud enam rüüsteretkele. Röövretki lõpetas ka ristiusk, mis taunis vägivalda teiste kristalste vastu. Nüüd tõusid rüüstajatena esile eestlased ja kuralsed. · uute maade asustamine 8 ja eriti 10 saj hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 9 saj. asustasid norralased Islandi, kuhu rajati üle 400 asula ja kujunes Althing-üldine esinduskogu.Mindi ka Põhjamere saartele. Järgmisel sajandil (10) rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatuseks. Eriku poja leif Erikssoni eestvõtul jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse8Vinlandi9, kuhu ei jäädud aga pikalt paikseks, sest omavahelised tülid ja indiaanlaste kalleletungid sundisid
Samuti sai temast oma aja Euroopa harituim valitseja. Ta kõneles mitut keelt, kirjutas luuletusi ning tundis elavat huvi teaduse vastu. Kui keiser aastal 1228 ristisõtta suundus, sai ta läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja ta kroonis ennast Jeruusalemma kuningaks. Ajapikku hakkas paavstide ja keisrite vahelises võimuvõitluses üha enam edu kalduma paavstide poole. !3. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim tegeliku tähenduse. Itaalia ja Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks. 21) Katoliku kirik keskajal Aastal 1054 toimus skisma ehk kirikulõhe. Idakirik oli kreeka-katoliku kirik ehk õigeusu kirik. Läänekirik oli rooma-katoliku kirik. 13.sajandil saavutas paavsti võim oma tipu. Paavst oli siis Innocentus kolmas. Ta arvas, et paavstist kõrgem on ainult jumal. Paavsti aitasid kardinalid. Kardinalid moodustasid omamoodi õukonna paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning oli tema saadik. Inimestelt koguti raha ehk
). Teistes riikides on sotsiaalsed huvid leidnud väljundi rohkem mitmesugustes majanduslikes, kultuurilistes jmt. organisatsioonides (Austria, SLV,Rootsi jt.). Ka võivad poliitilised parteid olla sotsiaalsete gruppide huvide väljendajaks erineval määral või väljendada nende huvide eri tahke.On riike, kus kodanike sotsiaalsed ja poliitilised huvid on leidnud väljenduse kompaktselt ainult 2-3 erakonnast koosnevas parteisüsteemis; aga leidub ka neid riike, kus huvid on killunenud 10-15-20 parteisüsteemiks. Poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid. Nendes väljenduvad küll sotsiaalsete gruppide üldised huvid, kuid riiklikud huvid on sotsiaalsete gruppide huvidest suhteliselt sõltumatud. Kui sotsiaalsete gruppide huvid tulenevad suurel määral gruppide majanduslikust seisundist, nende kultuurilistest iseärasustest ja omavahelistest suhetest, siis riiklikud huvid tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas, riikidevahelistest suhetest
I triumviraat: nii Caesar kui Pompeius olid senatiga vastuolus, mistõttu Caesari vahendusel sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus kokkuleppe. Selle tulemusel kinnitati Pompeiuse idaprovintsid ning jagati maad tema veteranidele. Caesar valiti 59 eKr konsuliks ja pärast seda Gallia provintside (L-Pr) asehalduriks. Cicero sunniti pagema. Caesari sõjad Gallias; 58-49 eKr vallutas Caesar Gallia tänu sellele, et sekkus killunenud keldi hõimuse omavahelistesse suhetesse. Igasugused sõjaretked piirkonnas, surus maha ülestõusu. Sõjaretkedega koolitas Caesar endale võitlustes kogenud ja ustavad väed. Crassuse surm 53 eKr: Süüria asehaldurina ründas Partia riiki, kaotas ja langes. Roomas pingestasid olukorda kokkupõrkeid populaare ja optimaate toetavate jõukude vahel. Senat ei suutnud korda tagada ja otsis toetust Pompeiuselt, kelle suhted Caesariga halvenesid pärast naise (Caesari tütre) Julia surma
Paavstid sõlmisid liidu tugevate Itaalia linnadega ja toetasid Saksamaa suurfeodaale, kui need olid tülis keisriga. Nii ei suutnudki keisrid korduvatest Itaalia-retkedest hoolimata ennast maksma panna. Võitlus paavstide ja Itaalia linnade vastu hoidis keisreid sageli Saksamaa asjadest eemal ja nii hakkas sealgi nende võim nõrgenema. 13. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim oma tegeliku tähenduse. Nii Itaalia kui ka Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks. Paavstid olid võitluses keisrivõimu vastu kindlalt peale jäänud. 2) Kunst ja kultuur varauusajal ( 43,44 ) Kunst ja kultuur muutusid jumalakesksuselt inimkeskseks. Ikoonide asemel tekkisid portreed. Hakati tellima endast ja enda perekonnast maale. Hakati eeskuju võtma antiikkultuurist. Inimest kujutati realistlikumana. Sellepärast tekkisid kunstnikule uued nõudmised. Uusajal muutus kopeerimise asemel tähtsamaks orginaali loomine
talurahva kooli. Kroonika seepärast tähtis, et kirjeldab eesti olusid Põhjasõja eelõhtul. Lisaks see, et Kelch kirjutas kroonikale hiljem jätku, mis käsitleb pärast sõda sündmusi 1707. 1710 suri katku. 2. Barokkajastu iseloomustus. Juhuluule Eestis 17. Sajandil. Reiner Brockmann ja teised tuntumad juhuluuletajad! 17. sajandi juhuluule Eestis. Reiner Brockmann eesti keelne pulmalaul. Ilmus 1637. Juhuluule taust. 17. sajandi Euroopa oli killunenud väikesteks vürstiriikideks.See nõrgestas neid riike. Peale selle teravad vastuolud usulisel pinnal. Katoliiklus kaotas esialgu positsioone, nüüd asus vastupealetungile. Puhkes Euroopas kolmekümneaastane sõda 1618-48. See oli võitlus katoliikluse ja protestantismi vahel. Hõlmas suure osa Euroopa juhtivatest riikidest. Samal ajal lõppes siinsetel aladel Poola-Rootsi sõda. Eesti alad läksid Rootsi koosseisu. Eestisse saabus stabiilne ja rahulik aeg.
suhtluse tasandile. Kuna rahvusvahelisel tasandil definitsiooni kohaselt valistsus puudub (tänapäeval võiks see olla vaid maailmavalitsus), on rahvusvahelised süsteemid anarhilised. Seega ka konfliktsemad ja vähem korrastatud. Peab siiski märkima, et piir anarhiliste ja hierarhiliste süsteemide vahel on ebamäärane ja tinglik ning tihti on esinenud vahepealseid vorme. Imperiaalsed süsteemid (nt Hiina või Saksa-Rooma keisririik) on sageli killunenud reaalselt täiesti iseseisvateks üksusteks (osastisvürstiriigid) ning muutunud sisuliselt anarhilisteks süsteemideks, samuti peab arvestama, et kõik suuremad impeeriumid koosnevad alati üsna suure autonoomiaga üksustest, kusjuures autonoomia suureneb, mida kaugemale perifeeriasse liikuda impeeriumi keskusest. Anarhiliselt orienteeritud tsivilisatsioonid (nt klassikaline Antiik- Kreeka, aga ka läänekristlik Euroopa), mis väärtustavad väiksemate kogukondade
ja tõlgendusstandarditele; 2) Tõlgendustulemuste põhjendamisel kasutatakse üldtunnustatud tõlgendusargumente. Kaasaegse tõlgendamisteooria rajaja Friedrich Carl v. Savigny: 1) Grammatiline – seadusandja mõtlemine meie mõtlemisega. Sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda, sest õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel oma aja nõuetest. Mõisted võivad olla killunenud. Grammatiline hõlmab sõnade ja terminite tähenduse uurimist ja lauseehituse uurimist. Erialaterminid ja legaaldefinitsioonid! 2) Loogiline – loogilised seosed üksikute osade vahel. Kasutatakse loogikavõtteid. Eesmärgiks normi mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. Õigusnorme on võimalik loogiliselt seletada, kuna nad põhinevad süllogismidel 3) Ajalooline – seaduse väljaandmise ajal kehtinud olukord,
tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult. Islamiusulised ja juudid sunniti põgenema. Ainult Granada emiraat püsis veel 200 aastat iseseisvana. Selle vallutamisega 1492 lõppes rekonkista
vallutama läks. Tsingis-khaan mongoli impeeriumi rajaja, peetakse tähtsaimaks. Viimasel ajal on Tsingis-khaani hakatud hoopis teistmoodi suhtuma. BAtu-khaani ettevalmistused korralikud. Mongolite armee oli 400 000 meest Vene kirjutiste kohaselt. Teade, et kokku mongoleid oli u 600 000. Araabia allikas, et kui Tsingis- khaan suri oli 129 000 meest armees. Venemaal sel ajal elanikke u 6 000 000, st venelased oleks suutelised pea miljonilise armee välja panema. Aga Venemaa oli killunenud väikesteks vürstiriikideks. 1236 mongolid Vene piiril. Päikese mrki nägid venelased, see olevat olnud saatuse poolt ettemääratud märk 3. augutstil. 1237 detsembris tungisid mongolid venelastele kallale. Üks linn teise järel vallutati ära. Venelased üritavad oma kannatusi suurematena näidata. Mongolid Rjazani makse nõudma aga vürstid vastasid ülbelt, et võite kasvõi kõik võtta kui surnud oleme. Juri suurvürst kutsutakse appi, ta ei lähe, sest teda ei lastud sõda juhtida
Alam-Egiptuses võimule tulnud 21. dünastiale allus ainult Niiluse delta. Hiline periood (21. 26. dünastia) 1069 525 Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21. dünastia ja Ülem-Egiptuseks Amoni ülempreestrite võimu all. Liibüa pealik Sesonk (945 924) pani Deltas aluse 22. dünastiale ja ühendas ka Ülem-Egiptuse, taastades Egiptuse poliitilise ühtsuse. Sesonk sekkus Palestiina asjadesse ja rüüstas Jeruusalemma. 9. saj lõpul ja 8. saj oli Egiptus killunenud Deltas valitsevate 22., 23. ja 24. dünastia vahel. Nuubias (Sudaanis) tugevnes Egiptuse tsivilisatsioonist tugevalt mõjutatud Kusi riik, mille võimu alla langes ka Ülem-Egiptus. U. 730. a. vallutas Kusi kuningas Pianhi (747 716) ka Memphise ja ühendas Egiptuse Kusi valitsejate (25. dünastia) võimu alla. 671 vallutas Assüüria kuningas Assarhaddon Memphise. Tema järglane Assurbanipal vallutas 664 ka Teeba ja alistas terve Egiptuse.
Ja teiselt poolt Jossif kui monarhia, tugeva jõuga. Ketserluse küss kas V-Vl oli ketserlus? Topeltusundi küsimus. - - üleminek paganluselt kristlusele võttis pikka aega. Seda ei saa pidada ketserluseks. Mürri keetmine( keeruline). Ei saa ketserluseks pidada seda, et puudus koolisüsteem Vm-l. Uusi vaimulikke koolitati kloostrite juures, viinakirikute(?) juures vanad preestrid koolitasid uusi. Preestritelt ei nõuta idakirikus tsölibaati. Kultus ja liturigia V-V killunenud, 16.saj unifitseerida ja 17.saj isegi enam. Tüüpilise ketserluse puhul am kirikut liiga sekulaarsena. Tuleks olla radikaalsem. Ainus päris keskaegne liikumine, vool mida saab ketserluseks nim on Novg-Pihkva strigolnik (habemeajaja, juuksur), miks nii nim, ei tea. Kas juuksur algataja? Ainult oletused. Poola-Leedu riigis oli al 14.saj väga tugev juudi elanikkond. (mujal kiusati taga). Ehitati Poolas üles linnaelu. Ida-Eur emakeel jiidis kuni 19.saj-ni (saksa keel k.aj)
Teaduslik pärand Pufendorfi kirjanduslik pärand hõlmab nii õigus-, ajaloo- kui ka usuteaduslikke töid. Arvukates ajaloolistes töödes on ta käsitlenud Rootsi ja Saksa erinevate riikide ajalugu, eriti oma õuehistoriograafi teenistusperioodil. Teoses "De Habitu Religiones Christinae ad Vitam Civilem" toonitab ta poliitika ja religiooni lahutatust teineteisest. Raamatus "Jus fecile divinum sive de consensus et dissensu protestantium" tegi ta katse ühendada erinevatesse vooludesse killunenud protestante. Tema esimene (õigus)teaduslik teos oli 1660.a. ilmunud "Elementorum iurisprudentia universalis libri duo." Lisaks loomuõigusele on ta käsitlenud ka Saksa riigiõigust. Näiteks 1663.a. ilmunud "De obligatione erga patriam" või 1667.a. avaldatud "De statu Imperii Germanici". Viimases näitas ta Saksa riigi põhikorra kõrvalekaldumist traditsioonilisest riigiõigusest ning kritiseeris jurisprudentsi tardumist konservatiivsesse positivismi. Õigusteaduses on tema peateos 1672
Karl V võimu alla kuulunud alad kujutasid endast erinevate keelte, kultuuride ja õiguskorralduste konglomeraati, mida ei sidunud miski peale pooleldi juhuse läbi sündinud pärimiste. Keiser ise kõnelnud teadlastega ladina, sõpradega hispaania, naistega itaalia ja vaenlastega saksa keeles. Soodsatele eeldustele vaatamata kujunes Karl V valitsusaeg äärmiselt komplitseerituks. Saksamaa ühendamist takistas puhkenud reformatsioon, mis lõhestas niigi poliitiliselt killunenud riigi ka usulisel pinnal. Reformatsioon kindlustas veelgi vürstide võimu, kes soovimata oma positsioone kaotada, tegutsesid keisrivõimu tugevnemise vastu. Toetades küll katoliku usku, rivaalitses keisrivõim samaaegselt paavstivõimuga, mis takistas katoliku ühisleeri loomist Euroopas. Viimast takistasid ka jätkuvad Itaalia sõjad. Karli valimine keisritroonile suurendas veelgi Habsburgide pingeid Prantsusmaad valitsenud Valois'dega, mis ühtaegu lammutasid
1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis. Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop, III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda
annaabi.ee 
