Seda seetõttu, et vees olevat hapnikku on keha jaoks liiga vähe, ilma milleta lihased kaotavad võime teha tööd. Kasutatakse vaid võistluskiiruse saavutamiseks. Kestvusaladel jõuavad inimesed hiljem tippu kui kiirusaladel. Kuna nähtav areng vastupidavuses on väiksem, siis ka motivatsioon ei pruugi olla teiste alade harrastajatega võrdne. Seega tuleb vastupidavus aladega alustada juba varakult, et saavutada maksimaalne võime juba varasemas eas. Kiiruslik vastupidavus kujutab endas keha võimet hoida kõrget kiirust nii pikalt kui keha jaksab. Seda saab testida kiirjooksudega, sööstudega, rattakiirsõitudega. Sprinteri treening sarnaneb mõningal osal ka pikamaajooksja treeningule. Kõik selleks, et lihased suudaksid vastupidada suurele ja järsule koormusele. Pikamaajooksu vastupidavus tähendab, et keha suudab jätkata ka suure väsimuse korral töö tegemist sama intensiivsusega. Selle treeningud on pikad ja aega nõudvad
Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud) Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist. Painduvus Painduvus on üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel- määrab liigutuste liikuvuse ulatuse.
Pikamaajooksja vastupidavus. Pikamaajooksjatel kellel on loomulik kiirus väike - on väga tähtis jalgade jõu arendamine - kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. Et
10 Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Liigitus: lihasvastupidavus jõuvastupidavus põhijõud maksimaalne jõud kiire jõud plahvatuslik jõud Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Liigid: reaktsioonikiirus lähtekiirendus maksimaalne kiirus kiiruslik vastupidavus Vastupidavus on võime kestva tegevuse säilitamiseks vajalikul tasemel. Liigitus: põhi- ehk baasvastupidavus - vastupidavus aeroobse läve tasemel tempovastupidavus - vastupidavus anaeroobse läve tasemel maksimaalne vastupidavus - vastupidavus maksimaalse O 2 tarbimise tasemel laktaalne kiiruslik vastupidavus - laktaadi maksimaalse tootmise ja laktaadi talumise võimekuse tõstmiseks suunatud vastupidavustreening
Sellel perioodil saavutab treeningmaht oma maksimumi ja mingil määral suureneb ka intensiivsus. Treeningute põhiosa moodustavad jooksud lõikudel alla 80m 96-100% samuti ka madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Talvine võistlusperiood kestab 3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab väike treeningmaht ja suurenenud intensiivsus. Põhitreeningu nädalatsükkel: Esmaspäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: kiiruslik vastupidavus Teisipäev Hommik: taastav treening Õhtu: jõutreening (jõusaal) Kolmapäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Neljapäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: erialane jõud Reede Hommik: jõutreening (jõusaal) Laupäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Pühapäev Puhkus
Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja meditatsioon. Miks kurnavad erinevad harjutused erinevaid lihaseid- Erinevad harjutuse nurgad kaasavad erinevad arvu lihaskiude. Mis on vajalik südame löögimahu tõstmiseks- Südame kokkutõmbe tugevuse tõstmine. Aeroobne töö. Jõuliigid- plahvatuslik(hüppajad), kiiruslik(sprinterid), vastupidavus(pikamaajooks) ja absoluutjõud(tõstjad). Müofibrillid koosnevad müofilamentidest. Baasharjutus arendab lihasmassi ja jõudu. Optimaalne pulsi sagedus aeroobse töö puhul 140-160 lööki minutis. Lihastoonus on kestev minimaalne lihaspinge, mis kindlustab keha asendi säilitamise. Kangiliikumise trajektoor- ratsionaalne liikumise teekond. Lihastesse kogunevad ainevahetuse laguproduktid- piimhape, laktoote, kusihappe soolad, skatool, indad.
Seepärast võib iluvõimlemist kutsuda noortespordiks. Et kusagile jõuda, treenivad lapsed aastaid, kuid tippu jõuavad neist vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud) Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist. Painduvus Painduvus on üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel- määrab liigutuste liikuvuse ulatuse
aega. Koormuse kestmine pikka aega viib laktaadi tekkeni, mistõttu tekib rakusisene ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu arendamisel kasutatakse lühiajaliste maksimaalsete pingutuste meetodit, kus vastupanu suurus on 85-95% maksimumist ja korduste arv on kuni 3. Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning
ristlõikepindala. Räägiksin lihashüpertroofia olulisusest konkreetse spordiala näitel. Tegelen võrkpalliga ja olen teinud jõutreeningut oma 8 aastat selle käigus. Treenerid on erinevad ja sellega kaasnevad ka erinevad treeningumeetodid. Võrkpall ei nõua mitte niivõrd jõu maksimumi kasutamist kuivõrd võimalikult suure jõu kiiret rakendust, s.o. võimsust. Võrkpallurite jaoks on väga oluline plahvatuslikjõud ja kiiruslikjõud. Kiiruslik jõud - kujutab endast närvi lihasaparaadi võimet, liigutada maksimaalse kiirusega kogu keha, kehaosasid (käed, jalad jm) või vahendeid (pall, kuul, ketas jm). Sportlasel on sageli kiirusjõud eri kehaosadel erinev, võrkpalluritel peaksid olema käte kiirusjõud suurem kui jalgade oma. Plahvatuslik jõud kujutab enesest organismi võimet suure vastupanu korral ehk ekstsentrilisel liigutusel teha kiiresti kontsentriline võimas ja kiire liigutus.
võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist. Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud) Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist. Painduvus Painduvus on üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel- määrab liigutuste liikuvuse ulatuse.
painduvus. Painduvuse arendamiseks kasutatakse venitusharjutusi, mis oma olemuselt on ballastilised või staatilised. Ballastilised venitusharjutused on vibutused, hooliigutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatavad painutusharjutused. Mis on vajalik kiiruse arendamiseks ? · Intensiivsus: 80105% (105% s.o. ülikiired, N: alla mäge, tuult) · Kestvus 110 sek: (N: 1 sek. topispalli visked)Kui läheb pikemaks on juba kiiruslik vastupidavus. Max. kiirusega joostes kuni 80 m d lõigud arendavad kiirust ja sellest pikemad arendavad kiiruslikku vastupidavust. · Spetsiifilisus · Ärritajate vahelduvus: Igasugused hüppeharjutused on kasulikud arendamiseks. Nii kui kuskil liigestes, kõõlustes tunda annab võta koormust hüpetes vähemaks. Kord hüppa poole jõuga, kord täisjõuga. Et saavutada paremat tulemust.
pikkade puhkepauside juures; 2) stardikiirendus väljendub kiiruse kiires tõstmises mingist lähteasendist võimalikult lühikese aja jooksul; 3) tsükliline on seotud kõrge (optimaalse) kiiruse säilitamisega distantsil; 4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest.
2. saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus 3. säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua 100m jooksus eristatakse järgmisi faase 1. reaktsiooni faas 2. kiirenduse faas 3. maksimaalse kiiruse faas 4. aeglustumise faas 5. finiš Vatavalt eespool toodud 100m jooksu faasidele eristatakse kiiruse liike 100m jooksu näitel: 1. reaktsioonikiirus 2. stardikiirendus 3. maksimaalne kiirus 4. kiiruslik vastupidavus Kiirjooksu tulemust määravad faktorid: ★ Maksimaalne jooksukiirus ★ Jooksusammu pikkus- 1,24- 1,29 x jooksja pikkus ★ Jooksusammu sagedus ★ Kontaktiaeg ★ Õhulennu aeg NT: 30-60m 60-80m 80-100m U. Bolt 9,58 1,67 1,61 1,66 jooksusamm: 1,41 1,32 jooksusammu sagedus : 4,69 kontaktiaeg: tasemel jooksjal 0,100 sek. Mida väiksem kontaktiaeg, seda suurem sammusagedus.
eluaastate vahel on jõunäitajate erinevus 30-40 %. Lisaks muutustele lihastes väheneb närvisüsteemi poolt teostatav lihaste innervatsioon, maksimaalne tahtlik aktivatsioon. Võrreldes maksimaalse jõu näitajatega vähenevad vananemisel oluliselt kiiremini kiirusliku jõu näitajad. Aastate lisandudes väheneb jooksukiirus, hüppevõime, aeglustub reaktsioon kiiret jõu rakendamist nõudvates situatsioonides. Näiteks 60 aastasel inimesel on võrreldes samasoolise 20 aastase indiviidiga kiiruslik jõud säilinud vaid 25-40%, liigutuste kiirusest on säilinud vaid 10-40%. Vanuse tõustes langeb lihase ainevahetuses aeroobsete ensüümide aktiivsus ja väheneb nende kogus, see aga kutsub omakorda esile aeroobse töövõime languse, mis põhjustab kiiremat väsimist ja aeglasemat taastumist. Soovides liikumisaparaadi vananemist võimalikult edasi lükata, tuleb silmas pidada: · Tegevus põhjustab hüpertroofiat,tegevusetus atroofiat
trenni ja seda tuleb teha õigesti. Lisaks tuleb osata ka õigesti puhata. kellel on loomulik kiirus väike-on väga tähtis jalgade jõu arendamine-kükid kangiga ja jalgrattasõit. Mida tugevamad on jalad, seda pehmem on jooks, vähem põrutab ja lõhub liigeseid. Jalgade jõu suurenemise arvel toimub jooksu kiiruse edasi arendamine lisaks vastupidavusele. Väga tähtis on teha tasakaalustatud treeningut - et tõuseksid ühtlaselt jõud, jõuvastupidavus, kiirus, kiiruslik vastupidavus, vastupidavus, püsivastupidavus. Väga tähtis on harjutuste sooritamise järjekord. Midagi pole vaja teha rohkem või vähem. Pikamaajooksja teeb sprinti ja kiirusliku vastupidavuse treeningut sellepärast, et jalgade jõudu ja jooksu kiirust suurendada. Palava ilmaga treenides intensiivselt või võisteldes tihti, tekib tahes tahtmata organismis vedeliku puudus - laguained ei välju täielikult organismist, lihased väsivad. 2
Põhivastupidavus- näitab AV efektiivsust (aeroobse läve tasemel tehtav kestustreening). Tempovastupidavus- võime töötada maksimaalsel intensiivsusel ilma organismis tekkivate laguproduktideta (aeroobse läve tasemel tehtav treening). Maksimaalne vastupidavus- võime töötada maksimaalsel intensiivsusel, kasutades ATP taastootmiseks valdavalt aeroobseid energiatootmismehhanisme. Laktaatne kiiruslik vastupidavus- võime kasutada maksimaalselt energiat anaeroobsest laktaatsetest protsessidest. Alaktaatne kiiruslik vastupidavus- võime toota energiat kreatiinfosfaadi mehhanismist. Vastupidavuslikku töövõimet mõjutavad parameetrid Maksimaalne hapnikutarbimine ja maksimaalne aeroobne võimsus aeroobne töövõime näitab organismi võimet kindlustada töötavad lihased võimalikult rohke hapnikuga.
Üha tulemuslikumaks osutusid katsed arendada hüppevõimet raskute kasutamisega treeninghüpetel ja eriti hüppeharjutustel. Hüppeharjutuste suur maht sai kohustuslikuks mitte ainult jõu arendamisel, vaid ka äratõuke tehnika täiustamisel. Äratõuke efektiivsust suurendati julgema hoojooksu kasutamisega, suurem allaiste võimaldas kiirema äratõuke. Selline hoojooksu ja äratõuke tehnika nõudis kõrgushüppajailt paremaid kiiruslik-jõualaseid omadusi. Treenerid alustasid otsinguid nende omaduste arendamiseks. Hüppaja treeningukavva lülitati suures mahus harjutusi tõstekangiga ja sprint. Pärast seda, kui R. Fosbury (USA) oli sellega 1968.a 19. olümpiamängudel kuldmedali võitnud, levis uus hüppeviis kiiresti. Esimestena saavutasid edu naised. 1972.a olümpiamängudel Münchenis võitis uut hüppeviisi kasutanud 16-aastane Saksa FV koolitüdruk U. Meyfarth
olulist õiget rühti. Lihasjõul on lisaks saavutamisvõimele tähtsus: tehnilis-taktikalised oskused, oluline kahevõitluse aladel, eeldus kiirusjõu arendamiseks, nõrgenevate lihaste tugevdamine, oluline sünergist, lihaste tugevdamine et liigutus oleks täpsem ja tugevam, vigastuste ja rühihäirete ennetamine. Olulisemad jõuvõimete vormid on: · maksimaalne jõud (tõstmine, kuulitõuge, hettaheide, vasarheidi jt), · kiiruslik jõud (100m jooksu start, hüpped võrk-korvpallis, lauatennises jalgade töö jt), · plahvatuslik ehk reaktiivjõud (korvpall, võrkpall, lauatennis, jalgpall, käsipall jt), · jõuvastupidavus (jalgrattasport, sõudmine, sportvõimlemine, aerutamine jt). Lihasjõu suurendamisel on alati olulised 2 näitajat: koormuse intensiivsus ehk raskuste suurus, koormuse kestvus ehk korduste arv. Jõu ja lihasvormitreening teenib mitut eesmärki, vastavalt sinu soovidele. Põhimõte on jõuda
esitab aga organismile äärmiselt suuri nõudeid ja head valmisolekut. Seepärast on vaja esmalt luua eeldused kiiruse avaldumiseks, alles seejärel kasutada maksimaalseid kiirustreeningu reziime. Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifilist kiirustöö reziimi, milleks on: reaktsioonikiirus stardikiirendus maksimaalne kiirus 6 kiiruslik vastupidavus Kiiruse arendamine Kiirusomaduste kompleksse arendamise peamiseks vahendiks on võistlusharjutuse ja selle variatsioonide sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja 2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu. Kiirusvõimekuse paranemine sõltub ka töötavate lihaste jõuvõimekusest. Seepärast tuleb
ülihappelisus ja toimub koormuse langus. Maksimaalset jõudu peab arendama suure intensiivsusega ja küllaldase kestvusega. Oluline on erinevate meetodite kombineerimine. Kiire maksimaaljõu arendamisel kasutatakse lühiajaliste maksimaalsete pingutuste meetodit, kus vastupanu suurus on 85-95% maksimumist ja korduste arv on kuni 3. 5 Kiire jõud Kiiruslik jõud on närvi-ja lihasaparaadi võime liigutada maksimalse kiirusega kõiki kehaosasid või vahendeid. Kiirusjõud on erinevatel kehaosadel erinev. Kiiruslik jõud sõltub stardijõust, eksplosiivjõust ja maksimaalsest jõust. · Stardijõud võimaldab sooritada suhteliselt võimsa jõuiigutuse koormust alustades. · Eksplosiivjõud sooritab hästi kiire ja jõulise liigutuse ning sõltub kiirete lihaskiudude kokkutõmbekiirusest.
Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist. Üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel on painduvus. See määrab liigutuste liikuvuse ulatuse. Hea painduvus eeldab lihaste ja sidemete suurt elastsust, s.o. nende venivust ja kiiret kokkutõmbumist. Painduvus sõltub: 1. liigeste kujust ja liikuvusest; 2
tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. (9) Kiirus on vajalik kõigil spordialadel. Kiiruse koostisosad on: (7) 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse sooritamise kiirus, 3) liigutuste sagedus, 4) liigutuse kiire alustamise võime. Treeningprotsessi silmas pidades võib rääkida järgmistest kiiruse liikidest: (8) · reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, · stardikiirendus, · maksimaalne kiirus, · kiiruslik vastupidavus. Kiirusvõimete tervikliku täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks on võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile väga suuri nõudmisi, eeldab head tehnilist, funktsionaalset ja kokkuvõtvat valmisolekut. Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitatav alles teatud ettevalmistuse etappidel. Esmalt
