Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Maarahvas 14-16 saj. Periood on peale jüriöö ülestõusu kuni keskajani. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud maale elama, et hoida silm peal talupoegadel, et need ei teeks jälle nahka neile. Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd
Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud suurte amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist telliseid, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas.
„Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“ Mis juhtub kui kool laiali saadetakse? Kuidas hakkavad käituma õpetajad? Mida hakkavad tegema õpilased? Kas inimesed kaotavad oma loovuse? Inimkond on enamus oma ajaloost tulnud toime ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult. Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi: Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida. Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik. Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd
JALUTUS- KÄIK VANAS ROOMAS MARIEL TEINLUM LOO KESKKOOL 10. KLASS COLOSSEUM Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. CARACALLA TERMID Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks. Peahoones olid saunad. Kõrvalhoones olid suured
1)Rooma kirjandus arenes 3.saj. e.k.r. 2)Rooma kirjanduses eristatakse 5 perioodi: 1. rahvaloominguline sõnakunst ning Üksikud kirjapanekud. 2. Arhailine ajajärk 3. Kuldne ajajärk 4. Hõbedane ajajärk 5. hilise impeeriumi periood kuni keskajani. 3) "Odüsseia" tõlkis ladina keeldse Livius Andrionicus. 4) Draamas eelistasid roomlased erinevalt kreeklastest komöödiaid. 5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju.
Cocceius Auctus Gygenus Gromaticus Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel Seest poolt ja väljast poolt Amfiteater, mis mahutas 50 000 vaatajat. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjamördist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Colosseum on neljakorruseline. *Vana rooma teater Tänapäeval Vana-Rooma ajal Üks vanimaid töötavaid majakaid
Põhiõigustega kristlased muidugi näevad igat pentagrammi vormi kui kurjuse ja tumeduse sümbolit kuigi need uued pentagtammi vormid on alles hiljuti välja kujunenud. Ümberpööratud pentagramm on Gardenariani teise taseme riitus sümboliseerides nõida kellel on vaja pimedusele vastu seista et pimedus ei võtaks tema üle kunagi võimust. Pentagramm kui kristlase sümbol Kuni keskajani pentagrammi viis nurka sümboliseerisid viite jeesuse haava ristil, see oli jeesus kristuse kui päästja sümbol. See on tänapäevani vastuolus modernsete kristlastega kes peavad pentagrammi kurjuse sümboliks. Kirikud lõpuks valisid risti kui tähtsama kristliku tähendusega sümbolina ja pentagrammi kasutamine kristliku sümbolina lõpuks lõppes.
Jalutuskäik Roomas Uku Vernik ja Maario Kõrvek 2010 Colosseum Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Caracalla termid Caracalla termid olid VanaRooma avalikud saunad ehk termid
majanduse,sisepoliitiline olukord on rahutu,lokkab ebaseaduslik unimagunakasvatus. Jätkuval vajatakse välisabi.Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. Afganistani ajalugu Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni keskajani koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid Pärsia riik ning India naabrus. 20. Sajandi keskpaik. Afganistan oli 1950.aastate alguseks loonud head suhte Ameerika Ühendriikidega ja paljude teiste Lääne-Euroopa riikidega. 1953 asus valitsust juhtima kuningas Muhammad Zahir-sahhi nõbu ja õemees Muhammad Däüd,kes nimetas end peaministriks. Tema valitsusajal säilitas Afganistan neutraalsuse ja sai abi nii USA-lt kui ka Nõukogude Liidult
10 Itaalia vaatamisväärsust 1. Colosseum See on suurim amfiteater Roomas, mis mahutab 50 000 pealtvaatajat ning antiikajal oli see suuruselt kolmas staadium. Colosseum sai oma nime Nero colossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused ning hiljem olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mille kõrguseks oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist trellised ning nüüdisajal on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega. Colosseum on neljakorruseline, mille kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, millesigas on 80 kaart
Lisaks moodustas Riia piiskop 1228. aastal Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkonna keskusega Lihulas. Moodustati veel palju uusi ordusi, näiteks Mõõgavendade ordust sai nüüd Saksa ordu Liivimaa haru. Tekkisid linnad, kujunes välja keskaegne linnakultuur ja käsitöö- ning kaubanduskeskused. Esiajalt keskajale üleminemisel jäid põlluharimise viisid ja tööriistad endiseks. Kaubandus ja meresõit koondusid linnakodanike kätte. Käsitöö alal jäi keskajani valitsevaks kodune külakäsitöö. Muinasaja lõpul kujunesid hinnatud käsitöömeistrid, kes olid keskendunud kindla toote valmistamisele. Liiklusteede sõlmpunktides paiknevatest linnustest ja asulastest, mis olid ühtlasi ka kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja oma tooteid müüa. Suuremates linnustes töötasid oma käsitöömeistrid  sepad, pottsepad, puusepad, pronksivalajad
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folkloor...
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folkloor...
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2
• Kümblusvannid • Hammaste pesu • Kuningas pesi ennast üleni iga 3 nädala tagant, alamad harvemini – kardetakse katku – arvatakse, et pestakse kaitsekiht maha • Moes kahvatud näod – et seda saavutada, pandi ihu külge verdimevaid kaane 4 • Juuste blondeerimine – henna ( vasikaneerud, safran, astelherne õied) • Ei kantud punaseid juukseid – oli saatanast • Keha varvasteni kaetud • Värviline silmameik hilise keskajani • Egiptuse lainer Kosmeetoloogia Renessanss 15. saj • Kulmude ja laubajuuste väljakitkumine • Esimesed iluravi käsitlevad raamatud • Kõikide klasside naised võisid kasutada põsepuna ja näonaha toonijaid • Silmavärvid kaovad ära • Pesemine polnud moes • Palju roosat ja valget värvi • Ilumärgid valge rõhutamiseks ja iluvigade peitmiseks • Parfüüm Barokk 18. Sajand • Marié Antoinette oli moe diktaator • Ilumärgid • Valge nägu
luksuskosmeetika,kõikvõimalikke suveniiri- ja muid poode,terrassrestorane ja kohvikuid. · Igal aastal saalib siit läbi mitu miljonit turisti,kellest enamik tahaks tagasi tulla- omapäi ja pikemalt kui mõneks tunniks. Turism · Igal aastal klastab seda riiki 3 miljonit turisti-igaüks viib endaga kaasa unustamatud muljed Titano mäelt. · Aadria merele ning ümbritsevatele rohelistele orgudele avanevatest imelistest vaadetest, keskajani ulatuvate juurtega pidustustelt, spordivõistluselt-nagu Formula1 Grand Prix. Vaatamisväärsused · Augustuse võidukaar on üks vanimaid säilinud rooma triumfikaari maailmas,mis pärineb aastast 27 ekr. juhatades otse vanalinna, vana kalaturu, purskkaevu Fontana Della Pigna ja Sismondo kindlsuvaremete juurde. · Vanalinna südameks on 12.sajandist pärinev San Francesco kirikust 1450ndail ümber ehitatud vararenessansi arhitektuuripärl Tempio
Antropogeen- inimese kujunemise lugu Ruunikivi- taplustele viitavad kivid Alepollundus- algeline põlluharimine (maa väetamine jne) Kahe ja kolmevaljasusteem- Iga aasta külvatakse täis umbes pool põllumaad ja teine pool jäetakse keskaja puhkama, kolme- kolmeks jaotatud pold, talveaeg, suveaeg, kesa aeg Peitleid- muistsed esemed mis on leitud maast, veekogust jne Tšuudid- Läänemeresoome rahvad Jurjev- Eesti küla Venemaal Kemerovo oblastis Muinasaeg- Eesti esimese asustatutest kuni keskajani Valdemar 2.- Taani kuningas aastatel 1202-1241 Meinhard- augustiinlaste mungaordu liige Bethold- Liivimaa piiskop Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik
maailmavaadet , sest alles see läbi inimesed saavad aru, et nendele on see mugavad ning tänu sellele oskavad ja tahavad nõuda ettevõtetelt head teenindust. Inimesed muutuvad teadlikumaks. Teeninduskorralud4 2. JAOTUSLIK MÕTTEVIIS Teeninduse ajalugu ulatub päris ammusesse aega. Teenindus sai alguse juba kiviajal ning on siiamaani väga tähtis. Kuigi vanal-ajal ei peetud seda väga oluliseks. Keskajani domineeris jaotuslik mõtteviis, mis tugines massi juhtimisel. Jaotuslik mõtteviis ei käi mööda rahvaid vaid mööda inimesi ja neid ühendavaid grupeeringuid. Jaotusliku mõteviisi iseloomulikumaks tunnuseks on see, et teenindajad ei näe vaeva kauba/teenuse pakkumisega. Selline ühiskond oli Nõukogude ajal, mil teenindajad ei pakkunud ise kaupa, vaid inimene tuli nende juurde, kuna kaubad olid tollal nii defitsiitsed. Ei pandud rõhku
keiser Titusele Juudi sõja võidu auks. Colosseum Colosseum on amfiteater Roomas. Tema kõrgus on 48,5 meetrit, ta mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse, kaarikute võiduajamise ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks.Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. Aastani. 1749 väitis paavst Benedictus XIV, et Colosseumis hukati kristlaste märtleid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta
Lepnas asub Lepna raamatukogu. Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi. 1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all
aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult. Ateena akropol 26) Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum Roomas 27) Pheidias- Pheidias oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune
Ateena- Kreeka pealinn. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Colosseum- amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Pheidias- 5. sajandi e.m.a. Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur. Pheidiase on valmistanud kullast ja elevandiliuust Zeusi kuju Olümpias. Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Abu Simbel- asub 280km kaugusel Assuanist ja üle 1000 km kaugusel Kairost.(Assuan asub 886 km Kairost ja 215 km Luksorist.) . Suure templi mõõdud : 32m kõrge, 38m lai, 65m sügavusse kalju sisse
Rooma vaatemängud olid nii meelelahutajateks, kui ka verejanu rahuldamiseks. Colosseum Colosseum on suurim amfiteater Roomas (vt. lisad pilt 1), mis mahutab 50 000 pealtvaatajat, sellega oli ta antiikajal maailmas suuruselt kolmas staadion. Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Amfiteater Colosseums sai oma nime sealsest läheduses seisvast kolossist Nero, mis seisin keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. See ehitati kohale, kus parem asus Nero luksusliku palle järve juurde. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võistlused, hiljemalt said väga populaarseks võistlused loomadega, mida korraldati 526. aastani. Peale seda hakkas Rooma elanike arv vähene ja Colosseumi hakati kasutama kivimurruna ja see jäi varemeisse. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma
seinahauad – arkosooliumid. (Onasch, Schnieper 2003) Katakombide seintelt on leitud freskosid, millel kujutatakse stseene Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud seinamaalingud on väga skemaatilised ja lihtsustatud. (Lassus 1966) Fresko Rooma katakombist. Kujutatakse tõenäoliselt viimset õhtusöömaaega. Illustratsioon 3. Impeeriumi lääneosas kujutati kuni keskajani Jeesust habemeta, sest habe oli roomlaste jaoks barbarite tunnus. Freskodel kujutatava teemadering oli suhteliselt piiratud, kasutati palju ühe stseeni variatsioone. Sagedasemad kujutatud stseenid: Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma, Kristus Pilatuse ees, kohtumõistmine. 3. sajandist pärit sarkofaagikaunistustel kujutatakse stseene eelkõige
„Inimese Poeg“ ehk inimese poeg: põlvnemisel põhinevad interpretatsioonid Kõige varasemad käsitlused ja nende edasiarendused lähtusid vaatekohast, et „Inimese Poeg“ tähendab Jeesuse põlvnemist inimsoost esivanematest. Selle idee aluseks on kreekakeelse väljendi tõlge, mille üks võimalikke alltekste on just lapse-vanema suhe. Arusaam „Inimese Poja“ ja Jeesuse põlvnemise seosest oli aktuaalne varakristlikest filosoofidest ja gnostikutest kuni keskajani. Vastuargumendina toodi, et Jeesuse eripäraks oli ikkagi Jumala Pojaks olemine, milleks rõhutada siinkohal pärinemist Maarjast, Joosepist või Taavetist. Seoses Jumala Poja käsitlusega leidsid patristlikud uurijad, et väljend „Inimese Poeg“ on vajalik, et 1 rõhutada Jeesuse kahetist loomust: jumalikku ja inimlikku. Huvitav oleks ehk märkida, et
docstxt/.txt
võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitsejast saab ise peamine otsustaja. Hilis-keskajani domineeris kirjutamata õigustraditsioon. Võib õelda, et keskajal puudus kirjutatud norm, kehtisid tavad, reeglid. Oluline oli, et mida vanem, seda autoriteetsem kuni murranguni 12. sajandil, kui õpiti taas tundma Rooma õigust ning suurenes kirjapandud õiguste hulk. Õiguse personaalsus ja seisuslikkus: Erinevate seisuste jaoks olid erinevad kohtud ja õigused. Karistusõigusilk pool hindas tegusid seisusliku ja sotsiaalse aspekti järgi, nt:
kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKrÂ14 pKr)  Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 80Â40 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKrÂ14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKrÂ14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14Â138 pKr)  Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.Â6. saj. pKr)  Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu  Ilioni linna lugu (Trooja). Homeros keskendus ühele episoodile selles sõjas, mis kestis kokku 10 aastat. Sõja põhjustas tüli jumalate vahel. Episood toimub 10nendal aastal ja kestab 49 päeva. Sõda sai alguse sellega, kui Paris röövib Ilusa Helena. Kreekalased alustavad sõda, et Helena tagasi saada
tundsid piksejumal Perunit, kelle auks pidi nii päeval kui öösel tammelõkke süütama, kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid- keltide preestrid- uskusid, et tamm, millel kasvas haruldane tammevõõrik, oli jumalate poolt välja valitud. Selle puu juures sooritati kultusetoiminguid, ohverdati ja lõigati kasvava kuu kuuendal päeval kuldse sirbiga puuvõõriku oksi. Nimi "druiidid" (tammelehed?) on tõenäoliselt tuletatud tammest. Kuni keskajani ja hiljemgi tuli ikka ja jälle ette, et tammede juures anti tõotusi, palvetati, ohverdati ja öisel ajal küünlaid süüdati. Nii nagu ristteel, saab ka mahavõetud tamme kännul kuradit välja kutsuda. Paljudes saagades ilmutab ta vanas tammes põlevate silmade ja tuldpurskavate sarvedega koletisena. Mõnesuguse osavusega on teda võimalik ka tammesse "kinni panna." Kord märkas rüütel, kes tamme all pruukosti võttis, oma pea kohal okstes
Kreeka kirjanduse ajajärgud: 1) arhailine ajajärk 8.Â6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.Â4. sajandil eKr, 3) hellenismi ajajärk 3.Â1. sajandil eKr, 4) Rooma impeeriumi periood 1.Â4. sajandil pKr. Rooma kirjanduse ajajärgud: 1) Kuni 3. sajandini eKr  rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (240Â80 eKr) 3) Kuldne ajastu (80 eKrÂ14 pKr) 4) Hõbedane ajastu (14Â138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.Â6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele
ilmselt Ukraina aladelt Dnepriäärest ja asustasid hiljem alasid Kesk- ja Põhja-Euroopas (Poola, Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal). DNA-uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega. Mõnevõrra hiljem saabusid Põhja- Norrasse soome-ugri keeli kõnelevad inimesed. Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500–6500 aasta vanuseid Alta kaljujooniseid. Viikingite ajast keskajani Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas Harald Kaunisjuusalistas Norra edelaosa Hafrsfjordi lahingus umbes 880–885 ja rajas oma residentsi Avaldsnesi kuningatalu. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud
segudes. See pole püsiv leelistes, seega pole preisisinine kasutatav lubi-, tsement- ja silikaattehnikas. Kasutatakse lahjades ja õlistes sideainetes (pastell, liim, tempera, kaseiin). Malahhiit (roheline pigment) Malahhiit on aluseline vaskkarbonaat CuCO 3·Cu(OH)2, selle tihedus on 4,0 g/cm3 ja murdumisnäitaja 1,6-1,9. Malahhiidil on tuhm roheline värvus. Seda looduslikku mineraalpigmenti saadakse samanimelise poolvääriskivi peenestamisel. Antiikajast kuni keskajani oli malahhiit hinnatuim roheline pigment. Tihti kasutatakse seinamaalikunstis. Malahhiit on valguse suhtes püsiv ja vastupidav leelistele. Malahhiit pole vastupidav vesiniksulfiidi suhtes (nt sulfiidpigmendid). Pigmenti on peamiselt kasutatud lubjaühendites. Liimvärvide jaoks oli malahhiit liiga kallis. Kasutati ka tahvelpiltide juures. Umbra (pruun pigment) Keemiline koostis on umbral sarnane pruuni ookriga, kuid see sisaldab veel ka mangaanoksiidi hüdraate
väärkasutamine. 3) Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 14. Linnatänavate kasutusfunktsioonides toimunud muutused ajaloo kestel · Hoonestuse paigutus lõi tänavad ja väljakud kolme funktsiooniga: - sotsiaalsed kohtumispaigad - turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel - transpordisooned inimestele ja kaupadele · domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast (kuni keskajani) transpordisooneks (industrialismist kaasajani) · Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: - võimuga; - religiooniga; - sõjaväeliste suhetega. · tänava esteetika: tänava väljanägemine sõltub peamiselt hoonestuse väljanägemisest · tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik (aadress sõnastatakse tänava kaudu) · hoonestus tänava joonel ja ruudustikukujuline tänavatevõrk nn vundament
Kõige enam on tulnud neid välja Ida-Virumaalt Liimalast 1918. Sealt leiti ärapeidetuna 16 kaelavõru. Teine suur leid tuli Must??? külast, kust leiti ka mitmeid võrusid. Tekib küsimus, miks on kaelavõrusid peidetud. Nende läbimõõt on nii väike, et need ei mahu normaalsele inimesele kaela. Vilsandi saarelt on leitud üks Rooma münt. Alulinna juures soos leiti kaevates suur kogus esemeid: kirved, sirbid, odaotsad, mõõgad jms. need on väga paljudest einevatest aegadest kuni keskajani välja. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg jaguneb Põhja-Euroopas kaheks: rahvasterännuaeg 4.-6.sajandil ja vendeliaeg (merovingide aeg) 7.-8.sajandil. Ka Eestis jaguneb keskmine rauaaeg (450-800) kaheks: rahvasterännuaeg( 450-600) ja eelviikingiaeg (600-800). Rahvasterännu algus: Rooma impeerium kannatas rünnakute all. Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema. Peale germaanihõimude osalesid rahvasterännus ka mitmed rändrahvad
