50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Varmo Põder
Õppematerjali autor
kirjutamist, ülesannete lahendamist, pindalade arvutamist. Samuti oskasid sumerid üles kirjutada nii täis-kui ka murdarve. Teise programmi järgi õpetamine kujutas endast peamiselt III aastatuhande teise poole kirjandusteoste ümberkirjutamist ja päheõppimist. Selle perioodi kirjandus oli eriti rikas. Iidsete Sumeri linnade varemetest leitud tuhandete kirjandustahvlikeste ja nende tükkide hulgas on palju lapsekäega ümber kirjutatud koolikoopiaid. Sumeri kiri Sumeri kõige tähtsamaks saavutuseks peetakse kirja. Kõige vanem sumeri kiri esineb Uruki linna säilmetest välja kaevatud savitahvlitel ning pärineb umbes aastast 3400 eKr. Sumeri kirja kõige vanem kuju on iseloomult piktograafiline ehk piltkiri ning kirjamärgid sarnanevad miniatuursete piltidega. Siiski on mõnede märkide tähenduse ja kuju vahekord selgem kui teiste puhul, mis võib tähendada, et kõige vanematele
avaldust. Nii kuningas, kes kannab tüüpilist Babüloonia kuninglikku mütsi, kui preester, kes on tõstnud käe, et anda au, on kujutatud esiküljel koos identifitseerivate siltidega. Kiilkiri annab teada, et toiming leidis aset kuninga 20. valitsemisaastal ning ütleb, et leping oli suletud kuningliku pitseriga Babüloonias viie tähtsa ametniku juuresviibimisel. Tahvel on 17,5 cm kõrge, 10,6
püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa blokk peale tõstetud Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon
Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja
*Eusebios- kristlane.4 saj I poolel, pani kokku Maailma ajaloo kronoloogia, kus dateeris kõik ära.Aabrahamist alates. Idamaade, kreeka,rooma valitsejad tellisid. T'htsamaid sündmusi taheti kirja panna. Allikad mis on nähtavad :Pärsia kuningate raidkirjad, hieroglüüfid,kiilkirja tahvlid peidetud maapõues. Egiptus Barbarite sõjaretked(Napoleon) Egiptusesse, toodi kaasa. Rosette kivi(Ptolemaiose oma) 2 keeles, 3 kirjas hellenismi ajastu perioodil. Demotikos hilise Egiptuse rahva kiri. Kivil oli ka kreeka keel.1820 datel S.F.Champollion luges Rosette kivi teksti.Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud. Mesopotaamia Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri(hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus, (pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni
Hagiograafia pühakute elulood. Esiaeg Algas inimese tekkest, lõppes kirja tekkimisega (sumerid) ~3300-3500 eKr Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük
ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist neil karta polnud. Egiptuse surmajärgsusest on teada, et nende elu pidi edasi minema tavapärasel viisil ainult siis, kui matuserituaalid tehakse ehk kui surnukehad mumifitseeritakse. Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus on suhteliselt sama, mis kreeklastelgi. 18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater 1.Sonastada kiilkirja, lineaarkirja B, foikniikia ja kreeka tähestiku põhimõttelised erinevused. Kiilkiri on Mesopotaamiale iseloomulik ning oma nime saanud sellest, et margid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil ning on välja kujunenud piltkirjast Kreeka tähestik on loodud otseselt Foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid ise juurde mõelda
ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist neil karta polnud. Egiptuse surmajärgsusest on teada, et nende elu pidi edasi minema tavapärasel viisil ainult siis, kui matuserituaalid tehakse ehk kui surnukehad mumifitseeritakse. Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus on suhteliselt sama, mis kreeklastelgi. 18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater 1.Sonastada kiilkirja, lineaarkirja B, foikniikia ja kreeka tähestiku põhimõttelised erinevused. Kiilkiri on Mesopotaamiale iseloomulik ning oma nime saanud sellest, et margid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil ning on välja kujunenud piltkirjast Kreeka tähestik on loodud otseselt Foiniikia tähestiku põhjal. See koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaalid ise juurde mõelda
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid