Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus Helena Kannus on Eesti kergejõustiklane, 1992–2004 kuulus ta Eesti koondisse.
Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) -
Eesti Nais-Sprinterid Eestis on ainult 3 nais-sprinterit. Nad on: Ksenija Balta Maris Mägi Egle Uljas Ksenija Balta Ksenija Balta ( sündinud 1. novembril 1986 Minskis) on Eesti kergejõustiklane. Tunnustused: 2006. astal saavutas ta Eesti aasta naissportlase valimisel Kristina Smiguni ja Irina Embrichi järel kolmanda koha, 2009. aastal aga esimese koha. Välisrekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused 100 m jooks 11.47 8. august 2006 Göteborg Eesti rekord 200 m jooks 23.05 1. juuli 2006 Arles Eesti rekord Siserekordid Ala Tulemus Aeg Koht Märkused
Ksenija Balta Kaugushüpe Rebekka Vainov 10b Kes ta on ? Ta on Eesti kergejõustiklane. Ta sündis 1 nov 1986 Minskis Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747
astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel
Rasmus Mägi Rasmus Mägi on tõkkejooksja Eestis, kelle seni suurimaks saavutuseks võib pidada 2012.aasta juunis Kergejõustiku EMil Helsingis saavutataud 5.koht 400m tõkkejooksus.Ta sündis 4.mail, 1992, Tartus. Ta on püstitanud mitu Eesti rekordit oma noores eas. Ta on Eestit esindanud olümpiamängudel. 2014.aastal nimetati ta Eesti meessportlaseks. Tal on õde nimega Maris, kes on samuti kergejõustiklane. Rasmuse treenerid on tema vanemad Taivo ja Anne Mägi. Pildil: Rasmus Mägi Tema tulemused 49,54- 28.juuni, 2012, Helsingi 49,51- 11.juuni, 2013, Bellinzona 49,19- 13.juuli, 2013, Tampere 48,87- 17.juuni, 2014. Ostrava 48,77- 3.august, 2014, Tallinn 48,54- 13.august, 2014, Zürich
· Tulemus . 17,35m · Võitis kulla 1980 Ivar Stukolkin · On Eesti ujuja · Spordiala ujumine(4x200m vabalt teade) · Võitis 1980 kulla ja pronksi · Võitis 1982 MM'il hõbeda Tiit Sokk · On Eesti korvpallur-ja treener · Spordiala korvpall · Võitis 1988 kulla Erika Salumäe · On Eesti endine jalgrattur ja poliitik · Spordiala trekisõit(sprint) · Võitis 1988 ja 1992 kulla Erki Nool · On Eesti kergejõustiklane ja poliitik · Spordiala kergejõustik(kümnevõistlus) · Tulemus 8641 punkti · Võitis 2000 kulla · Võitis MM'il 2001 hõbeda · Võitis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses hõbeda 1997 ja 1999 · Võitis EM'il kümnevõistluses 1998 kulla ja 2002 hõbeda · Võitis Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus seitsmevõistluses kulla 1996, hõbeda 2000 ja 2002 Andrus Veerpalu · On Eesti endine murdmaasuusataja,
RASMUS MÄGI Rasmus Mägi on sündinud 4. mail 1992, ta on eesti jooksja. 28. juunil 2012 püstitas ta Soomes kergejõustiku EMil 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 49,54. 11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ja teeb seda ka sel aasta. Ta nimetati Eesti 2014. aasta meessportlaseks. Teda treenivad enamasti sportlikud vanemad Taivo ja Anne Mägi. Tema õde Maris on ka kergejõustiklane. Rasmus on öelnud, et pole mingit kasu kui mina jooksen häid tulemusi aga Eesti sport...
oli eesti kõigi aegade Third level Fourth level edukaim võrkpallur, kes Fifth level võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Jaak Uudmäe Click to edit Master text styles Second level Third level eesti kergejõustiklane Fourth level Fifth level (kolmikhüppaja ja kau gushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Ivar Stukolkin on eesti ujuja. Click to edit Master text styles 1980. aasta Second level Third level Fourth level
kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Sport Ukraina on tuntud spordiriik, Nõukogude ajal esindasid paljud ukrainlased rahvusvahelistel võistlustel NSV Liitu. Tuntud on näiteks kergejõustiklane Sergei Bubka, jalgpallurid Oleg Blohhin ja Ihor Belanov. Tänapäeva sportlastest on kuulsad poksijad Vitali ja Volodõmõr Klõtsko. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos PoolagaEuroopa meistrivõistluseid jalgpallis. Ukraina köök Bors Okroska Ukraina muusika Ukraina muusikatraditsioon seob endasse elemente nii Lääne kui Ida muusikast ning seda iseloomustavad tugevad slaavi ja kristliku kultuuri tunnusjooned. Ukrainat on peetud endise Vene
EESTI SPORT Kool: Tallinna Paekaare Gümnaasium Autor: Jekaterina Gusseva Klass: 9 A klass EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, ...
• 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga. • 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3. • 8. detsembril 2008 anti Gerd Kanterile üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk. • Valgetähe I klassi teenetemärk 2009 • Aprillis 2010 valiti ta Euroopa kuu parimaks meeskergejõustiklaseks.[3] • Aasta kergejõustiklane 2010 • Harju maakonna aukodanik 2013 „Gerd Kanter. 15 sammu võiduni“ Autorid: Gerd Kanter, Raul Rebane Ilmumisaasta: 2010 Lühitutvustus: Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem. Võib-olla on see kõrvaltvaatajatele isegi „Kunagi pole liiga hilja spordiga alustada.
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI PARANDAN...
Loodusvöönd: Rohtla Taimed: Päevalill, õliroos, piparmünt, lavenel Loomad: Karud, hundid, rebased, metskassid, põdrad ja mägikitsed Rahvastik: Rahvused: Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85%, türklased 9% ja teised rahvused 6% Usundid: Õigeusklikud, moslemid Keskmine eluiga: Mehed 69,2; Naised 76,3 Kuulsused: Kuulsad muusikud: B. Karlov, E. Genev, Ivana, P. Vladigerov. Kuulsad sportlased: Jalgpallurid: D. Berbatov, M. Petrov ; Kergejõustiklane: S.Kostadinova. Kuulsad teadlased: H.Botev, L.Karavelov, V.Levski, B.Stefanov, P.Beron, G.Dimitrov. Kuulsad kunstnikud: Z.Zograf, D.Zograf, N.Obrszopisov, S.Venev, I.Lazarov, M.Vasilev. Majandus: Majandusharud: Turism, toiduainetetööstus, transport, ehitus, infotehnoloogia, maavarad Tegletakse: Ehitusega, toiduainetööstusega, põllumajandusega, energeetikaga. Eksport: Kergetööstustoodang, toiduained, veinid, värvilised metallid
Pavel Loskutov 2008 Isiklikku Pavel Loskutov (sündis 2. detsembril 1969 Lätis) on Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja). Pavel Loskutov on 178 cm pikk ja kaalub 62 kg. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Sportlaskarjääri eeskuju on Boris Becker. Lisaks jooksmisele peab lugu jalgpallist. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Eesmärk oli võita olümpiamedal 2004. Hobideks on kalastamine ja jalgpall. Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju
suurepäraselt kanda. 2.23 andis Eesti kergejõustikule läbi aegade esimese olümpiavõidu, mida siis vaid Eestis ei osatud hinnata. Spordi aastaraamatuski pole Tarmaku edu ainsa reagagi märgitud. Aastaid Leningradis elanud ja õppinud Tarmak on viimastel aastatel aktiivselt kaasa löönud Eesti spordielus. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Kolmikhüppaja Jaak Uudmäe hakkas tõsisemalt sportima alles kõrgkoolis (EPA) õppides, kuid jõudis viie aastaga Liidu koondisse. Esimese Eesti rekordiparanduse tegi 1976. aastal, hüpates 16.37. Järgmisel aastal võitis sise EMil hõbemedali, mis oli tema esimene suurvõistluse autasu. Suurepärasesse vormi tõusis Uudmäe 1979. aastal, mil sisehooajal ületas ta esmakordselt 17 meetri joone (17
5000 euroga. Olümpiasangarite tervituspidu leidis aset Tallinnas Vabaduse väljakul kolmeteistkümnendal augustil. Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd. Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui peaminister Andrus Ansip. Londoni Paraolümpiamängud algasid 29.augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne Pollisinski saatel (Eesti Invaspordi Liit), kergejõustiklane Sirly Tiik treener Liivi Rünk saatel ja kergejõustiklane Jüri Bergmann Mallika Koeli saatel (Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliit). Paraolümpiamängudel Eesti sportlastel medalit napsata ei õnnestunud. Eestlaste parimaks tulemuseks Londoni paraolümpail jäi seega Kardo Ploomipuu 4.koht 100m seliliujumises, olles ühtlasi ka parim eurooplane. KASUTATUD ALLIKAD http://www.samsung.com/ee/london2012/ http://et.wikipedia.org/wiki/2012
Meine Freizeit und Hobbys Jeder Mensch hat seine Freizeit und jeder von uns verbringt diese Zeit wie er kann. Ich bin eine Schülerin von Nõmme Gymnasium. In der Schule gehe ich von Montag bis Freitag und am Samstag und am Sonntag habe ich frei. Dann beginnt meine Freizeit. Ich habe sehr viele Freizeit und viele Hobbys. Ich interessiere mich für Sport. Ich mache Laufen. Ich mag sehr viel zu laufen. Ich laufe jeden Morgen zwei bis drei kilometer, um gut in Form. Ich mache Leichtathletik. Ich bin Leichtathletin. Manchmal trainiere ich auch zu Hause. In meiner Freizeit spiele ich gern Volleyball. Ich spiele dreimal in der Woche Volleyball. Im Winter Ich mag Eislaufen und Ski laufen. In der Regel gehe Ich Skifahren mit mein Vater. Ich liebe den Schnee. Im Frühling gehe ich Reisen. Ich mag sehr viel zu Reisen aber Ich nicht oft auf Reisen. Ich reise mit dem Auto. Ich reise im Frühling in Estland. Ich m ö c h t e ins Ausl a n d z u r eis e n....
Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus - Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Dwight Phillips Dwight Phillips on USA kergejõustiklane (kaugushüpe). Olümpiavõitja (2004) ja kolmekordne maailmameister (2003, 2005 ja 2009). Ta hüppas 2003 aastal 8.32 meetrit, 2004 aastal 8.59 meetrit, 2005 aastal 8.60 meetrit ja 2009 8.54 meetrit. Kasutatud kirjandus: et.wikipedia.org
armuloost ja nende elus toimunus põnevatest sündmustest. 5) Lehe stiil oli pigem kiretult vahendav, sest lehes oli väga palju esindatud ka välismaiseid uudiseid, mis näis mulle natuke uskumatu olevat , arvestades seda, et tegu on ikkagi Eesti ajalehega. Leht oli väga hästi üles ehitatud, spordi jaoks olid eraldi rubriik, toon välja tähtsmad uudised ja saavutused, mis tol ajal spordimaastikul aset leidsid: Soome tahab taliolümpiat, Parim kergejõustiklane Greulich viskas vasrat 55,81 meetrit, Narva jalgpalli juubel, Amstrong kolmandas kaalus maailmameitsriks ja teisi sarnaseid uudiseid, mis võiks spordilembelist inimest huvitada. Samuti oli leht kujundatud nii, et kui oli juttu välismaa uudistest siis olid need ühel lehel , mitte et segamini nagu pudru ja kapsad ja nii oli ka mul seda parem lugeda. 6) Ajalehe kaudu sain ka palju huvitavat teada:
See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast ja rännakuid poliitika telgitagustesse. Sportlikud saavutused Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Erki Nool Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ,. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sydney 2000: Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004: Sai 8. koha. Te is e d tiitlivõ is tlus e d:Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7.
Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida. Esimene orienteeriumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud orienteerumine 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumises peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel. Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud Ilves-3 ja Kobrase karikas(toimunud on ka 4EST, aga
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast
2 .2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti) Maailma: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,43 27. juuli 1980 Moskva Nadezda Olizarenko (Musta). on endine Nõukogude Liitu esindanud tippkergejõustiklane (800 m ja 1500 m jooksja), 1980. aasta olümpiavõitja. Euroopa: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 1.53,28 26. juuli 1983 München Jarmila Kratochvilova. on endise Tsehhoslovakkia kergejõustiklane (200 m, 400 ja 800 m jooksja). Olümpiamängude (1980) hõbemedali võitja, kahekordne maailmameister (1983) ja kehtiva 800 m jooksu maailmarekordi (1.53,28) valdaja. Eesti: Ala Tulemus Aeg-koht 800 m 2.02,1 20. juuli 1972 Moskva Raissa Ruus. kergejõustiklane ja treener. Osales 1972 Müncheni OMil, kukkumise tõttu jäi 800 ms oma eeljooksus seitsmendaks ja sai 33. koha. Tuli 197376 8003000 ms 6 korral Eesti meistriks. Parandas 6 korda
Esimeses maailmasõjas sai haavata. 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha. Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby). 1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana. Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983
terviseorienteerumine 7) Päevak 8) Mitmepäevak 9) Rogain e. orienteerumismatkamine Orienteerumine Eestis Esimene orienteerumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 aastal Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud kaitseliidupäevade orienteerumisjooksu (meistrivõistlused) 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 (üks kilomeeter 6 minutiga) Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored ja korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest orienteerumisjooksus pole andmeid. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne orienteerumisjooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui
2003 Adrian Annus , Ungari 80.36 83.05 80.12 Vadim Devjatovski , Szymon Ziólkowski , Poola 2005 Ivan Tihhon, Valgevene 83.89 Valgevene 82.60 79.35 7 JÜRI TAMM Jüri Tamm (sündis 5.veebruaril 1957 Pärnus ) on Eesti poliitik ja endine kergejõustiklane (vasaraheitja). Ta on eksmaailmarekordiomanik vasaraheites (84,08). Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ta on lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi. Ta on IX, X ja XI Riigikogu liige. Pääses XI Riigikokku pärast Liina Tõnissoni loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Kuulub Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Tema isiklik rekord 84,40 m on kõigi aegade 8
kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga. AS United Motors otsustas Gerd Kanterit premeerida ümbermaailmareisiga. Maailmameister saab ise täpse marsruudi paika panna. Aleksander Tammert Aleksander Tammert sündis Tartus 2. veebruaril 1973 aastal. Pikkus: 195 cm Kaal: 120 kg Käte siruulatus: 210 cm Tema isa on Aleksander Tammert Seenior, kes oli ka kergejõustiklane, kuid ta tegeles rohkem kuulitõukega. Tammer treenis Ameerikas Dallases kaks aastat treeneri Dave Wollmani käe all ja sai ka näpunäiteid kodunt isalt. Samas õpis ta seal ka ülikoolis äri. Tammert kuulub Audentese klubisse ning treenib Dave Wollmani juhendamisel. Varem oli juhendajaks ka tema isa Aleksander Tammert seenior. Saavutused: 1995 · Göteborgis (Rootsis) maailmameistrivõistlustel koht 23 viskega 58,64 1996
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner
Esimest korda kasutati ka olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja Harald Tammer kuuenda kohaga kuulitõukes. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...
kindlasti loota spordiplatsi kaasajastamist. TAPA 1920-ndatel aastatel oli Tapa kergejõustikukantsina tuntud üle kogu Eesti. Sellel ajal oli kõige tuntum "lendavaks tapalaseks" hüütud Karl Laurson-Laurissoo, kelle 1923. aastal joostud 5000 meetri aeg 16.52,6 püsis Järvamaa rekordina 8 aastat. Hiljem Tallinna Kalevisse siirdununa kustutas ta vabariigi rekorditabelist Jüri Lossmani rekordid 2000 meetrist kuni 10 000 meetrini. Tapalt on pärit selle aja Eesti mitmekülgseim kergejõustiklane Saara Teitelbaum, kes 1929. aastal oli vabariigi rekordi omanik üheksal alal (kümnest)! Tema 400 meetri aeg 61,8 oli maailmas paremuselt teine ja kaugushüppe rekord 5.42 ületati alles 24 aastat hiljem. Kergejõustikku hakati aktiivselt harrastama ka soomusrongide rügemendis ja Tapa Ühisgümnaasiumis. Rotilageda spordiplatsi rajamiseni jõuti siiski mitu aastat hiljem. 1934. aastal kordas Konstantin Ivanov tuule toetusel Ruudi Toomsalu nimel olnud Eesti rekordit 100 meetri jooksus 10,7
3.1. Gerd Kanter Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. On õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter 03.12.09) Gerd Kanter jõudis kettaheites Eesti rekordini aastal 2004, heites toona 68.50. Isikliku rekordi 73.38 ja ühtlasi Eesti rkordi heitis kettaheitja aastal 2006 Helsingborgis. Aastal 2008 tuli kergejõustiklane Kanter Pekingi Olümpiamängudel olümpiavõitjaks tulemusega 68.82. Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber.
eesmärgiga pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset spordialast koolitust kergejõustiku eriala baasil. Kooli tegevust ja arengusuundi läbivaks ideeks on igale õpilasele isikliku arengu tagamine läbi eakohase õppekava. Hetkel treenib koolis üle 200 lapse ja töötab 5 treenerit. Lisaks kergejõustikule on õppe-kavas akrobaatika, rütmika, sportmängud ja toimuvad laagrid. Erki Nool sündis Võrus 25 juuni 1970 aastal. Ta oli eesti parim kergejõustiklane aastatel 1996-1998 ja uuesti aastal 2000. Nool sai kuuenda koha Atlanta olümpia mängudel. Ta on eesti rekordi tegija 200m jooksus ja kaugushüppes aastal 2000 Edmontonis. Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast
Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal
,,Anti sangarile kindel kohustus, et mitte maha jääda venelastest rohkem kui 15m. Lipp aga aeglustas sammu tagant tulevate USA delegatsiooni ees. Nad pidid lausa seisma jääma. Vahemaa venis 50 meetrit, siis 75-ni ja viimaks 100 meetrini. Lipp tegi seda meelega. Kaks korda venalaste pärast oma olümpiavõimalusest ilma jäänud, eemaldas ta nüüd sümboolselt oma raha Vene karu varjust. Lipp oli paraadi kinni pidanud! Nelikümmend neli aastat tagasi oli ta maailma parim kergejõustiklane, kui poliitika rikkus ta karjääri. Nüüd Barcelonas nautis ta oma olümpiahetke ja maksis kätte" Nii kirjas enda raamatus dr Frank Zarnovski. (T. Lääne, 2007 lk 127-128). Lõpetuseks on kokkuvõte tema saavutustest ja rekorditest. Raamatus on kasutatud materjale ajakirjast Kehakultuur, kasutatud pilte ja intervjuusid Ants Paju ja teiste selle aegsete sportlastega. Ka tema suure konkurendi, kunagise kümnevõistluse maailmarekordimehega Bob Mathiasega, kes suri natukene aega hiljem kui H
77.13 76.06 75.03 Venemaa Saksamaa Hiina Kümnevõistlus Tatyana Chernova Jessica Ennis Jennifer Oeser 6880 6751 6572 Venemaa Suurbritannia Saksamaa Yohan Blake Pikkus: 180cm Yohan Blake on 21aastane Jamaica kergejõustiklane. Ta on sündinud St. James'is Jamaicas. 2011 aasta maailmameistrivõistlustel võitis Blake 100m maailmameistritiitli ajaga 9.92 ja jooksis kolmandat vahetust 4x100m teatejooksus, kus Jamaica koondis tuli uue maailmarekordiga 37.04 maailmameistriks.
