Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DianaLan
Õppematerjali autor
· Vabanev soojushulk on võrdne aurumisel neeldunud soojushulgaga (tingimusel: auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid on võrdsed) Olekumuutused · . Hetkel, mil kogu jää on · Vesi keeb 100 °C juures. See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett temperatuur 0 °C. Seda võib keeta ükskõik kui kaua, nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse. sulamistemperatuuriks. Keemine · Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril · Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal · kõrgusest üle merepinna · Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas aine) Näide: 40% soolvesi keeb temperatuuril 108 ºC Vee keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust (normaalrõhust suuremate väärtuste korral kPa) Mõningate ainete keemistemperatuurid normaalrõhul Vee keemistemperatuuri sõltuvus kõrgusest
Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus keemistemperatuuril on keemissoojus. Kondenseerumisel vabaneb soojushulk, aurumisel neeldub. Tahkete ainete aurumine sublimeerumine. L=Q/m Q = Lm 11) keemine Keemise tunnus mullid paisuvad ja lõhkevad veepinnal ( tekib mulin ). Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine on intensiivne aurumine.
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala. Sellist käsitlust nimetatakse termodünaamikaks. Soojusfüüsika osa, mis käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel, nimetatakse aine ehituseks. Soojusfüüsika kasutab mitmeid mõisteid, mida mehaanikas ei kasutatud. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, m
omadustele.Temperatuuri tõstmisel muutub küllastanud aur mitteküllastunuks, temperatuuri langemisel muutus on vastupidine. Kondenseerumine ( tõlge ladina keelest - tihendamine ) on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse või tahkesse olekusse. Kondenseerumisel vabaneb niisama suur soojushulk, kui pöördprotsessi aurustamise või sublimatsiooni korral neeldub. Sublimatsioon on soojendatava tahke aine otsene üleminek gaasilisse olekusse . Keemine on vedeliku intensiivne aurustumine kogu tema ruuumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees aurumullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on võimalik teperatuuril , kus aur ja vedelik on tasakaalus. Vedelik keeb temperatuuril, mis oleneb vedeliku omadustest ja välisrõhust. Välisrõhu suurenemisega tõuseb ka vedeliku keemistemperatuur. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu .
Vesi +373C CO2 + 31C N2 -147C Gaasiks nim ainet, kui tema temp on kriitilisest temp kõrgem ja auruks kui temperatuur on kriitilisest madalam Küllastunud aur aur, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab intensiivset aurumist, kusjuures aurumine toimub kogu vedeliku ruumala ulatuses. Õhus leidub alati veeauru.
tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur – temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab intensiivset aurumist, kusjuures aurumine toimub kogu vedeliku ruumala ulatuses. Õhus leidub alati veeauru. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru Õhu absoluutne niiskus – veeauru hulk ühes m 3 õhus. On võimalik mõõta ka osarõhuauru. 1mmHg = 1Pa Osarõhk – veeauru osarõhk – rõhk mida avaldaks veeaur kui teised gaasid puuduksid Veeauru hulk õhus määrab ära ilma/kliima Relatiivne õhuniiskus: pt
tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab intensiivset aurumist, kusjuures aurumine toimub kogu vedeliku ruumala ulatuses. Õhus leidub alati veeauru. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru Õhu absoluutne niiskus veeauru hulk ühes m 3 õhus. On võimalik mõõta ka osarõhuauru. 1mmHg = 1Pa Osarõhk veeauru osarõhk rõhk mida avaldaks veeaur kui teised gaasid puuduksid Veeauru hulk õhus määrab ära ilma/kliima Relatiivne õhuniiskus: pt S rel 100% või S rel t 100%
atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Kindlal temperatuuril püstitub vedeliku kohal kindel aururõhk, sõltumata vedeliku hulgast. Aururõhk sõltub otseselt sellest, kui kerge on molekulil ületada jõude, mis hoiavad vedelikku koos. Kõrgemal temperatuuril on molekulidel rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. 4. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub. Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine). Keemine- kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid