Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kevad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marit, mesi, oodanud, pakane, aknast- Kui varblased vihma ajal lõbusalt säutsuvad, lõpeb sadu varsti. - Kui herilased on aktiivsed püsib ilus ilm. - Sääsed ja parmud muutuvad vihma ajal eriti kurjaks. - Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama. - Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike. - Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma. Pikema aja peale ennustati ilma ka selle järgi, missugune oli ilm mingil kalendrikuul: - Jaanuarikuu sula on nälja ema. - Kui jaanuaris pakane paugub ja sajud puuduvad, siis juulis põud kõrvetab. - Mida tuulevaiksem jaanuaris, seda kenam kevad. - Kui jaanuaris palju udu, siis kevad vesine. - Külm näärikuu toob kuiva sügise ja suve. - Kui näärikuul sula teeb, on küünlakuu külm. - Tormine ja sügava lumega näärikuu kuulutab ette vihmast suve. - Küünlakuu külm toob sooja suve. - Mida tuulisem veebruar, seda vaiksem märts ja aprill. - Kui veebruari lõpul tuiskab, siis tuleb varajane kevad. - Kust 1
Meil on homme rootsi tants, kahe siku sarvetants, Tsii, tsii! Rii, rii! Ära metsa mind vii! Kuusemetsas karutaat, haavametsas haldjataat. Tsuu, tsuu! Ruu, ruu! Jääme parem koju! Kodus kapis kanaroog, memmel magus munaroog. Karu-taat maiustamas Mäe taga avar aru, aru taga tume mets. Metsas elab vana karu, kõnnib vaikselt tätsa-täts. Talvel karu magab aga vaikses urkas lume all, suvel luusib mõminaga mesitaru lähedal. Mesi maitseb, mesi magus  seda vana karu teab. Tonksti! vastu taru tagus  täna maiustama peab. Sellessamas aias aga, sääl, kus väike pardihütt, luuras puhmastiku taga vana Toomas, kange kütt. Toomas nägi karu-saksa, tõstis püssi, andis tuld. Karu põgenes mis jaksas, nii et tuiskas aiamuld. Karu lamab kaugel salus suure laia kuuse all. Oi, kuis tagakäpal valus -- sääl ju haavlilaeng on tal. Sipelgapesa Kas sa käisid suvel vaikses männikus?
tulipunase päikese ! ja nutsin..... Kord hoidis teda mu parem käsi, oma elu esimest leina. kord tantsitas vasem. Ma ei osanud küsida,kosta Hüppasin, hõiskasin ega sõnadega kurta. ja olin valmis rataskaari lööma. Ma ei lasknud end lohutada. Ema ütles aknast: Ema lubas osta uue varju, "Ole ometi tasem, mis on veelgi kenam uut aga, uut ma ei tahtnud enam. Mina sain sellest luuletusest nii aru, et Betti Alver on ise see tüdruk siin luuletuses. Ta tahtis
Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps reageerib õpetaja korraldustele; saab kuuldust aru; jälgib tähelapanelikult õpetaja kõnet; *Keelelised: aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu (AUTO, RONG, BUSS, LENNUK, LAEV, SÕIDAB). Kasutatud õppevahendid: mängurong, pildid „Sõidukid“, mänguasi „Päike“, karp Õ: Vaadake ümber, kus on kevade päike? Otsige päikest meie ruumis. Lapsed hakkavad otsima. Näitavad pildi peale ja aknast välja. Lõpuks nad leiavad pehme mänguasi (päike) mis „istub“ mängurongi peal. Õ:Mida päike teeb? L: Sõidab. Õ: Millega ta sõidab? Mis see on? L: See on rong. Ö: Vaatame, millega veel inimesed sõidavad. Õpetaja näitab karbikest ja küsib: Mis see on? L:Karbike. Õpetaja näitab erinevaid sõidukite pilte. Õ: Kas see on rong? L:jah. Õ:Mis värvi on rong? L:punane. Õ: Mis see on? L: Buss. Niimoodi toimub kõikide piltidega
" Poiss noogutas ja lippas edasi, kuni kadus küüni nurga taha. Kell oli löömas südapäevatunde ja väljas oli palav. Aiaste talu hoovis ei liikunud ühtegi hingelist, isegi Madise koer Murjam, kes tavaliselt igavusest kas või kärbseid püüdis, lebas seekord kuuri varjus, keel pikalt suust väljas ning silmad laisalt pilukil. Kuid siis ajas ta järsku pea püsi, kuulatas korra ja hakkas haukuma. Jaan vaatas haukumise peale katusekorruse aknast välja ja sõnas eidele: ,,Ei tea mis sellel hullul hakkas?" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva kruusatee peal üles tohutu tolmupilve. Jaan vaatas ükskõikselt autot ja pöördus tuppa tagasi ning sõnas eidele: ,,Mingi hull rallib jälle külatee peal, loodan et sõidab surnuks ennast. Hirmutab mu lehmi niivisi." ,,Need noored rallivad senikaua kuini istuvad oma massinatega kusagil kraavis ja
Jaan Kaplinski Koostanud : Raili Mitt Liisi Iling Agnes Rääk Maris Paumets Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965)
jahtunud kohvi. Ann voldib salvrätti kord ühtpidi, kord teistpidi. Felix avab järgemööda suhkrupakikesi. Kui inimesed kõrval lauast lahkuvad, tunneb Felix end lõpuks veidi vabamalt. 27 FELIX Oled sa õnnelik? ANN Mina? FELIX Jah. Oled sa nüüd õnnelik? ANN Felix, ma... FELIX Vasta lihtsalt. ANN Õnnelikum. Felix vaatab aknast välja. ANN Ja sina? Endiselt pahane? Felix võtab esimese lonksu kohvi. Kohv mõjub kangena. See on täiesti normaalne. Tavaline reaktsioon. Felix valab avatud suhkrupakkide sisu kohvitassi. Segab. Aga see läheb üle... Lahustub ära. Ann joob nüüd niisamuti oma ära jahtunud kohvi. See on ilmselgelt liiga kange tema jaoks. ANN/FELIX Piima. FELIX Sa pead piima peale panema. ANN Jah, just piima.
Kevad tuleb Tärkab kevad Kevad jällegi on käes, Kevad tasa koputab pakatavad täies väes, Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumes
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / palja metsade, / tules nutvate..."
Otseülekanne Ida-Virumaalt Oleme jõudnud täna Ida-Virumaale. Oleme siin juba varemgi käinud, kuid kordamine on tarkuse ema. Kohe hakkame sisenema kaevandusse, mis asub maa all. Selga sain just endale puhta kaevuri kiivri ja mantli, sellistega tegid vanasti kõik kaevurid rasket tööd. Tööd me täna tegema ei hakka, kuid vaatame, kuidas see kõik käis ja millised tingimused olid kaevuritel. Siseneme esimesse käiku, need käigud kuhu meid lubatakse on kõik turvalised ja puhtad. Algus tundub olevat väga lootustandev ja põnev. Kohe alguses lubatakse juba maa all rongisõitu. Kõik ootavad seda väga, mõned meist tahavad küll siit ära minna, kuid pole hullu. Giid tundub olevat väga lahe sell, seda rääkis ka meie keemia õpetaja. Vaikselt hakkame lõpetama maaalust ringkäiku, jäänud on vaid kõige viimane ja kõige lõbusam osa. Me veel ei tea, mis meid täpselt ees ootab, kuid oleme väga põnevil. Ongi käes aeg, kui meid lastakse rongi peal
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus  Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest  oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved  Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid  ma hingede üksindusängist tervitan teid. Sügise laul
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
,,Läänerindel muutuseta" FOTOROMAAN Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki Muutke teksti laade loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu Teine tase üks mees piirkonna Kolmas tase komandatuuri marssis ja Neljas tase oma nimed vabatahtlikena kirja pani. Viies tase Siin lamab meie sõjakaaslane Kemmerich, Muutke teksti laade kes hiljuti veel meiega hobuseliha küpsetas ja Teine tase mürsulehtris kükitas; ta on Kolmas tase veel meie kaaslane, ega Neljas tase ole ka enam: ta kehastus on muutunud ähmas
'' See loss oi üsnagi väike. Ma astusin edasi ja tuled läksid põlema. Koht sarnanes natuke muuseumiga. Igasugu graveeringuid oli seina peal ja mingi klassikaline muusika töötas. Ma läksin trepist alla ja see oligi kõik. Mitte midagi rohkem ei olnud välja arvatud mingi kuppli sarnane asi toa keskel. See sarnanes kuidagi allveelaevaga. Seal sees oli üks kang, raadio ja istekohad ning väike aken ukse juures. Läksin sisse ja tõmbasin kangist. Uksed sulgusid ja kõik hakkas liikuma. Aknast välja vaadatas oli näha, et ma suundun vee alla. Paari sekundi pärast tuli akna ette üks ekraan mis hakkas rääkima. ''Mina olen Andreas Raik ja ma olen siin, et teilt küsida ühe küsimuse. Kas inimene pole õigustatud omada mida ta on teeninud. Ei, ütleb mees Washingtonis. See kuulub vaestele. Ei ütleb mees Vatikanis. See kuulub jumalale. Ei ütleb mees Moskvas. See kuulub kõigele. Mina hülgasin need vastused. Selle asemel valisin ma midagi muud. Ma valisin võimatu
Kallid õed ja vennad, kas teie olete midagi tüdruku värtnast kuulnud? Õunapuud: (kõigutavad pead,kooris) Ei, õeke, ei ole kuulnud. Ta võib küsida lumeeide käest, ehk tema saab aidata. Ta elab seal künka taga. See pole kaugel. (üks õunapuu näitab oksaga künka poole) Võõrastütar: (hõikab lootusrikkalt) Aitäh teile! (kummardab nende ees ja läheb edasi). Künka taga leiab võõrastütar majakese. Aknast vaatab välja suurte hammastega eit. Tüdruk paneb hirmust silmad kinni ja ootab, mis edasi saab. Kui eit tema juurde tuleb, avab ta oma silmad. Eit:(tuleb majast välja, hellitavalt) Ära karda, lapsuke! Mida sa siin teed? Võõrastütar: (arglikult) Ma otsin oma kadunud värtnat. See kukkus kaevu ja ma tulin küsima, kas Teie olete seda näinud? Ema saab kurjaks kui ma õigel ajal koju ei jõua. Eit: Ei, mina sinu värtnat ei ole kusagil näinud. Aga ma näen, et sa oled hea laps
Läänerindel muutuseta ehk lugu kadunud põlvkonnast Remarque ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kadunud oli see põlvkond igas mõttes. Miljonid inimesed nende kõrvalt langenud, tühjad ühiskonnad ootasid pärast sõda ees. Terved noored mehed saadeti võidukasse sõtta ning tulemus raputas inimkonna mõistuse alustalasid. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane pidi läbi elama, kui tema kõrval langesid kõik tema klassivendadest vabatahtl
Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle käes. Päike paistab ja jää sulab. Lapsed jooksevad hüppavad ja mängivad õues. Ära tee sündsusetut nalja. Rein ja Kaarel kes olid vennad, sõitsid kord rongiga. Noorem vend Rein vaatas tihti aknast välja ja imestas kuidas puud ja telefonipostid mööda kihutasid. Vanem vend hoiatas nooremat et see aknast välja ei vaataks sest muidu kaob müts ära. Rein vahtis aga ikka ja pistis pea läbi lahtise akna välja. Kaarel tahtis teda hirmutada tõmbas tal mütsi peast peitis selle selja taha ja hüüdis: "Müts läks!" Rein hakkas nutma sest ema oli talle selle alles eile ostnud. Kaarel lohutas nooremat venda: "Pole viga pigista silmad kinni ma vilistan sulle mütsi jälle tagasi
tuul puhub alati kõrgema rõhualalt madalamale kuni tasakaalustatakse. K->M Õhumassid ekvatoriaalne-ekvaatori läheduses, temp kõrge, niiske, eestis pole. Troopiline mereline- 30-40 laiuskraadid ookeaniline, niisked, eestis suvel. Troopiline mandiline- maismaal, kuivad, eestis pole. Parasvöötme mereline- 60laiustel, niiske, sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt,
