TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Võrreldes keskajaga on tänapäeva naiste õigused ja kohustused väga palju muutunud. Keskajal ei olnud võimalusi ega ka soovi võidelda naistel enda õiguste eest, et olla meestega võrdsed. Seetõttu on naiste õiguste teema vägagi aktuaalne. See referaat annab põgusa ülevaate keskaja naiste elust ja eelkõige hariduselust. See toob välja
halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud.
17.05.14 8 Naiste tööd § Naise toodanguline panus on euroopas alati kõrge olnud, ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud. § Naise mureks olid tööd majas ja õues tule eest hoolitsemine, koduhoid.mine, toidu valmistamine, veekandmine. 17.05.14 9 Naiste tööd § Naiste töödest on läbiaegade olnud kõige tavalisem aga teenija amet. § Teenijatüdrukud olid tavaliselt naised, kes ühiskondlike muudatustega seoses maalt linna tulid, kus oli võimalik rohkem teenida ja töö saamise võimalused olid mitmekesisemad. 17.05.14 10 Click to edit Master text styles Christine de Second level Third level Fourth level Pisan
Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal. Paljud naiskaubitsejad tegutsesid turul, ka olid naised õpetajad, raamatuköitjad, -illustreerijad, õmblejad, arstid jpm. Naised tegutsesid isegi investeerijatena. Naisi ei valitud aga kunagi gildide juhtideks. Kõige tavalisem naiste töö läbi aegade oli olnud kõige tavalisem teenija amet. Teenijad olid isegi käsitöölistel. Linnades oli suurimaks naistega seotud probleemiks prostitutsioon. See oli vaeste naiste jaoks peamiseks toimetuleku vahendiks. Prostitutsiooni püüti vaos hoida seaduste, hügieenieeskirjade ja usuliste ettekirjutustega. Prostituudid alustasid tavaliselt 17-aastaselt, mõnikord isegi enne 15-aastseks saamist. Avalikesse bordellidesse pääseti tööle tihti alles 20-aastaseks saades. Vabatahtlikult valis prostituudi elukutse ainult ~15% naistest
kodus töötades, siis palkasid nad endale abilise, kes nende eest kodused tööd ära tegi. Tänu neile töötavatele naistele, kes olid oluliselt määral kaasatud tootmisse, räägiti naiste ametitest. Naised illustreerisid ja köitsid raamatuid, tegutsesid ka investeerijatena, arstidena ja ravitsejatena. Veel tegelesid nad ketrajatena ja kudujatena. Autoriteetsed naised mõjutasid kesaegseid naisi ja nende tegevusi. Keskagsed pühakud olid Püha Birgitta, Siena Katariina ja Hildegard von Bingen ja haritud Christine de Pisan. Esimest kolme naist ühendab see, et nad kummardasid jumalatja nad kõik nägid nägemusi ning tõlgendasid neid nii nagu heaks arvasid. Nad osutasid suurt mõju just naiste kloostri elus ja kiriku ilmalikus liikumises. Kuigi ühiskond suhtus neisse negatiivselt ei takistanud see neil olla edukas. Christine de Pisan oli esimene naine, kes elatas oma pere tänu oma kirjutistele. Oma kirjutistes toonitas ta
teadmisi matemaatikas. Naisi töötas ka õpetajate, arstide, ämmaemandatena. Naisarstid olid tavaliselt suguvõsast, mille liikmed tegutsesid samas ametis. Naised kõrvaldati arsti ametist alles keskaja lõpus, mil ülikoolihariduse saanud mehed katsusid seda tööd enda valdusesse saada. Veel tegutsesid naised kopeerijate, käsitööliste, kõrtsipidajate, küttepuude vahendajate, müürseppade, kingseppade, vestitegijate, möldrite ja seppadena. Eelistatumad olid aga teenija, mis on olnud naiste kõige tavalisem amet läbi aegade, kaubitseja, pesunaise, kõrtsi või võõrastemaja perenaise elukutsed. Samuti on ketramine ja kudumine olnud pigem naiste tööd. Jõukamatest ametitest pidasid nad riide-, vääriskivi- ja siidikaupmehe ametit. Vaid üpris vähesed elukutsed olid mõeldud ainuüksi meestele. Naised ei pidanud ameteid, mis nõudsid raskete koormate kandmist või reisimist, samuti ei võinud nad olla juristid ja notarid.
hügieenieeskirjade ja usuliste ettekirjutustega. Prostituudid alustasid tavaliselt 17-aastaselt, mõnikord isegi enne 15-aastseks saamist. Avalikesse bordellidesse pääseti tööle tihti alles 20-aastaseks saades. Vabatahtlikult valis prostituudi elukutse ainult ~15% naistest. Prostituutidena tegutseti tavaliselt kuni 30- aastseks saamiseni. Ka kupeldajad olid enamasti naised. 6 Ketserlus Keskaeg on kuulus oma vägivaldsuse poolest ning nõiaprotsessidel on oluline osa sellise maine kujunemisel. Naistel arvati olevat erilised võimed, millega saab teha nii head kui ka halba. Usuti, et naised, keda süüdistati nõidumises on sõlminud kuradiga lepingu, muutunud kuradi agentideks ja teenivad teda altaril. Nõidu süüdistati haigustes, äkksurmades, saagi hävimises ning kõikides muudes probleemides ja õnnetustes.
perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Kõrgklassi hulgas peamine vara edasi andmine ja liitude kinnitamine Mehe võim naise omandi üle Naise ül abielus-> mehele armastav naine, hea ema ·Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . ·Esimene naine , kes elatus kirjutamisest . ·Erakordselt mitmekülgne haridus (retoorikat, dialektikat, grammatikat, filosoofiat, loodusteadusi ja ka ladina keelt) . ·Astus väitluste üles naissoo kaitseks. ·Prantsuse rahvuskangelane . ·Jagas oma taevaseid ilmutusi kuningaga , mis tõid Saja aastases sõjas olulise pöördepunkti ( 1429 Orleansi vabastamine) . ·23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte . ·30 mai 1431 põletati Jeanne d`Arc tuleriidal . ·1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks .
Mida tähendas olla naine keskajal? Keskaja naise elu on võrreldes tänapäevaga tundmatuseni muutunud. Nad olid tugevalt meeste kontrolli all ning nende staatus puudus. Tänapäeva eluga võrreldes oli nende tähtsus ja väärtustamine üsna nullilähedane. Praeguseks saab aga väita, et naise tähtsust on hakatud ikkagi oluliselt väärtustama ja nende rolli ühiskonnas hinnatakse kõrgelt. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele gruppidele olid ka nende kohustused erinevad. Samas mõjutas ka naiste positsiooni ühiskonnas nende kodukoht ning seisus ja kas ta on talumehe naine või aadliproua. Põhilisemaks ülesandeks oli naistel ikkagi majapidamistööd ning laste eest hoolitsemine. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Ega see pole praeguses ühiskonnas eriliselt muutunud, ka t�
NAINE JA PEREKOND KESKAJAL SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema nagu Naine ja perekond sellepärst, et keskajal oli naiste elu väga raske, nad ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum.
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täi
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Adele Liht 10.a klass Naiste tähtsus ei olnud suur valitsemises ja ühiskonna kultuuri kaasa löömises harv nähtus kui mõni naine sai tähtsamale kohale kui ta mees. Naiste tähtsus oli aga küll suur perekonnas, töö tegemises, kloostris, maagias ja ka rüütlikultuuris käsitleti naisi hästi. Arutlen nednel teemadel keskaja piirdes. Perekonnas ei tohtinud naised mehi petta, nad pidid olema head abikaasad ja emad. Naised pidid hoolitsema järel kasvatuse eest ja ka maja eest. Mehed käisid usuretkedel või sõjas siis jäi kõik mehe tööd ka naise teha, sest muidu läheks majapidamine hukka ja tuleks kannatada nälga kuna pole haritud põlde, ega pole midagi millest süüa teha (lk 59- 96). Ma arvan, et naised tegid liigapalju meeste eest ä
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei alistanud naisi, v
Tartu Kivilinna gümnaasium Perekond keskajal Referaat Koostaja: Liisu Kiisk Klass:G2ik Sissejuhatus Keskaja naine oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki.Lugu peeti asteetlikust elu-ja mõttelaadist ning ihadele järeleandmisse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. 2013 Keskaja perekond Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Vältida igasugust laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri lii
Naise roll keskaegses ühiskonnas Traditsiooniliselt piiritletakse keskaega aastatega 500 ja 1500. Naised olid tihti ,,kohalikud" pühakud ja oma linna ,,südametunnistus" kuna au ei olnud üksikisiku asi vaid kogu sugukonna või linna asi. Naiste positsiooni määras perekonnaseis: nad olid kas vallalised, abielus või lesed. Naistel oli keskajal üleüldiselt üsna tugev positsioon. Seda tõestab asjaolu, et pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamas. Naiste mõju ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalike annetusi, näiteks kloostritele. Perekonnas ja abielus oli naistel tähtis roll, kuid juriidiline positsioon oli neil meestest nõrgem. Mehe võim naise omandi üle oli nii suur, et naised kaotasid oma vara käsutamisõiguse. Naise õiguslik olukord paranes seoses Rooma õiguse taasavastamisega 12. sajandil. Igapäevaelus oli naistel perekonnas tähtis roll: nendest sõltus
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 Abielu rikkumine.............................
kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg – matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg – abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg – naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel
kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel
Keskaja naine ja perekond Keskajal defineeriti naist kui "abikaasat, leske või neitsit". Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki või kui isegi leidub, siis on tegu kõrgaristokraatiaga. Naine tegi abielludes läbi kaks muutust, esiteks kolis ta oma abikaasa juurde ja teiseks liikus ühiskonna kihtides, kas kõrgemale või siis madalamale. Omamoodi revolutsiooniks sai kiriku poolt algatatud nõudmine, et abielu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled oma jah-sõna ütlema, visalt kasvas ka armastusabielude osakaal. Kui naine abiellus tuli temaga kaasa anda ka kaasavara. 12. sajandil naise kaasavara suurenes märgatavalt, loomulikult selleks et parandada ühiskondliku seisust. Kaasavarade järkjärguline kahanemine põhjustas kokkuvõttes naise alaväärtustamist kogu keskaja vältel. Kardeti ka seda, et suguvõsasse satub teise suguvõsa ve
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad,
Küsimused perekonna ajaloost 1) Millised tegurid võisid viia perekonna väljakujunemiseni? Soov saada järglasi ( mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele päranda) Abielu Sugulussuhted Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähak
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada oma
KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga. Pealmise ru u saba pisteti vo o vahele, et ka alumi
Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid tugevalt vastu maad surutud.
tegelesid majapidamisega ja kasvatasid lapsi. Abielu Abielu oli tollel ajal väga tähtis. Abielluti noorelt, juba 13-aastane tüdruk oli abiellumisealine. 12-aastaseid tütarlapsi peeti täisealisteks ja sellepärast kihluti juba mitu aastat enne, sest vanemas eas said nad vanematele vastu hakata. Abikaasa üle otsustasid vanemad. Naistele palju iseotsustamis- ja tegutsemisruumi ei jäetud. Ka nende tunnetest ei hoolitud. Haridus Aadliseisusest naised said enamast hea hariduse. Nad oskasid lugeda, kirjutada ja valdasid keeli. Mehed ei osanud isegi lugeda. Naisi veetlesid kunstid. Nad olid suured luuletajate, muusikute ja kunstnike toetajad. Rõivad ja mood Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mistõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvikirevaid rõivaid. 14. sajandil muutusid naise
Naise olukord läbi ajaloo nii müütide kui kaasaegsete kirjanike pilgu läbi Koostas: Karola Rianne Mahhova Müüdid on mingi kultuuri uskumused ja moraali normid. Antiiksed või kaasaegseid müüte uurides näeme, et need lood kinnitavad ning seletavad ühiskonna soorolle, põllumajanduslikke suhteid, sotsiaalseid rolle ja juriidilisi protseduure. Lugu välja mõeldes valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja. Kreeka mütoloogias on mees- ja nais- jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad. Siis loodi Zeusi käsul Pandora ehk "kõigi andidega varustatu", sest kõik jumalad ja jumalannad olid talle midagi kaasa andnud. Zeus käskis teha neiust häbitu ja varga ning saatis ta inimestele muret tooma. Mõnede v�
Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsit
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige
ja 3. sajandi) jurisprudents (õigusteadus). See ongi õigus, mis omal ajal oli levinud suures osas tolleaegsest antiikmaailmast. Järgnevas referaadis käsitlen lähemalt mõningaid Rooma perekonnaga seotud suhteid. Esmalt sissejuhatav osa Rooma õiguse arenemisloosse ja eraõiguse iseloomustus. Need sissejuhatavad teemad on toodud mõistmaks Rooma õiguse ajalugu ja tähtsust. Edasi käsitlen naise elu vanas Roomas ning orjade ja vabakslastute eluolu. Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust. Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline,
Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul? 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1918, ehk aastad enne ja pärast Esimest maailmasõda. Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises
Kooli nimi Naise roll nõukogude ühiskonnas 1970. ja 1980. aastatel. Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Naise roll ühiskonnas..................................................................................................... 4-5 3. Naise ja mehe roll ühiskonnas........................................................................................... 5 4. Kokkuvõte......................................................................................................................... 6 5. Kasutatud kirjandus............................................................................................................7 2 Sissejuhatus Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