Hiinlased oskasid rauda sulatada juba 700 – 600 eKr, 2000 a enne Euroopat. Selleks, et rauda sulatada on vaja üle 1800 kraadi kuumust. 25 Vaarsel etapil oli raua sulatamine ja esemete valmistamine väga raske ja need , kes selle selgeks õppisid olid ühiskonnas kõrgel astmel. Sepad olid pooleldi võlurid. Vanades eepostes on palju jutuu rauaseppade seilisest tähendusest. Seppade austamine kestis pea keskajani välja. Kõige vanem raudese maailmas on 5000 eKr meteoriitsest rauast, neljakandiline rauatükk, mida on üritatud taguda ja saanud plaadi. Leiti Põhja – Iraagis. Üksikuid raudesemeid leiti ka hilisematest sajanditest. Esimesed sulamid olid hetiitidel, kes elasid Kesk – Türgis, nemad õppisid rauda tootma u 1500 eKr. Nad hoitsid raua tootmist saladuses, ka raudesemeid ei lastud eriti riigist välja. Üksikuid raudesemeid on leitud ka Tutanhameni hauakambrist
Nõutti täielikku kuulekust kloostri ülemale. Abt/abtiss. 7 korda ööpäevas pidi osalema palvusel. Pidid tegema füüsilist tööd, kirjutada ümeber raamatuid, paavstuma pidid. Ajajooksul hakati rangetest nõuetest kõrvale kalduma, kloostrid muutusid rikkaks. Mungad moraalituks ja laisaks. Seetõttu algatatti 10saj clunys kloostris uuendus liikumine. Benetiklased- ordu rajas benetiktus muulsiast. Monte casinost sai see alguse. Oli domineeruv ordu kuni keskajani karl suur tegi benetiktuse reeglid ohustuslikuks kõgis oma riigi kloostrites. Reeglid nõudsid tagasihoidlikust kõigis elu valdkondades , lihtsat ja vähest toitu , põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks
eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst 3) klassikaline e nn kuldne ajajärk (1. saj eKr)  luuleteosed (Catullus), kõrgetasemelised proosateosed (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel mimg ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr)  peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus) 5) hiline impeeriumi periood kuni keskajani  ladinakeelne kirjandus kestab edasi eelkõige kristliku kirjandusena August Gailit (1891-1960) sündis Tartumaal lätlasest puuseppa perekonda. Gailiti ema oli pärit saksastunud eestalste perekonnast. Kodus suheldi läti keeles, vanavanematega saksa keeles, kuid perekond oskas ka eesti keelt. Koolis suutis August omandada vene keele  noor poiss valdas soravalt nelja keelt. Pereisa Gailit rändab oma elukutse tõttu palju ning harvad pole juhud, mil pojadki kaasa võetakse
150 m lai. Augustuse ajal mahutas ta 60 tuhat pealtvaatajat, pärast hilisemat ümberehitust 185 000. COLOSSEUM – Colosseum on amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma
kodifitseeriti esmakordselt nime kandmise tava, mis oli ülekaalus ka enne kodifitseerimist (naine võttis mehe nime), ALR-is. ß uuenduslik. 34. Kodifikatsioon 34.1. Kodifikatsiooni mõiste jur õigusnormide süstematiseerimine ja nende ühendamine seadustekoguks (koodeksiks) 1.1.1 Kodifikatsiooni mõiste muutumine ajaloos -- Koodeks pärineb 19. saj. Loomuõigus on aga tuntud alates antiigist kuni keskajani. ratsionalistlik loomuõigus on kõige tugevam õigus allikas pärast CICi. Kodifitseerimine on seotud Hugo Grotiuse (1583-1645) nimega. Ta oli pärit Hollandist, Delfi linnast. 11. a. õppis Hideni ülikoolis, kus hiljem oli õppejõud. Tegutses Haagis advokaadina ja alates 1618. oli Roterdami rae pensionär. 16. saj tekkis kolonistlikus kirikus armenjaanide koolkond, mis väitis, et Jumal piirdub oma kõikvõimsuses, seega on inimene oma otsustustes vaba. 1619
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja Âhoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18.
annaabi.ee 
