Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe. Linnad kujunesid losside ja templite ümber aga olustiku ilmet need erilisel määral ei muutnud. Kuigi suurem osa mõlema tsivilisatsiooni elanikest elas maal olid erinevused nende vahel märgatavad. Egiptuses oli kasutusel hieroglüüfkiri, Mesopotaamias aga kiilkiri. Nii hieroglüüfkiri kui kiilkiri arenesid välja piltkirjast, kuid kiilkiri tegi läbi palju suurema arengu. Kiilkirjas vajutati märgid savitahvlile pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuses oli kirjutusmaterjalina kasutusel aga papüürus, millele kirjamärgid tehti pintsiga. Hieroglüüfkiri oli väga raske ja märke oli väga palju, kiilkirjas märkide arv aja jooksul suurenes. Mõlemas tsivilisatsioonis kasutati kirjutusmaterjalina ka kivi. Nii egiptlastel kui ka mesopotaamialastel oli palju jumalaid mida nad austasid. Egiptuses
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr.
Kiilkiri Kiilkirja teke · 3500-3300 eKr · Muistses Lõuna- Babüloonias · sumerid · Kadus umbes meie ajaarvamise algul Kiilkirja arengu 3 etappi 1) Alguses piltkiri- kujutatud vormid vastavad reaalsuses esinevatele objektidele, keeruline ja aeganõudev 2) Märk hakkas väljendama sõna 3) Silp-sõna ehk kiilkiri- eraldi märgid sõnade, sõnaosade, silpide ja häälikute jaoks- eesmärk inimkeele edasi andmine Kirjutamine kiilkirjas 1) Niiskele savitahvel tehti teritatud pilliroost krihvliga kiilukujulise märke 2) Pandi savitahvel kuivama (erineva tähtsusega tekste kuivatati erinevalt) · Vahel kasutati krihvlite asemel ka kive, kuid seda ainult tähtsate dokumentide puhul, millel oli poliitiline või ajalooline tähtsus Kiilkirja lugemine · Algul ülevalt alla · Hiljem vasakult paremale Kiilkirja desifreerimine ja säilimine · Desifreeriti lõplikult alles 1857.aastal
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest.
esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II. Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri. Mesopotaamlased kirjutasid kiilkirjas, see oli kõige kohasem savitahvlitele kirjutamiseks. Koolid asusid templite juures, õpetajateks olid preestrid. Kirjaoskus oli laialt levinud. Õpetati matemaatikat, kirjandust, kirjutamist ja lugemist. Kirjanduses olid levinud eeposed. Teadus oli peamiselt preestrite käes. Väga kõrgel tasemel oli ka matemaatika. Esimest korda maailmas kasutati Mesopotaamias positsioonilist arvutamist. Babüloni matemaatikud panid aluse aritmeetikale ja geomeetriale. Neil oli kasutusel ka kuukalender
Algul lahendati probleemi joonistuste abil, kuid hiljem kasutati tingmärke. Hakkas välja kujunema numbrimärgid, mis olid eri rahvail erisugused. Esmalt arvutati näppudel ja kujunes välja kümnendsüsteem. Ühe esimese numbrisüsteemi leiutasid 3000a e.m.a. sumerid. Nende numbriteks olid erikujudega märgid, mida vajutati savitahvlisse. Sumerid hakkasid esimestena kasutama ka murru mõistet. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Need olid abstraktsed ja arvepidamine keeruline. Selle kõige eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi saadaolevaid makse. Enamus savitahvleid vormistati sissetuleku kohta. Vanas Indias kasutati registritena tasse, kuhu pandi kivikesi, mis pidid tähistama siis algdokumente. Umbes 4600 aastat tagasi leiutati Hiinas arvelaud kuulikestega. Egiptlased arendasid peagi hieroglüüfid. Metallraha kui käibevahendi võtsid esimesena kasutusele lüüdialased VII sajandil e.m.a.
17. - 7. sajand eKr, mis näitab, et sajandite jooksul tehti loost mitmeid koopiaid, järelikult pidi loo tähtsus suur olema. Sellel veeuputuslool on leitud silmnähtavaid sarnasusi teiste 8 Mesopotaamia kirjanduse lugudega, näiteks Gilgameshi eeposega. Atrahasise eepose tahvel on 25 cm kõrge ning 19,4 cm lai. Aastatest 700-500 eKr pärineb Sipparist ainulaadne muistne kaart Mesopotaamia maailmast, mis sisaldab nii teksti kiilkirjas kui ka graafilist maakaarti. Kõige keskel asub Babüloonia (ristkülik poolringi ülemises osas), Assüüria, Elam ja teised kohad on samuti ära nimetatud. Keskmine piirkond on ümbritsetud ringikuliselt veekoguga, mis on nimetatud Soolamereks
Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Istar, ning Marduk. 6. Babüloonia seadustekogu, mis kehtestati 18. saj. e.Kr. Seadused olid raiutud kiilkirjas 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse. Sisaldab enamasti tsiviil- ja kriminaalõiguste küsimusi. Karistuspõhimõtteks oli talioon (,,silm silma, hammas hamba vastu) ning rohkesti nähti ette surmanuhtlust. 7. loodusliku tasakaalu säilitamine egiptuses oli väga tähtis põlluharimise koha pealt. kuna seal ei kasutatud kunstlikku niisutamist ja kuivendamist pidid nad väga hästi kursis olema Niiluse üleujutustega
Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik. Pealinnadeks Assus ja Ninive. Viimane Assüüria kuningas Assusbanipal(668-627) asutas Ninive lossis raamatukogu 20 000 savitahvliga. Ninive raamatukogust on säilinud kiilkirjas savitahvlil eepos „Gilgameš.” 612 eKr põletasid babüloonlased Ninive linna 6. 626 -539 eKr tekkis Uus-Babüloonia. Babüloonlased koos meedlastega vallutasid Ninive linna, mis oli Assüüria pealinn. 605 – 561 eKr valitses kuningas Nebukadnetsar. Pealinna Babülon ümber oli kahekordne kindlusmüür, millel oli 100 väravat ja 250 torni. Babülonis asusid vanaaja maailmaimed nt Jumal Merduki tsikuraat e astmiktempel ehk
Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla, sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks valitseja ülistamine. 18. saj. eKr. Kuulsa seadusteandja Hammurapi ajal sai tähtsamaks keskuseks Babüloni linn.
· Räägib Gilgamesi( u 27. saj eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest · Akkadi eepos( sumerid ja akkadi rahvas olid peaaegu üks ja seesama) Hammurapi seadused- talioon e. silm silma, hammas hamba vastu · Koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ning lõppsõnast · Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused · Paljud punktid puudutavad ka perekonda · Rohkesti on ette nähtud surma- või ihunuhtlust · Seadused on kiilkirjas raiutud 2,25 kõrgusse basaltsambasse, need lasti panna avalikkudesse kohtadesse · Seadused olid nii karmid seepärast, et inimesed neid ikka jälgiksid ja end korralikult üleval peaksid · Hammurapi seadused polnud küll esimesed, kuid kõige põhjalikumad. Paljud hilisemad valitsejad võtsid need oma seaduste koostamisel eeskujuks Hammurapi seadused · See algab nii: Mina, Hammurapi, olen võrratu kuningas · Mees oli oma naise isand ja käskija
luukillud, sõrmed ja varbad, peruulased kasutasid nööride süsteemi, mida nimetatakse kipuks ja millega sai arvutada päris suuri arve, hiinlased aga leiutati kuulikestega arvelaua, mida kutsuti suan-pan. 3. Esimese kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 aastat e.m.a sumerid. Sumerite numbriteks olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvlitesse. Arvepidamisega tegelesid nn üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi ja saadaolevaid makse, mis annaks valdustest parema ülevaate. Järgmised olulise tähtsusega ,,leiutised" ärimaailma arengus olid raha, pangad ja krediit. Egiptlased arendasid peagi uue kirjatüübi, hieroglüüfid. 4. Arvatakse, et esimesed kviitungid olid algelised joonistused teatud arvu joontega, mis olid joonistud majaseintele ja millega tähistati näiteks tasutud saagi kogust.
Kuidas loodi maailm ja inimesed Egiptuses, Mesopotaamias? Šu tõstis Nuti Gebi kohale ja maailm oli loodud Mesopotaamias: Marduk raius Tiamati pooleks ja ülemisest kehapoolest tekkis taevas ja alumisest maa. Surmajärgne elu Egiptuses egiptlased uskusid, et peale surma jätkub elu samasugusena nagu see oli seni olnud, aga selleks oli vaja surnukeha säilitada Hammurapi seadused (kus, sisu, näide, sajand) raiutud kiilkirjas 2,25 m kõrgusse basaltsambasse, see leiti 1901–1902 Susas ja seda säilitatakse Louvre'is. Tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. kui poeg lööb isa, siis lõigatagui ta käsi ära Egiptuse ajaloo periodiseering (Vana, keskmine, uus, hiline), seosta igaperiood 2 iseloomuliku sündmuse, nimega. Vana riik (hiilgeaeg) 2700 eKr - 2200 eKr 1) muumiad 2) püramiidid Giza väljadel Keskmine riik (2 hiilgeaeg) 2000 eKr - 1650 eKr
sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Tiiu Viirand, "Kunstiraamat noortele" ; kirjastus "Kunst", 1984. Kiilkiri. Kiilkirjatahvel. Sumer, u. Kiilkirjatahvli fragment. Kiilkirja märkide 2900 e.m.a. kujunemine. Akkadikeelne tekst kiilkirjas. Mesopotaamia arhitektuur. Eanna tsikuraat Uris. Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon e.m.a. Silindervõlv. Kuningas Assurnasirpal II Ishtari värav. Babülon, u. palee troonisaal Ninives, Etemenanki, jumal
http://www.noahs-berg.de/html/32-assyrien-sanherib.html Niineve linn (rekonstruktsioon) Niineve linna kaitsemüür Assurbanipal · Valitses 668/669 627 a eKr. · Oskas lugeda ja kirjutada · Rajas oma paleesse savitahvlite kogu, milles leidus tekste kogu Assüüria territooriumilt. · Assurbanipali korraldusel koguti olulist informatsiooni kogu oma hiigelsuurest riigist · Kogutu jäädvustati kiilkirjas savitahvlitele · Assurbanipali paleest leitud savitahvel, millel on kirjas üks osa "Gilgamesist" Assüüria valitsejale kohaselt oli temagi sõjaks.... ... ning armastas kirglikult jahti. Reljeef tema paleest Niineves http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/skulptuur/pildileht/pilt11.html Assüüria kuningas Assurbanipal võitleb lõviga. Reljeef tema paleest Niineves Verd sülitav lõvi. Reljeef. Assurbanipali paleest Niineves
moodustas linna: d. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e. tempel kaitsejumalannale · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" 2. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr) b. Vana- Babüloonia (1792-1595 eKr) · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele c. Uus- Babüloonia (626-536 eKr)
riigis tarbitavast elektrienergiast. Oluline osakaal on ka hüdroenergeetikal. Armeenia majandusele on halvasti mõjunud suletud piir Türgi ja Aserbaidzaaniga. Suurem osa kaubavahetusest käib Gruusia kaudu. Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist kahanes Armeenia SKT ligi 60% võrra. Majanduskasvu näitaja on juba hulk aastaid kahekohaline. Ajalugu Maa või riigi esmane nimetus Arminiya esineb kiilkirjas tekstides, mis kuulusid Pärsia kuningas Dareios I-le, kes valitses aastatel 522-486 eKr. Nendel raidkirjadel nimetatud armiinid, keda Herodotos nimetas armeenlasteks, olid ühe tänapäevase oletuse põhjal pärit Indo-Euroopa rahvaste seast, kes olid ümber asunud oma kodumaale Euroopast läbi Väikese Aasia. Umbes 12. sajandil eKr. tänapäeva armeenlaste Indeurooplastest esivanemad koos frangi sugulashõimudega asusid elama Frangi riigist Väike Aasiasse ja elasid umbes 600
