juhtumeid, kus mõne tervisehäda tekke süü selle karastusjoogi liigtarbimise peale veeretatakse. Jook on läbinud erinevaid tervisekontrolle ning on tänaseni poeletil, seega midagi hullu see põhjustada ei saa, liigtarbimist tuleks inimestel endal kontrolli all hoida. 3 1. Taustinformatsioon 1.1 Coca-Cola ajalugu Coca-Cola on välja arenenud joogist, mida nimetati esialgu Pemberton's French Wine Coca'ks. Pemberton's French Wine Coca oli aga omakorda üks toniseeriva veini Vin Mariani järeltulija. Vin Mariani leiutas Korsika farmatseut Angelo Mariani, kes läks 1860. aastal Pariisi õnne otsima. Seal nägi ta kirjutist, kus kirjeldati kokalehtede tarvitamist ja selle kasulikkust. Vin Mariani saladus oli hakitud kokalehtede leotamine veinis, mis siis kurnati ja villiti müügiks pudelitesse. Jook sigitas palju jäljendusi, millest üks oligi Pemberton's French Wine Coca.
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riikides seisuga 2 1. Koostag
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin.......................................................................................................................4 1.2 Tauriin........................................................................................................................5 1.3 Glükoronolaktoon......................................................................................................5 1.4 Guaraana ..................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine Valentina Purtova RATSA KLUBI AVAMINE Lõputöö Juhendaja: Tatjana Moroz Tallinn 2009 2 .......................................................................................................................3 .............................................................................................................................. 5 ...................................... 7 1.1 ................................................................................................7 1.2 .........................................................................8 1.2.1 ..................................................................................................................... 9 1.2.2 ..............................................................................10 1.2.3 ................................................
koolis. Toiduenergia sisaldus vastas nõuetele 71% ja põhitoitained olid tasakaalus 35% kontrollitud koolidest (Toitlustamisalane järelvalve 2008: 4). Paljudes koolitoidu menüüdes oli energeetiline väärtus küll paigas, kuid selle saavutamiseks oli kasutatud üle normi rasvu või süsivesikuid. Suhkrut sisaldavate magusate jookide joomist peetakse ebatervisliku toitumise indikaatoriks. Enamikul päevadest või iga päev joovad Coca Colat, Fantat või Pepsit ligi viiendik koolilastest (Aasvee jt 2009: 31). Selliseid suhkru- ja suure kofeiinisisaldusega energiajooke ei tohiks üheski lasteasutuse müügipunktis müüa. Energiajoogi mõju avaldub kehakaalu kilogrammi kohta: mida väiksem on kaal, seda suuremat mõju avaldavad energiajoogis sisalduvad organismi virgutavad ained. Seetõttu on näiteks Iirimaal energiajookide müük alla 16-aastastele keelatud (Pikapeale närtsitav energiajook 2008)
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape............................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND
more than four times between 2000 and 2008, while steel export volume grew only little between 2000 and 2004, and then stagnated. Missteps in Domestic Economy With a windfall to rely on, Ukraine not only failed to diversify its exports but also mismanaged its domestic economy. Since 1992 Ukraine has had just one year, 2002, with a 8 balanced budget. Income growth has been huge, and the ratio of domestic savings declined as consumption boomed. Since 2001 annual growth in average monthly earnings has always surpassed consumer price inflation, until 2008 quite frequently by more than 20 percentage points and never much below that. Such income growth was supported by the country's high export, especially steel, prices. Boosted by rapidly improving terms of trade, import volumes grew much faster than export volumes and the net growth impact of foreign trade was negative by some 5 percent annually
informatsioon vasturääkiv või ei toetu tõenduspõhisele materjalile vaid toetub pigem uskumustele. Seega on oluline leida tõhusad tõenduspõhised meetodid nii 6 mähkmedermatiidi leevendamiseks kui ka ennetamiseks, et vähendada selle esinemissagedust (Adam 2008, Bikowski 2011, Blume-Peytavi jt 2011, Panahi jt 2011, Jemy ja Shiju 2013, Mahadevi jt 2016, Nourbakhsh jt 2016). Eestis on uurinud Apevalova (2009) oma diplomitöös mähkmelööbe olemust, tekkepõhjuseid vastsündinutel, imikutel ja väikelastel ning selle õendustegevust ja ennetamist. Töö on kirjanduslik ülevaade, mille tulemustest selgus, et mähkmedermatiiti soodustavad faktorid on imiku naha ealised iseärasused ja tekkepõhjusteks on keemilised, bioloogilised ja füüsikalised protsessid. Autor leidis, et õendustegevusena on oluline
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa ke
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Gustav Adolfi Gümnaasium Uurimistöö Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale Koostaja... Klass... Juhendaja... Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1TEOREETILINE TAUST.........................................................................................................5 1.1Kosmeetika ajalugu............................................................................................................5 1.1.1Egiptus.........................................................................................................................5 1.1.2Kosmeetika kandumine naaberriikides
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bioloogilise mitmekesisuse tähendus.....
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele..............................................................................
raskustunne ja valu rinnus ning teadvusekaotuse hood. KATE sumptomid võivad esineda samaaegselt SV sumptomitega. KATE võib ilma kliinilise sekkumiseta lõppeda äkksurmaga, kuna embol võib sulgeda kopsuarteri. (Tromboos mis see...:2015) 1.3 Tromboosi riskifaktorid Kaasaegses käsituses on VTE multifaktoriaalne haigus; trombi tekke määrab mitmete omandatud, kaasasundinud ja transitoorsete prokoagulantsete riskifaktorite samaaegne esinemine. (Nowak et al. 2016: 233238). Tromboosi tekkeks vajalikud tingimused sõnastas juba 1856. aastal Rudolf Virchow ja need on tuntud Virchowi triaadina. Esimeneks tingimuseks on veresoone seina kahjustus. Endoteeli kahjustust võib tekitada mehaaniline trauma, veresoonepõletik ja ateroskleroos. Tekivad soone sisepinna konarused, mis takistavad ühtlast verevoolu, tekitades turbulentset verevoolu, mis soodustavad vormelementide sadestumist. Samuti vabaneb kahjustunud rakkudest rohkelt
EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päik
Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 1. KES ON HALDJAD....................................................................................................................5 1.1. Haldjas eesti pärimuses..................................................
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic references. Some examples are included.
CHAPTER 1 GETTING TO KNOW THE TOEFL WHAT IS THE TOEFL? The TOEFL is a comprehensive English language examination required by more than 3,000 colleges and universities in the United States, Canada, and other parts of the world. In addition, foreign born professionals frequently need a TOEFL score for certification to practice their profession in the United States or Canada. The TOEFL is a timed test that consists of the three sections listed here. THE TOEFL Section 1 Listening Comprehension 50 questions 35 minutes Part A Statements 20 questions Part B Short Dialogs 15 questions Part C Minitalks and Extended Conversation
MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis......................
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude ennetamisse. Metsa ja keskkonn
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasva
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970
Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................3 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade................................................................................5 1.1. Rahvaluule žanrid..........................................................................................................5 1.1.1. Loomamuinasjutud.........................................
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine
Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention to their appearence to become more competitive. Research is also needed for beauty treatment area, service- and sales corporations, who have many competitors in Estonia, and who needs tips for further survival or accomplishment of company. The goal of the final paper is to figure out the consumption habits in clothing, makeup and hair care among Estonian women. To accomplish the paper’s goal, following research tasks are brought up: 1) establish a theoretical framework about the consumer, their habits, preferences and their alternation; 2) find out what were the habits, preferences and changes of female consumer in the category of beauty compared to the 20th century; 3) by carrying a qualitative analysis, find out by an inquiry which are the
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed................................
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ......................................................................................
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel ..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
