Eesti on väike riik, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Meie ajalugu on selgelt olnud raske ning see on kindlasti jätnud märgi eestlaste kujundamisele ning eestluse tekkimisele. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Millised aga on need puuviljad, millest ühe eestlase kompott koosneb? Üks esimesi märgusõnu, mis meenub tüüpilise eestlasega, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 20 aastatki. Seega kohtame tihti eestlaste puhul ka nn "väikese inimese kompleksi", kes ei armasta võõras seltskonnas esile tõusta ega millegi erilisega silma paista. Küll aga mida kauem suudame oma riiki hoida, seda enam hakkavad ka eestlased üha ekstravertsemaks muutuma.
kergemaid aegu. Aja jooksul on välja kujunenud eestlaste iseloom. Kuna ellu jäid ainult tugevamad ja töökamad, nõrgemad surid, siis muutus ka nende karakter. Seetõttu on eesti ka väike maa, mis on saanud omariiklust vaid natuke üle 90 aasta nautida. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie riik paikneb, siis enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje Kuid milline on ikkagi tüüpiline eestlane ? Esimene iseloomulik joon, mis meenub, on tagasihoidlikkus. Eestlased on läbi ajaloo harjunud pidevalt elama vaikselt, kellegi teise võimu all, ning tegelikult täielik sõnavabadus pole meile osaks saanud veel 30 aastatki. Teine tüüpiline eestlaste joon on tahtmine olla vaba.Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Mäletame nende muistset vabadusvõitlust, kus kaitsti ligi 20 aastat kestnud sõja vältel oma maad ja rahvast nii, nagu osati ja suudeti. Kuna sõjaline ülekaal oli vastase
Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab? Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud iseendaks ja vahelduva eduga ka iseseisvaks. Eestlast iseloomustab töökus. Ta oskab tööd teha. Alati ta ei viitsi, küll aga rabab ta eriti siis, kui teeb midagi iseendale või oma pere heaks. See annab jõudu pingutusteks, et oma eluga hakkama saada. Paljudel eestlastel on maal esivanemate talud, mida raskuste kiuste püütakse edasi pidada ja arendada
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", mille 17-aastane autor pani uuesti leegitsema Jüriöö ülestõusu sajandeid kustunud märgutule. ,,Tasuja" näol lõi Bornhöhe tähtteose, milles kirjanduskriitikud võivad erilise vaevata leida kunstilisi puudusi ja küündimatust, ajaloolased libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvusli
Eurooplane pole tänapäeval enam lihtsalt Euroopa maailmajaos elav inimene. Sõnal eurooplane on tänapäeval palju laiem tähendus. Tahame me seda või mitte, aga Eesti on oma valiku teinud ning nüüd võib ka eestlasi lugeda eurooplasteks. Minu arvates on eurooplaseks olemisel head ja halvad küljed. Rohkem näen ma positiivseid tegureid, kuna ilma Euroopata jääks Eesti kõrvaliseks riigiks maailmas. Euroopa abiga on meil võimalik tõusta arvestatavaks riigiks Euroopas või isegi maailmas, mitte jääda Venemaa külje alla. Heade külgede all on kindlasti see, et Eesti jõuab oma arengus ülejäänud Euroopale järele. On hea, et eestlase silmaring laieneb ning me harjume teist nahavärvi inimestega. Praegu räägivad paljud mustanahalistest inimestest hirmu ja põlastusega. Samas ei tohi me unustada negatiivseid tegureid. Kindlasti on äärmiselt halb see, kui helgemad pead Eestist lahkuvad
kaitsta rahvahariduse edendamisega. Üheks selle mõjuvamaks väljenduseks oli koolmeistrite seminaride asutamine ja ülalpidamine rüütelkondade poolt. Üldjoontes moodustasid seminaristid rahvakooliõpetajate harituma osa, mis annab omakorda alust neid arvata intelligentsi hulka. Eesti intelligentsi kujunemine algas ometi hoopis teisest otsast. Nimelt hakkas juba 19. sajandi esimesel veerandil Tartu ülikooli jõudma eesti soost noormehi, sagedamini mõisaametnike, mõisateenijate poegi. Astunud lõpuks Tartu ülikooli, nägid nad, et kõrgesti haritud inimeste hulgas on neid, kes talurahva elu ja vaimset kultuuri hindavad, koguvad ja uurivad. Need olid estofiilid, päritolult baltisakslased, mõne soontes voolas aga ka eesti verd. Mitmed otse rahva keskelt tulnud tudengid leidsid oma koha estofiilide ringkonnas. Rahva keele, kommete, uskumuste heade tundjatena olid neil seal tegutsemiseks suurepärased eeldused
Andrus Kivirähk on 2000. aastate üks menukaimaid eesti kirjanikke. Suurma kuulsuse tõi talle romaan ,,Rehepapp ehk November", mis ilmus aastal 2000 ja mida on müüdud üle 25 000 eksemplari ning tõlgitud soome, norra ja ungari keelde. Sellele järgnes mitmeid väiksemamahulisi teoseid ja näidenditsenaariume, kuni aastal 2007 ilmus tema teine palju kuulsust kogunud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle. Järgnevalt võrdlengi tema kahte suurteost - ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu", mis on samaaegselt nii v
Arutluse kirjutamisest 1. HINDAMISKRITEERIUMID HINDAMISJUHEND (25 punkti) 9 punkti 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: · ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalus
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
Tavaõiguse riismed elavad meis tänini, võõrvõimu all elatud sajandid on meisse istutanud kaksikmoraali. Vahetevahel on väidetud, et vallutus ei toonud kaasa eestlaste otsest rahvuslikku rõhumist, sest keskajal oli rahvusest tähtsam seisuslik kuuluvus. Sellega ei saa nõustuda, ehkki sama väär oleks rääkida vallutusega alanud 700-aastasest "orjaööst". Rahvus- ja seisusepiirid langesid Eestis enamasti kokku. Talupojaseisusest kõrgemale tõusta oli võimalik vaid oma rahvusest loobumise hinnaga. Tollaste inimeste väljakaevatud luustikud näitavad, et eestlaste füüsiline seisund halvenes pärast vallutust. Inimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid varem. See räägib halvemast toidust ja raskemast elust. Osalt oli see küll tingitud halbadest ilmastikutingimustest ja ikaldustest. Eriti halb oli olukord 1315. aasta näljahäda ajal, mil esines isegi kannibalismi. Maa uued valitsejad suhtusid
Teadaolevalt asub suurim väliseesti kogukond tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi Eesti kodakondsust omava inimese. Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas on paarikümne tuhande inimesega kogukonnad. USA-s, Rootsis, Kanadas ja Venemaal elab hinnanguliselt kokku ¾ väliseestlastest. 24 välisriigis paikneb vähemalt sajaliikmeline Eesti kogukond. (Wikipedia 2016) Välja on rännatud erinevatel põhjustel. Minu arvates on suuremaks põhjuseks Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal ja ühinemine Schengeni viisavaba alaga. Piirid avanesid. See on avanud Eesti elanikele välisriikide tööturud ning kaasa toonud välismaal töötavate inimeste arvu kasvu. Peale töölemineku mindi õppima ja lihtsalt maailma avastama. Väljaränne sai uue hoo majanduskriisi alguses. Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis oli põhjustatud 6
kõigist maadest kristlikus maailmas. Kirik oli universaalne jõud ja selle võimu suurendamiseks õhutas paavst balti ja soome sugu rahvaste ristmisele. ÜHISKONDLIK KORRALDUS JA MAJANDUS. 1000.a. oli muinas-Eestis juba riiklik korraldus. Eesti ühiskondliku struktuuri moodustasid perekond ja sellest edasi sugukond. Veresugulusele põhinevast sugukonnast arenesid välja regionaalsed maakondlikud üksused, mille eesotsas seisid vanemad. Eesti jagunes kaheksaks suuremaks maakonnaks, millest suurem osa on säilinud siiani. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Nii maa- kui kihelkondi juhtisid vanemad, valitud vabadde meeste kogu ,, keräjä" poolt. Maakonnad tegutsesid omaette, kuid koonduti ühise vaenlase puhul. Eesti ühiskondlikus korralduses (kihelkonnad) , vaimses kultuuris ja merenduse alal leiame palju skandinaaviapärast. Aastatuhandete vahetusel, eriti teise sajandi algus kujunes Eestile jõukuse ja kultuuri tõusuajaks
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada
hügieenilisem kui noa ja kahvliga, mida on kasutanud teisedki inimesed. Uut kultuuri õppides on tark seda võrrelda oma kultuuriga: nii hakkad enam mõistma oma kultuuri ja süveneb arusaamine teisest kultuurist. Inimest ümbritsevad kultuurimüürid, mis eraldavad teda teises kultuurikeskkonnas kasvanutest. Need müürid on keel, käitumiskultuur, väärtushinnangud, maailmapilt jmt. Igaühel on kogemusi sellest, kuidas kultuurimüürid toimivad. Kui oma kodumaal kohtame väga erineva sotsiaalse taustaga inimest, tajume erinevust kohe. Õpilane, kes läheb kohtuma professoriga, võib tunda end ebamugavalt - ta ei tea, kuidas tuleks käituda. Tõenäoliselt kasutab ta professoriga kõneldes teistsugust keelt kui sõpradega vesteldes. Rikka kodu kasvandikul pole eriti midagi ühist kodutuga jne. Oleme õppinud kohandama oma käitumist selle järgi, kellega meil on tegemist. Me käitume meeste seltskonnas teisiti kui naiste
Liivlaste nõudmisel läkitas Albert preester Alebrandi Eestisse, et sõlmida uus rahuleping. Sellega aga ei nõustunud ordu ja nende võimu all olevad lätlased. Ugalaste olukorda raskendas veelgi Vene vürsti Mstislav Uljas (Udaloi) ja Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäigud. Rüüstanud külasid ja piirates Otepääd olid eestlased sunnitud alla andma, sest nad olid näljast ja janust kurnatud. Udaloi tegi ka sõjaretke Tormasse, kus ta võttis palju vange. Tegevusse aga olid astunud kurelased ja liivlased, kes lõid ristisõdijaid Ojamaa väinades. Seati sihiks Riia vallutamine ja saksa koloonia hävitamine. Suurte raskustega saadi aga ohust jagu. Vaenlased laastasid taas kord Otepääd, tappes mehed, naised ja lapsed. See veresaun sundis sakalasi ja ugalasi koos valmistuma vasturetkeks. Nad muutsid taktikat ja kavandasid sõjakäigu Võnnusse. Tookord oli eestlaste vägi suurem kui Beverini retkedel
Aastatuhandete jooksul on inimolendid kohandunud ja lihvinud naeratuse tervituszestiks, nagu seda tänapäeval tunneme. Kui möödume võõrast inimesest ja kogemata loome silmside, naeratame märkimaks, et ei kavatse halba. 38 Kuid naeratus võib ka pöörduda tagasi oma algse olemuse juurde ja toimida hoiatussõnumina. Niisugust hästi laia ja agressiivset naeratust kasutame, kui oleme kellegi peale vihased või kui kohtame inimest, keda üldse ei salli. Ähvardav naeratus annab teisele selgelt sõnumi eemale hoida või siis kanda tagajärgi, kui ikkagi edasi tuleb. 3.4 Lahkumine11 Lahkumisel on samasugune repertuaar rituaalseid käitumisviise. Kui see lõpetatuse tseremoonia puudu jääb, tundub lahkumine ebatäielik. Kas teie peol on kunagi olnud külas keegi, kes mingil põhjusel head aega ütlemata minema läheb? Teile jääb imelik tunne, nagu oleks midagi puudu
sõnadega, peaaegu üks kümnendik Eestist asub saartel. Tavaliselt liidetakse territooriumile ka siseveed, eriti Võrtsjärv ja pool Peipsit. Nendega koos oleks Eesti pindala juba 45 227,1 km 2. Ent kui juba veekogud juurde arvestada, siis tuleks seda teha ka Eesti territoriaalmerega, mille laius on harilikult 12 meremiili (umbes 22 km) rannikust. Pole ju Väinameri vähem Eesti osa kui Võrtsjärv. Koos territoriaalmere ja sisevetega on Eesti pindala umbes 69000 km2. Oleme harjunud endist mõtlema kui väikesest Eestist. See oleks täiesti õige, kui me mõõdaksime riigi suurust rahvaarvuga. On küll olemas Eestist veel väiksema rahvaarvuga riike ja riigitaolisi moodustisi, kuid neid peetakse juba miniriikideks. Pindalalt aga me nii väikesed ei olegi. Maailmas on mitmeidkümneid riike, mis pindalalt Eestist maha jäävad. Euroopa 49 riigi hulgas on meist väiksema pindalaga tervelt 19, sealhulgas nii tuntud maad, nagu Taani, Holland, Belgia, Sveits, Sloveenia, Moldova
Kogemus võimaldab sul ära tunda vea, kui teed selle uuesti. Sõnad on väga tarvilikud mõtete peitmiseks. (Voltaire) Igaüks on väärt nii palju, kui palju on väärt see, mille pärast ta muretseb. (Marcus Aurelius) Andke alati andeks oma vaenlasele miski ei aja neid rohkem närvi! (O. Wilde) Sinu väärtus on see, mille ise endale annad. Lootus on hea hommikueine, kuid halb õhtusöök. Iseloom on võime tegutseda põhimõtete järgi. (I. Kant) Eilsed pahed on tänane mood. (Seneca) Kui tagasihoidlikkus on viga, siis ükskõiksus on kuritegu (G. C. Lichtenberg) Laiskadel on himu alati midagi teha. (L. de Vauvenargues) Soov on mõtte osa. (C. M. de Talleyrand) Kui sul pole aega asja õigesti teha, peab sul olema aega seda uuesti teha. Ideed ei vastuta selle eest, mis inimesed neist teevad. (W. Heisenberg) Ära mine rada mööda, vaid mine sealt, kus seda pole, ja jäta ise jäljed. (R. W. Emerson) Inimese sõna on kõige vastupidavam materjal. (A. Schopenhauer) Vabadus tähendab vastutust
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
puudus saavutusvajadus. Mina leiangi, et ettevõtja vajalikud omadused on enesekindlus, eneseteadlikus, saavutusvajadus, loovus, paindlikkus, stabiilsus ja kindlasti töökus. Mina näen, et minul on need omadused olemas, kuigi mõnda neist peaksin veel arendama, et veelgi edukam olla. Mida ma üldse saan olles ettevõtja? Kindlasti saan heaolutunde, sest nähes, kuidas minu toode või teenus on kellelegi vajalik olen ka ise rahul. Klientidega suheldes kohtun iga päev uute inimestega ja minu silmaring laieneb. Minu töös puuduks rutiin ja ma saaksin enamjaolt ise oma aega planeerida. Võtad puhkuse just siis, kui seda vajalikuks pead ja kui tahad saad ka mitu päeva endale lihtsalt töövabaks teha. Ettevõtjana ei pea sa täitma kellegi käske, oled iseenda boss. Tänu selle aasta kogemustele olen ma mõistnud, et ettevõtjana pean ma kõvasti tööd tegema ja vahel on keeruline, aga sellel on ka nii palju eeliseid ja hea äriideega on maailm minu päralt.
Riias, gümnaasiumihariduse sai Riias. Varakult ilmnes huvi keelte vastu. Juba koolipäevil hakkas tegema kaastöid ,,"Beiträgele". 1818 alustab oma värsivihikut. Sama aasta lõpus lõpetab gümnaasiumi ja asub Tartu Ülikooli õppima teoloogiat. Tol ajal oli TÜ-s ette nähtud 3 aastat loengute kuulamise kohustust, kuni aastani 1817 ei pidanud lõputunnistuse saamiseks tegema eksameid. Peterson pidi juba eksameid tegema - ühe suulise ja ühe kirjaliku. Aasta varem oli ülikooli astunud Fahehlmann õppis arstiteaduskonnas. Pole teada eesti kultuuriloos fakti, et need kaks meest oleksid omavahel kokku puutunud, kuigi Tartu oli tol ajal palju väiksem linn kui praegu. Lisaks ei olnud seal õppimas väga palju eestlasi. Ühelt poolt õppisid erinevates teaduskondades, Peterson tuli Riiast, boheemlasliku literaadihoiakuga, Liivimaa kõrgeima haldusametniku toetus (Petersoni geniaalsust oli märgatud ja seetõttu leidis mõjukat toetust), hakkas Tartusse
parlamendivalimistel võis saadikukandidaate üles seada ainult Eesti Töötava Rahva Liit. Uue parlamendi otsusega kuulutati Eesti sotsialistlikuks vabariigiks ja ühtlasi paluti see vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. Uus võim aega ei viitnud. Kõik Eesti seadused ja määrused ning teadaanded avaldatakse Riigi Teatajas. Juuli lõpus oli "uuenduste" fabritseerimise tempo peadpööritav. Väljaandest võib lugeda, et võtmekohtadel olnud kõrged riigiametnikud on üksteise järel tagasi astunud ja kõigi errumineku põhjus on sama: lahkunud omal soovil. Tegelikult nad sunniti lahkuma. 1940 aasta 25. juuli Riigi Teatajas on määrus number 190,kus teatatakse, et välismajanduse osakonna juhataja Georg Meri on 24. juulil ametist vabastatud. Aja vaimu kohaselt omal soovil. 1940. aasta sügise ja talve oli Georg Meri töötu. Ta otsis võimalust, kuidas saaks perekond okupeeritud Eestist põgeneda, kuid võimalust paraku ei tulnud. Järgmisel aastal sai
* Valelikke sõnu oskab meist igaüks sosistada, keha valed aga nõuavad suuremat kunsti. Matkida iha, rõõmu ja õndsat rahuldust - seda oskust ei ole kõigile antud. * Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. * Ära valeta, siis pole vaja sõnu meeles pidada. * Mitte püstijäämine pole tähtis, vaid see, et suudad pärast iga kukkumist üles tõusta. * Ära maadle seaga! Te mõlemad määrite ennast ära, aga üksnes temal on lõbus * Loomulikult läheme põrgusse, aga esimese klassi piletiga * Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres *Iga inimese uksele koputab õnn vähemalt 1 korra,kuid vähesed oskavad ukse õigel ajal avada. * Vaata peeglisse, sealt saad kõige kiiremini teada kuidas sinusse
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü
Sõpruse seadused on ranged ja igavesed, kuuludes kokku looduse ja kõlbluse seadustega. Meie aga oleme püüdnud kiiret ja tühist tulu, et maitsta põgusat magusust. Me napsame kõige aeglasemalt valmivat vilja kogu Jumala aias, mille küpsemiseks kulub palju suvesid ja talvesid. Me ei püüdle oma sõbra poole pühalikult, vaid võltsi kirega, mis ihkaks teda omastada. Asjatult. Me oleme üleni pantserdatud vaevumärgatava vastalisusega, mis asub tegevusse niipea, kui me oma sõpra kohtame, ning tõlgib kogu poeesia kolkunud proosasse. Peaaegu kõik inimesed laskuvad madalamale, selleks et kohtuda. Igasugune ühendus on kompromiss, ja mis veel halvem kui need kaunid loomused üksteisele lähenevad, siis läheb kaduma nende ilusaim õis, selle hõrk aroom. Milline lakkamatu pettumus on küll tegelik seltskond, isegi vooruslike ja andekate seltskond! Kui kohtumine pika etteplaanitsemise järel
aasta piiramisel kasutasid. *) Eestlastel polnud vibupüsse ehk ambe + sellega laskmine nõudis spetsiaalset oskust ja harjutamist. *) Vallutajad olid elukutselised rüütlid, aga eestlased olid talupojad. *) Vallutajatel oli võimalik saada abiväge, aga eestlastel oli vaja hakkama saada kohapealsete jõududega, mis olid halvemini relvastatud ja väljaõpetatud ning rohkelt väljakurnatud. *) Eestlased olid harjunud üksikute retkedega, aga nüüd oli tegemist juba süstemaatilise pikemaajalise vallutusega *) Eestlastel puudus ühtne strateegia. KÕIK SEE TINGIS EESTLASTE SÕJALISE ALLAJÄÄMISE -) MITU VALLUTAJAT sakslased (1208), rootslased (1220), taanlased (1219), idaslaavlased eestlased pidid oma jõude erinevate vallutajate vastu paigutama. EESTI ALAD JAGATI MITME VALLUTAJA VAHEL. -) EESTLASTE OMAVAHELINE NÕRK KOOSTÖÖ Eestis ei olnud riiki, koostööd
egiptlasedki suuremat selle üle, kuidas keegi ühest või teisest religioossest üksikasjast aru saab. Lepiti ka otseste vasturääkivustega. Põhiline oli jumalaid karta ja usaldada ning loota jumalate heatahtlikkusele. Tähtsaim jumal oli Ra, keda kujutati tavaliselt eaka mehena. Ra oli maailma looja ja esmane valitseja. Iga päev sõitis ta oma laevaga üle taevakaare ja igal ööl tuli tal läbida allmaailma sünged valdused, et koidikul taas võidukalt kõrgustesse tõusta. Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud ja päikesena kõrgustesse tõusis, pärandas ta võimu oma järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris, kellega seondub Egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Rahva aitamisel abistas Osirist tema õde Isis egiptlaste kujutuses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Osirise ja
kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg? Mõned inimesed ehitavad enda ümber seinu, kuna kardavad liiga palju hoolida..kartes et teine inimene ei hooli nii palju, või ei hooli üldse. Oled sa kunagi eitanud oma tundeid kellegi pärast kuna su hirm tema reaktsioonile oli liiga suur? Me valetame, kui me kardame..kardame mida me ei tea, kardame mida teised mõtlevad, kardame mida meist teatakse. Kuid iga kord kui me valetame, kasvab hirm suuremaks. Elu on täis riske ja see eeldab, et me peame neist üle hüppama. Ära ole inimene, kes peab vaatama tagasi ja mõtlema mis oleks olnud, kui oleks teinud teisiti. Pea meeles, kõik vajavad sõpru. Mõni päev võib tunduda, nagu sul puuduksid sõbrad. Pea seda meeles ja lohuta ennast teadmisega, et keegi seal väljas hoolib sinust. Igavesti... JUMAL, ELU, AEG Jumala parem käsi on õrn, kuid kohutav on tema vasak käsi. R. Tagore Kahetsus on niisama isiklik kui sõrmejälg.
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänapäevane Eesti on. Tei
ja meie tooganäidendid14. Ranget tõsidust on nendeski ja nad on vahepealseks komöödiate ja tragöödiate vahel. Kui palju ülitabavaid ütlusi sisaldavad miimid! Kui paljut Publiliuse 15 loomingust tuleks ette kanda koturnil, mitte aga sandaalides16! (9) Tsiteerin sulle üht tema värssi, mis puudutab seda filosoofia osa, mis just oli kõne all ja milles ta juhuslikult saadut ei pea meie omandiks: Võõras on kõik, mis osaks langeb meie soovi mööda. (10) Mulle meenub, et ma seda värssi kuulsin sinult paremas ja löövamas sõnastuses: Ei kuulu sulle see, mis õnn su omaks tegi. Ka sellest ütlusest sinu paremas sõnastuses ei lähe ma mööda: See hüve, mis on antav, on ka äravõetav. Seda ei arva ma lunaraha hulka, kuna see pärineb sinult. Jää terveks. XVI. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
