Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik.
Tõlgenduse sünd ja areng 1. Mis on vanim Euroopas tekkinud kirjandus? Antiikkirjandus on vanim Euroopas tekkinud kirjandus. 2. Millal ja kus hakati kirjandust püsivalt uurima? Millele kirjanduse uurimisel keskenduti? Kirjandust hakati uurima hellenismiajal ehk 1. – 3. saj eKr. Püüti välja uurida teksti algupärast kuju, mis oli ümberkirjutustega kaduma läinud ning uuriti ka üksikuid sõnu ja nende tähenduse muutumist ajas. 3. Kellelt pärinevad renessansiaja tõlgendusteoreetilised seisukohad? Millised need on? Esimesed tõlgendusteoreetilised seisukohad renessansiajal pärinevad Matthias Flaciuse (1520 - 1575)
Juhtus ka seda, et kuigi kindlustust maksti ei aidanud kindlustusfirmad haige lapse vanemaid rahaliselt. See kõik viitab selle, et raha oli tähtsam kui lapse elu. Last ei väärtustatud nii palju kui tänapäeval. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt. Child Savers)? Alguses omasid kindlustusfirmad materjaalseid huve ja ei tehtud palju,et päästa lapse elu vaid keskenduti matuste kinnimaksmisele, mis vihastas ka Child Savers`id välja. Nüüd hakati kindlustama kõiki alla 15 aastasi ja keskenduti lapse ellujäämisele, maksti arstiabi eest, aidati uusi emasid. Elukiondlustust ja vastupanuliikumine lõpuks ühendasid käed. Millised olid lastele omistatud väärtuse erinevused töölisklassi ja kesklassi peredes? Kuidas need väärtused muutusid? Tööliskassi peredes olid lapsed materjaalne väärtus, keskklassis oli rohkem
polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule). Eesmärk oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid ning riik oli rohkem mures oma elanike pärast kui endi pärast. Sparta seevastu oli eraklik riik ning oli teistele kultuuridele suletud. Spartas keskenduti peamiselt sõjavälisele jõule ja nad olid eraklikumad. Spartalased olid küll teiste riikide poolt austatumad, aga olid jälle kardetumad ja sõjalised tugevamad
ROOMA KIRJANDUS Roomlasi huvitas raha. Nad ei surunud uske ega kultuure peale, vaid lasid neil teha, mida nad tahtsid, kuid käskisid makse maksta, mis kärpis nende omasid võimalusi, millega tegeleda. Keskenduti proosa tekstidele. Plutarchos ,,Paralleelsed elulood", võrdles kreeka ja rooma suurkujude elu. Roomlaste eeskuju oli Cicero. Esitas suurkujude elude sarnaseid osi. Keskendus pigem meheeale, kui tegusid korda saadeti. Kujunes välja romaan pikem jutustav teos. Pakkusid kergemat laadi ajaviidet, põnevust. Põhitähelepanu oli seikluslikkusel ja fantastikal. Longos ,,Daphnis ja Chloe", räägib ühest
Parast saksa filosoof nimetas L.matemaatilist loogikat.Hiljem kohtas L.sõjanduses(varuste paigutamineõigel ajal õigesse kohta ja majutamine)Nüüdisaegse L.alguseks loetakse 1950ndaid.Ameerikas ja jaapanis võeti L. kasutusele peale Teist maailmasõda,kust see levis Skandinaavia maadesse ja teistesse Europa riikidesse.Praegu L.on arukalt korraldatud prot.elus globaliserivas maailmas. 2. L.areng võib jaotada 4 staadiumisse: 1. 5060 aastatel keskenduti tootmisele ja pöörati tähelepanu transpordile ja laomajandusele 2. 70.aastatel keskenduti jaotusele,E.pööras tähelepanu veondusele ja laondusele ning nende kulusid,firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus. 3.80.aastatel keskenduti firma majandustegevusele,tarbijale oluliselt ei orienteeritud 4.90ndaid loetakse tarne ehk väärtusketi alguse aastateks 3. 6070 aastatel sõnastati L.teoretilised alused.See kes suudab effektivsemalt korraldada too ja lõpptarbimija
majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja 1. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika sõjalised konfliktid *e-kaubandus huviorbiiti? 10. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja 11
Neile meeldis raamatuid lugeda, käia teatris, kontsertidel ja lugeda sellest mis toimus mujal maailmas. Iseasi oli see kui kergelt neile see võimaldati. Üks halvimaid sarnasusi kultuuri valdkonnas oli see, et Autoritaarses Eestis oli teatud loominguvabaduse piiramine. Inimesed ei saanud välja öelda kõike mida nad soovisid, eriti valitsuse kohta. Ka majandus erines paljugi Autoritaarse Eesti ja Eesti NSV vahel. Autoritaarse Eesti ajal keskenduti peamiselt sellele, mis on Eestis kasulik toota ning mis eestlastele on vajalik. Vaatamata mõningale tööstuse arengule ei suudetud pakkuda konkurentsi lääne turgudel ning tööstuses keskenduti siseturu nõudlusele. Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks said näiteks meil toodetud või ja peekon. Nõukogude ajal aga ei huvitatud sellest, mis oleks kõige kasulikum Eesti NSV-le, vaid sellele, mis oleks kõige kasulikum Nõukogude Liidule. Selleks sai Eesti käsu Moskvast
● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem
Renesanss Madalmaades Maalikunst • Õlivärvid • Keskenduti tahvelmaalile • Esiplaanil inimeste võrdsuse ja õigluse ideed • Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister
Polüuretaan Polüuretaan mis see on? Orgaaniliste ühendite ahel, mis on ühendatud uretaaniga -NH-(C=O)-O- (see on ühenduslüli) Ajalugu 1937 Otto Bayer Leverkusen, Saksamaa Alguses keskenduti kiududele ja paindlikele vahtudele II maailmasõja ajal kasutati sõjalistel eesmärkidel Alles 1957 sai kõigile kättesaadavaks Omadused Keemilised Füüsikalised Mitteaktiivne Elastne Põleb Kulumiskindel Ei reageeri: Kriimustuskindel Vee ja teiste lahustitega Ei vanane Õlidega Ei hallita Osooniga Ei lähe katki
6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine luuakse taas antiikmütoloogilisi teoseid 7. Millist kompositsiooniskeemi peeti renessaansiajastu maalikunstis kõige sobivamaks? kolmnurkset veneetsias keskenduti eelkõige värvidele roomas ja Firenzes kehade terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu Mis on "Vitruviuse inimene"? Vitruvius avastas inimkehas täiusliku ringi ja ruudu, käed harali katab ringi, jalad koos sobib ta ruutu, Vitruviuse inimene on täiuslikkes propotsioonides inimene. 8. Iseloomusta sfumaato maalimistehnikat. see näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja ühtesulavaid piirjooni 9. Mis muutusi toimus renessanssiajal skulptuuris? 4 luuakse raidkunsti
Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. 4. Iseloomusta vastasseisu USA ja NSVL vahel. USA: NSVL: Demokraatia,kapitalism diktatuur,sotsialism turumajandus Plaanimajandus Keskenduti inimestele Keskenduti riigile Eesmärgiks demokraatia taastamine Eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas 5. Mis on pingelõdvendus ja kuidas see avaldus? 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA.
mõtlemist, arvutamist ning otstarbekust. Rooma riigis tähendas see aga toodete jaotust. Termin logistika hakkas kajastuma 9. ning 10. sajandil sõjanduses - tagala, vägede varustamine, paigutamine ning majutamine. Sõna leiti kirjalikest tekstidest 1138. aastast. (1) Logistika valdkonna areng üleüldse on väga pikk ja arenenud protsess. Algul enne 50. aastaid olid varustus, transport ning turustamine üksteisest täiesti eraldatud tegevused. (1) Alustuseks keskenduti vaid tootmisele, mis toimus 50. - 60. aastatel. Tähelepanu pöörati pigem põhiliselt transpordile ning laomajandusele. Alates 60. Aastatest kerkis aga esile ettevõtte sisene koostöö. Tekkis ettevõtte sisene logistiline süsteem ja võeti kokku logistilised kulud. (1) Hiljem keskenduti jaotusele, mis toimus 70. aastatel. Sel ajal peeti Euroopas logistikaks pigem veondust ja laondust ning nendega seotud kulusid. (1) Ettevõtte majandustegevusele hakati keskenduma 80. aastatel tervikuna
ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud)
Impressionism 1874. aastal eksponeeritud Claude Monet'i töö ,,Impressioon. Tõusev päike" ajendas kriitikud pilkavalt nimetama selliseid teoseid 'impressionismiks`.(1) Impressionistid tõid maalikunsti kaasaegse suurlinna kujutamise, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja suitsevad vedurid.(2) Keskenduti valguse ja õhu kujutamisele, motiivi valik oli teisejärguline. Kõike kujutati valguse ja õhu kaudu. See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid maalisid ka varjud värviliselt, mitte ei rõhutanud kontraste, nagu realistid.
Siurulased pöördusid oma loominguga inimeste tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole, välditi ühiskondlike teemasi. Rühmituse eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni. ,,Siuru" oli tähtis, kuna siis elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu, lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk armastus- ja loodusluules. Kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. Tundub, et ühiskonnale meeldis see rühmitus, kuna keskenduti rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaanile tundeelamused ja asusid analüüsima ja üldistama, astudes võitlusesse sotsiaalsete pahedega. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku väljavaated. Rühmituse eesmärgiks oli kirjandusele ja kirjanikele saada oma koht ühiskonnas. Rühmitus oli oluline, kuna seisid kohaliku kirjanduse ja
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias
Realismid 1.Mille poolest on realismi voolud sarnased ja mille poolest erinevad · Realism · Impressionism · Sotsialistlik realism · uusrealism Sarnasused Erinevused 1920 sajandi kunstivoolud. Realism Realism ei laskunud täielikult püüab ümbritsevat kujutada tõetruult. naturalismi. Loobuti mineviku Lisamata kunstniku omaloomingut ja kujutamisest ja keskenduti rohkem maalida, seda mida kunstnik vahetult tänapäevale. Vastunäitused ametlikule nägi. Vajadusel jäid ka värvid tõeliselt salongile(mingil määral koledaks, nii nagu kunstnik neid nägi. vastuhakk).Pigem inetu kui ilus. Impressionism kujutas ka hetkeolustikku ,mitte minevikku.Nad loobusid
tunded, maailmasuhtumine. Üksteisest selgesti eraldatud siledad värviväljad. Maalidel kasutatakse kahte või kolme värvi, äärmisel juhul isegi ühte. Tänapäeval end ammendanud. Tähtsamad esindajad: Ellsworth Kelly Al Held Kenneth Noland Frank Stella Ellsworth Kelly Al Held Kenneth Noland Frank Stella Minimalism Kunst, mis püüab nappide vahenditega teoseid luua Vähe kaunistusi, ilustusi- lihtsus, selgus Keskenduti hädavajalikule Puudub sisu Kolmemõõtmelised, ülilihtsa vormiga objektid Tähtsamad esindajad: Donald Judd Robert Morris Carl Andre Sol LeWitt Donald Judd Robert Morris Carl Andre So Le Witt Op- kunst Demonstreeris kunstiteoseid, millel oli võime tekitada ebatavalisi optilisi efekte, sünnitada vastuolusi, ärritavaid, illusoorseid tajusid Teadlik, plaanipärane Kasutatakse reeglipärast elementide paigutust Tähtsamad esindajad:
nad sisemiselt rahutuks ja ebakindlaks, kuid jõuliseks. Kadus inimlikkus, austus ja jäi ainult hirm oma elu pärast ning sisemine tühjus. Paulist ja tema kaaslastest said karmid rindevõitlejad, kes püüdsid kõiki tundeid alla suruda, et mitte mõistust kaotada. Elati põhimõttel, et iga üleelatud päev võis olla viimane, nii hangiti hukkunutelt esemeid, kingiti enne surma oma esemeid teistele. Hukkusid lähedased sõbrad, see tekitas trotsi. Keskenduti iseendale, unustati väärikus. Romaani kirjeldas, kuidas inimesed üksteisele veresauna korraldasid, ning kuidas sõda hävitas iga osavõtja sisemiselt ja tegi ta loomaks, kes reageeris veel ainult instinktiivselt, et üksnes eluga pääseda. Igatsetus tagasipöördumine normaalsesse ellu tõi kaasa pettumuse: "Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras," kirjutab Paul rindepuhkuse ajal. Peaaegu kergendatult läheb ta tagasi rindele sõprade juurde, kes teda mõistavad
3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhitähelepanu pöörati transpordile ja laomajandusele. Arenguetapile olid tüüpilised: *klientide vähesed nõudmised *tarbekaupade turgude paigutus *toodete kättesaadavuse probleemid *tootmisest juhitud (väärtus)ketid *jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt. 2. Jaotuskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 70. aastatel keskenduti jaotusele. Kuid (Euroopas) peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati
Michel Carré. Osades olid Marina Poplavskaja , kes oli Marguerite, Michele Losier, kes oli Siébel, Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osatäitjate riietus. Lavastus oli väga sarnane Goethe teosele. I ja II vaatuses keskenduti enamasti Marguerite'i hingeelule. Pärast pausi, mille vältel osatäitjad andsid intervjuud, tuli III vaatus, mis meeldis minule isiklikult kõige rohkem, sest suudeti erineda traditsioonilisest ooperist ning osatäitjad jooksid laval ringi, lisaks avaldus ka osatäitjate näitelmisoskused. Kõige enam meeldisid mulle Mefistofeles ja Siébel, kelle miimikad olid nii efektiivsed ning panid mind kaasaelama. Pärast kolmandat vaatust toimus jälle vaheaeg, mil osatäitjad andsid intervjuusid
Uus ideoloogia, kui see osutub populaarseks, võib tuua ühiskonda mitmeid religioosseid, rahvuslikke, poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. 14. sajandil hakati enam rääkima teaduse olulisusest inimteadvuses ning majanduses. Ainuõiged usulised väljavaated hakkasid asenduma teaduslike hüpoteeside ja avastustega, mis leidis rohkelt kasutamist meretrantspordi majandamisel, astronoomias, arhitektuuris jne. Inimesed ning riik ei teeninud enam kiriku huve, vaid keskenduti kabanduse, kaubaveo arendamisele, seaduste ning kiriku reformeerimisele. Taoline mentaliteet oli murranguline, seda ilmestasid kokkupõrked teisitimõtlejate ning katoliku kiriku vahel, püüd kaotada indulgentside müümine või kaubandusele tuginev majanduslik tõus. Humanism või inimlikkus, mis allub psühholoogilistele isikuomadustele meelekindlus, iseseisvus, omakasupüüdlikkus, ärgitab inimest millegi uue loomisele (või hävitamisele),
Kommunistlik Partei (NLKP). Hitler ja Stalin saavutasid oma võimuletuleku erinevalt. Kommunistlik partei kehtestas oma võimu 1917.aasta vägivaldse riigipöördega. Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt. Majandus oli mõlemal riigil range kontrolli all. Kehtestatud oli plaanimajandus. Mõlemad riigid valmistusid sõjaks ning keskenduti sõjariistadele ja –teedele. Kuigi majanduspoliitika oli mõlemal valitsejal sarnane, kuid inimesed elasid erinevalt. Stalin pooldas kollektiviseerimist – loodi kolhoose, kus pidi osalema ka talupojad. Riik võttis talupoegadelt kogu viljasaagi ning müüs selle välismaale paremate tulude saamiseks. Samuti käis alla ka põllumajandus, sest puudu oli töölistest. Venemaal elasid inimesed vaeselt, oli suur näljahäda ning 4-10 miljonit suri
Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ühiskond. Linnastutakse ja põllutöö väheneb. Inimesi kontrollib ühiskond, riigivalitsejatel tekkis rohkem võimu ja nad kontrollisid, mida inimestele edastati läbi ajalehtede ja infokanalite. Mood muutus ühtseks. Usu tähtsus vähenes, linnas naabrid kontrollisid vähem kirikus käimist. Kodus ei veedetud aega, kuna korterid olid väikesed, pigem keskenduti tööle, kus veedeti umbes 14 tundi ja kodus käidi ainult magamas. Nädalavahetuseti käidi kõrtsides, peod olid vabamad, pidutseti väljas kuna korteris polnud ruumi. Tekkisid lasteaiad, vanadekodud, kasiinod, teater, kino, laulupeod. Pered olid väikesed. Kultuurid hakkasid linnas segunema ning tekkis suurem mitmekesisus Postindustriaalses ühiskonnas säilitab ja õpetab kultuuri meedia, eakaaslased ja avalikud asutused nagu lasteaed, kool. Vanemad ei tea asjadest eriti palju
Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934)
A.H. Tammsaare. ,,Tõde ja õigus" 1. Seostage ,,Tõde ja õigust" ja ,,Maa õnnistust". 2. Vargamäe vanad ja noored ning nende vahelised suhted. 3. Looduse osa teoses. 4. Hundipalu Tiit. 5. Mis mõtteid teos tekitas? Vastused: 1. Mõlemas raamatus tegeletakse ehitamisega ning maaharimisega. Samuti oli mõlemas juttu jumalase uskumisest. Keskenduti kahe perekonna tegemistele. ,,Maa õnnistuses oli rohkem tõde ja õigust, kui ,,Tões ja õiguses" endas. Tegelased oli ka kohati sarnased: töökad, tõsised, rahulikud. 2. Andres oli väga töökas ja tõsine mees. Ta oli pigem kinnine ja tahtis kõiges õiglust. Mitmeid kordi Pearuga kohtus õiglust jalule seades ta kaotas, ühe korra võitis, kui Pearule krutski tegi. Pearu võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Ta oli
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J
ja hüvitama võitjariikidele sõjakahjud ehk reparatsioone. Lisaks Saksamaale kaotasid oma suurriigi staatuse ka Venemaa ja Austria-Ungari. Viimase lagunemise tagajärjel tekkisid endise suurriigi aladele iseseisvad riigid nagu Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Ka Venemaa pidas end sõja kaotajaks ning seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jaotada. Pariisi rahukonverentsil, mis tuli kokku 18. Jaanuaril 1919 ning kus olid esindatud 27 sõjast osa võtnud riiki, keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Samas leidus ka riike võitja ehk Antanti poolel, kes ei olnud rahul sõja tulemustega. Itaalia leidis, et tema territoriaalsed võidud ei olnud piisavalt suured ning Jaapan, kes oli sõtta astudes unistanud võimu saavutamisest Ida-Aasias.
(1646- 1716) ELULUGU Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid ka laialdased teadmised teistes valdkondades. Tema tööd olid peamiselt prantuse ja ladina keeles. Ta oli 17. Sajandi üks tuntumatest ratsionalistidest. Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks. Õppis selleks kolm aastat Altdorfi ülikoolis.
informatsiooni või ta ei tea täpselt, keda usaldada. Õigluse teooria väidab, et õiglus on seotud sündmustega, mis käivitavad automaatselt meie sees emotsioone. Kuid praegused teooriad on liiga lihtsad, on vaja koostada teooria, mis suudab hinnata kõiki töötaja ja organisatsiooni nähtusi ja omadusi. Praegu liigutakse uue paradigma poole, kus individuaalsust käsitletakse kogumine ehk on pandud kokku kogum, kus saab keskenduda iseendale. Praegu keskenduti sellele, kuidas saab töötaja end ise ravida. Kui eelnevalt räägiti sellest, kui erinevad on indiviidid, siis nüüd vaadatakse, kuidas erinevad grupi tasandil õiglussuhted. Sellest järeldub, et sarnased inimesed suudavad luua paremaid töögruppe. Uuringud näitavad, et kui organisatsioonis on pikka aega sama juht ja tööprotseduurid, siis see hõlbustab õigluse kliima teket. Kolmanda osapoole õiglus seisneb selles, et inimesed kalduvad tegutsema vastuolus
pearõhk oli suunatud inimestele · Whiting Williams "Mida mõtleb tööline" (1920) - töötas koos töölistega Teaduslikud uurimused - 20. sajandi keskpaigani · 1920-30-tel a. uurisid Harvardi ülikooli professorid töötajate sotsiaalset tausta · * tõestasid, et töölised ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa · * tõdesid, et tööline on kompleksne isiksus, kelle käitumist on rühmaolukorras sageli raske mõista · 1940-50-tel a. keskenduti ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele Kontseptuaalne areng · 1957. aastal esitas Douglas McGregor oma seisukoha, mille põhjal tuleneb suurem osa juhtimistegevusest juhtide poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast · McGregor nimetas neid X- ja Y-teooriaks X-teooria · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambit- sioone ja ta püüdleb turvalisuse poole · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad
Jäik õppekava ja standardne õpetus ei jõua kõigi ega isegi mitte enamiku õpilaste vajadusteni. Kooli kasvatuslik tegevusmudel peab olema paindlik ja selles tuleb lähtuda õpilasest, aga mitte mingitest väljastpoolt määratud nõudmistest. Avatud õpetuse lõppemise põhjuseid: õpiedukuses ei ilmnenud enamasti usaldusväärseid erisusi avatult ja tavapäraselt õpetatud õpilaste vahel. Teiseks mõjutavaks asjaoluks peab Rothenberg seda, et mitmetes avatud koolides keskenduti rohkem avatud kooli väliste tulemuste omaksvõtmisele kui õpetuse kvaliteedile. Avatud kasvatuse lakkamisele aitas Rothenbergi (1989) järgi kaasa seegi asjaolu, et avatud klassis töötamine nõudis õpetajalt vaga palju.
Minu ettepanek haridus – ja teadusministrile Eelmisest õppeaastast kehtima hakanud riigieksamisüsteem on nüüdseks esimesel lennul läbitud ning tulemused avalikustatud. 2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit. See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada. Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks
· Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest. Kunstnikud kujutasid inimesi võimalikult täpselt. Eriti keskenduti näo, käte ja inimese tundeelu kajastamisele. Eelistati kujutada ka julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid rõivastatud skulptuurid tõid välja rõivavoldid, mis olid kujutatud väga loomulikult. · Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsamaks. Maalijad
Romantism tõstis esile tunded, peamiselt keskenduti üksikute läbielamistele ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi. Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND Romantism muusikas *Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile Operett meelelahutuszanr koomilis eooperi, kabaree, vodevelli ja varietee baasil, mis jaguneb satiiriliseks Pariisi operetiks ja meloodiliseks Viini operetiks Ooper 19 sajand oli ooperi ajastu Franz Schubert 1797 ...
Vastupanu suutsid eestlased osutada ainult rootslastele, kes said saarlaste käest lüüa, kuid lõpptulemusena jagati Eesti ikkagi mitme riigi vahel ära. Eestlaste maakondade omavaheline koostöö ja ühistegevus oli nõrk riikluse puudumise tõttu, mis andis vastastele võimaluse alistada eestlasi maakondade kaupa. Polnud ka ühtset juhti, kes oleks minu arvates olnud suureks abiks õigele valitsemisele ja vägede juhtimisele samal ajal, kui vastastel oli feodaalühiskond, kus keskenduti peamiselt majanduslikule ja sõjalisele olukorrale, mis tugevdas vastaste positsiooni. Puudusid kindlad liitlased, kuna liivlased olid alistatud ning latgalid tahtsid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Kuigi Vene väed olid andnud oma sõna eestlasi abistada, ei jõudnud nad sageli õigeks ajaks kohale või koostöö nendega puudus. Vaenlased kasutasid ära eestlaste keerulisi suhteid naabritega ja suutsid rahvad üksteise vastu üles
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti
Abhaaslase kaitsmise kõigus gruuslane suri ning samuti ka Markus. Kui langenud olid maetud, läksid gruuslane ja Ivo rahumeelselt lahku. Millises riigis toimunust film räägib? Abhaasias toimunust Millised ajaloosündmused filmis kajastust leiavad ning kui tõeselt on need sinu hinnangul vaatajateni toodud? Abhaaslaste vabadussõda. See on vaatajateni üsna tõelisena toodud, arvestades külaelanike perspektiivi. Samas näidati lahingut ja sõda väga vähe ning keskenduti pigem abhaaslase ja gruuslase vahelistele suhetele. Ka see oli ilmselt tõsi, et Eestlased sõja käigus külast lahkusid. Iseloomusta filmi peategelasi- Ivot ja Markust? Ivo mõtlik, kaalutlev, tark, töökas, optimistlik, lahke, hea suhtleja, hoolitsev, meeldib omaette olla, sõbralik. Markus tagasihoidlik, teeb läbi mõtlemata otsuseid, sõbralik, enesekindel, andeks andev, natuke arg. Miks otsustas Ivo kahe sõdiva poole esindajad kokku viia ning kuidas see tal nii edukalt
haripunkti ning hakkab lõpuks vähenema. Toote elutsükkel võib kesta mõni kuu või ka mitu aastat nagu näiteks Special K. Kuigi see oli edukas toode, nägi Kellogs võimalusi investeerida selle toote taaselustamiseks ja arendamiseks. Kellogs on kindel, et selline investeering aitab säilitada brändi tugevust ja edukust. Tootearendus tõigi toote edukuse Inglismaal, mistõttu oli hea võimalus toodet arendada ka Ameerikas, Austraalis ja Kanadas. Tootearenduses keskenduti ostjatele, kuna uuriti välja neile enam meeldivamad maitsed, mis tõttu sai toode veelgi edukamaks. Kellogs strateegia oli globaalne, see arenes ka Euroopasse ning seejärel üle maailma. Kahe aasta jooksul oli bränd edu saavutanud üle maailma, bränd oli saavutanud märkimisväärseid arenguid ning ka kasumit. Kellogsi firma poolt läbi viidud turu-uuringud olid madala riskiga ettevõtmine, kuid tõi suurt edu brändile. Seda seetõttu, kuna bränd oli
alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. 2.1 Logistika areng Logistika arengu võib jaotada 4 staadiumisse: 6 1. 1950.-60. aastatel keskenduti enamjaolt tootmisele ja põhitähelepanu pöörati transpordile ning laomajandusele. 2. 1970. aastatel keskenduti jaotusele. Samas Euroopas peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises peeti aina tähtsamaks kulude juhtimist, asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4
alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. 2.1 Logistika areng Logistika arengu võib jaotada 4 staadiumisse: 6 1. 1950.-60. aastatel keskenduti enamjaolt tootmisele ja põhitähelepanu pöörati transpordile ning laomajandusele. 2. 1970. aastatel keskenduti jaotusele. Samas Euroopas peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid. Firma majandamises peeti aina tähtsamaks kulude juhtimist, asetades rõhku materiaal-tehnilisele varustusele. 3. Alles 1980. aastatel keskenduti firma majandustegevusele kui tervikule ning haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijale veel oluliselt ei keskendutud. 4
klannide vahelised turniirid toimusid odadega. Oda oli sel ajal Jaapanis üks põhilisem relv, mida kasutati sõjas, sest neid oli palju erinevaid ja olenevalt odade tüübist olid nende kasutusalad ja võitluskunst väga erinevad ja laialdased. Vastavalt odade põhitüüpidele jagunesid nende kasutamiskunst kahte peakoolkonda. Need olid yarijutsu (sirge oda kunst) ja naginata (kõvera oda kunst). Mõlemat kunsti praktiseeriti lugematutes stiilides ning olid olemas alavaldkonnad, milles keskenduti nii pikkade kui ka lühikeste odade kasutamisele. Need jagunesid põhitehnikateks nagu torked, löögid ja tõrjed. Niimoodi oli palju erinevaid valdkondi, mida koolid õpetasid. Feodaalaja keskpaiku jätkati veel odavõitlus kunstiõpetamist treeningsaalides, kuid pilt kui üksikust odamehest, mis oli olnud kunagi tavapärane, muutus aina vähem tavalisemaks. Lõpuks tundus nagu odamehi enam ei olekski. Nüüdseks on säilinud vähesed koolid. Suuremad on Tendo ja Shinkage koolid.
Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist.(ten Have 1990)Vestlust uurides ei uuri vestlusanalüütik mitte ainult keelt vaid ,keelt mis on seatud mingi sotsiaalses maailmas toimuva tegevuse teenistusse.(Drew 2006:114.) Ajalugu Esialgu keskenduti interaktsiooni verbaalsetele aspektidele,siis vähehaaval uurimute haare laienes:hakati huvi tundma vestlejate kõne kattumise,kuuldava hingamise ja intonatsiooni vastu.Peagi ilmusid uurimusse nüoilmete ja interaktsiooni mittevokaalsed ilminguteuurimused. diskursuse analüüs Diskursuse ingliskeelne vaste (discourse)sisus rõhutatakse suhtlemist ja vestlemist. Sünonüümina kasutataksemõistet argumentanalüsis(väiteanalüüs)
selgus ja korrapära, poleks midagi ebareaalselt ja õudast vms. 2. Romantism valib teemaks kellegi läbielamised ja tunded, aga klassitsism rõhutab seda, mis on kõigile üldkehtiv. 3. Romantism räägib loomeinimeste iseseisvumisest, et nad peaksid ise majanduslikult toime tulema, kas siis õpetades või esinedes, aga klassitsismi ajal määrati loomeinimestele valitseva klassi palk. 4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revolutsioonid aga klassitsimi ajal toimus linnastumine ja tööstusrevolutsioon.(?) Millised uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner
siis, sinna kindlasti kuuluvad viljamüügist saadud suur tulu ja see, et Rootsil ei õnnestunud piirkondi täielikult rootsistada, sest Rootsi kubernerid pidid arvestama rüütelkondadega. Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks. Hariduse kohapealt oli Rootsi aeg hea aeg, sest põhiliselt keskenduti lihtrahvale lugemisoskuse õpetamisele. 17.sajandi lõpul loodi Eestisse rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva, et talurahva koolides õpetajaid oleks lõi Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis oli Rootsi riigis teine ülikool Uppsala järel.
Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus nad pidasid kirjavahetust, lõid kaasa poliitilstes vaidlustes või kirjutasid ajalooteoseid. Itaalia linnriikides oli renessansi ajal poliitika päris jõhker; kasutati nii palgamõrvareid kui ka saladiplomaatiat, millest lähemalt kirjutab Niccolo Machiavelli raamat ,,Valitseja". Teadus ja tehnika Usuti rohkem inimese võimetesse, kui Piibli ja antiikaja õpetusse. Keskenduti rohkem teaduslikele katsetele. Arstid hakkasid laipu lahkama, astronoomid jälgisid taevakehade liikumist. Tänu sellele avastati näiteks, et Maa keerleb ümber Päikese, mitte vastupidi nagu enne arvati. Isegi suured kunstnikud nagu Leonardo da Vinci tegelesid teaduslike katsetega ja leiutamisega. Tänan kuulamast!
juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani viibisid poisid riiklikus piiriteenistuses, mille käigus said nad sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. Enamike kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega. Ainult rikkamad noormehed said õpinguid jätkata. Kuna Spartas keskenduti sõjakunstile ja muule haridusele seal tähelepanu ei pööratud, oli seal vaimne areng aeglustatud. Ateenas aga jäi puudulikuks sõjaline haridus. Eluaegne treening tagas Spartas sõjakunsti kõrge taseme. Teised riigid olid Sparta sõjalisest tugevusest teadlikud ning seetõttu rünnati teda harva. Ta suutis püsida sajandeid võitmatuna. Seal peeti riigi huve üksikisiku huvidest tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini
annaabi.ee 