väravavahtidel, kuna väljakumängijad peavad läbima pikemaid vahemaid ja pidevalt liikuma ründealast kaitsealasse (Manchado ja Platen, 2011) 5 2.2.Füüsilised näitajad Tänapäeva tippkäsipallis eduka võistkonna toimimisele eelduseks on võistkonna iga mängija kõrge motoorne ja vaimne potentsiaal (Feldmann, 2001). Füüsilised näitajad võib jaotada neljaks alarühmaks: · Kiiruslik vastupidavus (võime töötada kaua aega vehelduvate koormustega); · Võime töötada suure intensiivsusega; · Sprinterivõime (võime joosta intensiivselt lühikesi lõike); · Võime arendada käsipallis vajalikke jõunäitajaid. Paljud nendest näitajatest on geneetiliselt päritud, kuid mitmeid on võimalik treeningutega arendada. Igal käsipalluril on üks nendest parem kui teised. Võistkonna edu sõltub sellest
• Tempovastupidavus: maksimaalne intensiivsus ilma suure hulga laguproduktideta, sh laktaat. Iseloomustab anaeroobse läve all tehtud kestvustreening. 15 • Maksimaalvastupidavus: organismi võime töötada maksimaalsel intensiivsusel, kasutades ATP tootmiseks valdavalt aeroobseid mehhanisme. Iseloomustab VO2max taseme lähedal tehtud kesvustreening • Laktaatne kiiruslik vastupidavus: organismi võime kasutada maksimaalselt energiat anaeroobsetest protsessidest. Iseloomustab kõrge intensiivsusega treening, kus laktaat tõuseb kõrgele. • Alaktaatne kiiruslik vastupidavus: näitab organismi võimet toota energiat KrP mehhanismist. Iseloomustab treening maksimaalse kiiruse tõstmiseks ja säilitamiseks. (Jürimäe, Mäestu 2011) 1.5.1. Aeroobne treening
maksimaalse jõu ja võimsuse arendamiseks, jõuvastupidavuse parandamiseks, tugi-liikumisaparaadi üldiseks tugevdamiseks, kehaehituse parandamiseks, üksikute lihasgruppide tugevdamiseks jne. Jõutreeningus kasutatakse järgmisi 89 90 Kestusjõud Maksimaalne jõud Kiiruslik jõud NB! Lihasvastu- Jõuvastu- Maksimaalne Plahvatuslik
efektiivsust. Glükoluutilist võimsust ja mahutavust treenivad lõigutreeningud laktaadi kõrge väärtusega. Glükolüütilist efektiivsust ja anaeroobset kasutegurit mõjutavad sportlase jõu- ja hüppeomadused ehk kreatiinfosfaadi mehhanismi mahutavus, tehnika, lõdvestusoskus, aeroobne baas. On loomulik, et suurem osa aastasest treeningust glükolüütilist võimekust nõudvatel aladel on suunatud anaeroobse kasuteguri komponentide mõjutamisele. AUTOR -VIIDE Alaktaatne kiiruslik vastupidavus põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. Alaktaatne võimsus peegeldab maksimaalseid jõu- ja kiirusomadusi. Alaktaatne mahutavus näitab maksimaalse kiiruse säilitamise võimet. Alaktaatse efektiivsuse määramiseks pole kaasajal kindlaid ja lihtsaid meetodeid. Teada on aga alaktaatsete harjutuste väga kõrge kasutegur . 40%. Samal ajal on aeroobsete ja glökolüütiliste harjutuste kasutegur 22.26%. Olulise tahtsusega on
suureneb mitokondrite arv ja maht; • suureneb oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus; • kiireneb laktaadi tööaegse eemaldamise võime; • suureneb rasvade kasutamine energiaallikana; • tõuseb müoglobiini hulk; • suureneb südamelöögimaht; • mõjustatakse aeglasi, väsimusele resistentseid lihaskiude. 3. Viige vastavusse vastupidavuse liigid ja neile omased energiatootmise liigid. Anaeroobne alaktaatne - Alaktaatne kiiruslik vastupidavus ja kiirus Anaeroobne laktaatne- Laktaatne kiiruslik vastupidavus Maksimaalne O2 tarbimine- Maksimaalne vastu pidavus Anaeroobne lävi -Tempovastupidavus Aeroobne lävi -Baasvastupidavus 4. Püüdke eristada ekstensiivset ja intensiivset intervallmeetodit. Aeroobse vastupidavuse efektiivne areng tagatakse eelkõige ühtlus- ehk kestusmeetodi eeliskasutamisega, segarežiimi mõjustamine ekstensiivse intervall meetodi, ning anaeroobne glükolüütiline režiim intensiivse intervallmeetodi ja kordus meetodi kasutamisega. 5
Nt. jooks etteantud kiirusega, kükkimine etteantud rütmis jne. Nende testide suutlikuse piiriks pole mitte võimetus üldse harjutust jätkata, vaid võimetus jätkata harjutust etteantud tempos ja rütmis. Kui arvestada keha edasiviimise vorme (jooks, kõnd, ujumine, sõudmine, suusatamine jne) siis tuleb eristada vähemalt 3 vastupidavuse liiki: 1) sprindivastupidavus võime säilitada max. liikumiskiirust, 2) kiiruslik vastupidavus submax kiirusega sooritatud harjutused, 3) üldine vastupidavus tuleb esile pikkadel distantsidel. Sõltuvalt spordialast on vaja veel jõuvastupidavust, hüppevõime vastupidavust, tehnika vastupidavust. Kõik komponendid kokku annavad igal alal erialase vastupidavuse, mida saab testida erialaste harjutustega. 15. Sportlase antropomeetriliste näitajate määramine Antropomeetria on antropoloogia haru, mis tegeleb inimese keha mõõtmistega
olulist õiget kehahoidu. Vajalik igasuguste liigutuste sooritamiseks. Jõud on lihtsasti arendatav kehaline võime, mis võimaldab sportlikke liigutusi teostada vastu takistust. Küll peame lihasjõudu treenima metoodiliselt õigesti, sest lihasjõul on erinevaid liike. Lihasjõu erinevad liigid: 1. Maksimaalne jõud - suurim lihasjõud, mida inimene suudab maksimaalse tahtliku lihaspingutusega vastu takistust saavutada. 2. Kiiruslik jõud - võime, liigutada max. kiirusega kogu keha. 3. Jõuvastupidavus - võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. 4. Absoluutne jõud - lihasjõud, mida võime saavutada tahtmatu maksimaalse lihaskontraktsiooniga. Lihasjõud sõltub lihase ristilõikepindalast. Treeningu tulemusel see suureneb (toimub lihase hüpertroofia), androgeensetest hormoonidest (lihasvalkude int.
Roolile ei tohi mõjuda vedrustuse jõud ega veojõud esiveo korral. · Pöördtelje külgkalle kutsub esile auto esiosa kerkimise rataste pööramisel. See tagab rataste stabiliseerimise otsesuunas (koormuslik stabiliseerimine). · Rataste kokkujooks pingestab hoovastiku ja tagab külgjõu kiire kasvu rooli pööramisel · Pöördtelje pikikalle tagab juhtrataste stabiliseerimise liikumisel (kiiruslik stabiliseerimine). · Rullumisõlg (kingpin offset) määrab häiretegurite (pidurdusjõudude erinevus ratastel, veojõud ratastel mootoriga pidurdamise reziimil) mõju suuruse rooliseadmele. Kaasaegsetes konstruktsioonides on eesmärgiks saavutada null- või kergelt negatiivne rullumisõlg (pöördtelje pikendus lõikab ratta kontaktpinda teega ratta kesktasapinnas või sellest natuke
Anaeroobne lävi näitab eelkõige laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust. 95 3. Maksimaalne vastupidavus Aeroobses-anaeroobses e. segarezhiimis tehtav maksimaalse hapniku tarbimise treening on maksimaalne vastupidavus. Nimetatakse ka aeroobseks võimsuseks. Maksimaalse vastupidavuse taseme saavutamiseks on vaja energiat toota ka anaeroobselt, kuid aeroobne energiatootmine on prevalveeruv. 4. Laktaatne kiiruslik vastupidavus Mõjustades anaeroobseid laktaatseid mehhanisme (laktaadi maksimaalset tootmist või laktaadi talumise võimet) arendame laktaatset (kõrge laktaadi kontsentratsiooniga) kiiruslikku vastupidavust. 5. Alaktaatne kiiruslik vastupidavus Maksimaalse kiiruse ja selle säilitamise jaoks tehtavat treeningut nimetatakse alaktaatseks kiiruslikuks vastupidavuseks. Vastupidavustreeningu põhivahendid: 1. Kestustöö aeroobse läve tasemel
annaabi.ee 
