Eesti kultuurielu nõukogude võimu ajal Nõukogude võim valitses Eestis 1944-1990. See aeg avaldas Eesti kultuurile üsna suurt mõju. Kultuurielu valdkondades tekkis infosulg, kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud. Kogu tähelepanu keerati Vene kultuurile. Lääne kultuurist ja selle arengust saadi teada läbi Soome televisiooni ja võimalike raadiojaamade kaudu, nagu Ameerika hääl ja Vabadusraadio. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu ei ole säilinud kirjutisi Eesti rahvale olulisest perioodist. Hävitati suur osa iseseisvusaegadest ajalehtedest, ajakirjandusest ning ka ilukirjandust. Rahvas ei saanud lugeda mida tahtis. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis Stalini
segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. Indiaanlased Lihtsad soengud. Eksisteeris kaks soengutüüpi. Punutud patsid Lahtised juuksed SKALBI SALK (juuksed kammiti pöörisele kokku ja sõlmiti)
Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus:
järgnevad: c1=-11,7’, c2=+6,7’’ ja c3=-11,7’’. Nagu näha, siis tulemused ei vasta nõuetele, kuid uueks parandiks sisestati instrumenti c=-11,7’’. Ülesanne 3. Lati ümarvesiloodi kontrollimine. Nivelleerimislati ümarvesiloodi kontrollimiseks seati latt konnale sellisele kaugusele instrumendist, et enamus latist oleks nivelliiri vaateväljas. Latt seati esiküljega nivelliiri poole ning lati ümarvesiloodi järgi horisontaalseks. Seejärel keerati nivelliiri vertikaalniit lati ühe servaga paralleelseks. Juhul kui vertikaalniit ei olnud täies ulatuses lati servaga paralleelne, siis kallutas latihoidja latti nii palju, et vetikaalniit ja lati serv oleksid paralleelsed. Lati ümarvesiloodi kõrvalekalle keskpunktist fikseeriti latihoidja poolt. Niimoodi toimides kontrolliti kõik lati asendid pöörates seda 90 ° kaupa. Ülesanne 4. Lattide paari taldade nullpunktide kõrguse erinevuse määramine.
ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga. Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama soengute järgi. Kreeka naiste soengud olid varasemal perioodil lihtsad. Sparta naised kandsid seljal patsi, ateenlannad seadsid juuksed kuklale sõlme. Ajapikku läks soeng keerukamaks, hakati lokkima, karkasse kasutama, juukseid kinnitati ka juuksesidemetega. Klassikalisel ajajärgul kammiti juuksed keskelt lahku, seati lainetesse ja keerati kuklas sõlme. Sõlm meenutas koonust. Periooditi muutus selle asukoht, kord oli ta kinnitatud kukla keskele, teinekord langes kaelale. Kasutati erinevaid lokkimise tehnikaid. Laubaäärsed juuksed sätiti paksudeks rõngakujulisteks lokkideks. Et juuksed kaunilt läigiksid ja hästi lõhnaksid, võeti appi õlid, vahad ja pumatid. 5.Keskaeg
otsuse taolises edus. Teatavasti osutitega kellad, mis on tänapäevalgi laialt kasutusel, on 12-tunnise tsükliga. Niisuguste kellade näit uuele ajale üleminekul muutub oluliselt, mistõttu on võimalus, et inimesed kella ei keeragi ja jätkavad igapäevast elu endise aja järgi. "Tühi jutt," vastas peaminister. "Vaatame näiteid. Kui 2000. aastal kell keeramata jäeti, siis ainult üksikud talveaja nõudjad viisid oma tööpäeva tund varasemaks. Kui kella jälle keerati, siis rahvas muudkui virises, aga kõik jätkasid elu kellaga ühes rütmis. Ärge kartke, edu on garanteeritud!
Arutlus Tööstuspööre tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis asendasid käsitsitootmise masinatootmisega. Masinate kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Tööstuspööre muutis märgatavalt inimeste igapäevaelu. Enam ei vajatud nii palju töökäsi kui varem ning arvan, et see põhjustas ka päris suure tööpuuduse. Inimeste elu keerati nagu peapeale- kodus töötamine asendus igapäevase tööl käimisega. Tuli järgida ka kindlaid kellaaegu. Tööstuspööre oli ühiskonnaliikmetele raske katsumus. Alguses oli tööpäeva pikkus vabrikus 12-16 tundi, mis on minu arvates igale normaalsele inimesele ülejõu käiv. Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks. Suur töösoovijate hulk võimaldas tööstustööliste madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem oli nende palk.
Kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks oli enamasti nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangas endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon. Ideaalis pidi kehakate olema nii märkamatu, et keha ja rõivas muutusid nagu üheks tervikuks Kanti peplost või kitooni ja ülerõivana himationi. Peplos oli villane kangatükk, mille laius oli 180 cm ja pikkus umbes pool kandja kasvusl. Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil. Riidetüki üleliigne laius volditi ülaservas kokku ning moodustati sellest lühikest peleriini meenutav detail. Peplost kanti peamiselt vöötatult Kitoon oli palju avaram, laius ulatus kuni 2,5 m. Kitoon valmistati kahest kangatükist, mille küljed õmmeldi kokku, õla- ja varrukaõmblusi asendas fibulate rida. Kitooni kanti vööga, kuna ta oli väga lai, jättis ta varrukatega rõiva mulje. Pikema
puusade alla Timukas purustas jäseme jäseme haaval terasest rattaga, vältides surmavaid hoope Ämblik Ämblikuga rebiti küljest naistel rindu ja meestel munandeid. Vajadusel hõõguvpunaseks või jääkülmaks. Keetmine ja küpsetamine Erinevaid kehaosasid või hukkamisena ka inimest tervikuna keedeti lõkke kohal vees (mitte ainult ärasöömise üllal eesmärgil), praeti tulises õlis, kinnitati raudklambritega tulisele raudplaadile (ning keerati teda selle peal, et küpsemine oleks ikka ühtlane). Ümber kepi keerutamine Äärmiselt lihtne ja valus piinamisviis Peamiselt pikajuustelistele naistele ,aga ka pikaks kasvanud juuste ja habemega meestele. Timukas keeras kepi ümber juuste Tõmbas aina lähemale, lõpuks vajas kahe sulase abi Tagajärjeks skalbi lahtirebimine koos juustega. Aitäh kuulamast !
laiadeks rivadeks. R ibad asetati valdumisi üksteise peale risti ja põigiti kihtidena, pressiti ja klopiti nii kaua, kuni nad kleepusid jokku oma loomuliku mahla varal. Papüüruse sile ja ühtlane pind saavutati jahust, soojast veest ja äädikast koosneva liimi abil. Lõpuks kuivatai sel teel saadud lehti päikesepaistel. Lõpptulemuseks olid 15-25 cm laiused ja 30-45 cm pikkused kollakad papõõruselehed. Lehed kleebiti kokku pikaks lindiks ning keerati rulli ja saadeti müügile. Rulli harilik pikkus oli 6 m. Kus on papüürus säilinud tänapäeval? Papüürus on säilinud Egiptuse kuivas kliimas, väljaspool Egiptust on papüürus kõik hävinud.
Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. . Romaani rahvad: Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal võinädal ().
Stagnatsioon NSVL-s 1964. aastal tõusis NLKP etteotsa Leonid Breznev. Kraanid keerati jälle kinni ning sula lõpetati. Stalinismi juurde siiski tagasi ei pöördutud, kuid vahepealne liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud
Camera obscura on fotoaparaadi eelkäija. Camera obscura aluseks on optiline nähtus, mis esineb pimedas ruumis, mille ühes seinas on avaus. Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab. Paar sajandit hiljem keerati kujutis peegli abil õigeks. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscurat Basras sündinud teadlane Al- Hasan( 965-1039). Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci
pikaks ajaks meelde- jääva mälestuse. Enne kontserti olin veidi kahtlev uue 360 (kraadi) lava osas kuid ilmselgelt asjatult. Bändi mehi nägi ikka väga lähedalt, ainuke asi mis selle juures negatiivne, oli see, et artistid osadel hetkedel lava teises otsas olid ja videoekraanide paigutus ei olnud just kõige parem. Kui soojendajate ajal hoidsid helimehed end tagasi, siis Metallica peale mineku ajaks keerati kõik kraanid lahti ja aasta suursündmus võis alata. Ikka tõeliselt vägev oli. Pole kunagi enne ühelgi kontserdil nii vägevat soundi kuulnud, rääkimata lavashowst. Kõrvad kumisesid ikka mitu head tundi peale kontserti. Minu suureks üllatuseks olid ka soojendajad täiesti adekvaatsed. Gojira ja Fear Factory olid lihtsalt tasemel. Põhimõtteliselt oligi kolm ühes kolm suurepärast kontserti ühe õhtu jooksul. Kui Fear Factory tundus laval veidi lohakas ja laulja ei jätnud oma
kollast` ehk ``trapezundi``. Teiseks kasvatati vene tubakat ehk mahorkat. Tubakataim ei talu temperatuuri alla 0 0C. Tubakas korjati enne öökülmade tulekut. Peenestatud tubakat hoiti kotis. Tubakakotid tehti peamiselt nahast ja riidelappidest. Aga on ka seapõiest ja oina munandikotist tehtud tubakakotte. Eesti tubakatööstus Esimesed märgid tubakatootmisest Eestis ilmnesid 18. sajandi lõpul- lõigati tubakat, keerati sigareid ja valmistati nuusktubakat. 1920 aastal asutati Eesti Vabariigis esimene tubakavabrik, OÜ ``Tubak``. 1965 alustati filtriga sigarettide valmistamist. Tallinnas jäi kunagist tubakatööstuse hiilgust meenutama vaid Tartu maanteel asuv lagunev tootmishoone. Mis on tubakas? v Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
pinna hõõrdetegur Liiva niisutamise teooria Füüsikud viitavad pea 4000 aastat tagasi elanud vaarao Djehutihotepi hauakambris leiduvale pildile, kus hulk inimesi kelgul hiiglaslikku kuju lohistavad ning üks kujudest kallab kelgu ette aga mingit sorti vedelikku. Kaldtee Plokid veeretati oma kohale mööda kaldteed Asub püramiidi sisemuses Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Plokk keerati täisnurga võrra teise suunda, et teda mööda järgmist kaldpinda kõrgemale vedada. Nurgakivi Vaaraod panid kohe oma valitsusaja alguses oma hauaehitisele nurgakivi, suurendades seda seejärel pidevalt, otsekui aastaringe puul. Püramiidid on ehitised, mille lõplik tulemus oli täpselt välja arvestatud juba nurgakivi panekuks. Cheopsi püramiid Nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi Loetud vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on
Luua kand või tüvi lõigati samuti ümarikuks - keskelt kõrgem, äärte poolt madalam. Luua kanna peale aeti paari tolliste vahedega pajuvitstest kaks või ka rohkem võru, mis olid eelnevalt keerdu väänatud. Vitsad pidid kõvasti kinni olema, et luud laiali ei laguneks. Võrusid tehti järgmiselt: kooriti pajuvits, jämedam ots õhendati. Siis muditi kas soojas ruumis või veel parem leiges vees leotatuna näppude vahel kiud pehmemaks. Lõpus tehti kiule sõlm sisse ning keerati kokku võruks. Kui luud valmis, siis viidi see esmalt varjulisse kohta kuivama. Enne kasutuselevõtu luud varrestati ja luuaoksi leotati vees luuaraagude elastsuse taastamiseks. Luuavarreks oli umbes tolli jämedune ja kuni pooleteise meetri pikkune ümar puulatt, mis oli luuapoolsest otsast viie tolli ulatuses nelja kanti teravaks tahutud. Nii sisenes latt varrestamisel paremini luuakanda ja ei hakanud hiljem keerlema. Luuavarre tagumine ots vesteti ümaraks, et oleks mugavam käes hoida.
" Kuid nad tõdevad, et nemad poleks sõda küll kunagi tahtnud ja kõige asjalikum oleks riidu kiskuvate maade kindralitele malakad kätte anda ja segataplusesse saata. See maa, kelle kindral viimasena püsti seisab, on võitnud. Kui Kat sureb, murdub ka Paul. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks, kui teada selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus."
Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Eesti vastlapäevakombestik Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise, teine aasta meheriided) selga pandi. veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastlapäevaaegade maskidega karnevalid ja muud pidustused. Vastlapäev tänapäeval Tänapäeval on vastlaliug peamiselt laste lõbu, kuid vanasti oli ülioluline, et just naised ja eriti pereemad liugu laseksid Hernesupp Vastlakuklid Tänan J
Paber on oma nime saanud kreeka sõnast papyros, mis tähendab papüürust. Papüürus on pilliroosarnane taim, mida vanad egiptlased kasutasid kirjutusmaterjalina juba üle 5000 aasta tagasi. Üle 2000 aasta tagasi oli uus, papüürusetaime ribadest valmistatud kirjutusmaterjal levinud ka Kreekas ja Roomas. Kuni 40 meetrit pikkadele papüüruseribadele kirjutati ühele poole veergude kaupa ning ribad keerati kokku hiigelrulliks. Paberil on veel teinegi eelkäija erilisel moel pargitud loomanahk, mida kutsutakse pärgamendiks. Pärgamenti tunti juba 2200 aastat tagqsi. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamendilehti ka köitma ja kaantega katma. Vanimad käsitsikirjutatud raamatud pärinevad 4.6. sajandist. Neid kirjutasid hanesulega ümber peamiselt mungad.
toodangut oma rikastele koolikaaslastele. Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus? Olari korter ( hall maja,garaažide juures, teine trepikoda, kolmas korrus), rajoon , kool Põhitegevus toimus tänavatel. Narko müümine ja bensiini vargus. Nimeta probleeme (3-4). Missugune probleem jääb lahendamata? Missugune probleem laheneb hästi? 1Hanna, Rass ja Talis, Olari korteris, tarvitanud meta käigus keerati korter pahupidi, seetähendab noored hakkasid endaarust remonti tegema. 2Olari kuritarvitas oma alaealist õde. 3Vaesus takistas Rassil oma unistuse poole pürgimast. ( lõpetada gümnaasium ja edasi õpima minna arstiks) Lahendamata probleem- Noormehel jääbki gümnaasium lõpetamata, kuna satub vangi. Laheneb hästi- Meta käigus hävinud Olari korter saab raamatu lõpuks parandatud ja Hanna on korteri ( raamatu lõpus) uus omanik. 1
Püramiidid laoti suurtest kiviplokkidest.Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju-sfinks.See on inimese peaga lõvi. Koos riigiga tekkis egiptlastel ka kiri.Algul tekkis piltkiri, ajajooksul arenesid välja kirjamärgid ehk hieroglüüfid. Kõige tähtsamad tekstid rajusid egiptlased kivisse,vähem pidulikke tekste kirjutati papüürusele. See on papüürusetaimest valmistatud paberitaoline materjal. Täiskirjutatud papüürusetükid kleebiti üksteise järel pikaks ribaks ja keerati rulli. Need ribad olid sageli mitme meetri pikkused. Egiptlased uskusid,et inimese elu jätkub pärast surma surnute riigis. Et elu pärast surma oleks võimalik,õppisid nad palsameerima ehk surnukehasid säilitama. Palsameeritud surnukeha nimetati muumiaks. See mässiti linasse ning asetati suurde kirstu ehk sarkofaagi. Sellist surnukeha palsameerimist lubasid endale vaid rikkad inimesed. Rikkad ehitasid oma perekondadele uhked hauakambrid,kuhu pandi ehteid,väärisasju,toitu ja jooki.
Samal kõrvad olid avatud. Otsad rinnal keerasid, aga seljas jäänud juuksed olid sirged. Parukad hakkasid värvima sinise, oranzi, kollase värviga. Pidulikel sündmustel kanti pikki parukaid, millesse olid keeratud suured rippuvad lokid. Lokke asendasid ka patsiread, patside alt lasti vahel paista ka oma juustel. Parukaid niisutati mitmesuguste essentside ja õlidega. 4.LAPSED Lapsed, neiud ja noormehed ajasid juuksed maha jättes ühe või mitu salku mis keerati rulli või punuti patsi, vasakule poole kasvama. Juuste otsad kinnitati klambriga või niitiga. Kasutati ka kunst patsid värvilistest niidist või loomakarvast. 5.LISA INFORMATSIOON · Kaunistused Juuste kaunistused olid väga populaarsed Egiptuses. Kandsid peapaelad, mis valmistati siidniidist. Jõukamad inimesed kandsid spetsiaased väärismetallidest kaunistused nad väga tihedalt kattsid pead,peites kõik juuksed aga kõrvad jäid lahtised
oma inimlikud jooned, temast saab tapamasin. Kojuminnes ei saa sõdurist iialgi endine inimene. Ta ei suuda kohaneda vanade sõprade ja perekonnaga, kes sõdurit ei mõista, ei mõista, mida ta on läbi elanud. Teos lõppeb üsna karmilt. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutuseta." Kangelane oli surnud. ,,Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas kustkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus." Paul võib-olla mitte tugevuse ja arukuse etalon, kuid piisavalt julge ja vastupidav ta oli jõudnud kaugele, ta oli au etalon.
Horos); tõlkes `troon'; peas on lehmasarved, kuuketas & troon; Horos - päikesejumal Neftis - viljakusejumalanna; kodu kaitsja; Osiris - Jumalate kuningas; hauataguse elu jumal; viljakusejumal; jaanalinnusuled ümber krooni: Osirise väljad (paradiis); tal on 1 jalg; ta on roheline; kevadel elustub koos taimedega; Osirise kohtu (hingede kaalumine; potsikus on hing; tõeprintsiibi Maadiga kaalutakse; esitati küsimusi; Surnute raamat (laip keerati papüürusesse, kus õiged vastused kirjas ja loitsud deemonite vastu); abilisteks 40 (42)(koerahv)-paavianit; tädi Maat hoiab eluhieroglüüfi-anhi); Maat - tõeluseprintsiip; maailma korrastatuse jumalanna naine jaanalinnusulgedega; Anubis - saakali- või koerapäine Toth - tarkusejumal; iibisepäine (elab Niiluse deltas) või paavian; kirjutab Osirise kohtus kõik üles; Parasküüt - balsameerija
mõõgad'). Katanasid hakati taguma ligikaudu a.l1400. 1934a. aastal alustas Jaapani valitsus sõduritele katanade tootmist. Neid katanasid nimetatakse gendaitdeks. Gendaitd leidsid Teises maailmasõjas ohtralt kasutamist. Keraamilisi anumaid kasutati nii rituaalide juures kui ka igapäevases elus. Selle aja keraamikat iseloomustab köie või nööri abil peale pressitud ornament. Nõu valmistati nöörikujuliseks vormitud savist, mis keerati kokku spiraalina ja tasandati nii seest kui ka väljast pulga või mõne muu esemega. Nõud ei olnud eriti tugevad ega vettpidavad, sest põletus toimus madalal temperatuuril. Anumatel kujutati mere ja veestiihhiat, maa, päikese ja taevatähtede sümboleid. Jaapani arheloogid on välja kaevanud tohutult palju vana keraamikat, mille hulgas mõne nõu vanuseks loetakse isegi üle 10000 aasta. Jaapanis olid levinud keraamiised anumad. Anumate kuju on lihtne
Veekogu ääres olevaid kõrkjaid on samuti kasutatud kõrkjapartide, kõrkjapärja ja teiste mänguasjade tegemiseks. Vanema aja laste elu Puupulkadest lehmad Harulisest puupulgast karjused Puupulkadest härjad Kõrkjatest ja lugadest mänguasjad Niisketes kohtades kasvavad kõrkjad ja load olid lastele väga heaks mänguasjamaterjaliks. Kõige lihtsam oli teha parti. Kõrkjavars keerati ovaalse spiraalina kokku- nii saadi pardi keha. Seesmine kõrkjaots murti üles pardi kaelaks ja peaks, välimine ots kinnitati puutikuga keha välisküljele. Et pea õiges asendis püsiks, siis pisteti teine puutikk läbi pea ja kaela. Lugadest ja kõrkjavartest tegid tüdrukud veel rosetitaolisi kõrkmeroose enda ja nukkud ehtimiseks. Kes viitsis, punus kõrkjatest palmikuid ja õmbles need niidiga kokku nukutekkideks, korvikesteks ja kübarateks. Vigurmänguasjad
kaitseteenistuses: tegelesid üheskoos kehaliste harjutustega ja valvasid Atika piire. Pärast seda loeti neid täiskasvanuteks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt õppisid nad kodus majapidamist ja käsitööd. RÕIVASTU ja SOENGUD. Muistsed kreeklased kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavalist alusrõivast nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vöödega kokku. Meestel ulatus kitoon põlvini, naistel kuni maani. Nii kreeka naised kui ka mehed kandsid pikki juukseid. Mehed kandsid lisaks pikkadele juustele ka habet. ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad. Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid
NSVL-sulaaeg, Hrustsov normaliseerib suhteid läänega, Ungarikriis näitas NSVL jõudu, 1957-69 kosmonautika kuldajastu, viisaastaku asemel seitseaastak (59-65) eesmärk nsvl kõige rikkam maailmas toidus ja tarbekaubas. kommunism näis käega katsutav(1980 aastaks), 1961 Berliini müür pettumus kommunismis läänes, majandusprobleemid nätiasid, et kommunism ei tule, Breznev võimule, kelle juhtimisel hiljem nsvl mandub, Moskvas keerati kruve koomale, barrikaadid ka sotsmaades, vaimne/majanduslik stagnatsioon. Kumb üliriik oli vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi? Põhjenda. Nsvl vastutav, ostis ära Kuuba suhkru ja paigaldas maa-maa-tüüpi raketid Kuubale. USA sai õhufotodelt aru, nõuti kindlakäeliselt nende eemaldamist. Kompromiss lahendas kriisi, sest sõda jäi ära ning raketibaasid eemaldati tänu USA kindlameeldusele.
siin ilmas enam ilma pojata elada. Minu arvates oli kõige raskem neil emadel, kelle pojad surid sõja viimastel kuudel nädalatel või koguni päevadel. Nagu Paul Bäumer , kes langes umbes kuu enne sõja lõppu. ´´Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.."
aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja-
Paul lohutas teda ja tassis ta kasarmusse. Kat oli saanud surma läbi mürsukillu pähe. Paul üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes juhusliku mürsukillu tõttu surma saab. Seitsmest nende klassi vabatahtlikust oli Paul ainukesena elus. Paul langeb 1918. aasta oktoobris, ühel päeval, mil kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Paul oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui ta sellili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud. Ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.
Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega Orjad olid teisejärgulised, tavaliselt endised talupojad või sõjavangid Hieroglüüfid meenutavad piltkirja, kasutusel oli ligi 1000 tükki, kirjaoskajaid polnud palju, kui kiri oli selge, oli hea elu peaaegu, et garanteeritud Papüürus oli kasutusel kirjutusmaterjalina, kasutati pilliroolaadset säsi Niiluse äärest, sinna peale maaliti pintsliga ja keerati rulli Tähtsamad jumalad olid Ra (päike), Anubis (surm), Thot (tarkus), Osiris, Isis, Horos Karnak ja Luxor olid tähtsamad templid, pidustuste ajal toodi Karnakist Ra kuju ja viidi Luxori templisse Polüteism mitu jumalat Monoteism üks jumal Usuti, et peale surma jätkab inimene sama elu, keha palsameeriti ehk töödeldi spetsiaalselt, mässiti sidemetesse ja pandi sarkofaagi. Kuulsaim on Cheopsi püramiid, sest ta on suurim ja tänapäevani säilinud.
Christiani laevale Gustav Vasa, kuid reetlik kuningas võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav Vasa ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Seal üritas ta inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ning ta tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna ning ta naases Rootsi. Gustav Vasa läks abi saamiseks ühte Dalnara maakonda, kuid ka seal keerati talle selg. Siis otsustas ta minna Norrasse abi paluma. Peale Vasa teele asumist said Dalnara elanikud teada Christiani veresaunadest ja terrorist, nii et nad saatsid oma mehed Vasa tagasi kutsuma, et see nende liidriks hakkaks. Kuna Vasa sõjavägi oli, nõrk pöörduti abi saamiseks Lübecki poole, kes neile kokkuleppe alusel laevad saatis. Selle laevastiku abi võitsid rootslased tagasi nii enda valdused oma kodumaal kui ka Helmstede juhtimisel mõned Taani maakonnad.
Minu arvamus peategelasest? Minu arvates oli Paul nooruk, kes sõtta minnes, kaotas oma tõelise mina. Sõda muutis temast külmaverelise tapja, instinktiivselt tegutseva looma, kes seisis esiotsa oma elu eest. Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus…" Tsitaadid 1. Lk 12 lõik 5 „Sel ajal kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid; sel ajal kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam.“ 2. Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks,
koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult. Kilter, kes on vihane, et tema maja pea peale keerati, läheb Reinule kätte maksma, kuid õnnetuseks sureb ise. Koera Kaarel on hädas halltõvega, mis teda metsas hüüdis, häälele vastates sai Kaarlist halltõve ohver. Rehepapp püüab teda aidata, ning soovitab Kaarlil end tõve eest ära peita, kuid vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära juua hea samakas viina, sest ega halltõbi viinahaisu salli. Seepeale saab aga Kaarlist joodik, kes meeleheitlikult viina otsib.
(aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. Ristkülikukujuline riidelaid keerati kas ümber puusade vaipseelikuks (sõuke, ümbrik) või kanti õlgadel sõbana. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval
Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värsku, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4 meetri laiused voodid, mis näitasid peremehe jõukust. Pealegi läks keskaegse kombe kohaselt pererahvas koos külalistega voodisse magama. Niisugune koosmagamine toonitas ühtekuuluvust ja relvavendlust. Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Taoline hiidvoodi asus väiksel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses agajaid laest langevate parasiitide eest. Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, nii et voodi ümber kujunes riidest lae ja seintega magamisniss.
Kinni hoiti tavaliselt oma esivanemate hingejuppe kas siis väe samiseks või suguvõsa karma kontrollimiseks, vahel olla esiisad näiteks talukohale taia peale pannud ja neid seetõttu seal kinni hoiti, et taig ei murduks. Üldiselt säärane kinni hoidmine neile ei meeldinud, sest nii ei saanud nad uuesti sündida ning omad lapselapsed teda puuslikuna kasutasid. Seega pidi kinnihoidja ikka kõvasi nõiasõnu teadma, vastasel juhul keerati kiiresti kael kahekorra ja hing oligi vaba tolle tegelase küüsist. Surnuaedades rääkimine ja pitsi võtmine ikka sealt ida ja lõuna poolt tulnud, sest õigeusus ju sama, mis ristiusus hing kükitab senikaua surnuaias kuni saabub kohtupäev ja hinge tegusi elus kaaluma hakatakse. Nende lepitamiseks siis peetigi surnuaiapühasi, kus suguvõsa kokku tuli ja mullaaluseid lepitasid. Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka
Muinasjutt Elas kord üks täiesti tavaline ema. Tal oli viis poega ja kaks tütart. Kuid üks poegatest polnud päris samasugune nagu teised inimesed. Ta oli kõrvaline ,kuna teda noriti tema välimuse ja hääle pärast. Kui ta üritas kellegagi kontakteeruda keerati talle selg või tehti midagi hullemat. Nagu ühel päeval kui too poiss läks kooli ja teepeal nägi rühm poisse ,midagi põnevat korda saatmas. Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest,
Pealae osa kõrvalt eraldatakse kolmnurkse kujuga juuksesalk. Näo poole on salgu paksuseks soengurulli läbimõõt. Juuksesalk kammitakse läbi. Juuksesalk pingutatakse risti peanahaga ja keeratakse soengurull. Järgmisena eraldatakse ristkülikukujuline juuksesalk, kuhu keeratakse soengurull. Kolmanda juuksesalgu eraldamisel liigutakse natuke kukla suunas, et tekiks väike nihe. Järgmised soengurullid keeratakse paralleelselt kolmanda rulliga. Kui kukla keskmisel osal kuklaluust allapoole keerati aste väiksema läbimõõduga soengurullid, siis keeratakse kõrvatagusel osal samalt kõrguselt väiksemad soengurullid. Soengurullide keeramine kõrva ees olevale osale Järgmisena hakatakse keerama soengurulle parema kõrva ees oleval osal. Ristkülikukujuline rulli läbimõõdu suurune juuksesalk eraldatakse risti pealae osas olevate rullidega. Juuksesalk kammitakse läbi. Juuksesalk kammitakse risti peanahaga ja keeratakse soengurull.
Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist
Külmking võib olla inimene, tal on omad rajad ja kui inimene sellest üle läheb, siis eksib ta ära. Nende kõige suurem vaenlane on äike. 4) Puuk 5) Kratt = tulutoojad; tehakse õlgedest, vanast prahist, vana vigel, kõik see seotakse inimese moodi kokku, nöörides loitsusõlmed ja nööriotsad jäetakse lahti. Tegija väestab verega krati. Tassib vilja ja raha. Puuk võid ja piima. Erilise lõhnaga. 6) Ebajalg – seostatakse nõia hingega. Otsiti ebajalaks käija laip ja keerati teistpidi või visati ebajalga ennast noaga. 7) Võlu – jätab inimestele külma higi, piinamislust. Kõik nad kardavad äikest (v.a. libaloom), hunti, libahunti, neljasilmalist koera, valgust (v.a. libaloom, ebajalg), näidatakse risti. KUJUNÕIDUS - kahjustamiseks – lepast, tehti harva, kuju ise tehti jube; hoidja – sagedasem; petteks – tormiga meremehed viskasid oma kujud petteks merre; armumaagiaks
Järgnegu kuud ja aastad, nad ei võta minult midagi enam, neil ei ole minult enam midagi võtta. Ma olen nii üksi ja nii ilma ootuseta, et ma neile hirmuta vastu võin vaadata. Elu, mis mind läbi nende aastate kandis, on veel minu kätes ja silmades. Kas ma temast jagu olen saanud, seda ma ei tea. Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tahtku too, mis minus ,,mina" ütleb, seda või mitte." ,,Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi läks." 3
See kinnitab, et Jeesuse ajal olid hellenistlikud tavad ja kujutlused tähtsal kohal ka Jeruusalemmas. Arheoloogia abil on võimalik heita pilk VT ja UT argipäeva. Koos sellega aitavad uued arheoloogilised andmed jõuda lähemale ka Piibli algteksti mõttele. KÄSIKIRJAD VT käsikirjad kirjutati algselt papüürusele või nahale, hiljem pärgamendile. Lehtede ühendamisel saadi pikad kangad, kuhu vajalik tekst kirjutati tulpadena paremalt vasakule. Valmis käsikirjad keerati ümber spetsiaalsete varbade. Nii valminud rullraamat nimetati 2 keerikuks. Lugemisel rulliti vajalik tekst lahti, keriti ühe varva pealt teisele. Alles 2.-3. sajandil pKr hakati kasutama tänapäeva raamatutele omast köitmisviisi. Niisugusel viisil köidetud käsikirju nimetatakse koodeksiteks. Kui aastal 90 pKr kinnitati VT judaistlik kaanon ja määrati kindlaks teksti normatiivne kuju,
suurem on kineetiline energia ning aine temperatuur. Temperatuur on väärtus kineetilise energia kirjeldamiseks. • Celsiuse skaala ajalugu ja sisu: Temperatuurile 0 ºC vastab jää sulamine ja 100 ºC-le vee keemine normaalrõhul (praegu). Anders Celsiuse leiutatud soojuspaisumisel põhineval termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti −100 kraadi. Kuna sellise skaalaga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keerati skaala ringi. • Ideaalne gaas. Olekuvõrrand. Isoprotsessid: Ideaalne gaas - saame muuta kahte parameetrit, aga üks parameeter jääb alati samaks Olekuvõrrand - seos aine absoluutse temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Isoprotsessid - 1) isotermiline: protsessi käigus EI muutu temperatuur, muutub rõhk ja ruumala 2) isobaariline: EI muutu rõhk, muutuvad ruumala ja temp. 3) isohooriline: EI muutu ruumala, muutuvad rõhk ja temp.
Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel. · Sellised heinamaad võisid asuda taludest 5km kaugusel. Sinna mindi kogu perega nädalaks või isegi kaheks ja ka loomad võeti kaasa. KALAPÜÜDMISEGA SEOTUD EHITISED · Lautrid randumissillad, võrgukuurid, kalamajad. · Lume ajaks viidi väiksemad paadid võrgukuuri ja suuremad keerati tagurpidi. · Kalamaja on kalurite ajutine peavari rannas või laidudel. Ehitati selleks, et kui mindi kaugematesse kohtadesse kala püüdma siis jäädi kauemaks. Kalamajas oli 2 ruumi. · Kered ehk kalaputkad - kalamaju võis olla mitmeid nii, et jää peale tekkis väike küla. · Mere äärde hakati ehitama päästejaamasid. Esimesed Hiiumaal, hiljem ka lääne- ja põhjarannikul. Päästejaam on kuulitaoline hoone, milles on metallkäru koos päästepaadiga ja lükati
25. november kadripäev kombestik sarnaneb mardipäevaga, karjaõnne soovimise päev · Detsember: 6. detsember nigulapäev talve algus 13. detsember luutsipäev õlgedesse pandi mingi raudese, et loomad ikka neid õlgi sööksid. Käisid ringi luutsid ehk jõulusandid. 21. detsember toomapäev aasta kõige lühem päev, Toomast on peetud pagaluse ajast pärit surmahaldjaks. Soolati liha, kuna merele ei saanud enam minna, siis keerati paadid tagurpidi ja kallati anniks õlut peale. 22. detsember talvine pööripäev 24. detsember jõululaupäev omaste haudadel, süüdati küünlad, käisi saunas, tuletati salmis meelde. Öösel pidi 9.12 korda sööma, et uuel aastal oleks külluslikult toitu. 25-27. detsember jõulupühad 31. detsember vana-aasta Salmide kirjutamine pluusidele ja salmikutele, allkirjade andmine, veesõda.
annaabi.ee 