Nagu nii palju meie tsivilisatsiooni inventari juurde kuuluvat, leiutasid sellegi sumerid, kes kombineerisid seda osavalt meile tuntud kümnendsüsteemiga. Sumerite panust matemaatika ja geomeetria arengusse ei saa kuidagi väikeseks pidada. Praegu umbes 5000 aastat tagasi seisid inimeste ees sarnased probleemid ja küsimused ning juba hakati neile vastuseid ja lehendusi otsima. Just siis sai paljugi alguse. Näide kuuekümnendik süsteemi kasutamisest: Näide kiilkirjas ülesmärgitavatest numbritest: 1 10 60 360 3600 Sumerite käsitluses koosneb Päikesesüsteem kaheteistkümnest planeedist. Planeetide hulka on arvatud Päike ja meie Kuu seega 11 taevakeha, millele lisandus umbes 4 miljardi aasta eest üks sissetungija. Sumerid nimetasid teda Nibiruks, baüloonlased oma peajumala auks aga Marduk´iks. Ta sisenes Päikesesüsteemi maailmaruumist ja meie taevakehad aheldasid ta meie süsteemi
(nn.väravavalvur). Lagasi linnriigi (Sumer) kuningas Urnanse oma perekonnaga (2400 e.Kr.). Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel (u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m). Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust. Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus 225cm, basalt). Näitab seaduste jumalikku päritolu. Steeli alaosas on kiilkirjas kuninga seadustekogu tekst, mis käsitleb paljusid avaliku ja isikliku elu aspekte. Kuningapaleesid kaunistati reljeefidega, kus sageli kujutati kuningat lõvijahil. Assüüria valitseja Assurbanipal lõvi tapmas (reljeefid Ninivest). Tüüpilised Mesopotaamia kunstileiud on pitsatsilindrid ja pitsatkivid, nendega vajutati reljeefe pehmesse savisse. Kiilkirja võtsid kasutusele sumerid, kirjutati savitahvlitele teritatud pillirooga, mis jättis savisse kiilukujulisi märke.
mõningast materjali Vanast Hetiidi perioodist. Tollaste kuningate nimekirjadest tulevad esile kaks nime Pitkhana ja Anitta Kussara dünastiast keda on hiljem mainitud ka Böghazköy arhiivis umbes 1300 a. eKr kui Hetiidi hegemoonia rajajad. Ent mitmed teadlased ja asjatundjad on jõudnud teadmisi taga ajades probleemideni keelega. Kirja- ja keeleteadlased on kokkupuutunud kolme Anatoolia piirkonda puudutavate kirjutiste grupiga. Need on: 1. Assüüria kaupmeeste kiilkirjas dokumendid, n-ö Kapadookia tahvlid 2. Hetiitide kiilkirjas arhiiv, mis leiti hetiidi riigi pealinnast, Boghazköy'st 3. Hetiitide hieroglüüfid Esimesse gruppi kuuluvad dokumendid sisaldavad endis peamiselt kaubandusega seotud kirju, lepinguid, äritehinguid ning juriidilisi eeskirju. Esmapilgul ei pruugi need tunduda kuigi huvitavad, kuid tegelikult on need just ühed huvitavamad avastused, mis selgitavad paljuski religioosseid ning ajaloolisi vaatepunkte koos koha- ning isikunimedega
· Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele) · Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks
Parimaks näiteks selle ajastu kunstist peetakse reljeefi, mis kujutab Hammurapit jumala ees, mida tuntakse ka kuningas Hammurapi seadusesteeli nime all. Reljeef on tehtud basaldist u. 1760 a. eKr. Jumal ulatab kuningale maise võimu sümbolid, mis pidid tõestama kuningavõimu jumalikku päritolu. Kuningat kujutatakse peaaegu sama suurelt kui Jumalat. Jumalal on isegi veel rangem poos kui kuningal. Suure kultuuriväärtusega on ka tihedalt kiilkirjas välja toodud Hammurapi seadused, mis annavad meile teada, milline võimukord oli tol ajal Mesopotaamias. Seal leidub kuulsaid väljendeid nagu silm silma vastu ja teisi. Hammurapi Jumala ees/Kuningas Hammurapi seadusesteel (allikas: http://media.web.britannica.com/eb-media/89/82589-004-E3B2BDC0.jpg ) 1.3. Assüüria kultuur Kunsti õitseng algas kuningas Assurnasirpal II ajal IX sajandil eKr. Arhitektuuris oli juhtival kohal lossiehitus
Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest.
kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24. sajandi keskpaiku eKr, kuningas Lugalzagesi valitsemisajal, vallutas Lagashi, kuid siis langes Akadi võimu alla. Arheoloogilistel kaevamistel on Ummast leitud majandusliku sisuga, kiilkirjas dokumentide kogu (23.-21. sajand eKr) Kish, vanaaja linnriik Sumeris, Babüloni lähedal, mis on nüüdseks Tell el-Oheimir Iraagis. Tekkis 3. aastatuhande alguses eKr varasema asula kohale. Juhtis 28.-27. sajandil põhjapoolsete sumeri kogukondade liitu ning võitles 26.-24. sajandil Uruki, Uri ja Lagashiga hegemoonia pärast. 24. sajandi teisel poolel eKr hakkas Kish tähtsus kaotama. Assüüria linnad:
1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloni ülemvõimule. MARI RIIK Mesopotaamia loodeosas oli olnud arvestatav jõud juba III aastatuhandel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Mari kuningaloss on üks silmapaistvamaid losse Mesopotaamia ajaloos. Mari kuningas pidasid oma naabervalitsejatega kirjavahetust, see kõik on kiilkirjas tahvlitel. 1750.-ndatel purustas Hammurabi Mari linna, pani lossi põlema ning kiilkirjatahvlid konserveerusid. VANA-BABÜLOONIA RIIK 19.-17. SAJANDIL Assüüria ja Babüloonia olid etniliselt väga lähedased, räägiti akkadi keeles, samad jumalad. Nende vahel oli sageli küllalt terav poliitiline konkurents. See toimus eelkõige perioodidel, kus üks oli teisest üle. See Assüüria ja Babüloonia vastasseis iseloomustab suurt osa Mesopotaamia ajaloost.
· Kuninga ja ülikute paleed, mis olid piiratud müüriga. · Väljaspool müüri lihtrahvaelamud. e. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" f. Sumeri riikide häving: · Semiidi hõimud Mesopotaamia põhjaosas elanud juutide ja araablaste esivanemad. · Nende tugevaim kuningas Sargon I vallutas 2400 eKr sumerid ja rajas suure Akadi riigi.
Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest.
raske lõualuu põletik. Kõrged hügieeninõuded tänu religioonile vasknõud (igapäevane pesu), riiete igapäevane pesu. Toimunud ajuoperatsioonid. Meditsiinilised teadmised suuliselt isalt pojale. Arstid pidid vastutama oma tegude eest surmanuhtlus. Egiptus mõjutanud Kreeka ja Araabia meditsiini. *ravi ainult ülikutel ja rikastel. Sumerid Mesopotaamia alal. Kultuuridest vanim. 4-2 aasta tuhat. Meditsiin tekkis templite ümber. Teated kiilkirjas savitahvlitel. Retseptide kogum: 1) mähised (8 retsepti) 2) seespidine ravi (3 retsepti) 3)välispidine ravi (4 retsepti). Sumeri arstid kasutasid ravimtaimi: sinep, nulg, mänd, tüümian, ploomid, pirnid, viigipuumarjad, nafta, looduslik asfalt, sool, piim, kilpkonnad, meremao organid. *Tähelepanek: ei kasutatud loitse, mana. Babüloonlased Savitahvlid, lisanduvad jumalad. *Ea arstiteaduse soosija *Istar haigustest parandaja.
nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4. Uus-Babüloonia ajastu fantaasialoom (625 539 eKr) Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr
2000- 1100eKr Kreekas saab alguse esimene kõrgetasemeline tsivilistatsioon: Kreeta- Mükeene ajajärk. (Kreeta-Mükeene periood lõppes 1500eKr Thera saare tulemäe purskega, mis hävitas Kreeta kultuuri.) 1900eKr Heebrealaste ümberasumine Mesopotaamiast Palestiinasse. 1700eKr Asus osa heebrealasi- Iisraeli hõim ümber Egiptusesse. Hetiidid rajavad oma riigi Väike-Aasiasse. 1600eKr Hammurapi seadused-esimene seadustekogu, raiutud kivisse, koostatud kiilkirjas. Eesti pronksiaeg: Asva kultuur 1500-600eKr 1500eKr Egiptuses loobutakse püramiidide ehitamisest, vaaraod maetakse kuningate orgu. Vaarao Thutumosis III ajal egiptus saavutab oma välise võimsuse vallutades naaberalasid sealhulgas Palestiina. 1400eKr Foiniiklased võtavad kasutusele konsonant tähestiku (hiljem täiendavad kreeklased seda tähestikku vokaalidega ja saavad alfabeeti ehk tähestiku, mida naaberrahvad mugandasid
Nn: Törne arhiiv- kollektsioon genealoogilistest materjalidest; kaardikogu, Pitserite ja Pitsatite kollektsioon. 2. Arhiivinduse arengulugu ja tänapäevased rahvusvahelised organisatsioonid Vanade Idamaade arhiivid. Arhiiv kui ürikute kogu tekkis koos kirjaoskusega. Tollane arhiiv oli valitseja kantselei, tal oli ühisjooni ka raamatukoguga. Vanimad säilinud dokumendid on kiilkirjas savi- ja kivitahvlid, Egiptuses papüürusrullid. Algselt olid raamatukogud, muuseumid meie mõistes arhiivid- sisaldades maksude ja laenude inventuuride jne dokumente. Erisus tekkis hiljem, sõltus säilitatavatest objektidest. Vanimateks arhiivideks loetakse raidkirju e. epigraafilised arhiivid. Lagas vanemaid linnriike, kus oli hoone, mis sisaldas savitahvleid linnavalitsuse tegevuse kohta. Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn
Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde. Mesopotaamia. Vana-Pärsia kiilkiri (hiline faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel. 1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid lugema vana-pärsia ja akkadi keelt. Niinive (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m.a hävitati, aga õnneks olid need savitahvlid ja tulekahju küpsetas ära, st konserveeris nad. 19 saj keskel jõudis päevavalgele. Ehk kõigepealt masterdati lugemisoskus ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia. Väljakaevamised jätkusid
(Kõiv, M. 1994) Hunnid- Aasia päritoluga rändhõimud. http://www.eki.ee/) Sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud, kes elasid Põhja pool Hiinat laiuvates steppides. Hunnid rikkusid hiinlaste rahu röövides nende saaki, naisi ja lapsi. (Kõiv, M. 1994) HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis. Seadused on raiutud kiilkirjas 2,25 m kõrgusse basaltsambasse, see leiti 1901–1902 Susas ja seda säilitatakse Louvre'is. Tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Samba ülaosas on kujutatud Hammurapit, kellele annab seadustiku õiguse- ja päikesejumal Šamaš. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust.
ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni. 2 paraleelset arengut: esmalt õpiti Akkadi keelset (klassikalist) kiilkirja (räägiti Asüüria,Babüloonia keelt) murranguliseks sai mitmekeelne tekst Behistun'i tekst. Raidkiri Pärsiast Dareios I 520 a eKr., sai võimu,võitis kodusõja,ülistas oma võitu,oli kaljuseinalekirjutatud 3 keeles: Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii akkadi kui ka teisi keeli. Samal ajal saj.keskpaiku 40-50. a Asüürias kaevamised pealinnas Niineve,kaevasid kuninga lossi välja.Viimase suure kuninga Assurbanipali arhiivraamatukogu(lossis sees) sisaldas suurema osa Babüloonia kirjastuse.Põleng, konserveeris need kivitahvlid
Mesopotaamia tava kohaselt pidi kuningas oma valitsemise esimesel täisaastal kuulutama välja misarum-aktid, mis tühistas tema valitsemispiirkonnas võlasuhted. Kiilkiri sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a
annaabi.ee 
