PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise
Kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid elusorganismides Organismid vajavad elutegevuseks kehaomaseid orgaanilisi aineid. Jagunedes kas autotroofideks, heterotroofideks või miksotroofideks oleneb kas organism suudab sünteesida orgaanilisi aineid ise väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, peab lõhustuma teisi orgaanilisi aineid, või suudab teha mõlemat vastavalt keskkonnatingimustele. Kogu sünteesi- ja lagundamisprotsesse kokku nimetatakse metabolismiks. Olles inimesed, ning heterotroofid, on meil vaja väliskeskkonnast lähteaineteks teisi orgaanilisi aineid omandada. Kui taimed (autotroofid) suudavad aineid sünteesida valgusenergia abil, siis meil on selleks vaja kehasiseseid ensüüme, mis töötavad biokatalüsaatoritena. Et lähteainetest tekiks vajalikud orgaanilised ained, ja et neid
pindu. Maalritööd pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeedi, tekstiili jne. mõõtmine ja kleepimine. Maalrite tööülesanne on anda pindadele puhas, meeliköitev ja värske ilme. Kui tegemist on remonttöödega, tuleb eelnevalt vana värv või kattematerjal hoolikalt eemaldada. Värvid või kattematerjalid tuleb valida vastavalt keskkonnatingimustele. Plaatimistööd pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine ja paigaldamine. Isikuomadused: Viimistleja elukutse eeldab ehitusalaseid teadmisi ja ehituskorralduse tundmist, eesti keele oskust ja erialaseid oskusi. Vajalikud on teadmised töötervishoiust ja tööhügieenist, tuleohutusest ja tulekustutusvahenditest, elektriohutusest, jäätmekäitlusest ja keskkonnaohutusest ning oskus anda esmaabi
totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). · Kloonloomadel on tihti arenguhäireid, südamedefekte ja nende immuunsüsteem ei tööta korralikult . Kokkuvõte · Geenitehnoloogias kloonimise kasutuselevõtt maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. Kasutatud kirjandus · Rakuteooriast kloonimiseni. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html · Kloonimine, see polegi imelihtne. http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php · Lõpetage kloonimine. · http://www.usk.ee/kloonimine/ · Kloonimisraskused. http://www.usk
Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid Kui päris viirusorganismi tungib on antikehad juba olemas mis hakkavad organismi kaitsma. Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota) BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha, haemophilus influenzae) BAKTERITE MITMEKESISUS: Eeltuumsed ainuraksed organismid, väga väikesed ja eri kujuga, neid on kõikjal, üks liik on kohastunud kindlatele keskkonnatingimustele. Inimese kehas on 10 astmel 12 rakku, bakterirakke on 10x rohkem. PALJUNEMINE: bakterid poolduvad mittesugulilsel teel, tekib kaks ühesugust tütarrakku, väga kiire paljunemine kui on soodsad tingimused, kasvufaasid: lähtefaas, eksponentsiaalne faas, statsionaarne faas, surma faas. Bakterid võivad kiiresti muutuda 4 omaduse tõttu: võivad keskkonnast omastada DNAd ja liita selle enda genoomiga Bakteriofaagid võivad bakteritesse DNAd viia
meetodi. Näiteks, kui talunik kasvatab mõnda kultuuri, millele tavaliselt kulub palju ressursse, siis üldiselt hakatakse aretama uut sorti, mille kasvatamine oleks võimalikult säästlik ning lihtne. Mõningal juhul võib see kaasa tuua toote kvaliteedi langust, kuid üldiselt kriisiolukorras kasvab just odavate toote tarbitavus. Põllumajanduslikust vaatenurgast oleks kriisiolukorras tasuv kasvatada GMO taimi, mis on üldiselt vastupidavad keskkonnatingimustele, aga on pikas perspektiivis kahjulikud inimese tervisele. Olulist rolli mängib ka reklaam, kui seda osatakse teha, siis on lihtsam oma toodangut müüa. GMO kultuuri puhul on reklaam juba iseeneslik, sest meedias käsitletakse seda palju. Reklaam on üldiselt positiivne või negatiivne, selle määrab meedia. Näiteks GMO-de puhul kasutatakse meedias negatiivset alatooni, mille puhul võib eeldada, et toodang väheneb. Aga
Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
kuhu vaja NAD on ATP kõrval teiseks tähtsaimaks energiakandjaks. Energiakandjateks on rakus ka kõik teised nukleotiidid, samuti membraanpotentsiaal Madalamolekulaarsete ainete metabolismi teine ülesanne on toota monomeere. Tsütoskelett on eukarüootsetes rakkudes nii toestussüsteemiks kui ka transpordivõrguks "postimaanteede" võrguks Üheks tähtsamaks, prokarüootide jaoks ehk kõige tähtsamaks, protsessiks on rakutsükli koordineeritud ja keskkonnatingimustele vastava kiirusega realiseerimine. Selleks on vaja kooskõlastatult replitseerida DNA, kopeerida kõik ülejäänud polümeerid ning tagada raku jagunemine.
kuhu vaja NAD on ATP kõrval teiseks tähtsaimaks energiakandjaks. Energiakandjateks on rakus ka kõik teised nukleotiidid, samuti membraanpotentsiaal Madalamolekulaarsete ainete metabolismi teine ülesanne on toota monomeere. Tsütoskelett on eukarüootsetes rakkudes nii toestussüsteemiks kui ka transpordivõrguks "postimaanteede" võrguks Üheks tähtsamaks, prokarüootide jaoks ehk kõige tähtsamaks, protsessiks on rakutsükli koordineeritud ja keskkonnatingimustele vastava kiirusega realiseerimine. Selleks on vaja kooskõlastatult replitseerida DNA, kopeerida kõik ülejäänud polümeerid ning tagada raku jagunemine.
(nt viljastumine kaks geenikomplekti saavad kokku) 19. suunav valik uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile uute tunnustega isendid. Kujunevad uued ja täiustuvad vanad kohastumused. (nt veeimetajatel voolujoonelise kehakuju tekkimine) 20. suguline valik sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. (nt isase paabulinnu saba) 21. kohanemine elu jooksul toimuv reageerimine keskkonnatingimustele. (nt. kassi rasvakihi tekkimine talve saabudes) 22. hoiatusvärvus värvus, mis annab märku, et isend on ohtlik. (nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid-
7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse (lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise tulemusena tekivad organismidel kohastumused (ujunahkade areng kahepaiksetel), kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on kohanemus (erütrotsüütide arvu suurenemine nn Alpi majakeses) 11) Kohastumused on suhtelise iseloomuga, näited – kohastumused ei ole täiuslikud st ühtedes tingimustes osutub kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes kahjulikuks (kaelkirjaku pikk kael)
lehed ning ka õied ja tuultolmlejad viljad. seemnetega. ELUSOLENDID: koosnevad rakkudest ( ainuraksed, hulkraksed); paljunevad (suguliselt, mittesuguliselt) ; kasvavad ja arenevad (moondega, otseselt); neis toimub ainevahetus ( toitumine hingamine jne...., jääkide eritamine) :: elus olendid reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad 1.Elusorganismide iseloomulikud tunnused (9 skeem) Koosneb rakkudest, paljunevad, kasvavad ja arenevad, neis toimub ainevahetus ja nad reageerivad keskkonnatingimustele ja muutuvad. 2.Eluavaldused (16-35). Nimeta need (vt pealkirju). Leia iga eluavalduse juurde, miks see on vajalik. Kõik elusolendid on rakulise ehitusega-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud. Inimene on hulkrakne organism-rakus täidavad teatuid ülesandeid, mis on eluks vajalikud. Inimese
· Võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmed palju väiksemad. · Bakterid paljunevad pooldudes. · Bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemaolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas. · Ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. · Eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise. · Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. Mügarbakterid rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Nimetus tuleneb sellest, et nad moodustavad taimejuurtel palja silmaga nähtavaid mügaraid. Nad elavad liblikaõieliste taimede ja
vastupidised Eesti aastaaegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. Kariloomade kasvatamine on suurim põllumajanduslik sektor LAV-is oma 13,8 miljoni pealise veisekarjaga ning 28,8 miljoni lambaga. Karjakasvatajad keskenduvad selliste tõugude aretamisele, mis on vastupidavad mitmekesisele kliimale ja halbadele keskkonnatingimustele. LAV on viie suurima avokaadode, greipide, mandariinide, ploomide, pirnide, viinamarjade ja jaanalindude toodete eksportija seas. Taimekasvatus moodustab 8% riigi koguekspordist. Suurimad ekspordiartiklid on vein, tsitrusviljad, suhkur, viinamarjad, mais, mida seal tuntakse Mart Mägi mieliesi nime all ning sellest valmistatakse väga paljusid tooteid, sh isegi krõpse, vill,
ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Nimeta heterotroofe Inimene, loomad, seened, enamus bakterid Milliseid organisme nim miksotroofideks?Segaainevahetustüüpi omav organism, kes käitub vastavalt keskkonnatingimustele: valguse käes autotroof, pimedas heterotroof. Silmviburlane, ümarleheline huulhein, harilik võipätakas Mis on metabolism?ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Kuidas võib jaotada metabolismi?Assimilatsioon, dissimilatsioon Mis on dissimilatsioon?Lagundamine, üks ainevahetuse osadest. Energia vabaneb ja tekivad jääkained (vesi, süsihappegaas).
raku. Bakterite tsütoplasma on liikumatu. Bakterite ehitustüübid : 1) kerakujulised kerabakterid ehk kokid 2) pulkjad bakterid e batsillid 3) spiraalsed 4) keerdunud e keeritsbakterid 5) jätketega 6) koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) 7) niitjad Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal, selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) kiire paljunemine. c) erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1. autotroofid - sünteesivad ise lähteainetest toitaineid, kasutades kas valgusenergiat või keemilist energiat. a) fotosünteesivad bakterid (väälibakterid, sinikud e. tsüaanobakterid. eineb taimne fotosüntees-eraldub hapnik). b) kemosünteesijad (vesinikbakterid). 2. heterotroofid - vajavad orgaanilisi aineid valmiskujul, et sünteesida raku ehituseks vajalikke orgaanilisi aineid.
...................................... 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 4 2 Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös uurin hallitusseente omadusi, arengut ja seda soodustavaid keskkonnategureid ning hallitusseente rolli inimese elus. Kõige enam pööran tähelepanu hallituse arenguks vajalikele keskkonnatingimustele ja viin läbi ka sellekohase katse. Antud teema sai valitud tänu koolis läbiviidud katsele, kus pidime jälgime hallituse arengut erinevate niiskuskogustega katseklaasides. Teema on kasulik sellepärast, et saada aru miks ja millal lähevad kodus toiduained hallitama (näiteks sai ja leib) ning kuidas seda teinekord ära hoida. Uuringu viisime läbi katsemeetodil, kus vaatlesime katse tulemusi iga kindla aja tagant. Vaatlesime katset 17.09.2012-26.09
Vastus: GM baktereid kasutamis keskkonna puhastamisel ei lubata, kuna ei teata, kuidas edasi käituvad. 20. GM-toit. Millal peab GM-toit olema märgistatud? Vastus: Toit, mille toormeks on kasutatud GM-organisme. EL-peab olema märgistatud, kui sisaldab 1% voi enam GM organisme. Ei pea olema märgistatud, kui ei sisalda GM organismi osi, vaid on GM organismi produkt (nt rapsiõli, rakke ei ole sees) 21. GM-toidu poolt ja vastu. Vastus: Poolt: rohkem toitu, vastupanuvõimelisemad keskkonnatingimustele. Vähendavad mürkide kasutamist Vastu: võimalikud allergilised reaktsioonid, võimalikud keskkonnaohud (pole piisavalt uuritud), rohkem mürgijääke (arendavad ise mürke + putukad muutuvad vastupanuvõimelisemaks)
üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks üleelamiseks spoore. muutumist. Pelliikuli asemel Spoorid on vastupidavad katab tsüsti tihe kest. äärmuslikele Tsüstina on algloomad palju keskkonnatingimustele. väiksemad, sest nad Spoorid aitavad neil ühest sisaldavad tunduvalt vähem kohast teise liikuda tuule ja vett. Selliselt suudavad nad vee abil. üle elada neile ebasoodsa aja. Amööbi ja silmviburlase võrdlus
Settimine on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur. Spetsialistid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid. Suktessioon e. koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada. Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju,
2003 Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti kloonida on keeruline, sest tema munarakk kipub jagunema juba enne uue tuuma siirdamist. 2005 Lõuna-Korea teadlane Woo Suk Hwang teatab esimese koera kloonimisest"(Lõhmus 2008) KOKKUVÕTE Kloonimine on aidanud lahendada suuri probleeme põllumajanduses, samas on tekitanud poleemikat loomorganismide kloonimisel. Kloonitud taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanuvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. 9 Arvan, et loomi pole mõtet kloonida, ka mitte inimesi, kuna see võib endaga kaasa tuua erinevaid probleeme, näiteks massiliste teisikute karja, kes niikuinii kaua ei ela. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kahju, M. www.kahju.pri.ee/kg29d/bioloogia_12/rakendusbioloogia
Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine (-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); kvaliteedikontroll (-10%) Variant 18, Joonis 5 - plaadid Tegemist on vastak, ehk T-liitega. Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks on nurkliide. Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik 1· Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus 2· Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele 3· Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus 4· Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises 5· Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele 6· Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus 7· Keevitaja kvalifikatsioon Võrreldav Gaaskeevitus Punktkontakt keevitus aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid
saadavatest anorgaanilistest ainetest. - Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat (fotosüntees). - Kemosünteesijad kasutavad keemilist energiat. · Heterotroof - Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. - Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · Miksotroof Segaainevahetustüüp- vastavalt keskkonnatingimustele: valguse käes autotroofne või heterotroofne ainevahetustüüp. Näiteks: roheline silmviburlane. · Assimilatsioon - Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. - Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. - Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat - Näiteks: fotosüntees, DNA süntees · Dissimilatsioon - Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. - Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil
Puidu vead ja kahjustused · Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimuse. · Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees). · Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. · Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid) keemilisi vahendeid. · Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine
Juurdekasv Niiskus Kuuse ja männi sünökoloogilised amplituudid Juurdekasv Niiskus Mõisted · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss Mõisted · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid
elavatel liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel; Commoneri "seadused" (aforismidena sõnastatud ökoloogia põhimõtted) : 1.kõik on omavahel (biosfääris) seoses / kõik on kõigega seotud 2.kõik peab kuhugi minema / sattuma 3.midagi ei saa võtta kaotuseta / kunagi ei saa tasuta lõunat 4.loodus teab paremini (st. looduse lahendused on parimad); Thienemanni reegel : liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikud elujärgud ja fenofaasid *kõik- või mittemidagi seadus : neuroni aktsioonipotentsiaal on alati max amplituudiga ( seoses närvikoe talitlusega) Ülesanded : 1.Too eespool loetletud ökoloogia seaduste / reeglite kohta vähemalt üks näide. 2.Millised keemia ja füüsika üldised seaduspärasused sobiksid siia loetellu? Lisa selgitused ja too loodusega seotud näited. 3.Koosta mõistekaart vähemalt
