EHITUSVIIMISTLEJA (0)

EHITUSVIIMISTLEJA
Ehitusviimistluse erialakeele aineprogramm kirjeldab ehitusviimistluse erialade õpperühmadele esitatavaid eesti keele kui teise keele nõudeid. Aineprogrammi koostamisel on arvestatud ehitusviimistleja riikliku kutsestandardiga ja riikliku õppekava erialase võõrkeele aineprogrammiga. Aineprogrammi eesmärk on ühtlustada Eestis kutseharidust andvatele õppeasutustele esitatavaid nõudeid eesti erialakeele ainekava koostamisel ehitusviimistleja eriala õpperühmades.
Ehitusviimistleja töö eeldab lisaks erialastele oskustele täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsioon . Olulised on nii meeskonnas töötamise oskus kui iseseisva töö võime. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, kuna suurem osa tööpäevast möödub jalgadel seistes. Viimastel aastatel on ehitustööliste palgad kiiresti tõusnud, mis on ehitustöölised teistest riikidest tagasi Eestisse meelitanud. Seoses aktiivse ehitustegevusega on nõudlus heade kutseoskustega ehitustööliste järele lähiaastatel jätkuvalt suur. 2005.a. töötas ehitusettevõtetes 48,7 tuhat töötajat. 2014. aastaks prognoositakse ehitussektoris hõivatud inimeste arvu jäämist ligikaudu 50 tuhande juurde.
Ehitusviimistlejad tegelevad ehituspindade lõppviimistlemisega. Nad krohvivad, pahteldavad, värvivad, tapeedivad ja plaadivad hoonete sise- ja välispindu.
Krohvimistööd – pindade ettevalmistamine krohvimiseks, krohvitööde ning dekoratiiv­krohvitööde tegemine. Krohvijad kannavad krohvi interjööriseintele, lagedele ja välis­seintele. Krohviga on võimalik saavutada nii siledaid, kui ka mustrilisi ja ornamentidega pindu.
Maalritööd – pindade ettevalmistamine lõppviimistluseks, värvi pealekandmine või pihustamine, pindade lakkimine, ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeedi , tekstiili jne. mõõtmine ja kleepimine. Maalrite tööülesanne on anda pindadele puhas, meeliköitev ja värske ilme. Kui tegemist on remonttöödega, tuleb eelnevalt vana värv või kattematerjal hoolikalt eemaldada. Värvid või kattematerjalid tuleb valida vastavalt keskkonna­tingimustele.
Plaatimistööd – pindade ettevalmistamine keraamiliste või muude plaatidega katmiseks, plaatide kokkusobitamine ja paigaldamine.
Isikuomadused: Viimistleja elukutse eeldab ehitusalaseid teadmisi ja ehituskorralduse tundmist, eesti keele oskust ja erialaseid oskusi. Vajalikud on teadmised töötervishoiust ja tööhügieenist, tule­ohutusest ja tulekustutus­vahenditest, elektriohutusest, jäätmekäitlusest ja keskkonna­ohutusest ning oskus anda esmaabi. Isikuomadustest ja võimetest on olulised iseseisva töö võime, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, koostöövalmidus, õpivõime ja pingetaluvus . Vajalik on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Loomupärast korra ja puhtuse loomise vajadust, hoolikust, täpsust ning vastutustunnet on ehitus­viimistleja töös raske alahinnata.
Ehitusvaldkonna kutsete ühised põhioskused ja -teadmised:
Tööohutus ja ohutustehnika nõuded ehitustöödel.
Töö nõuetekohane ja ohutu korraldamine.
Materjalikulu ja tööaja arvestamine .
Ehitusjooniste lugemine.
Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine.
Ehitusmõõtmine.
Ehitamise üldpõhimõtted.
Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused.
Põhilised ehitustööriistad ja masinad .
Ehitusviimistleja põhioskuste ja –teadmiste hulka kuuluvad:
Viimistlusmaterjalide tundmine ja töövahendite kasutamine
Pindade ettevalmistamine viimistlustöödeks
Krohvimis -, maalri- ja plaatimistööd
Põrandakatete (rull-, vaip- ja muud katted) paigaldamine.
Vastavalt erialale peab ehitusviimistleja omama ka mitmeid erioskusi ja -teadmisi:
Krohvimistööd: krohvimörtide valmistamine ja kasutamine vastavalt töötingimustele ja aluspinnale
Pindade loodimine ja majakate paigaldamine
Masinkrohvimine
Krohviparandused.