RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused
Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Suure süsinikusisaldusega terastest valmistatakse lõike-, puur- ja muid riistu. Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350...400 C°, mõnikord ka kuumutus keevituse ajal ning termotöötlus pärast keevitamist. Keevitatakse kitsaste vallidena ning
Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus
Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 5.12 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. 12 Suure süsinikusisaldusega terastest valmistatakse lõike-, puur- ja muid riistu. Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350..
Pärast jootmise lõpetamist peab jootekoht aeglaselt maha jahtuma, räbustijäägid tuleb hoolikalt kõrvaldada. 6 Metallide keevitamine Keevitus on protsess, kus kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Süsinikteraste keevitamine
valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele. Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7 Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5 Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda. Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb pärast keevitamist lõõmutada, hoida 1,5...2 tundi temperatuuril 300...370 °C ning jahutada pärast seda aeglaselt. Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav pärast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada.
1904 läks Pariisi ja sinna jäigi. Õppis Bukaresti kunstikoolis. Puit, poleeritud metall ja kivi. Tegi töid ühel teemal, aga eri materjalidest. "Suudlus", "torso" 20. Sajandi alguses töötasid kubistlikud skulptorid, kes valmistasid skulptuure geomeetrilistest kujunditest, ehk silinder ja kera jne. Osade skulptorite arvates ei pea skulptuur olema seest täidetud kivi või metalli tükk. Tähistasid metallribaga vaid kujuvälised piirjooned. Osa skulptoreid kasutas ka metallide kokku keevitamist. Kasutasid keevitamist ja ei lihvind keevitusõmbluseid. Hakati valmistama ka liikuvaid skulptuure vaid nt. riputati traadikülge. Hakati ka heli juurde pookima.
c. sinihapruse piirkonnas d. normaliseerimispiirkonnas Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid Vali üks: a. Sn Pb b. Ag - Cu Zn c. Cu Zn d. Ni - P Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Vesinik- e. külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: Vali üks: a. jahutatakse tooted kiiresti pärast keevitamist b. enne keevitamist kaetakse liitepinnad õliga c. lõõmutatakse tooted pärast keevitamist d. kasutatakse detailide ettekuumutamist Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Hapniku rõhk täisballoonis on MPa (atm) Vali üks: a. 4,0 (40) b. 5,0 (50) c. 15,0 (150) d. 1,6 (16) Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserkeevitust iseloomustab Vali üks: a
kindel ratsionaalne keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis-õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna). Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttardunud olekus.
Ettevõte alustas oma tegevust toru töötlemisega ja on sealt edasi liikunud teiste töötlusviiside juurde. Metec grupis on eraldi seisvad ettevõtted Metec- cnc ja Tarmetec. Alustasime ekskursiooni tehase tagumisest otsast, kus tegeleti keevitamisega ja stantsimisega. Seal olid väga suured pressid millega oli võimalik välja lüüa erinevaid autode detaile. Kasutati nii robot keevitust, kui ka käsitsi keevitamist. Olemas oli nii MAG, MIG kui ka TIG keevitus. Tehases kasutati peamiselt terast ja vaske. Edasi liikusime leht- ja torutöötlusosakonda, mis oli küllaltki suur ja inimesi oli seal omajagu. Nägime laserlõikuse pinke, kus laserid lõikasid nii lehtmetalli kui ka toru. Pinkidel oli väga hea tarkvara, mis tagab efektiivsuse ja kiiruse. Lähedal olid ka lihvpingid ja vibrotöötluspingid, millega eemaldati lõikusest tekkinud teravad ääred. Edasi liikusime
väljatulekut näitav tunnusarv 8.keevitusasendi tunnusarv millele võib lisanduda number 5(elektrood võimaldab keevitada all asendis horisontaal õmblusi ja vertikaal õmblusi ülalt alla) 9.õmblus metalli vesiniku sisaldus mida näitab täht H ja sellele järgnev number 5,10,15. Elektroodi läbimõõt valitakse sõltuvalt keevitatava materjali paksusest ja õmblusasendist(põranda,seina või lae õmblus) elektroodi läbimõõdu järgi reguleeritakse keevitus voolu tugevus,pärast keevitamist lüüakse räbu kiht maha ja taotakse õmblust- tagumine tihendab metalli vähendab sisepingeid ja hõlbustab õmbluse töötlemist. Teraste keevitamine Auto paljud detailid valmistatakse keskmise süsiniku sisaldusega või vähe legeeritud terastest mis sageli on ka termiliselt töödeldud nende teraste keevitamisel ja peale sulatamisel tekivad oksiidid legeerivad elemendid põlevad välja ja muutub termo töötlus
Select one: a. keevismetalli karastumist b. detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist e. nurkdeformatsioone c. keevismetalli poorsust d. keevismetalli rafineerimist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Vesinik- e. külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: Select one: a. kasutatakse detailide ettekuumutamist b. jahutatakse tooted kiiresti pärast keevitamist c. lõõmutatakse tooted pärast keevitamist d. enne keevitamist kaetakse liitepinnad õliga Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on Select one: a. tootlikkuse tõstmine keevitamisel b. gaasi rõhu alandamine ja hoidmine etteantud rõhul c. keevitaja tööohutuse tagamine d. gaasi rõhu hoidmine balloonis muutumatuna Question 37 Correct Mark 1
metalli servadele, keevitustraat aga juhitakse leegi ette. Et servad soojeneksid ühtlaselt ning keevisvanni metall segunsek paremini, liigutatakse keevitusotsikut ja traati siksaki kujuliselt. Vasaksuunaline keevitamine kindlustab ühtlasema keeviõmbluse kõrguse ja laiuse, suurema tootlikuse ja väiksema maksumuse kuni 3mm paksuste lehtede keevitamisel. See on seletatav gaasileegiga põhimetalli eelneva kuumutamisega. Vasaksuunalist keevitamist on lihtsam sooritada ja see ei nõua keevitajalt erilisi oskusi. Lehtede paksusel üle 5mm jääb vasaksuunaline keevitus kiiruselt alla paremsuunalisele Eelised: Sile või väikeste pinnakonarustega õmblus Väiksem kuumutamine Soodne kasutada alla 3mm paksuste materjalide keevitamisel Puudused: Suur energiakulu keevitamisel Keevisvann liigub põleti ees Läbikeevitus halvasti kontrollitav Gaasileegi väiksem õmbluse kaitse
etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaitseglaasis keevitamise puhul kaare pikkus 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Pärast keevitamist taotakse õmblused läbi,et nad tiheneksid ja muutuksid siledaks.Kaasaegsed keevitusagregaadid töötavad mitmel resiimil:1)Katkematu keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga.Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil
Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb detail eelkuumutada temp 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse ahjus temp 675...700 C° ning jahutatakse ahjuga aeglaselt tempini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Keevitatakse kitsaste vallidena ja lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temp alla 5 C° ja tõmbetuule käes. Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest,
.0,6% Ni. TIG keevitamisel kasutatakse lisamaterjale, mis võimaldavad keevitada materjale töötemperatuuriga alates -45º...550º C, kui sinna on lisatud 0,5% Mo. Siia kuuluvad mitte- ja vähelegeeritud, samuti peentera terased. TIG keevitus sobib keevitamiseks õhukese materjali ja väikese diameetriga torude keevitamiseks, kus seinapaksus ei ületa 6 mm. Paksemate detailide puhul keevitatakse juure kiht TIG keevitusega ja ülejäänu tootlikuma (MMA või MSG) keevitusviisiga. Enne keevitamist tuleb keevitustsooni pinnad hoolikalt puhastada. TIG keevitusvardad omavad suurendatud räni (Si) sisaldust, mis hoiab keevitusvanni vedelvoolava. Kui kasutada TIG vardaid gaaskeevitamisel, siis muutub keevitusvann hästi vedelvoolavaks ja tekitavad poorse õmbluse. Seega on tähtis mitte kasutada TIG vardaid gaaskeevituseks ja gaaskeevituse vardaid TIG keevitamiseks. Keevitusvarda läbimõõdu valik vastavalt materjali paksusele
allpool veepinda kinni lekkivad needed. Veealune keeevitamine on tähtis osa veealuses kokkumonteerimstöös. Viimastel aastatel kerkib merre üha rohkem ja rohkem ehitisi, olgu siis nendeks veealused torusüsteemid, nafta puurtornid- või platvormid. Mõned neist ehitistest vajab aja möödudes parandamist või juhtub mõni looduskatastroof neid tabama, siis parandustööd hõlmavad endas kindlasti ka veealust keevitamist. Veealune keevitamine jaguneb: 1) Märgkeevitamine 2) Kuivkeevitamine Märgkeevitamine toimub vee all, kus keevitaja on otseses kontaktis veega. Veealuses kuivkeevitamises on keevitatava ala ümber loodud kamber ja keevitaja teeb oma tööd olles ise kambris sees. [3] Märgkeevitamine Märgkeevitamine teostatakse vee all ja keevitaja on otseses kontaktis veega. Selleks kasutatakse spetsiaalset elektroodi ja keevitus toimub käsitsi, samamoodi nagu vabas õhus keevitamise puhul
Ühefaasilised keevitused on kergemad ja kompaktsemad, kaaludes ca 3,5 kg ning on oma mõõtmetelt vaid 310x120x225mm. Just tänu nendele parameetritele on neid võimalik kasutada kohtades, kus vool tuleb tuua võrdlemisi kaugelt pikendusjuhtmetega. Samas keevitusvoolu tugevuse reguleerimise vahemik on eeskujulik 5-150A. Näiteks ülal tabelis toodud Kemppi Minarc ühefaasiline seade (Foto 2) võimaldab 2,0mm elektroodiga keevitamist ka umbes 270m pikkuse pikendusjuhtmete otsas. Tõsi, antud kaabli järel ei olnud ühtegi teist tarbijat. Tundub äärmiselt imelik, et tehase andemetel lubatakse, et seade töötab ainult 50m kaabli otsas. Kuna 270m kaabliga olen ise keevitanud täpselt sama seadmega siis tuleb masina headust tunnistada. Kolmefaasilised seadmed on üldiselt raskemad ning kohmakamad kaaludes 30-50kg, samas on need siiski asendamatud paksemate metallide keevitamisel. Kui eelpool mainitud
õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU. Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise jäärel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikkusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: lõõgisitkus, korrosioonikindlus, lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpidevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendis. Õmblusmetalli põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, niiskus, mustus ja kaitsegaasidest ning räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevituskaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal ninde siirdel keevisvanni ja keevitamise ajal keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: Keevituskaare pikenedes suureneb keevismetalli oksüdeerimine
teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad. Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Samuti tuleb enne keevitamist keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetalli pind (ala) gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, rasvast, tagist, niiskusest. Kasutatakse selleks ka mehaanilist puhastusviisi: terashari, lihvkäi või muud vahendid. Keevisõmbluste liigid. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek sulatab üheaegselt põhimetalliga ka keevitustraati, mis
või orienteerimata. Lühikesest kiust valmistatakse vilti,kangast ja paberit. Vildi valmistamiseks kasutatakse kiususpensiooni 9.Metallkomposiitmaterjalid. Metallkomposiitmaterjalides kasutatakse maatriksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja kobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Metallkomposiitmaterjalide valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogolosi meetodeid: survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat. Liigitus: 1)Pideva armatuuriga( kiud, võrk, kangas) materjalid. (Al baasil, Mg baasil, Ti baasil, Ni baasil 2)Dispersioontugevdatud materjalid. ( Metalsed dispersioontugevdatud KM, Metalsed dispersioontugevdatud KM alumiiniumi, hõbeda, nikli ja volfraami baasil) 3)Pseudosulamid ja eutektilised suundkristalliseeritud sulamid. Kasutamine: Lennukite ehituses, Autospordis, Kaitseväe tehnikas, robototehnikas,
ruumis vähemalt 24 tundi. Paanid lõigatakse välja ja liimitakse. Soovi korral on võimalik teha ka ülespöördeid seintele asendamaks põrandaliiste. PVC-katte liimimiseks kasutatakse PVC-katete liimimiseks mõeldud liime. Liimimine toimub vastavalt liimi tootja nõutele. Peale liimimist hõõrutakse kõigepealt paan hoolikalt põrandale ning seejärel rullitakse 50 kg rulliga kinni. Tiheda põranda saavutamiseks tuleb vuugid keevitatada kuumkeevitusega. Enne keevitamist veendu, et liimimisest on möödas vähemalt 24 tundi. Kasuta keevitamiseks vastavat keevisnööri ja õigeid töövahendeid.
R – rutiilkate , mille peamine koostisosa on rutiil (TiO2). Kaar põleb püsivalt ja võimaldab keevitada igas asendis nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Seejuures tekib väh e pritsmeid. Kokkuvõte Keevitus (protsess)– kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Keevitamise käigus saad sa liita kaks või enam osakest üksteisega.
Täidistraat 1 - 1,2 mm TOORIKU ETTEVALMISTAMISE KIRJELDUS Giljotiinkääridega lõigatakse välja toorikud mõõtudega 1400 x 60 ja 1400 x 94. Kui detailid on välja lõigatud siis keevitatakse need detailid nurkliitega kokku. Keevitamise protsess koosneb kahest etapist. Esiteks: traageldatakse nurk ühelt poolelt 200 mm järel, mis teeb ühtekokku 7 traageldust. Teiseks: traageldamise ühtlane kokkukeevitamine. Selleks kasutatakse 3 läbimit. Enne keevitamist tuleb jälgida, et keevitatavad pinnad on puhtad roostest, rasvast õlist jne. Rooste eemaldamine toimub kas traatkettaga või lihvkettaga (võib kasutada ka liivapaberit) ning õli ja rasv eemaldatakse vastavate lahuseid kasutades. Keevitusparameetrid Keevitatava plaadi paksus s: 8 mm Traadi diameeter: 1.0 mm Traadi etteandekiirus: 7 m/min Keevitusvool: 170 A Keevituspinge: 20 V
relatiivselt konstantseks , mitte nagu paljudel teistel keevitustehnoloogiatel. See annab TIG tehnoloogiale eelise keevise kvaliteedi suhtes. Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal ja keevitatavus: Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni
kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterasest pleki plakeerimisel1. Nikli kasutus legeeriva elemendina terastes ja malmides [1, p. 209]: ehitusterastes (0,5...5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni); roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20% Ni); legeermalmides (1...6 või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni). 1 Metalltoodete katmine teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist. 5 2. NIKLI SULAMID 2.1. Monelmetall Parima korrosioonikindlusega tuntud Ni-Cu-sulam. Ni ja Cu suhe on 2:1-le (joonis 1). Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Tal on hea tugevus ning sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus (sulam ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel)
Nihkepinged ei tohi põhimetallis ületada 30% lisametalli tõmbetugevusest või 40% põhimetalli tõmbetugevusest. Kui liide koormatud piki õmblust,siis saab osaliselt keevitatud õmblust kasutada niistaatilistel kui ka väsimuskoormustel,kuidmitte korrodeeruvates tingimustes. Nurkõmblused (fillet welds) Majanduslikult eelistada põkkõmblustele. Ei ole vaja servi faasida,koostamine lihtsam,lühem keevitusaeg.Liitepinnad vaja puhastda enne keevitamist. Kui tugevusarvutused nõuavad nurkõmblusi kõrgusega üle 16 mm,siis kaaluda võimalust valmistada kombineeritud õmblus " faasitud põkkõmblus+nurkõmblus. Õmbluste arvutamisel teha vahet mõistetel: Theoretical throat Actual throat Effective throat(kui võtame arvesse läbikeevituse,lubatud SMAW protsessil,täidistraadi ja robotite kasutamisel ehituskonstruktsioonide juures). Kuidas suhtuda erinevate kaateti pikkustega nurkõmblustesse.teoreetiliselt
Antud meetod on väga tootlik ja väljaõpe on lühiajaline. Punktkontaktkeevituse tehnoloogia Punktkontaktkeevitusel (21) saadakse liide keevitusmasina elektroodide vahele paigutatud ülekattes olevate detailide lokaalse kuumutamise teel neid läbiva elektrivooluga trafost. Metalli keevitatavus Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus. Kuumpragude tekkele kalduvad enamasti suure süsiniku-, väävli-, ja fosforisisaldusega terased. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades või keeviskonstruktsiooni
väljapuhutava õhujoa. Täiuslikumatel mudelitel on töötemperatuuri sujuva reguleerimise ning küttekeha väljalülitamise võimalus. Õhujoa suunamiseks või hajutamiseks kasutatakse erinevaid puhuri otsikuid ehk düüse (Joonis 2-6). Puhurist väljuva kuuma õhujoa abil saab teha tuleohutult värvide ja pahtlite kiirkuivatamist, külmunud veetorude ülessulatamist, roostetanud ühenduste lahtivõtmist, jootmistöid, plastmasside painutamist ja keevitamist. Puhurit saab kasutada nii horisontaal- kui ka vertikaalasendis. Joonis 7. Plastiktoru painutamine. Ohutusjuhised: 1. Ära puuduta kuumaõhupuhuri düüsi käega, kuna düüs kuumeneb tugevalt. 2. Jälgi, et toitejuhe ei puutuks kokku kuumenenud düüsiga. 3. Aseta töötamise puhkepausidel kuumaõhupuhur tootjafirma poolt ettenähtud asendisse. 4. Hoidu kuuma õhu joa eest. 5. Ära sule düüsi otsa, sest küttekeha võib läbi põleda või aluspind süttida. 6
Metallide keevitatavuse kriteeriumideks loetakse järgnevaid tegureid, mis võivad põhjustada defekte (pragusid), aga ka keevisliite omaduste halvenemist: a) külmpragudekindlus (lamellpragudekindlus), b) kuumpragudekindlus, c) korduvkuumutuse pragude kindlus. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis (termilise mõju tsoonis) või harvem ka õmblusmetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud karastusstruktuuride moodustumisega või metalli vesinikhaprusega (vesiniku kõrgenenud kontsentratsioonist tingituna). Viimasel ajal loetakse külmpragude hulka ka lamellpragusid, mis tekivad nurk- ja vastakliidetes keevisõmbluse all paralleelselt plaadi pinnaga. Lamellpragude põhjuseks on konstruktsiooni liigne jäikus. Neid on võimalik vältida eelkuumutamise
termomõjutsooni temperatuur on kõrgem. On vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu. · Joonpaisumistegur on suurem. Kaasnevad suuremad keevitusdeformatsioonid, mille vähendamiseks tuleb detailid kinnitada tihedamalt traagelõmblustega vahekaugusega 30- 120 mm. Samuti on õhupilu detailide vahel suurem. Detailid tuleb kinnitada jäigalt rakistesse ja kasutada keevitamist lõikudena. · Elektritakistus on kõrgem, mistõttu voolukontakti kauguse suurenemine mõjutab märgatavalt keevitusvoolu. · Elektroodi koostise ebaõigel valikul võivad kitsaste ja sujuvate õmbluste keskel tekkida ,,kuumpraod",mis on tingitud austeniitse struktuurikujunemisest keevisõmbluses. · Paksu plaadi keevitamisel piiratakse keevituse soojussisestust vahemikku 1,0-1,5 kJ/mm. Selleks keevitatakse sirged läbimid ilma püstolit võngutamata.
Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku. Esimese hapnik-atsetüleeni põletit konstrueerisid Prantsuse insenerid Edmond Fouche ja Charles Picard, kes said oma patendi Saksamaal 1903. aastal. Nende poolt konstrueeritud põletite ehitamine fundamentaalselt ei ole muutunud tänase päevani. Tööstusettevõtted hakkasid kasutama hapniku-atsetüleeni keevitamist alates 1906, kui sai ehitada üsna usaldusväärne atsetüleeni generaatorid. Aastal 1904 Prantsusmaal, oli avastanud võimaluse kasutada hapniku-atsetüleeni põletid metallide lõikamiseks ja 1908 1909 aastal Prantsusmaal ja Saksamaal olid läbi viidud esimesed edukad katsed veealuse lõikamise hapniku abil. Järgmised 5-9 aastat olid saanud mitmeid patente selles valdkonnas ning arenenud keevituspõletite tööstusdisainilahendused veealuse lõikamise jaoks.
kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma keevitan paremini kui nende eelmine keevitaja, kes soome läks. Ise enesest mulle see töö meeldis kuid siiski ma ei tahtnud terve elu sellist tööd teha. Tulin koju siis rääkisin vanade klassivendadega, et kus nad on plaaninud edasi minna paar tükki otsustas ka ehitusviimistlejaks minna paljud gümnaasiumi ja teistele aladele kutsekoolis ja isegi mõne oli juba kuhugi tööle saanud oma isa või mõne tuttava firmasse
2.11. Hapnikureduktor tuleb keerata balloonile vaid selleks ettenähtud erivõtmega. 2.12. Balloone ja voolikuid ei tohi lasta kokku puutuda elektrijuhtmetega. 2.13. Atsetüleeniballooni ventiil tuleb avada erivõtmega. Töötamise ajal peab see asetsema ballooni ventiili spindlil. 2.14. Kui pärast reduktori ühendamist pihkub atsetüleeniventiili topendist gaasi, tohib karptihendi mutrit pingutada üksnes siis, kui ballooniventiil on suletud. 2.15. Vahetult enne keevitamist ei tohi puhastada detaile kergsüttiva vedelikuga. 2.16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid; 2.17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega kokku. 2.18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda. 2.19. Töö katkestamisel ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 2.20
z - kaatet a keevisõmbluse paksus Nurkõmbluse ristlõige Kaateti mõõde ehk Z=a×1,41 Kokkuvõte Keevitus (protsess) on kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. 11 12
Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga kaugel keevitatavast detailist b. elektroodi edasiliikumise kiirus on liiga suur Need vead võivad esineda koos, aga ka üksikult. Mõlemal juhul ei jõua põhimetall korralikult üles sulada ja keevisõmblust praktiliselt ei teki. Kokkuvõte Enne keevitamist pane selga kaitse riided ja kasuta keevitus maski. Tuleb vaadata, et elektroodid oleksid õiged. Elektroode ei tohi hoida niiskuse käes. Tuleb panna voolutugevus paika enne keevitamisele asumist, elektroodi paksuse järgi. Elektroodi ei tohi hoida keevitavast pinnast liiga kaugel ja liiga kiiresti tõmmata edasi ei tohi, sest muidu ei jää keevitus tugev ja õige. 10 Kasutatud kirjanduse http://opiobjektid.tptlive.ee/Paigaldised/keevitus.html https://www.google.ee/search
sobimatud. Al keevitust raskendab oksiidikihi (Al2O3) teke pinnale: - oksiid on kõva ja elastne - oksiid on raskem kui puhas metall - oksiidikile tükid vajuvad keevisõmblusse ja tekitavad keevitusvigu - oksiidi sulamistemperatuur on tunduvalt kõrgem Al:660 C ja Al2O3 : 2050 C)- mistõttu see ei sula keevisõmbluses - oksiid on hüdroskoopne, tekib Al (OH)3 poorne kile, mis seob niiskust ja eraldab vesinikku keevisõmblusse - oksiidikile on elektritakistuseks, mis raskendab keevitamist. Al´l on suur soojusjuhtivus, kuni 4-5 x suurem kui Fe, väiksem elektritakistus (kuni 3 korda). Suur soojusjuhtivus 1) suurendab keevitamisel vajaminevat soojushulka, mis on samas suurusjärgus kui terase keevitamisel. 2) lisab liitevigade ja pooride tekkimise ohtu, kuna soojust ei piisa metalli piisavaks soojendamiseks ja läbisulatamiseks. Kuna keevisõmbluse ümbrus jahtub kiiresti, lisab see soojuse tarvet. Sellest tulenevalt kasutatakse paksude alumiiniumdetailide keevitamisel
Praktika algas 4.oktoober ja lõppeb 19.november 2010.Praktikalt ootasin uusi kogemusi oma erialaga seoses. Ise olen kokku puutunud mõne üksiku tööga nagu näiteks keevitanud.Aga need kogemused mis olid ennem seda praktikad olid vähesed.Selle pärast oota praktikalt uusi kogemusi. Et saaks uusi teadmis keevitamises ja teiste oma erialaga eotud töödes.Meil tomis neil praktika nädalatel keevitus praktika MIG/MAG keevitusega.Tahtsin selgeks saada keevitamist. 2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel 1. Enne töölehakkamist tuleb selga panna normides ette nähtud korras töörõivad ja 1. korrastada isikukaitsevahendid. 2. Töökohast ja läbikäikudest tuleb eemaldada mittevajalikud materjalid, põrand ei tohi 3. olla libe. 4. Töökohal peab olema veenõu põleti otsaku jahutamiseks. 5
PA allasend ehk põrandaasend PB allnurk ehk põrandanurk PC horisontaalseinad PD ülanurk ehk laenurk PE laeasend ehk ülapeaasend PF vertikaal alt -> üles PG vertikaal ülevalt -> alla Minimaalne voolavuspiir elastsus läheb üle plastsusele Re Metallide keevitatavus Keevitatavuse põhikriteeriumid külmpragudekindlus tekkivad valdavalt keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis, keevituse ajal või kuni 48h pärast keevitamist. Tekke põhjuseks materjali karastumine kuumpragudekindlus tekkivad keevisõmbluses keevitamise ajal. Tekke põhjuseks materjali liigne elastsus. korduvkuumutuse pragudekindlus tekivad keevise kihtide vahel, vale soojusreziimi tõttu METALLIDE KEEVITATAVUS metallide või materjalide võime moodustada kvaliteedi nõuetele vastav keevisõmblus Keevitatavus hindamise meetodeid on 2: 1) Otsene- ehk katsemeetod 2) Kaudne- ehk arvutuslik meetod Keevitatavust hinnatakse 4-ja astmeliselt:
laialt levinud otsliited, mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel sulatatakse kohakuti asuvad otsad. 1.11 Otsliide Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60- 90º. Õhukesi detaile keevitatakse ilma servamata. Üle 5 mm paksuste detailide keevitamisel ääred kalduservatakse. Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada Lisa 1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2 Normaalleek 3 Oksüdeeriv leek 4 Taandavleek 5. Keevituspõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7
Silikoon - räniorgaaniline polümeer, mida kasutatakse lakkide, värvide, isoleermaterjalide jms. valmistamiseks ning teatavate plastmasside sideainena. Plastide töötlemine Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstruuderiga. Termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: · sulavoolavus/sulaviskoossus, · niiskusesisaldus, · termostabiilsus, · kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalike lisandeid), · kahanemine. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: · soojendamine pehmenemiseni,
dünaamilised def kiirust näit löök; katset väsimusele; tehnoloogilised katsed, võime võtta vastu def-ne. Terase om parandamiseks lisatakse lisandeid, töötlemise järgi: kuumalt valtsitud; külmalt tõmmatud; kombineeritult. Toodete valm: 1. Kuumvaltsimine (800-1200C); 2. Külmvalts, õhukesed tooted, sileda läikiva pinnaga; 3. Valamine pole tugev; 4. Sepistamine; 5. Stantsimine kõrge temp ja surve; 6. Torude valm kasut valamist ja keevitamist, ka pöörleva tooriku meetodit. Malmid haprad C>1,7%. Värvilised ja kerged metallid kasut katte ja viimistluses. Al kerge, nõrk, ei korrodeeru, valm boksiidist. Omadused: ... Al tek peale tihe oksiid, mis tak edasist korrosiooni, võib toim galvaaniline kor, maa sees ei ole Al püsiv. Al on püsiv kk-s, mille pH= 4,5-8,5, kui pind on puhas ja lahuses pole raskemetalle. Kor takist: pinna viimistlus; meh hõõrumine; keem puhast; el keem; pinna katmine. Cu on hea püsivusega kk-s
joonisel 20. Sõltuvalt keevitatava materjali paksusest võib õmblusi keevitada ühe- või mitmekihilistena (Joon. 21). Mitmekihilist õmblust kasutatakse üle 10 mm paksuse materjali keevitamiseks. a b c Joon. 21 Ühekihiline õmblus-a; Mitmekihilise õmbluse keevitamisel tuleb mitmekihiline õmblus-b ja c keevisõmblus hoolikalt puhastada slakist enne järgmise kihi keevitamist. Selleks kasutatakse slakikirkat a (Joon. 22a) ja terasharja (Joon. 22b) Vertikaalõmblust on võimalik keevitada nii alt üles, kui ka b ülevalt alla (Joon. 23). Enamasti keevitatakse Joon. 22 lakikirka- a, vertikaalõmblused alt üles, kuna ülalt alla keevitamine nõuab
Siiski soovitavad keskkonnarühmitused pesemisega mitte üle pingutada, sest plastikust eralduvad kemikaalid võivad vette sattuda. Pudelid tuleb suunata taaskasutusse, kui nad on juba häguseks muutunud või mõranenud. Plaste töödeldakse väga erinevalt. See sõltub plasti tüübist ja toote konstrutsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse ja vormitakse, termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlemal puhul kasutatakse, treimist, freesimist, saagimist, puurimist. Keevitamist on võimalik kasutada ainult termoplastidel. See millist töötlemismeetodid valida sõltub paljudest asjadest: · Kvaliteet ja tööviljakus · Mõõtmete täpsus ja pinnaviljakus · Toote kuju ja detailsus · Lõpptoote suurus Enamik plastide töötlemisprotsess koosneb järgmistest operatsioonidest: · Kuumutamine töötemperatuurini · Vormimisprotsess · Jahutamine · Toote eraldamine
muutuda. Keevitades tuleks jälgid kindlasti ka nurka elektroodi ning metalli vahel. Nurk peab olema nürinurk keevitamise suuna suhtes, vastasel juhul tuleb õmblus defektne. Väga oluline on ka keevitusvoolu suuruse määramine. Mida paksem materjal seda suurem keevitusvool tuleb valida. (õppetöökojas valis pinge ning voolutugevuse meister). Käsikaarkeevitusega põkkliite keevitamisel tuleb detailide ühte otsa teha punktkeevitus(järgnevalt tuleb keevitamist alustada teisest otsast punkti suunas). Keevitamisel tuleb elektroodi liigutada keevitatavat serva mööda aeglaselt ringikujulisi liigutusi tehes. Juhul kui õmblus ei ulatu metallist läbi tuleb keevitada ka teiselt poolt, või eelnevalt detailide servad faasida ning teha 6 mitme läbimiga keevitus. T-liite puhul tuleb toimida samamoodi kuid oluline on õmblus teha ka liite teisele poole.
Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammus järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks. Väga tähtis on, et pärast põikraudade keevitamist krohvitakse püstraudade alune täis, sellega luuakse toetuspind tekkiva külgdeformatsiooni takistamiseks. Raudbetoonsärk on üldiselt efektiivsem kui metallsärk kuna betooni valamine ümber konstruktsiooni kindlustab tema tiheda liibumise. Kivimüüritisest laotud keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas
*Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20.Toote plakeerimine See tähendab mingi toote, nt pleki, traadi, torude jt metalltoodete katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21. Mis on termoplast? Mis on reaktoplast? Termoplastideks nimetatakse pika lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerse struktuuriga aineid, mida on võimalik kõrgendatud temperatuuril muuta vedelaks. Termoplaste iseloomustavad järgmised omadused: · Neid esineb nii kristallilisete, kui amorfsetena. Kristallsed on üldiselt lahustele inertsed, amorfsed- lahustuvad.
etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaitseglaasis keevitamise puhul kaare pikkus 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Pärast keevitamist taotakse õmblused läbi,et nad tiheneksid ja muutuksid siledaks.Kaasaegsed keevitusagregaadid töötavad mitmel resiimil:1)Katkematu keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga.Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada
nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise järel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: löögisitkus; korrosioonikindlus; lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendeis. Õmblusmaterjali põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevitsukaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal, nende siirdel keevisvanni ja keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: a) keevituskaare pikenedes suureneb keevitusmetalli oksüdeerimine
annaabi.ee 
