1. Mis värvi peavad olema jooned? Kuidas neid nimetatakse? FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peavad jooned olema valged. Mänguväljak ja vaba- ala peavad olema erinevat värvi. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga.
palle peatama. Töö:1. #1 veeretab palli n1 vasakule- paariline liigub kaitseasendis peatab palli ja alustab kohe liikumist teisele poole. 2. #1 veeretab palli n2 teises suunas ja järgneb pallile n1 kas jooksuga või kaitseasendis Harjutus 11. Joonis13. 3x2 lahendus, Sinised ründavad alla kahe punase vastu. Kaitsed tulevad äärelt, peale seda kui esimene ründaja on ületanud kokkulepitud joone (n. keskjoone). Peale viset või pallikaotust läheb (kaitsete) rünnak teisele poole. Selleks avaneb kaitsete kolmas kaaslane (#3) otsajoonelt 1.sööduks. Kaitses olnud kaks mängijat peavad spurtima alumise otsajooneni ning siis liikuma üles ründesse lahendama uut 3x2 olukorda. Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall.
4] d (mm) dRa (mm) IT6 (m) IT7 (m) IT8 (m) 38 40 16 25 39 Ra (m): 0,8 1,6 3,2 Rz DIN (m): 12,5 20 31,5 06. MÕISTED Sele 1. 1 Pinnakareduse parameetrite tabel [kasutatud allikat 01.2] Ra Keskjoone keskmine kõrgus Ra on profiili defektide kõrguste ja keskjoone kauguse aritmeetiline keskmine Rz DIN - on viie järjestikuse üksiku korrapäratu proovi pikkuse aritmeetiline keskmine 4 07. ESKIIS VÕLLIST: Ra O 40 2000 Sele 1
1.2.2. Siseväljakute kate peab olema heledavärviline. 1.2.2. Välisväljaku kalle on lubatud kuni 5 mm meetri kohta. Keelatud on kasutada kõvast materjalist valmistatud piirjooni. 1.3.1. Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. 1.3.2. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. 1.3.3. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. 1.3.4. Ründejoon , Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 1.4.1. Ründeala Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega
KORVPALL ON SPORTMÄNG MIDA MÄNGITAKSE KAHE VÕISTKONNA VAHEL. MÄNGU EESMÄRK ON VISATA PALL VASTASTE KORVI. KORVI LANGENUD PALLID ARVESTATAKSE VÕISTKONNALE PUNKTE. VÄLJAK KORVPALLI AJALUGU KORVPALLI LEIUTAS 1981 SPRINGFIELD (USA) KOHALIKU ÜLIKOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA JAMES NAISMITH. 1892 PEETI SEAL AMETLIK KORVPALLI TURNIIR USAST LEVIS KORVPALL SPORTMÄNGUNA MÄNGIJATE POSITSIOON TAGAMÄNGIJA-EGUTSEBT TAVALISELT OMA VÕISTKONNA RÜNDE AJAL KESKJOONE JA KOLMEPUNKTIJOONE VAHEL. ÄÄREMÄNGIJA-MÄNGIB RÜNDEL PAREMAL VÕI VASAKUL POOL KORVI KEELUTSOONI JA KÜLJEJOONTE VAHEL KESKMÄNGIJA-KOHALE VALITUD MÄNGIJA ON TAVALISELT VÕISTKONNA PIKIM LIIGE JA RÜNDEL MÄNGIB TA KORVI LÄHEDAL. AITÄH KUULAMAST
pikkuse hulka. · D oksatüüka kooreta diameeter, mõõdetakse tüüka alusel oksatüüka teljega risti. · Kaksiksäsi kahe või enama säsi olemasolu palgis (joonis 2). KEERDKASV · Keerdkasv ehk kaldkiulisus puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole võimalik saada kvaliteetset saematerjali. KÕVERUS · Kõverus palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudadeks ja prussideks saagimiseks, ka paberipuidu nottide kõverus ei tohi olla üle lubatu, vastasel juhul pole võimalik neid piisavalt koorida. Kõveruse mõõtmine on kujutatud joonisel 4. Ümarpuidu kõverust defineeritakse järgmiselt: KÕVERUS · kõveruse kõrgus palgi otspindade keskkohtade vahele tõmmatud sirge ja
et vajaduse korral või treeneri käsul mõni platsil olev mängija välja vahetada. Vahetuste arv mängu jooksul ei ole piiratud. Meeskonna treeneri ülesanneteks on meeskonna mängutaktika eest vastutamine, kohtunikele vajalike andmete esitamine ning vajaduse korral mängijate vahetuse organiseerimine. Mängijad Mängijad on jaotatud tagamängijateks, ääremängijateks ning keskmängijateks. Tagamängijad liiguvad ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ääremängijad mängivad ründe ajal korvist kas paremal või vasakul keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema hea lähivisetes, peab oskama enda vabaks mängida ning söötu püüdma ning peab suutma hästi lauapalle võtta. Mänguväljak
Laparoskoopia Ravi 1. Intensiivravi 2. Antibiootikumid 3. Kirurgia Preoperatiivsed abinõud Infusioonravi AB Monitooring: hemodünaamika, biokeemia Põiekateeter Nasogastraalaspiratsioon Vajadusel abistav ventilatsioon Varegrupi määramine Operatiivse ravi eesmärgid Peritoniidi põhjuse likvideerimine Infektsioosse materjali eemaldamine (sh lavaaz) Tüsistuste ärahoidmine (dreenid) Sekundaarse infektsiooni vältimine (säästev operatsioonitehnika) Sepsise kontroll Keskjoone lõige va varane piirdunud peritoniit Proovid bakterikülvide jaoks Kontamineerunud ja nekrootilise materjali eemaldamine, Põhihaiguse ravi Paremad ajutised stoomid Haave mitte sulgeda primaarselt Planeeritud relaparotoomia Peritoneaalne lavaaz > 3l sooja isotoonilist lahust Mitte lisada lahusesse AB Eemaldada kogu vedelik Peritoneaalne drenaaz Ebaefektiivne, oht eksogeenseks kontaminatsiooniks Ei hoia ära abtsesside teket Suletud süsteemid Postoperatiivne ravi
palle peatama. Töö:1. #1 veeretab palli n1 vasakule- paariline liigub kaitseasendis peatab palli ja alustab kohe liikumist teisele poole. 2. #1 veeretab palli n2 teises suunas ja järgneb pallile n1 kas jooksuga või kaitseasendis Harjutus 11. Joonis13. 3x2 lahendus, Sinised ründavad alla kahe punase vastu. Kaitsed tulevad äärelt, peale seda kui esimene ründaja on ületanud kokkulepitud joone (n. keskjoone). Peale viset või pallikaotust läheb (kaitsete) rünnak teisele poole. Selleks avaneb kaitsete kolmas kaaslane (#3) otsajoonelt 1.sööduks. Kaitses olnud kaks mängijat peavad spurtima alumise otsajooneni ning siis liikuma üles ründesse lahendama uut 3x2 olukorda. Oluline kaitsel võtta õige asetus- 1 ees ja 2. taga. Ning olla kaitseasendis agressiivselt valmis kaitsetööks. Esimene kaitse võtab palluri hoo maha. Harjutus 12. Joonis14. Kolmikus1 pall.
FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab vaba-ala laius olema külgjoontest vähemalt 5 m ja otsajoontest 8 m. Vaba mänguruumi kõrgus peab olema vähemalt 12,5 m väljaku pinnast. JOONED VÄLJAKUL Kõikide joonte laius on 5 cm. Jooned peavad olema heledad ja erinema väljaku värvusest ning mistahes teiste joonte värvusest. Piirjooned Mänguväljakut piiravad kaks külg- ja kaks otsajoont. Külg- ja otsajooned kuuluvad mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on ründejoon pikendatud täiendavate katkendjoontega külgjoontest
Fifth level · Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles 1928. aastal nüüdseks juba väga tuntud firma ,,Polaroid" asutaja Edwin H. Land AJALUGU · Esimesed polaroidläätsed olid eranditult planumid Mineraalläätses asub polaroidfilter läätse paksuse suhtes keskel, VALMISTAMINE · plastiku ja polükarbonaadi puhul aga keskjoone suhtes eespool, umbes kolmandiku piiril. Polariseeriva prilliläätse tähtsaim osa on polariseeriv kile ehk film, JA EHITUS · mille valmistamiseks kasutatakse polüvinüülalkoholist valmistatud kilet, mida kuumutatakse, venitatakse ning kastetakse joodilahusesse. · Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR- 39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose,
neljandalt. Viies viskab 1 3-punktiline viske korvi. 3 2 - Paarisharjutus 2 - Üks pall 2 Teine mängija liigub keskele põrgatades ja söödab esimesele. Esimene mängija liigub koonuseni, imiteerib katte, pöörab ja avab korvi alla, saab söödu 1 teiselt ja viskab korvi. 1 - Paarisharjutus - Üks pall Mängijad liiguvad parallelselt teise korvi poole. Enne keskjoone 2 2 saavutamist teevad 2 söötu omavahel. Esimene liigub põrgatades, teine liigub koonuse ümber ja teeb 1 katte esimesele. 1 - Kolmeliikmeline harjutus - Üks pall Esimene mängija sooritab vabaviske, võtab lauapalli, söödab 2 palli keskjoonele teisele. Teine mängija liigub keskjoonele, saab söödu 1 ja söödab kolmandale edasi. Kolmas mängija spurdib teise korvi poole, 3 saab söödu ja läheb sammudesse. - Paarisharjutus
maksimaalselt 37 m. Laius (väravajoon): vähemalt 26 m, maksimaalselt 28 m. Kõik piirid on 8 cm kuni 10 cm laiad ja on sinist värvi. Piir olema paindlik ja hästi vastupidav, kuid ei tohi kahjustada mängijate jalgu. Need piirid peavad olema kindlalt kinnitatud ja fikseeritud väljaku igast nurgast ja keskelt spetsiaalsete kinnitusvahenditega ning kinnitatud värava postide külge kummist rõngaga. Karistusala Karistusala kujutletav piir asub 9 meetrit väravajoonest kujutletava keskjoone poole ja tähistatud mõlemast otsast kollaste lippudega, mis asuvad väljaspool väljakut. Kujutletav penalti löögikoht asub karistusala kujutletava piiri keskel mõlemast väravapostist võrdsel kaugusel. Lipud Iga väljaku nurk on tähistatud tömbi otsaga painduvast, vastupidavast ja ilmastikukindlast materjalist postiga, mis on kaetud plastikkestaga ning mille otsas on punane lipp. Kollane lipp on asetatud kujutletava karistusalajoone mõlemasse otsa ja kaks punast lippu
selili kõvale alusele Lasku põlvili kannatanu kõrvale ELUSTAMINE KUNSTLIK HINGAMINE ·Hoia hingamisteed avatuna peakallutuse-lõuatõstmise võttega ·Suru laupa toetava käe pöidla ja nimetissõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ·Pane oma huuled tihedalt ümber kannatanu suu SÜDAMEMASSAAZ · Vabasta kannatanu rindkere rõivastest · Leia kannatanu roidekaare alaserv, vea sõrmedega keha keskjoone suunas roiete ja rinnaku ühinemiskohani · Pane keskmine sõrm rinnakutipule ja nimetissõrm selle kõrvale SÜDAMEMASSAAZ · Teine peopesa pane nimetissõrme kõrvale rinnaku peale, toeta massaazikohale labakäe tüvega · Tõsta teine käsi massaazikohal asuva käe peale nii, et labakäed on paralleelsed ja sõrmed suunatud abistajast eemale · Hoia sõrmed sirged või seo need omavahel; ära puuduta sõrmedega rindkeret
ristlõige. Kõõl ( d) on sirge mis ühendab profiili kaugeimat punkti , See mis kõõlust üles jääb on ülakontuur . Profiilipaksus on paksusjoone pikkus (kõõluga risti asetsev pikim sirgjoon profiili kontuurijoonte vahel). Paksusjoon ( b) vertikaalne joon , neid on terve hunnik . Maksimaalne paksus on lmax . Maksimaalne suhteline paksus bmax(joon peal)=bmax/kõõl * 100% . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti moodustab profiili paksus tema kõõlust. Kaugus keskjoone ja kõõlu vahel on profiilikumerus ( k) . Keskjooneks nimetatakse profiili esi ja tagaserva vahelist joont , mis läbib paksusjoonte keskkohti. Kusagil on maksimaalne kumerus kmax aga millest midagi eriti siiski kasu pole . Suhteline max kumerus K(joon üleval)max=kmax/d *100% . Maksimaalse paksuse kaugus esiservast (db) Maksimaalse kumeruse kaugus esiservast (dk) Nina kumerus raadius ( r) Profiilikumerus on suurim vahemaa profiili keskjoone ja kõõlu vahel. (f) .
kui ühe pallivaldamise võimaluse korral tasub teha kiire kahe punkti korv, et saada pall ruttu tagasi järelejäänud rünnakute mängimiseks. Viimaste sekundite rünnakud: Viimaste sekundite rünnakute liikumised sõltuvad sellest, kust pall mängu pannakse ja kas kaotusseisust pääsemiseks peab saavutama kahe või kolmepunktise korvi. Väga häid viimaste sekundite kombinatsioone saab luua audi sissevisetest, kuid alati ei ole küsimuses audi sissevise, vaid palli peab tooma üle keskjoone ning käivitama kiire ja resultatiivse positsioonirünnaku. Üks osa treenereid loob spetsiaalseid kombinatsioone viimaste sekundite situatsioonide jaoks, teine osa aga kohandab selle jaoks mõnd oma regulaarset rünnakut. On kuidas on, kummagi variandi puhul tuleb neid spetsiaalseid rünnakuid treeningul harjutada, nii kahe kui ka kolme punkti saavutamiseks, erinevate ajalimiitide jooksul, erinevate kaitsete vastu. Näiteid rünnaku skeemidest maaala pressi vastu: 1
lõikeservade äärestamiseks, hargnemise vältimseks. Piste on elastne ja harutatav. [1, p. 75] Näidis 2. Viieniidiline äärestusühenduspiste ja kolmeniidiline äärestusühenduspiste. 4.5. Viieniidiline äärestusühendusõmblusmasin Pistetüüp: 401+504=802 Piste pikkus seadmel: 1,5 -4 mm Piste pikkus tootel: 2,5 Nõela number: 90 Niidi number: 120, 100% PL Kasutusala: Toote reljeefjoonte, selja keskjoone, vööjoone, külgjoonte ja õlajoonte kookkuõmblemine ja äärestamine üheaegselt. Vaata piste Näidis 2 antud töö leheküljel 9. Õmblus on elastne, vastupidav ja harutav. [1, p. 81] 4.6. Peitpiste õmblusmasin Pistetüüp: 103 Peitpiste pikkus seadmel: 3,2 - 8,5mm Peitpiste pikkus näidisel: 5 mm Nõela number: 70 Niidi number: 180, 100% PL, Serafil Kasutusala: Tootele kleidi allääre õmblemine. Vaata õmbluse Näidis 3.
Väravahil on keelatud mängukepi kasutamine. Mängukepi töötlemine on keelatud, kuid selle vart võib lühendada ja teipida ülalpool vastavat märki. Mängukepi laba ei tohi ületada 30 mm. Laba ei tohi töödelda, välja arvatud kumerdamine. Varre ja laba vahelise ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid laba nähtavast osast ei tohi olla kaetüd üle 10 mm. Värav Värava mõõdud on 160cm x 115cm ning sügavus on 65cm. Väravad avanevad keskjoone suunas. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida vaid väravavaht. VÕISTKOND Väljakumängija on mängija, kes mängib väljakul. Väljakumängija ei või mina väravaalasse ja ta ei tohi puutuda palli käega. Väljakumängija abivahendiks on mängukepp, millega ta peab palli vastase väravasse toimetama. Väljakumängijaid on ühes võistkonnas 5. Kõik väljakumängijad kannavad ühest vormi, milleks on särk, lühiksed püksid (seelik) ja põlvikud.
õiges, kohtuniku poolt osutatud kohas. Mängijal, kes hakkab auti sisse viskama, tuleb asetuda reegli mittetäitmise toimumiskohale lähimas punktis piirjoonte taha kohtuniku poolt osutatud kohale, välja arvatud otse korvilaua taha. Kõigi perioodide, peale esimese perioodi, alguses või tehnilise, ebasportliku või diskvalifitseeriva vea eest antud vabavisete järel tuleb aut sisse visata küljejoone tagant kohtunikelaua vastaspoolsel väljaku keskjoone pikendusel, sõltumata sellest, kas viimane vabavise tabas või ei. Keskjoonelt palli mängu panev mängija asetub teine jalg teisel pool keskjoone pikendust ja ta võib palli sööta ükskõik millisesse punkti väljakul. "Elus" palli valdava või audi sisseviskeks õigust omava võistkonna mängija poolt tehtud vea järel saab vastasvõistkond õiguse audi sisseviskeks reegli mittetäitmise kohale lähimas punktis. Juhul kui pall läbis korvirõnga, kuid korvi või vabaviset
Peale poolaega tehtud vead nullitakse. Lisaajal vigu ei nullita, vaid meeskonna teisel poolajal tehtud vead kanduvad üle ka lisaajale. 4 sekundi reegel- karistuslöögid, audid, vabalöögid, lahtilöögid tuleb lüüa välja 4 sekundi jooksul (aega loeb ja otsustab kohtunik). Juhul, kui nende löökidega viivitatakse, läheb pall üle teisele meeskonnale! Väravavaht avab mängu alati käest. Palli ei tohi mängida väravavahile tagasi enne, kui pall on käinud üle keskjoone või puutunud vastasmängijat. Punase kaardi saanud mängija võistkond peab mängima 2 minutit ühe mehega vähemuses. Kui selle aja sees lüüakse neile värav võib uus mängija tulla sisse. Punase kaardi saajale on mängud lõppenud. Mänguvahendid ja väljakud Ühe meeskonna mängijad peavad kandma sama värvi mängusärke, pükse ja põlvikuid. Kohustuslik on kanda säärekaitsmeid. Väravavaht peab kandma väljakumängijatest erinevat värvi riietust
Kui mingi eseme kujutis langeb pimetähnile, siis me seda ei näe. Sellele vaatamata ei taju me vaateväljas musta kohta. Valgusaisting antakse peaajule mõlemast silmast ning lisaks sellele aju töötleb valgustundlikest närvidest tulevaid signaale nii, et me näeme nähtamatu piirkonna asemel keskmist kujutist sellest, mis tegelikult lähinaabruses asub. Lisaks sellele ei lange parema ja vasaku silma pimetähnide kohal olevad kujutised kokku (paiknevad vaatevälja keskjoone suhtes sümmeetriliselt), mis aitab sammuti ajul infopuudust korvata. Pimetähn võb märgatavaks muutuda siis, kui vaadatakse ühesilmaga ja objektiks on väga kontrastne (musta ja valge kombinatsioonid) ese. Nägemisteravus ja silma minimaalne vaatenurk Silma võrkkestal tekkinud kujutis A'B' mõõtmed on põhiliselt määratud nurgaga , mille all antud ese AB vaadeldakse. A B'
Põhimärk paigutatakse katkendjoonega joonestatud laudi poolele, kui õmblus on noole vastasküljel. Sümmeetrilistel õmblustel kriipsjoont laudi juures ei kasutata. Pinnakaredust väljendatakse profiili keskmise hälbega Ra (im), mille puhul vaadeldakse kõiki konarusi lähte I (mm) pikkusel lõigul. Kui tõmmata konaruste läbilõikele keskjoon (joon m) ning profiili üksikuist punktidest joonestada selle keskjoone ristsirged, siis kauguste y1, y2, ... yn absoluutväärtuste summa (mikromeetrites) jagamisel kauguste arvuga n saame profiili hälvete aritmeetilise keskmise keskjoone suhtes. Suurima ja vähima piirrnõõtme vahet nimetatakse tolerantsiks. Näiteks mõõtmel O 20 -0,020-0.053 on 20 nimimõõde, suurim piirmõõde O19,98, vähim piirmõõde O19,947 ja tolerants 0,033. Suurima pürmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet nimetatakse ülemiseks h ä I b e ks ja vähima pürmõõtme ja
(30sek) Millisel juhul loetakse võrkpallis veaks toimunud olukorda, kui on toimunud 2 viga sama aegselt. Võrkpallis loetakse veaks ajaliselt esimest toimunud viga Mitu minutit on esimese ja teise geimi vahel? 3 minutit Mitu vahetust võib teha üks võistkond ühe geimi jooksul? 6 vahetust Naiste võrgu kõrgus (2,24 m) ja meeste võrgu kõrgus (2,43m) Mitu puudet on lubatud võistkonnal pärast sulustamist? 3 puudet Kas mängija võib olla üle keskjoone? Kui võib, siis kuidas? Jah, poole pöia jagu võib olla üle. Kaua on aega servimiseks peale kohtuniku vile? 8 sekundit Kui palju ulatub võrgu küljes olev antenn üle võrgu ülemise ääre? 80cm (antenni pikkus 1,8m ja võrgu laius 1m) Mitu mängijat võib maksimaalselt olla võistkonnas? Mitu liberot võib maksimaalselt olla võistkonnas? 12 ja 2 Kas tagaliini mängija võib eestliinist rünnata? Ei tohi.
üle pea enda taga seisvale võistlejale. Teine võistleja saanud palli annab selle jalge vahelt enda selja taga seisvale võistlejale, kolmas võistleja annab palli edasi üle pea, neljas jalge vahelt jne. Kui pall on jõudnud kolonni viimase kätte, poeb ta koos palliga kaaslaste jalge vahelt kolonni ette, tõuseb püsti, jookseb ümber korvpalli otsajoonel oleva pöördetähise, siis tagasi ümber teise tähise, mis asub kolonni taga oleval korvpalli otsajoonel, jookseb kolonni ette üle keskjoone ja annab palli üle pea keskjoone taga seisvale võistlejale jne. Võistlus on lõppenud kui võistluse alguses kolonni peas olev võistleja on saanud palli, pugenud kaaslaste jalge vahelt läbi, jooksnud ümber pöördetähiste ja jõuab palliga tagasi üle keskjoone. Keskjoon pöördetähis * XXXXXXXXXXX / X * Vead:1. Palli ei anta edasi vahelduvalt ülalt-alt. 2
Pärast iga geimi vahetavad võistkonnad väljakupooled. Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga. Keskjoone kohal asuva võrgu kõrgus on meestel 2,43m ja naistel 2,24m, pikkus 9,5m. Võrk on meetrilaiune ja koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu ülemises servas on 7cm laiune valge lint, mille sisse on tõmmatud painduv tross. Võrgu alumises servas on teine, 5cm lai lint, sellest on läbi tõmmatud nöör, millega võrgu alumine osa tõmmatakse pingule. Võrgu ääres on antennid painduvad 1,8m pikkused ja 10mm läbimõõduga vardad,
palli uuesti põrkesse · tagasimäng - kui ründav meeskond liigub keskjoonelt palliga tagasi oma väljaku poolele · palli kandmine - õhku viskamine ja püüdmine -3 sek. korvi alune ala, kus ründava meeskonna mängija ei tohi olla kauem, kui 3 sek -5 sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama palli 5 sekundi jooksul. -8 sekundi reegel: pall tuleb 8 sekundiga toimetada oma väljaku-poolelt üle keskjoone vastase poolele. -24 sekundi reegel: alates sellest hetkest, kui võistkond on saanud palli, tuleb pealevise sooritada 24 sekundi jooksul. Kui peale-vise on sooritatud vahetult enne 24-sekundilise perioodi täitumist ja pall on sireeni kõlades õhus, siis korvi tabamise puhul korv loeb. Kui pall läheb mööda, kuid puudutab korvirõngast, siis jääb pall n-ö ellu ja mäng jätkub. 24 sekundi signaal ei peata mängu, selle peatab oma vilega kohtunik.
reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik.. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Merepõhi sisaldab muidki ohte. Paarkümmend aastat tagasi tuli Soomest Kymijoki jõest Läänemerre dioksiine, puidu töötlemisel tekkivaid ülimürgiseid aineid. Üks praegugi suhteliselt suure dioksiinide kontsentratsiooniga ala on Soomes Kotka ümbruses ning ulatub veidi üle Soome lahe keskjoone. Gaasitoru läheks sealt läbi. Peal on ligi kümme sentimeetrit suhteliselt puhtaid setteid, ent selle all paarkümmend sentimeetrit päris reostunud kihti. Nii on võimalus, et settekihtide segi paiskudes jõuab mürk ka Eesti rannikule ja meie kaladesse. Kui toruga peaks midagi juhtuma, läheb ligi tund aega, enne kui seda kuskil pumbajaamas märgatakse, sest rõhulangus levib maksimaalselt helikiirusega,et gaasitorule pole plaanitud vahepumpamisjaamu ega eraldussiibreid.
Need kolm geeni avalduvad tavaliselt isthumus piirkonnas. WNT1 ja Engrailed mängivad tähtsat rolli väikeaju kujunemises. Kuigi väikeajus ei avaldu WNT1 geen, hiirtel, kellel esines WNT1 defitsiit, puudusid nii keskaju piirkonnad kui ka väikeaju. WNT1 säilitab Engrailed geeni avaldumise väikeaju eellasrakkudes, lubades neil rakkudel vohada. 3 AJURIPATSI ARENG Rakud, millest kujunevad endokriinse ajuripatsi rakud, paiknevad neuraalvalli keskjoone eesosas. Neuraalvall on neuraalkurru laiend, mis ühendab neuraalkurde embrüo anterioorosa ümber. Neuraalvall areneb otse ventraalseks vaheajuksiks. See keskjoone neuraalvall, mis paikneb neelu kohal, moodustab Rathke tasku ehk sopi, mis sopistub ventraalselt vaheajju. Koos moodustavad nad ajuripatsi, eesmine osa pärineb Rathke sopist, tagumine aga ventraalsest vaheajust. Kuus Rathke sopis olevat peamist rakutüüpi on:
puhul tõstab vaagnat Sisemine Nimme-seljafastsia, VII-XII roie Painutab ja pöörab ringkeret kõhupõikilihas niudeluuhari Kõhuristilihas Alumistelt kulgeb horisontaalselt Kaasa aitamine tugevale roidekõhredelt, ning läheb kõhu väljahingamisele, surve avaldamine rindkere-nimme keskjoone suunas üle kõhuõõne elunditele, aitab kõhuseina sidekirmelt, stabiliseerida suure pingutuse ajal laiaks kilekõõluseks niudeharjalt ja kubemesidemelt Kõhusirglihas V-VII roidekõhr Häbemeluu ülemine Lähendab rindkeret vaagnale või
"vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale. Diskvalifitseeriv viga on karmim. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada. Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda. Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga). Mängijate positsioonid: Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel.
Positsioon peab olema selline, et värav oleks kogu aeg kaitstud ja et kontrolli all oleks võimalikult suurt osa väravaesisest alast. Õige asetumise korral on kergem ära lõigata läbisööte kaitsjate selja taha (tuleb jälgida kaitseliini) ja löökide puhul teeb see vastasel värava löömise raskeks (tuleb liikuda löögile vastu ja lööginurk väikseks muuta). Löökide puhul peaks väravavaht asetsema palli ja värava keskjoone vahel. Äärtest tulevate tsenderduste puhul tuleb arvestada: 8 palli kaugust otsajoonest palli kaugust eespostist mängija kiirust ja pallivaldamist. Soovitused mitte minna eespostist kaugemale, kui pall on ääres ehk küljejoone juures ( värav kaob ära) mitte võtta positsiooni arvamise peale positsioonivalik peab toimuma palli asukoha järgi
· kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni. Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt. Visatud korv ja selle väärtus. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist), antakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabavisetest. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel.Keskmängija
Et Veenuse nurkkaugus elongatsioonis on küllalt suur (47°), ei sega päike tema vaatlemist; küll häirib vaatluste planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi - nn. sünoodilise aasta - suur pikkus (584 päeva e. 1,6 aastat). Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone - seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri." Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole.
Polaroidlääts on kõrgtehnoloogiline toode, mille maksumus on tavalise päikeseklaasiga võrreldes oluliselt kõrgem. Seetõttu tuleb polaroidläätsedega töötamisel järgida kindlaid juhtnööre vältimaks läätsede kõlbmatuks muutumist ja taotledes raami asetatud polaroididelt maksimaalset võimalikku efekti. Kõigepealt tuleb teada polaroidläätse ehitust - mineraalläätses asub polaroidfilter läätse paksuse suhtes keskel, plastiku ja polükarbonaadi puhul aga keskjoone suhtes eespool, umbes kolmandiku piiril. Polariseeriva prilliläätse tähtsaim osa on polariseeriv kile ehk film. Polaroidkile valmistamiseks kasutatakse polüvinüülalkoholist valmistatud kilet, mida kuumutatakse ja seejärel venitatakse, mille tulemusel molekulid paiknevad paralleelseteks kiududeks venitusjõu suunas. Seejärel kastetakse kile madala kontsentratsiooniga joodilahusesse, mille molekulid omakorda haakuvad paralleelsete polüvinüülalkoholi struktuuridega,
Aitavad painutada lülisammast. Algab 5. - 7. soidekõhre Avaldavad tugevat survet välispinnalt ja rinnaku sisikonnale, soodustades Kõhulihas Kõhu sirglihas mõõkjätkelt. Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja välisservale.
Kui üks võistkondadest on otsustavas geimis saavutanud 8 punkti, vahetavad võistkonnad väljakupooled. Mängijate asetus jääb samaks. Kuidas mängitakse võrkpalli? Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, mis viib palli vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab vastase väljakut, läheb sellelt välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või tehniline praak). Palli võib mängida ka jalaga. Keskjoone kohal asuva võrgu kõrgus on meestel 2,43m ja naistel 2,24m, pikkus 9,5m. Võrk on meetrilaiune ja koosneb mustadest ruudukujulistest võrgusilmadest. Võrgu ülemises servas on 7cm laiune valge lint, mille sisse on tõmmatud painduv tross. Võrgu alumises servas on teine, 5cm lai lint, sellest on läbi tõmmatud nöör, millega võrgu alumine osa tõmmatakse pingule. Võrgu ääres on antennid – painduvad 1,8m pikkused ja 10mm
translatsiooniapparat. Iga juhtmolekul mõjutab tale tundlikke neuroneid. Aksonite juhtmolekulide liigid:pikamaa (sekreteeritud molekulid, tihti gradientidena); lühimaa (rakupinnamolekulid); tõmbavad, tõukuvad. Tähtsamad sekreteeritud juhtmolekulid:netriinid (nii tõmbavad kui ka tõukuvad; retseptorid DCC enamasti tõmbav toime; UNC5 - tõukav toime); SLIT valgud (seonduvad Roboretseptoritele;tõukuvad; tihti takistavad aksoni siirdumist üle keha keskjoone; osalevad angiogeneesis); semaforiinid (peamised tõukuvad juhtmolekulid aksonite navigeerimisel); efriinid ja nende EPH-retseptorid suures perekonnad (ollised topograafiliste närviühendiste kujunemisel: silma võrkkesta ja optilise tektumi ühendumine, taalamuse ja lateral geniculate nucleus ühendumine); membraanseoselised (enamasti tõukuvad); EPH-retseptorid (enamasti türosiinkinaasid); morfogeenid (WNt ja SHH osalevad aksonite navigeerimisel, tõmbavad ja tõukuvad); kasvufaktorid.
Veenus 1. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? V: Vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood (nn. sünoodiline aasta) on väga pikk -- 584 päeva e. 1,6 aastat. Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone -- seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. V: Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. V: 4. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest
vormi, milleks on mustad spordijalanõud, hallid pikad püksid ja hall särk. Kohtunike ülesanneteks on palli mängupanek; mängu peatamine, kui pall on "surnud"; minutilise vaheaja korralduste andmine; viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine; vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks; reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. MÄNGIJATE POSITSIOONID Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
möödumist lähevad kõik rebased tagasi ringi(tukkuma). Uue hüüde peale toimub uus tagaajamine 30sekundit ja mäng jätkub seni kuni alles on ainult 2 mitte rebast – võitjat. NB! Rebane/rebased võivad ringist väljuda alles peale sõna PÜÜDMA! Heeringas heeringas üks-kaks-kolm (liikumismäng) Mängujuht: Õpilaste seast väljavalitud inimene Osavõtjate arv: vähemalt 6 Ettevalmistus mänguks: Mängujuht(valitakse õpilaste seast) on mängijates eraldi keskjoone juures ning mängijad asetsevad ühelpool väljakut äärejoonel. Mäng: Mängujuht on mängijate poole seljaga ning mingil hetkel hõikab: „ Heeringas, heeringas üks-kaks-kolm“ (sel ajal võivad mängijad liikuda mängujuhi poole) ning hetkel kui mängujuht keerab ümber peavad kõik mängijad olema kivistunud ja ei tohi liigutada. Kes jääb mängujuhile liigutamisega vahele, peab minema uuesti tagasi algusesse. Võidab see, kes jõuab esimesena mängujuhi koduni (ehk keskjooneni)
puudutanud, on tõukejalg kõverdunud, seejärel aga sirutub kiiresti ja aktiivselt ette. Kontakt rajaga on lühike, esimene samm võimas (aktiivne). 6. Käte töö - Käed peaksid olema küünarnukist umbes 90 kuni 120 kraadi kõverdatud, ranne ja sõrmed lõdvestatud. Käte töö aitab kaasa keha tasakaalule ning käte-jalgade rütmile. Kui hoojalg on tõstetud, ründab vastaskäsi tõket, sirutudes ette ja õlast sissepoole keha keskjoone poole, mitte üle keskjoone. Käe liiga kaugele üle keskjoone viimine põhjustab ülakeha külgsuunas pöörde ning tasakaalu ja rütmi kaotuse. Õlgade hoidmine jooksusuunaga risti on puusavöö stabiilsuse alus. Hoojalapoolne käsi aga liigub puusa lähedale ning säilitab sprintimisele võimalikult sarnase liikumise. Tõkke ületamisel tuleb ründav käsi väikese kaarega kõrvalt puusa juurde ning taastab sprintimisele sarnase liikumise. 8
Faks 6556 5657 Rahvusvaheline Faks +358 6766 5656 Asukoht: kirja puhul adressaadi alla adressaadiväljal, e-kirja puhul väljal Kellele. PEALKIRI - On kirja sisule antud nimetus, et hõlbustada kirja leidmist ja eristada seda teistest dokumentidest. Pealkiri vormistatakse nimetavas või seestütlevas käändes, lõppu punkti ei panda. Pikem pealkiri ei tohiks ulatuda üle lehe keskjoone. Asukoht: pealkiri vormistatakse enne teksti, umbes 9,5 cm lehe ülaservast, peab võimaldama lühidalt, avama dokumendi sisu ja koostamise eesmärgi. Lihtsustab dokumendi registreerimist ja sisuga tutvumist. On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Perioodiliselt või ühel eesmärgil saadetavate kirjade pealkirjale on soovitatav lisada mõni eristav tunnus.
Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
võtnud teise minutilise vaheaja. · andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg. Protokoll koosneb kolmest lehest: · valgel paberil originaal on mängu korraldajatele · roosal paberil koopia võitjavõistkonnale · kollasel paberil koopia kaotajatele. · Suurvõistlustel neli lehte Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel.
SUT)? IPA Rahvusvaheline Foneetikaühingu tähestik ja SUT soome-ugri foneetiline transkriptsioon. 16. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaali hääldamisel väljub õhk piki kõnetrakti keskjoont ilma takistuseta või hõõrdumiseta. 17. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keele ja huulte. 18. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! Keele keskjoone kõrgima punkti asukoht: Ees- ja tagapoolsus, keeleselja tõusuaste: kõrgus, huulte asend: labiaalsus. Nt illabiaalne kõrge eesvokaal. 19. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! 2 erineva kvaliteediga täishäälikut, kuuluvad ühte silpi. Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Liigitada saab komponentide asukoha järgi vokaalikaardil: kõrgenevad (ai, au), madalduvad (ea,
jm. 24.Mis on mõlu? Puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõige. Lahtine mõlu- avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otsapinnale. Kinnine mõlu- avaneb ainult palgi otspindade ja on külgpinnal kinni kasvanud. 25. Mis on keerdkasv? Puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast. 26. Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit? tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine. 29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis? Sorteerimise eesmärgiks on valida kõige sobivamad antud saagimiskava
Auto välimust mõjutavad märkimisväärselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mõistetav, nagu ta pealtnäha võib paista. Kui me tahame teada, kas velg sobib teatud autole, peame teadma velje läbimõõtu, laiust, nihutust (offset), poldiringi läbimõõtu, tsentriava läbimõõtu ja kinnituspoltide arvu. Poldiringi läbimõõdu mõõtmine. Vasakul nelja, kuue ja kaheksa poldiga, paremal viie poldiga velje puhul. Nihutus (offset) on velje keskjoone ja kinnitustasandi vaheline kaugus. Tavaliselt on kinnitustasand velje välisservale lähemal - sel juhul on tegu sissenihutusega (inset); kui aga kinnitustasand on velje välisservast kaugemal, on tegu väljanihutusega (outset). Kui meil on kaks ühelaiust velge ja esimesel on väiksem sissenihutus või suurem väljanihutus, "istub" esimene velg rattakoopast rohkem väljaspool. Kui ei ole teada, kas veljel on sisse- või väljanihutus, räägitakse tavaliselt nihutusest.
Võrreldi kas visuaalse vaatlusega või küünega kompimisega. 192. Millise pinna profiili saame lihvimisel, millise treimisel? Lihvimisel saadav profiil on reeglina korrapäratu, kuigi pinna karedus võib olla väga väike. Teriklõikamisel enamasti korrapärane profiil. 193. Mis süsteeme kasutatakse pinna profiili iseloomustavate karakteristikute määramisel? Pinna profiili iseloomustavate karakteristikute määramisel kasutatakse kas keskjoone süsteemi või tsentraaljoone süsteemi. 194. Kuidas määratakse pinna profiili tsentraaljoon? Profiili tsentraaljoon määratakse nii, et pinna profiili ja tsentraaljoone vahelised pindalad üleval ja allpool tsentraaljoont oleksid võrdsed. 195. Kuidas määratakse profiili keskjoon? Profiili punktide ja keskjoone vaheliste ordinaatide ruutude summa oleks minimaalne. 196. Mis mõjutab pinna karedust treimisel? Teriku kulumine.
toniserivaks loetakse meetodit siis kui surve on kerge) . Punkte 2, 3 ja 4 masseeritakse nimetis- või keskmise sõrmega , ülejäänusd punkte pöidlaga. Protseduur lõpetatakse silma ja silmaümbruse pikimassaaziga, mu-võttega (punkte silitatakse ja hõõrutakse sõrmedega) Konksus sõrmedega või sõrmenukkidega tõmmtakse algul 15 korda mööda silmakoopa ülaserva, kulme, seejärel sama palju kordi silmakoopa alaserva. Massaaz lõpetatakse kerge silitusega piki silmamuna keskjoone poolt külje poole, seda tehakse samuti 15 korda. Mõjutatavad punktid : 1. Qing-ming asub kumu ninapoolse otsa all silmanurga kohal 2. Cuan-zhu asub kulmu ninapoolses otsas 3. Tai-yang asub 1 cun välimisest silmanurgast külje pool 4. Si-bai asub silmaava läbival vertikaajoonel sarnaluu all 5. Feng-chi asub kuklal kolmnurgas, mis moodustab rinnaku-rangluu-nibujätke lihase ja trapetslihase kinnituskohtade vahel. 6
annaabi.ee 