3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel. Paljunemine: 1)Bakterid paljunevad põhilised pooldumisega (rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku), aga esineb ka teisi võimalusi. 2)NB! Bakterid ei paljune suguliselt. MUU: 1)Spoorid - erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele. 2)Seest on bakterirakk täidetud LIIKUMATU tsütoplasmaga milles paiknevad ribosoomid. 3. Viirused (+JOONIS õ.lk.18) Ehitus: Viirused on erineva suuruse ja kujuga. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. Pärilikkusaine moodustab geene. Viiruste geenid mõjutavad peremeesrakku ja määravad uute viiruste moodustumise. Omadused: 1)Sarnanevad elusorganismidega: a)Võime muutuda ning aja jooksul areneda. b)Pärilikkusaine olemasolu,
PET märgistusega plast on tavaliselt taaskasutatav! 28. joonis 29. Polüpropüleen (PP) on termoplastiline polümeer. Polüpropüleen kilekotid on väga hea läbipaistvusega. Kasutatakse enamasti toodete jaemüügi pakendiks (nt kommid, kingitused, martsipan jne). 30. PP on tavaliselt tugev ja paindlik, eriti kui polümeriseeritud koos eteeniga. Polüpropüleeni on võimalik toota läbipaistva ja värvilisena. Polüpropüleenil on hea vastupidavus keskkonnatingimustele. Vastupidav õlile ning rasvadele. Polüpropüleen on sulamistemperatuur on u. 160 kraadi (kõrgem kui PE-l), kuid ei kannata temperatuuri alla 0 kraadi. 31. Kasutamine Kasutatakse paljudes rakendustes, Pakendamine, kilekotid, ämbrid, kausid. Enamik margariinitopse on tehtud PP-st. Tekstiil (nt köied, termiline aluspesu ja vaibad). Kirjatarbed, plast- ja korduvkasutatavad mahutid, laboriseadmed. Kõlarid, autotööstuse komponentid.
Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkus kolmeks: 1Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. (Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral.) 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 106 - 109
Tugiressursid (keystone resources) – Liikide eluks hädatarvilikud elupaiga struktuurielemendid jt. koosluse liigilist koosseisu oma koguse või ulatuse kohta ebaproportsionaalselt tugevasti mõjutavad kriitilised ressursid (nt. joogikohad, surnud puude seisvad tüved, puuõõnsused). Ökosüsteemi terviklikkus (ecosstem integrity, ecological integrity) – Ökosüsteemi seisundi looduslikkus, vastavus piirkonnale iseloomulikele ja inimmõjust puutumata keskkonnatingimustele, funktsionaalsus ning ökoloogiliste suhete loomulikkus. Ökosüsteemi elurikkuse, struktuuri ja toimimise dünaamiline ajalis-ruumiline tasakaal. Keskkonnaökonoomika (environmental economics) – Keskkonnaprobleemidega tegelev majandusteaduse haru, mis uurib ökosüsteemide ja majandussüsteemide omavahelisi seoseid kõige laiemas mõttes. Keskkonnaökonoomika uurimisvaldkondadeks on peamiselt keskkonnafunktsioonide väärtustamine majandusarvestuses, looduskasutuse ja seda
Päevavalgele tuleb üha uusi nüansse, mida ennem ei oldud suutelised tähele panema. Ka kloonimisteadlased ise hakkavad asjasse üha skeptilisemalt suhtuma. 8 KOKKUVÕTE Geenitehnoloogias kloonimise kasutuselevõtt maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. Selle referaadi eesmärk on anda ülevaade kloonimise olemusest, etappidest ja sellega kaasnevatest raskustest. Kirjeldada lühidalt selle ajalugu ning lähemalt vaadelda maailmas üht tuntumat kloonlooma lammas Dollyt.
inimesed suundusid Ameerikasse. Viimase aastasaja jooksul on migratsioonides domineerinud sõjapõgenike liikumised, migratsioon arengumaadest arenenud maadesse ja maalt linna. Inimkonna asustustihedust mõjutavad magevee kättesaadavus, toidukattesaadavus ja elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused. Inimesed on väga mitmekesised. Nad varieeruvad paljude välistunnuste osas, mis väljendavad põhiliselt kohastumust mitmesugustele keskkonnatingimustele. Tegu on siiski ühe liigiga . Inimkonna arvukus tõuseb praegusel ajal eksponentsiaalselt. Lõputult see kasvada ei saa, sest me elame piiratud ressurssidega maailmas. Inimene ja keskkond Inimene elab kõikides ökosüsteemides ja muudab ümbritsevat keskkonda endale sobivaks. Inimene ei kohastu keskkonnaga nagu enamik liike vaid muudab keskkonda enda vajaduste järgi. Inimese mõju loodusele on tohutu. Rahvaarvu
elu on mõeldav. Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab. Ökoniss Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu( ökoamplituudise vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Fundamentaalne e. Põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu Realiseerunud e. Tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss Kitsas vs lai Spetsialistid kindlate keskkonnatingimustele ( kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga ( mitmesugust toitu kasutavad) organismid. Eurü eesliide lai. Tähistab laia eurütermne ökoamplituudi. Näiteks eurühaliinne( soolsus,) eurüfaagne( toit), eurübaatne(rõhk), eurütoopne( elupaik), eurühuürgiline (niiskus), eurüioonne ( pH), eurütermne(temperatuur) Steno eesliide kitsas. Tähistab kitsast ökoamplituuti. Liebigi reegel
nende positiivseid-negatiivseid külgi, vaatame saavutamise efektiivsust võrreldes sellega, mida me lõpuks saavutada tahame. Piiratud ratsionaalsuse mudel võtame maailmast mingi osa ja kasutame seda oma otsuste tegemisel. Ühel pool kognitiivne võimekus, teisel keskkonnatingimused, kus peame otsuseid tegema. Lihtsustatud tulemus selleks, et otsustada, võib nõrkade kognitiivsete omadustega inimene rohkem tähelepanu pöörata keskkonnatingimustele. Inimesed teevad piiratud ratsionaalsusega otsuseid grupis ratsionaalne grupi seisukohalt ei pruugi olla ratsionaalse inimese seisukohalt. Et juhtimine oleks efektiivne, peab võim langema inimese piiratud ratsionaalsuse raamidesse võtame juhi otsuse vastu sellepärast, et meil on ükskõik teame, et see on grupi seisukohast. Võimu puhul küsimus alati legitiimsuses Simoni arvates tekitab legitiimsust see, et alluvatel on ükskõik.
moodustab esmase puhastoodangu Sekundaarproduktsioon - toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Herbi-, omni- ja karnivoorid Lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid Kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid: Troofiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis
võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmetelt palju väiksemadbakterid paljunevad pooldudes bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spprid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas limakapsel – aitab säilitada niiskust ja siduda üksikud rakud kolooniaks spoor – mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud
Populatsioon- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. Pärilikkus- Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Kohastumine- Liik kohastub pika aja jooksul vastavalt keskkonnatingimustele. Kohastumused on kasulikud tunnused, mis võimaldavad liigil selles keskkonnas paremini toime tulla. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekul- Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu. Humoraalne regulatsioon- on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu. Neutraalne regulatsioon- põhineb sisesekretsiooninäärmete tööl.
1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - Epiteelkude ehk kattekude - Närvikude 4. Organ = Elundi tasand 5. Elundkonna tase
mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab · Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis · Fundamentaalne e. põhiniss eluks vajalike tegurite olemasolu · Realiseerunud e. tegelik niss reaalses keskkonnas kujunenud niss · Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud
Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub
4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest; 6) süüdata tuld põlevvedeliku abil; 7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaazitöökohal ning eriolukorras); 8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide
Kübarseened rikastavad toidulauda. Seente halvad küljed: Seened on taimhaiguste tekitajad, haiguste tekitajad inimestele ja loomadele. Seened lagundavad puitu, tekitavad hallitust, rikuvad küüsi ja teraviljasaaki. Samblikud Samblikud koosnevad kahest vastastikku kooselavast organismist. Need organismid on seenes ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise sümbioosi tõttu on samblikud väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele. Samas on samblikud erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õhupuhtuse hindamisel. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud jagunevad: kooriksamblikudteks, lehtsamblikuteks ja põõsassamblikuteks. Sümbioos: toitained seeneniit vetikas vesi, mineraalaned Samblikute paljunemine
2 TKK, TT ja TO- konspekt 4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest; 6) süüdata tuld põlevvedeliku abil; 7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaazitöökohal ning eriolukorras); 8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks. 4
kktingimustega kohanemiseks, tugevdab paljunemisedukust. Seda mõjutavad: võõrliigid, elutingimused, geenisiire, mutatsioonid, geenitriiv, sugulusristamine, looduslik valik Liigilise mitmekesisuse olemus- hõlmab kõike eeltuumsetestja protsidest kuni teimede, seente, loomadeni, mis on elupuu eri harudes. Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus- hõlmab kooslusi ja nende seoseid omavahel ja ökosüsteemiga. Koosluste puhul liigikogumite ühist reaktsiooni keskkonnatingimustele Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid: kasvukohtade/elupaikade häving ja killustumine, kliimamuutused, ületarbimine inimese poolt, väärliigid, suurenenud haiguste levik Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina- tulevad ja hävitavad vanad liigid ja elupaigad ära invasiooni etapid: - Sissetoomine ehk tuuaks tahtlikult või tahtmatult, enamasti kogemata inimesega. Paljud jäävad haruldaseks, kuid osad hakkavad paljunema ja levima
26. Millistes maakera piirkondades (vee kättesaadavuse seisukohast) arenes välja C4 fotosünteesimehhanism? C4 fotosünteesimehhanism kujunes välja kuivemates piirkondades. 27. Kumb arenes enne kas C3 või C4 mehhanism? Enne arenes välja C3 mehhanism. 28. Miks C4 mehhanism üldse välja arenes? C4 mehhanism arenes välja ajal, mil süsihappegaasi kontsentratsioon oli atmosfääris umbes poole väiksem kui tänapäeval ehk C4 mehhanism arenes välja vastuseks rasketele keskkonnatingimustele. 29. Kuidas C4 taimed on elimineerinud fotohingamise? C4 taimed on elimineerunud fotohingamise, kuna nad koguvad süsihappegaasi ehk taimes on kogu aeg süsihappegaasi ja RUBISCO ei võta seega CO2 asemel O2-te. 30. Miks C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni? C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida isegi kui nende õhulõhed on kinni, kuna nad koguvad süsihappegaasi. 31
sotsiaalsed normid on seega süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimise süsteemiga võrreldes madalamat järku süsteeme. Süsteemid on paratamatult hierarhilised. Hierarhilisust saab jälgida süsteemis hierarhiat pidi ülespoole või allapoole. Igal süsteemil on oma struktuur. Struktuur rajaneb süsteemi elementidel. Süsteem on seda liigendatum, mida rohkem on temas elemente. Struktuuri reguleerivate seaduspärasuste toimel kohanduvad isereguleeruvad süsteemid keskkonnatingimustele ja iseenda muutustele ning saavutatu optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni liike ehk hierarhilisi süsteeme on mitmeid. Olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi.
vähetähtis taim ja üldjuhul keegi seda nii suurtes kogustes ei tarbiks, siis tõenäosus allergia tekkeks kas puudub või on oluliselt väiksem kui juhul, kui see oleks tavaline, igapäevatoidus sagedasti kasutatav GMO. Sel juhul sööksid seda GMO-d paljud inimesed ning paljud võiksid saada ka allergia, selle tekkimise tõenäosus on suur. Ohu tõenäosuse ja võimaluse hindamisel vaadeldakse ohu tekitaja (GMO) jaotumust ruumis, koguseid, omaduste muutumist vastavalt keskkonnatingimustele jms. Näiteks mida rohkem on GM-putukamürki tootvaid taimi põllul, seda suurem on tõenäosus, et kahjurputukad surevad suuremal hulgal. Kui GM-taimi on ainult mõni, siis sureb ainult mõni isend kahjurputukate populatsioonist. Kui GM-taimi kasvatatakse suure ühtse monokultuurpõlluna, siis on suurem tõenäosus, et kahjurputukatel pole kuhugi põgeneda kui põllul, mis on jaotatud väikesteks siiludeks, mille vahel kasvavad tavalised muundamata taimed. 4.3
nüüd inimese tegevuse tõttu laguneb laienevalt. Umbes 400 miljonit aastat tagasi kujunesid tingimused elu arenguks maismaal. Elu väljus veest. Algas kiire liigiteke. Kujunesid suured organismirühmad, hämmastava liigirikkusega eluslooduse riigid. Täies oma jõus töötav loodusliku valiku protsess selekteeris pidevalt enamkohanenuid. Evolutsiooniline valikuprotsess on karm, aga põhimõtteliselt õiglane - ellu jääb ja paljuneb see, kellel kujuneb muutuvatele keskkonnatingimustele mingisugune elumust tagav positiivne tunnus ja omadus. Paleontoloog G.G. Simpsoni andmetel on biosfääris selle olemasolu jooksul eksiteerinud 500 miljonit liiki: ühed tekivad, teised, sageli suured liigirühmad surevad välja. Võrreldes seni biosfääris kirjeldatud ja tuntud liikide hulgaga - 1,2 miljonit liiki (see on kaasaegses looduses arvutuslikult umbes 8 protsenti tegelikult eksiteerivatest, kuid seni tundmata ja kirjeldamata,
mäestike teke Kosmilised katastroofid: ???? Evolutsiooni mehhanismide selgitamine Cuvier: paleontoloogia liikide muutumine Lamarc: "harjutamine" Darwin: 1859 liikide põlvnemine Looduslik valik Wallace Evolutsiooni materjal 1 Geneetiline varieeruvus mutatsioonid geenitriiv 2 Mehhanism: Looduslik valik stabiliseeriv suunav lõhestav 3 Tulemused: Kohastumine kindlatele keskkonnatingimustele: (a)Kaitse (b) Hoiatus: mimikri Pole absoluutne Preadaptatsioonid Liikide teke geograafiline isolatsioon bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus) väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv) isendite küllaldane paljunemine Suured muutused: makroevolutsioon - progress: nurga taga (preadaptatsioonid) - mitmekesistumine: kohastumine (= lihvimine) - väljasuremine: liik, kooslus
Adaptatsioon organismide ehituse või talituse kujunime sellesk, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise a populatsiooni arvukuse säilitamine Organismi vastus keskkonnatingumuste muutumisele: käitumuslik füsioloogiline (talveuni, talveuinak) Ökoamplituut teatud keskkonnatingimuste väärtuste vahemik. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu.ökoamplituutide vahemik) Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele kohastunud organismid. Nt panda pambus, kapsaliblikas, naeriliblikas, Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutvad) organismid. Biootilised keskkonnateguris igapäevaelus: Konkurents, kisklus(kiskja ja ohver), parasitism(parasiit ja peremees) Mis vahe on kisklusel ja parasitismil? Kiskja tapab oma ohvri, parasiidil on oluline, et tema peremees oleks elus. Kõikidel liikidel on oma parasiidid ja isegi parasiitidel on parasiidid. Viirus on raku parasiit
annaabi.ee 