veel Elva linna aukodanik. (Erika Salumäe, 2012) 4.1.4 Praegune elu Erika Salumäe elab praegu Hispaanias väikeses 40 000 elanikuga Denia linnkeses. Tal on tütar nimega Sirli. Ta ajab Hispaanias üht turismiäri koos oma sõbra Ene Veiksaarega, kus ta üürib villasi ja maju ning rendib need pärast välja. Praeguseks on ta juba sportlaskarjääri lõpetanud. ("Pealtnägija" käis Erika Salumäel Hispaanias külas, 2012)15 4.2. Erki Nool Erki Nool on sündinud 25. juunil 1970 Võrus. On Eesti kergejõustiklane ja poliitik, 11. Riigikogu liige ja Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Eesti olümpiavõitja. Aastal 1989 lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Aastast 1999 on ta UNICEF-i hea tahte saadik. (Erki Nool, 2012) Joonis 8. Erki Nool (decathlon2000.com/eng/612/) 4.2.1 Sportlikud saavutused Erki Nool on ühekordne olümpiavõitja. Võitis ta aastal 2000 Sydneys. Maailmameistrivõistlustel on olnud hõbemedali omanik. Euroopameistrivõistlustel on
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...
......................................................................................7 Elu pärast olümpiat...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Rein Aun oli eesti kergejõustiklane. 1964. aasta Tokio olümpiamängudel kogus mees 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti) ja sai selle tulemusega hõbemedali vääriliseks. Lapsepõlv Rein Aun sündis 5. oktoobril 1940 Tallinnas. Tema isa suri, kui poiss oli alles 10-aastane ning Rein abistas emal viieliikmelise pere ülalpidamises. Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis,
Toimusid esimesed Eesti Mängud Austraalias 1955 Kehakultuuri ja Spordikomitee kinnitas spordierialasektsioonide põhimääruse, mis võimaldas ühiskondlikel aktivistidel ning erialaspetsialistidel hakata mingil määral suunama spordialade arengut ning pani aluse spordiföderatsioonide tekkimiseks tulevikus. Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Boris Tolbast. Taas alustati Eesti parima sportlase valimist. Esimeseks valituks osutus kergejõustiklane Feliks Pirts. Suleti Tallinna Kehakultuuritehnikum. Kehakultuurikaadrit hakati ette valmistama Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Avati "Kalevi" Keskstaadion Tallinnas. Avati Tartu Riikliku Ülikooli staadion. Moodustati Eesti NSV Koolide Kehakultuurikollektiivide Koondis "Noorus". Lakewoodis toimusid I Eesti Mängud USA-s 1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks spordiühinguks "Jõud"
Bernard Malivoire (sündis 20. aprillil 1938, Prantsusmaa): 14 aastat, 3 kuud ja 3 päeva. Noorim sportlane oli 1500 m ujuja Enirique Granados (sündis 9. augustil 1939, Hispaania): 12 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Kuldmedali sai Johannes Kotkas kreeka-rooma maadluse raskekaalus, hõbemedali Heino Kruus, Ilmar Kullam ja Joann Lõssov korvpallis, pronksmedali Bruno Junk 10 km käimises. August Englas oli vabamaadluse poolraskekaalus 4. Nõukogude Liidu koondises osalesid eestlastest veel kergejõustiklane Mihhail Velsvebel, ujujad Endel Edasi ja Endel Press ning jalgrattur Nikolai Matvejev. Varumeestena olid Helsingis kaasas purjetajad Aare Aavik ja Hans Kaasik. Melbourne 22. november 8. detsember 1956 Esmakordselt toimusid olümpiamängud lõunapoolkeral, millest johtus hiline aeg. Mängude eripära oli selles, et Austraalias kehtis hobuste karantiin ja seetõttu tuli ratsutamisvõistlused korraldada teises riigis (Rootsi, Stockholm). Rooma 25. August 11. September 1960
Isa oli hoolitsev, kuid range. Autoriteet oli nii tugev, et suitsetamisele poisid mõelda ei julgenudki, kartes vanemate viha. Kodusest kasvatusest on pärit seegi pisiasi, et Lipu suust pole kuuldud ühtki inetut sõna. Ema, aga pani rõhku heale maatoidule. (Teemägi_1963) 2. Sportlaskarjäär 2.1. Sportlastee esimesed sammud Sporditegemine oli Virumaal alati au sees olnud. Nii proovis tulevane kergejõustiklane erinevaid alasid. Käidi poksi ja maadluskursustel. Maadlustunde võeti Erras, Liiva koolimajas. (Heuer_1997)) Võistelda sai Rakveres, Kiviõlis ja Jõhvis. Esimene säilinud diplom on Lipul pärit 1940. aasta sügisest. Jõhvi kommunistlike noorte poolt organiseeritud kergejõustikuvõistlustel starditi sellel korral kõigil kavas olnud aladel. Peeti ka võistkondliku arvestust, nii tuli kaasa lüüa võimalikult paljudel aladel. See aga arendas veelgi kehalist mitmekülgsust, mis on
Ta oli ka runner-up on 2010 Euroopa karikavõistluste kombineeritud üritustel Tallinnas, teenis kokku 15 8198 punkti ja oli taga Romain Barrasest . Pahapill lõpetas neljanda kohaga 2010 Euroopa meistrivõistlused, kus ta ka lõi oma uue isikliku rekordi. 3.8 Uno Palu Uno Palu (sündinud 8. veebruaril 1933 Sindis) on eesti endine kergejõustiklane ja treener. Ta sai Melbourne'i olümpiamängudel kümnevõistluses neljanda koha. Aastal 1958 võitis ta Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. Alates 1957. aastast korraldatakse noortele mitmevõistlejatele Uno Palu auhinnavõistlusi. 4.Andmed: http://www.decathlon2000.ee/est/10voistlus.php?art=441 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmnev%C3%B5istlus#Ajalugu http://www.decathlon2000.ee/est/voistlejad.php http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Klumberg http://et.wikipedia
Tallinna purjeregatt 1980. Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas toimunud olümpiamänguse korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika". Olümpiaadiks Tallinn ehitas : - Pirita Purjespordikeskus, laevakujuline olümpiaküla - 314 m kõrguline teletorn - Tallinna Peapostkontor - Tallinna lennujaam - Hotell Olümpia - Tallinna Linnahall
Olga Gorbut võimleja 1972.om 3kulda, 1hõbe; 1976.om 1kuld, 1hõbe Nikolai Andrianov võimleja- 1972.om 1kuld, 1hõbe, 1pronks; 1976.om 4kulda,2hõbe,1pronks; 1980.om 2kulda, 2hõbe, 1pronks Raisa Smetanina murdmaasuusataja 1976.om 2kulda, 1hõbe; 1980.om 1kuld, 1hõbe; 1984.om 2hõbe; 1988.om 1hõbe, 1pronks Eesti NSV sportlased (olümpiamedalistid): SUVI 1952.a. Helsinki: Johannes Kotkas (kreeka-rooma maadlus; kuld); Ilmar Kullam, Joann Lõssov ja Heino Kruus (korvpall; hõbe); kergejõustiklane Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1956.a Melbourne: Mihhail Kaaleste (aerutamine; hõbe); Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1960.a Rooma: Hanno Selg (moodne viievõistlus; hõbe); Aleksandr Tsutselov (purjetamine; hõbe) 1964.a Tokyo: Rein Aun (kergejõustik; hõbe); Jaak Lipso (korvpall; hõbe) 1968.a Mexico: Svetlana Tsirkova-Lozovaja (vehklemine; kuld); Jaan Talts (tõstmine; hõbe); Anatoli Krikun, Jaak Lipso ja Priit Tomson (korvpall; pronks) 1972
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
