Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kes ja kuidas säilitab kultuuri? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ja kuidas säilitab kultuuri?
Kes ja kuidas säilitab kultuuri?
Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri valdkondadeks on näiteks traditsioonid, oskused, uskumused, teadmised jne. Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus , külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud -puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ühiskond. Linnastutakse ja põllutöö väheneb. Inimesi kontrollib ühiskond, riigivalitsejatel tekkis rohkem võimu ja nad kontrollisid, mida inimestele edastati läbi ajalehtede ja infokanalite. Mood muutus ühtseks. Usu tähtsus vähenes, linnas naabrid kontrollisid vähem kirikus käimist. Kodus ei veedetud aega, kuna korterid olid väikesed, pigem keskenduti tööle, kus veedeti umbes 14 tundi ja kodus käidi ainult magamas. Nädalavahetuseti käidi kõrtsides, peod olid vabamad , pidutseti väljas kuna korteris polnud ruumi. Tekkisid lasteaiad, vanadekodud, kasiinod , teater, kino , laulupeod. Pered olid väikesed. Kultuurid hakkasid linnas segunema ning tekkis suurem mitmekesisus Postindustriaalses ühiskonnas säilitab ja õpetab kultuuri meedia, eakaaslased ja avalikud asutused nagu lasteaed, kool. Vanemad ei tea asjadest eriti palju. Usklikke on väga vähe, usu tähtsus väheneb, sellest ei räägita. Usk ei kontrolli inimesi nagu agraarühiskonnas, pigem kontrollib meedia. Inimesed kannavad mida tahavad. Pidude eest makstakse, tohutu valik kuhu minna, erinevad klubid. Elatakse korterites, linnas kui ka maal ning eramajades. Laste saamist planeeritakse pikalt ette ja pered on väikesed. Peale pikka rasket töönädalat otsivad inimesed põnevust – ostetakse naudingut. On tohutu erisus, tolerantsus on suurem kui varem, kaitstakse õigusi. Kultuuri säilitatakse igas ühiskonnas erinevalt. Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk ja kohalikud inimesed. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ühiskond.
Postindustriaalses ühiskonnas õpetab ja säilitab kultuuri pigem meedia, eakaaslased, avalikud asutused nagu lasteaaed, kool ja vanemad ei tea asjadest eriti midagi.
Kes ja kuidas säilitab kultuuri #1 Kes ja kuidas säilitab kultuuri #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KK2sper Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

........................35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 ­ 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39

Sotsioloogia
Sissejuhatus sotsioloogiasse
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

uurib ka teisi sotsiaalseid nähtusi peale ,,majanduslike". Majandusteadus eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit, sotsioloogia ei eelda et inimesed on egoistid. Õigusteadus vs sotsioloogia: õigusteaduse eesmärk on uurida õigust, seadusi, sotsoloog ei uuri sisu, ei kommenteeri seda, uurib tavaliselt õigusnormide välist külge, kuidas inimesed on nendega rahul. Õigusteadlane aga analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu. Sotsioloogia ei uuri ainult õigust. Oluline vahe on lähenemisviisis. Ajalooteadus vs sotsioloogia: ajalooteadus uurib minevikus toimunut, sotsioloogia tänapäeval toimuvat. Ajaloollase eesmärgiks on anda konkreetsete sündmuste täpne kirjeldus, sotsioloogi eesmärgiks uurida üldiseid seaduspärasusi, mitte konkreetseid sündmusi.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Eesti kultuuri ajalugu
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19

Ajalugu
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

... SISSEJUHATUS Ülemaailmne linnastumine, kliimamuutused, prügistamine, liikide hävinemine, globaliseerumine, globaalne majandus, monokultuuridel põhinev ja keskkonda saastav põllumajandus ning tööstus ja sellest tulenev keskkonnakahju on juba aastaid olnud üle- maailmsete organisatsioonide ja keskkonnaorganisatsioonide aruteluküsimuseks. Nii valitsused, omavalitsused kui mittetulundusorganisatsioonid on ühiselt vastust otsinud sellele, kuidas luua jätkusuulikku elu maal. „Jätkusuutlikkus on võime kesta kindlal tasandil loodusressursse lõpuni kulutamata või loodust kahjustamata.” (The New Penguin English Dictionary 2000). Säästlik areng on areng, mis vastates praeguste põlvkondade vajadustele, ei sea ohtu tuleviku generatsioonide võimet rahuldada oma vajadusi. (ÜRO 1987). „Ühiskonnad peavad muutma radikaalselt tarbimise, tootmise ja käitumise mustreid, et

Eelkoolipedagoogika
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

....................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel

Käitumine ja etikett
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom (Burke), isekas ja omahuvi järgiv (Hobbes ja Locke), kaasatundev (Rousseau), loovalt töötav (Marx), tugev, teotahteline ja ennast kehtestav (Nietzsche) 2) küsimus individuaalsete huvide lepitamisest ühiskondlike huvidega, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuidas ja miks tekib ühiskond? Kui inimesed lepivad kokku teatud ühishuvides ja nõustuvad piirama oma ühiskonna-eelset vabadust (sõlmivad ühiskondliku leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste

Õigus
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus. Meil on selleks jõustruktuuriks Euroopa Liit (keskkohaga Brüsselis). Need on kõik käskiva iseloomuga ning isegi ülimuslikud. Õiguslikust küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise) probleeme, millele tasuks mõelda: ekspressiivne individualism (natsionalism) ­ väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või laialivalgumise ees. Euroopa kontekstis on Euroopa riikidel kõikidel ka hirm amerikaniseerumise ees, mis samuti ähvardab Euroopa kultuurilist eripära. Eesti ja Baltiriikide jaoks on kolmas hirm Venemaa näol, kuigi see pole päris nii terav. Mistahes riigi seadused peaksid olema vastavuses kolme põhimõttega: a. seadused peaksid olema kooskõlas konstitutsiooniga b. seadusloomet mõjutab transnatsionaalne õigus c

Õiguse sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun