MIG/MAG-keevituse eelised ja puudused Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, mis on tingitud suurte keevitusvoolude 80...500 A rakendamisest ja keevitustraadi väikesest läbimõõdust (0,82,0 mm) põhjustatud suurest voolutihe- dusest 100...500 A/mm2. Suurt voolutugevust võimaldab kasutada asjaolu, et keevitusvool juhitakse keevituselektroodile vahetult enne keevituskaart keevituspüstolis oleva voolukontakti kaudu. Võrreldes käsikaarkeevitusega kattega elektroodiga (MMA) e elektroodkeevitusega (tunnus number 111) on MIG/MAG-keevitusel järgmised eelised: suurem tootlikkus, pealesulatustegur e keevitustootlikkus on piirides 1,27 kg/h tingituna suurest voolutihedusest elektroodil; suurem keevituskiirus cm/min; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluste kvaliteet on parem; lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida; keevitamisel ei teki räbu (v.a täidistraadi kasutamisel);
toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Meetodi puuduseks on sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. Kaitsegaas valitakse keevitamisel sõltuvalt keevitatavast materjalist: näiteks
Sulavad elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5 … 8 mm. Mida paksem on keevitatav metall ja mida laiem on detailide vaheline vahe seda jämedam peab olema ka elektrood. Elektroodkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu aga ka vahelduvvoolu. Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnika Enne keevitamise alustamist tuleb kontrollida tagasivoolujuhtme e. “massijuhtme” kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külge keevituskoha lähedale. Kui alalisvooluga keevitades on tagasivoolujuhe kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet e. magnettuult (Joon.4).
Vooluallikaks on trafo alaldiga, inverter või generaator, sõltuvalt tingimustest, kus keevitatakse. Põhimõtteline vooluallika tunnusjoon on tööpiirkonnas järsult langev: 4. Alternatiivsed liitmismeetodid Jootmine Jootmisel täidetakse ühendatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise e. lisametalli tardudes tekib tugev liide detailide vahel. Põhieeliseks võrreldes elektroodkeevitusega on madalam protsessi temperatuur ja suurem kiirus. Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur keevituskiirus, minimaalsed toodete kujumuutused, liite kõrged mehaanilised omadused. Ei sobi välistingimusteks. Laserid on kallid. Plasmakeevitus
Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe kontrollida tagasivoolujuhtme e. keevitatav detail kaarleek "massijuhtme" kinnitust.
Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe keevitatav detail kontrollida tagasivoolujuhtme e. kaarleek “massijuhtme” kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse
Inverteris muudetakse 50 Hz vahelduvvool kõrgsagedusvooluks sagedusega 5000-25000 Hz. Inverterid (joon. 23) on kaalult kerged ja mõõtmetelt väiksed, kuna inverteris kasutatavad kõrgsagedusvoolu trafod on väiksed ja kerged. Joon. 23 Keevitusinverter Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid.
käsikaarkeevituse tööpõhimõte seisneb keevitatava metalli ning elektroodi vahelise kaarlahenduse tekitamises elektri abil.Kaarleegi poolt tekitatud soojus (5000-7000ºC) sulatab elektroodi ning keevitatava metalli servad omavahel kokku ning tekib keevisõmblus. Elektroodkeevituse vooluring koosneb vooluallikast, keevitusjuhtmest, elektroodihoidjast, elektroodist, kaarleegist ning klambriga detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhtmest. Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada teraseid (roostevaba teras),malmi ja ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. Elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatava metalli omaga. Elektroodi pinda katab kattekiht, mille sulamisel tekib sulametalli välismõjude eest kaitsev räbu kiht. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava metalli paksusest ning detailide vahelisest kaugusest.
Lihvkettas on abrasiiviterad nende puhul on gaasileegi temperatuur seotud keraamiliste või orgaaniliste märgatavalt madalam. sideainete abil. (joonis: Baloonid; Reduktor; voolik; keevituspõleti) Abrasiivaine: (teemant, ränikarbiid (SiC), Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mistahes asendis. Saab keevitada õhukest plekki, Lihvimismeetodid on: välisümarlihvimine, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime 9) Puurimise põhioperatsioonid ja sellest tulenev piiratud keevitatava materjali Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, paksus (kuni 4...5 mm). Iseloomulik on väike hõõritsetakse ja keermestatakse. tootlikkus ja suured kulutused keevitusgaasidele. 1. Keerdpuuri- kasutatakse puurimiseks; 2.Avardit-
tähtis õhukese materjali keevitamisel keevitusgaasid keevisõmblus Keevitamisel päripolaarse keevitatav detail lakk alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarse alalisvooluga Joon. 16 Käsikaarkeevitus keevitamisel eraldub keevitatavale detailile rohkem sooojust kui elektroodile, keevisvann on laiem ja läbikeevitus madalam. Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi, aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid 8 Käsikaarkeevituse tehnika Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe kontrollida tagasivoolujuhtme e. keevitatav detail
ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt poolautomaatkeevitusena – keevitustraat antakse ette automaatselt, põletit nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Joonis 15. MIG/MAG-keevitamine 25.3. TIG- keevitus TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga
töökindlamad. Keevitusgeneraatoritel (Joon.3) kasutatakse ajamina Joon. 3 Keevitusgeneraator sisepõlemismootorit. See annab võimaluse keevitamiseks kohtades kus puudub võrguvool Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem invertertehnikat. Inverteris muudetakse 50 Hz vahelduvvool kõrgsagedusvooluks sagedusega 5000-25000 Hz. Inverterid (joon. 4) on kaalult kerged ja mõõtmetelt väiksed, kuna inverteris kasutatavad kõrgsagedusvoolu trafod on väiksed ja kerged. Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning Joon. 4 Keevitusinverter sulameid. 3. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade
See tagab lihtsuse ja tootlikuse 2. Haas ST10 [3] Valin treimiskeskuseks. Pink on valitud täisautomaatne, selleks et vähendada töötlusaegu ja tagada täpsus. Kokkuvõttes tagab see suurema tootlikuse. Pingi maksimaalne töödeldav diameeter on 165mm ja maksimaale töötluspikkus ilma toestamata on 356mm. Pingi mootori võimuseks on 11,2 kW. 3. ESAB Migmaster 215 Pro. [7] Võrreldes elektroodkeevitusega on MIG-keevitusel rida eeliseid: puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja tootlikuse tõus; puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused, mistõttu õmbluse kvaliteet on parem; keevitamisel ei teki räbu, termomõju tsoon on kuni 2 korda kitsam. 4. Bernardo B610 PRO [8] Kuna puurimist ei ole palju siis, puurpingiks valin lihtsa ja väikse puurpingi maksimaalse puurimissügavusega 32mm ja mootori võimsusega 2,2 kw. 5
keemiline koostis peab olema keevitatavale metallile gaaskeevitamiselgi. Ahijootmisel kuumutatakse too- lähedane. teid ja joodist ahjus. Induktsioonjootmine toimub Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevi- kasutades induktsioon- e. kõrgsageduskuumuta- tada mistahes asendis. Saab keevitada õhukest mist. Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega plekki, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjoot- Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime ja misel kuumutatakse ühendatavaid tooteid nagu kon- sellest tulenev piiratud keevitatava materjali paksus taktkeevitamiselgi liitekohta läbiva elektrivooluga. (kuni 4...5 mm). Iseloomulik on väike tootlikkus ja Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. suured kulutused keevitusgaasidele
annaabi.ee 
