Tartus oli elanikke 5000- 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana- Pärnu ja Uus- Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. (3) Tartu raekoda · Kokkuvõte Võrreldes keskaegseid linnu tänapäeva omadega on neil tohutult suur vahe. Areng nende vahel on olnud hämmastav. Kui keskajal oli kõrgeim hoone kas raekoda või kirik siis tänapäeval on juba pilvelõhkujad, mis ulatuvad kuni 800 meetri kõrguseks. Ka linnade olud on muutunud ja ona palju puhtamad. Terve linna kontrollimine toimub linnavalitsuses ja tehes sellega vahet keskajaga ei ole enam linna juhtivad inimesed kaupmehed vaid on eraldi välja õppinud isikud. Kindlasti ei ehitada enam linna müüre kaitseks, mis oli keskajal peamiseks asjaks. Kasutatud allikad: · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.htm · http://www.miksike
Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: 1)käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest 2)kaubandus- Feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi 3)turvalisus(linn oli kaitstud müüriga)- müür pidi tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku, linnakodanikud olid vabad inimesed 4)soodne asukoht- linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide juurde. Sageli kasvasid linnadeks mõnele aadlile kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti v
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid, kuid nende mõju Lääne-Euroopa barbarirahvastele oli tühine. Toimus linnade pidev rüüstamine rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soo
Etendused toimusid amfiteatris. On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. Etendati ka komöödiaid. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit
Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Toitumine pole ainult inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on ka alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu ning selle pärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimusobjekt.1 Paljude inimeste koolipõlves kujunenud kujutlus keskajast kui kultuuri allakäigu ja vaimupimeduse perioodist on mitmeti ühekülgne ja kohati koguni väär. Inimkonna ajaloos ei tähendanud keskaeg sugugi arengu peatumist, veel vähem tagasiminekut. See pikk ajajärk andis paljugi uut tootmise, olustiku ja kultuuri arengule. Põltsam, I. (2002). Söömine-joomine keskaegses Tallinnas raamatus käsitletakse inimese toitumiskultuuri vastavalt majanduse arengutasemele ja keskaja Euroopa ühiskonnale. Vaatluse all on keskaja linn toiduainete tootmine ja toidukaubandus linnas, et saada ettekujutust toiduainete tarbimisest linnas. Linnaelanike toidulaud mida Tallinna elanikud
Linnade areng keskajal Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Keskajaks peetakse Eestis aega muistse vabadusvõitluse lõpust 1227. aastal Liivi sõjani 1558. aastal. Sel ajal toimus kiire linnade areng, mille tulemusena muutusid hästi kindlustatud linnad kaubandus-, käsitöö- ja kultuurikeskusteks. Tekkisid esimesed linnad, mis arenesid väga kõvasti ning kiiresti. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja si
ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG
killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride
tegevaid moe- ja iluvahendeid. Mõned neist on nimetatud siin: rõivalõiked, juuksevärvid, teravaga ninaga kingad, juuksevõrk, praeguse bareti eelkäija, parfüümid, puuvillane riie, pits, siid, nööbid, professionaalsed rätsepad, vanniskäimise komme, kindad, kleidi krooked ja voldid, öösärk, krae, lehvik. 5. Kangas, juuksed. Kangastest olid lemmikud karusnahk ja kodukootud villane riie. Keelatud magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused. Sel perioodil ei värvitud juukseid kunagi punaseks - seda värvi kiharaid peeti saatana märgiks. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soengutega oli palju tüli, hakkasid nad juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis keskajale nii
Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Raekoja ees asus raeplats ehk turuplats, kuhu viisid kõik linna tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Kui kohus oli surmanuhtluse määranud, siis see viidi täide linna väravate juures ning laibad jäeti linna piirile. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed
Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid. Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles
ta doktoritöö Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandil. Tema juhendajaks oli Jüri Kivimäe, oponentideks aga Juhan Kreem ja Enn Küng. (6) Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö........................................................
1999: 47-48). Kokkuvõte Sain teada, et varaksekaja lõpul toimunud majandusolude paranemine avaldas olulist mõju linnade tekkimisele. Keskaegsed linnad erinesid tänapäevastest linnadest väga palju. Linnad olid keskajal väikemad ning linnades oli vähem rahvast kui tänapäeval. Ka Eestis elas vähem rahvast ja linnad olid väiksemad. Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Priit Raudkivi 1996. Keskaeg. Avita. Andres Adamson, Sulev Valdmaa 1999. Eesti ajalugu. Koolibri.
'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli. · Boccaccio kirjutas intiimseid lugusi, lugejad olid sokeeritud. · Boccaccio astub välja naiste kaitseks keda peeti liiderlikeks ja nimetab ka mehi. KESKAEG · Keskaja nimetuse võtsid kasutusele Itaalia humanistid(inimlikkuse eest võitlejad) · Keskaeg jääb antiigi ja renessansi vahele. · Leiutised on prillid, kompass, kabjarauad, tuuleveskid jne · Hakati paigaldama tornikellasid. · Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all. · Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid. · Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte.
Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Commedia dell´arte Commedia dell' arte on itaalia rahvakomöödia, mis tekkis 16.- 17
Maa kehastas elujõudu, viljakust ja paika, kuhu lähevad surnute hinged. Delfi oraakel kuulutas välja surnute õigused, Apolloni preestrite kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi koosmõjul.Lõpuks tekkis Dionysose kultus, mis jõudis Kreekasse Väike-Aasiast
Kuidas keskaeg mõjutab minu elu? Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja. Kuidas on keskaeg mõjutanud minu elu? Kõige enam on keskaeg mõjutanud toidulauda. Keskaja lõpus õpiti tundma kartulit, mis on meie põhiline toit laual. Võrrelda tänapäeva ja keskaja toidulauda siis võin öelda, et see ei erine sugugi. Enne seda, kui veel kartulit toidulal polnud, söödi juuvilju- naerist, ube ja herneid. Põhitoiduks oli liharoog, söödi ka kala, aga seda hinnati meelisroaks. Kala söödi just rohkem paastu ajal. Lauakombetest on enam mõjutanud see, et juba keskajal pidi laud olema
7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest.
Ajalugu Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla ning senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. Vastutasuks pidi vasall senjööri ustavalt teenima ja vajadusel ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusevandega. 40 päeva aastas oli vasall kohustatud senjööri sõjaväes teenima. Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka h
Pärnu Kutsehariduskeskus Euroopa keskaja mööbel Referaat Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Keskajast üldiselt.................................................................................................................... 4 1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg?........................................................................................4 2. Keskaja mööbel.......................................................................................................................5 2.1 Romaani stiil ja gootika................................................................................................... 6 2. 2 Talupoja mööbel.............................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres oli külalisi
ja taanlased; võimu kätes välismaalased. Tasapisi moodustatud sünni kogukond, eliidi, kes olid enamasti sakslased ja kohalik liider. Esivanemad eestlaste sisestatud valdkonnas otsest mõju Lääne kultuurile, kuid jäi ääremaa piiril Lääne-ja Ida kultuuriruumis. Saksa kultuur on mõjutanud eesti üsna suurel määral. Enamik kõik välismõjudest kokku puutus religioon. Inimesed seotud riitused katoliku kirik selle iidse riitusi, Christian pühakud olid ühinenud majade-, põllude- ja kariloomadevaimetega. Ühendades need mõisted lihtsustab asjaolu, et uued kirikud on tavaliselt ehitatud vana usulise pühakojad. Moodustati nii nimetatud ,,maaelu katoliiklus". Kloostrid olid esimesed õppeasutused. Enne XIV-XV sajandi eestlased säilitasid oma nimed; alates XV sajandi lapsele anti teised nimed, ümber kohalike inimeste kombeid (Yohannes Jaan, Antonius - Tõnis, Katharina - Kadri jne)
seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida- Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Keskaeg Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.
Aeg- ajalt üritati ka viimsetpäeva ennustada. Ajaarvamisi levis keskajal mitu erinevat varianti - ühed lugesid ajaarvamise alguspunktiks Kristuse sündi, teised aga maailma loomist, mis olevat toimunud aastal 5508. Keskajal arvati, et Maa on lapiku leivapätsi suurune ning ujub ookeanis, toetudes vaaladele või hiiglaslikele kilpkonnadele. Üle maailmaserva kukkumise ohtu peeti väga võimalikuks. Kirik oli keskajal väga tähtis organisatsioon. Koguduseliikmetelt võeti kirikukümnist. Kirik hoidis oma kontrolli all kogu ühiskonda. Kolmanda peatüki sisuks on feodaalid ja rüütliväed. See teema mind muidu eriti ei huvitaks, aga siin raamatus oli kirjutatud kõigest väga huvitavast küljest. Feodaalide peamine tegevus keskajal oli sõdimine ja röövimine. Ehitati palju linnuseid ja ehitamine arenes aina edasi. Linnused muutusid järjest tugevamaks ja raskemini vallutatavaks. Jõukama feodaali linnuses oli lausa kaks õue tavapärase ühe asemel.
Rooma keisri vasall. Saare-Lääne piiskopkonna territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni
Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2
Hoopis vähem tähelepanu pöörati pesule. Kui seda kanti, siis lasti kenasti volditud või pitsidega kaunistatud särgil kaelaaugust välja paista. Alussärk oli päevane riietusese, mis voodisse minnes seljast võeti. Alles keskaja lõpus ilmus öösärk ja selles magamise komme. Jalatsid õmmeldi hästi painduvast nahast pehme tallaga ja kitseneva pika terava ninaga. Poristel teedel ja tänavatel käidi kas paljajalu või rohmakates puukingades. Söök, jook ja lauakombed Söödi kaks korda päevas. Keskpäeval oli varajane lõuna ja kella 6 paiku õhtul tugev õhtusöök, päeva peamine söögikord. Sellid ja õpipoisid said süüa isanda lauas. Õhtusöögiks oli vaesematel käsitöölistel supp, mille sees ujus pikka aega keenud lihatükk. Praadi võidi endale lubada ainult pidupäevadel. Paremal järjel olevad inimesed sõid aga praadi ja keedetud liha mitu korda päevas. Laua keskele pandi suur vaagen või savikauss liha ja kastmega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