Viimaks mõistab ta ka, et tegi Mari suhtes vea. 7. Nimeta erinevaid põhjusi, miks Tõnu jooma hakkas. Kui ta mõistis, et Marile ta tegi siiski liiga ja tal Mari vastu tunded tekkisid. 8. Millal hakkab Tõnu suhtuma Marisse kui naisesse, mitte kolmandasse lapsesse? Kui Mari läheb linna nii-öelda lepingut täitma, siis Tõnu saab aru, et tal on siiski Mari vastu tunded ja ta ei taha, et ta läheks. Ta ei tahtnud, et Mari läheks ka mõisniku juurde. 9. Mis seob Marit ja seppa? Neil on omavahel mingi tõmme ja säde. Justkui oleksid armunud, aga kindlasti oli takistuseks see, et Mari oli Tõnuga abielus. 10. Külarahva suhtumine Marisse? Tehti tema kulul nalja ja see ei jäänud märkamata ka teistele, et ta sepa juures aeg-ajalt käis juttu rääkimas. Kombed olid sel ajal teised. 11. Kuidas Tõnu sureb? Tõnu sõidab, hobuserakmega, purjus peaga, baarist koju. Ta tee peal mõtleb
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varam
tamine  elamu läheduses on halb enne, kuulutades enamasti ette inimese või looma surma. Tihased on viiuldajad, soojadel märtsipäevadel aina saetakse. Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,triÂtriÂrii", ,,sidÂsiÂbee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni- vad osavasti okstel, ripuvad kas või pea alaspidi. Iga põõsas ja puu uuritakse läbi -- äkki on kusagil mõni putukas peidus
Ja kui hommik on käes, kui inimene ärkab, jätab maha oma varju, unustab ta, tõukab kõige sügavamasse hingesoppi, et keegi seda ei näeks ning endalgi poleks tunda. Kui jällegi saabub öö, kui inimene unustab end (joob purju või midagi muud), saab ta vari ta jällegi kätte ning vallutab enese, näiliselt hea inimese, kellest ei võiks kunagi arvata midagi halba. Jah, igal inimesel on pahem pool-pahupool, sellest ongi Andres Ehini luuletus "Vari". Aknast sissevaatava kuuse laul Üha vaatan ma seda maja, seal lauad ja toolid ja voodid. Seal elavad inimesed, nad lähevad tööle ja poodi. Mõned lähevad, päikene kannul, tulles jooksevad vastu kuud. Mõed laulavad laua ääres, teised vaikivad, toitu täis suud. Mõned vaikivad viimaks sootuks, puises kastis nad viiakse ära. Koju tuuakse väikene uus, kes kätkis karjub ja rusikaid järab.
"Spoon Riveri antoloogia". epiteet  lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Näiteks: sinkjas taevas, rõhuv vaikus. fraseologism  mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga  vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja  katkiste riietega inimene). haiku  jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied  kevad, kägu  suvi, krüsanteemid  sügis, härmatis  talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890Â1946) 1930. aastal.
tuleb õde tabletitooside ja purgikestega. Tekib piinlik moment uriiniproovijutuga. Kui see siiski möödub, meenub Iisile ema ütlemine, et on kahte sorti inimesi: ühed oskavad välja ilmuda just siis kui neid vaja on, teiste juuresolek tekitab aga suurt tüli ja ebameeldivusi. Iisi arvates on isa ja Robert just sellised, kes tulevad õigel ajal. Katrin sõidutab Iisi taksoga koju, kui saadakse teada, et ta võib järgmisel päeval haiglast väljuda. Seda on tüdruk nii kartnud kui ka oodanud, sest pärast mürgitamiselugu tuleb vabandada. Siiski ei kutsu ta naist tuppa, sest ei usu, et talle meeldiks Pedro ,,kunsti näitus". Tuppa astudes on ta aga pahviks löödud, kui kõik täiesti puhas on. Robert, kellele Iisi võtmed andnud oli, on korteri korda teinud. Katrin on imestunud, kui kuuleb varesepojast, kuid kohe tuleb Iisi juurde naabritädi, kes kiidab tüdruku välimust ja teatab, et on märganud ühe poissi korteris käimas.
Ain sai hea tunnistuse. Tal läks kõik aeg hästi kuni talle meenus Eestimaa ja vend Peet ja tal hakkas järsku häbi sest ta ei olnud hoolitsenud iialgi oma venna Peedi eest ja ei õpetanud talle mingit teadust ja nüüd ta kirjutas talle pika kirja vabanduseks. Vastus ei jäänud kaua tulemata. Enam kui 10 aastat oli ju mööda veerenud. Saadikki oli kodupinnalt lahkunud. Kaua oli juba Peet venna käest kirju oodanud ja kui need ometi kohale jõudsid magas Peet juba nädalate kaupa jõekaldal vaikse kalmu all viimast und. Pisarad, valusamad kui ta enne iialgi nutnud tungisid Aini silmist ja nüüd alles jõudis talle kõik kohale, et enne mis ta kõik armsaks oli pidanud oli ta nüüd laotanud. Peale Peedi surma läksid veel aastakümned mööda, ikka veel viibis Ennosaare Ain tsaaride linnas ja oli seal aastate jooksul koguni tuttavaks saanud. Aini nägu
Miks inimesed punastavad??? Marit Moorits 12b Punane on imekena värv. See on armastuse, kire, soojuse ja läheduse värv. Aga on olukordi, kus oleme valmis maailma sekundpealt must-valgeks muutma. Sest punane võib ka ka väga koormav olla. Alati, kui seda kõige vähem oodata oskame, lööb see välja. keset tähtsat ärikohtumist, toidupoe kassa või esimesel kohtingul- see võib juhtuda kõikjal, et ühel hetkel täiesti ootamatult kõrvad hõõguma hakkavad või kogu nägu punaseks värvub.
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916  1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poistele seda, mida sõj
/ ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (Marie Under) Kevadet armastas ka Visnapuu samuti, kuigi ei oodanud seda aastaaega nii tuliselt kui nais poeet. Underi luuletused on kerglaslikumad ja lapselikult armsamad. Visnapuu luuletus ,,Kevad" räägib sellest, kuidas kevad lõpuks Eestimaa kohale hiilis. Imelikult astub alla Kevad kellukesi tilistades, Paneb aralt maale ühe talla, Teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, Ikka õhus üks ja siis teine maas, Järgi vilistab ja õitseb aas, Hakkab kõikjal särama ja sumisema.
Vanaemad on kõiketeadjad. Neile meeldib palju jutustada ja nad oskavad inimest terveks ravida isegi ilma imerohtudeta. Nad suudavad alati enda elust tundide viisi rääkida. Ja seda kõike veel nii põneval moel, nagu loeks põnevat raamatut, mida käest panna ei saa. Alati on vanaema juurde minna hea, isegi kui olen täielikult haigeks jäänud. 26.09.2013 27.09.13 Kevad ongi juba käes. Puud jäävad iga päevaga järjest hõredamaks. Lehed langevad tasahaaval ja varsti ongi käre ja pakane talv käes. Mingil määral juba ootan talve. Siis on jõulud ja aastavahetus. Käes on see kaua oodatud reede, aga mina otsustasin täna siiski perekonna kasuks. Veel mõni kuu tagasi ei oleks tulnud mõttessegi, et hakata noorema vennaga lauamänge mängima. Õpin perekonnaga aega hindama. See polegi nii igav, kui arvasin. Mängides saame teadmisi juurde ja mis veelgi parem, see on lõbus! 28.09.2013 Kooli vahetusega on elu nii keeruliseks paisanud, et hetkel peale õppimise
Andres ja Pearu lähevad kõvasti tülli peale seda, kui Pearu naine põgeneb suure tüli ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas. Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia. Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga. Andres saab ainult jalga haavata ja Juss põgeneb metsa. Ta läheb sauna juures kuuse juurde ja poob end üles. Kõik on sokeeritud. Mari jääbki perre elama. Ta tahab esialgu küll lahkuda ja puikleb vastu kuid hakkab Andresega varsti magama. Ta jääb varsti Andresest rasedaks ja nad lasevad end laulatada. Andresel ja Pearul uus tüli
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!!
Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Karjakasvatuse eesmärgiks oli eelkõige tööloomade saamine. Töö- ning veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid. Veiste kõrval kasvatati sigu ja lambaid, vähem kodulinde. Karjast saadi liha ja piima ning nahka ja villa. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Sõna mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Eesti sisevete kalastus on niisama vana kui siinne inimasustuski. Merekalastusest saab rääkida alates 13. sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele.
annaabi.ee 
