50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LonelyOne
Õppematerjali autor
Väävel Omadused · Väävel on mittemetall · Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 · Värvus: kollane · Väävel on rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine. Lisaks on väävel ka halb soojusjuht · Tihedus: 1,96 g/cm³. · Sulamistemp: 199C, keemistemp: 445C · Vees kristalne väävel ei lahustu · Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel Click to edit Master text styles leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Second level · Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Third level
mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit leidub looduses lihtainena, siis toodetaksegi väävlit peamiselt maa seest sula väävli väljapumpamise teel. 2.2 Väävli füüsikalised omadused kollane kristalne vees halvasti lahustuv
Väävel Omadused Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36. Väävel on mittemetall. Tal on rohkelt allotroopseid vorme. See on kollane, rabe, elektrit ja soojust mittejuhtiv kristallne aine. Vees kristallne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub orgaanilistes lahustites nagu benseen ja etanool. Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi raua, tsingi ja pliiga. Veidi suurem on aktivatsioonienergia väävli reageerimiseks mittemetallidega, mistõttu toimuvad sellised reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6
jpg , http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Cinnabar.jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg ) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Väävlit tunti juba ürgajal. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKS
· Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne Moodustab isotoope: 1. Prootium ehk tavaline vesinik: tuumas 1 prootium 2. Deuteerium ehk raske vesinik: tuumas 1prootium ja 1 neutron 3. Triitium ehk üliraske vesinik: tuumas 1 prootium ja 2 neutronit Saamine 1. Laboris enamjaolt tsingi reageerimisel väävel või soolhappe lahusega. Sellel eraldub tihti ka mõningaid lisandeid, andes teravavõitu maitse. 2. Puhtama vesiniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi, kuhu lisatakse tugevaid elektrolüüte kuna vesi on väga nõrk elektrolüüt. 3. Tööstuses saadakse ka keemilistes reaktsioonides odavate toorainetega, nt metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril. Kasutatamine Raketikütusena
Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14. rühma esimene element süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. · Nii süsiniku kui räni oksiidid on happeliste omadustega. · Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva.
Alumiiniumsulfaat- esineb kristallhüdraadina alumiiniumsulfaat-vesi ja alumiiniumkaaliummaarja koostises. Sulfaadi ja maarja lahusega immutatakse tekstiilkangaid enne värvimist, sulfaati kasut koagulandina veepuhastusjaamades. Maarja lahust kasut välispidiselt põletuslike protsesside ravil, varem tõkestati väiksemaid verejookse. 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? Süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid. Süsinik erineb oma omadustelt märgatavalt ülejäänud rühma liikmetest. Väiksema aatomiraadiuse tõttu on süsiniku korral levinud C=C, C C ja C=O sidemed, mida teistel rühma elementidel esineb harva. Süsinik moodustab 14. rühmas ainsana ühest elemendist koosnevaid anioone ja annab karbiide.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid