Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Keemia poeskäik - sarnased materjalid

juurviljad, banaan
thumbnail
12
doc

Mille poolest on kasulikud puuviljad?

*Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur. Pea kõik puuviljad on kasulikud ­ neis on glükoosi ja fruktoosi. Jaotus vilja ehituse järgi : - Seemneviljalised nagu näiteks õun ja pirn - Luuviljalised nagu näiteks virsik, aprikoos, ploom jne - Tsitruselised nagu näiteks mandariin, lime ja sidrun - Troopilised ja subtroopilised viljad nagu näiteks tähtvili, anona, dattel, guaav Nõuanded : * Puu- ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all. * Eelista värskeid puu- ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale. * Söö vähemalt pool tarbitavast puu- ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid, mineraalained kui ka ensüümid. * Toiduvalmistamisel kasuta lihtsaid ja kiireid meetodeid, et võimalikult palju toitainetest säiliks.

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Miks on kasulikud puuviljad?

kiudaineid Rasva sisaldavad nad vähe Pea kõik puuviljad on kasulikud ­ neis on glükoosi ja fruktoosi MIKS NAUTIDA PÄEVAS VÄHEMALT 2 PORTSU PUU JA KÖÖGIVILJU ? Nad on täis vitamiine ja mineraale ning fütoühendeid Nad aitavad teil hoida tervislikku kehakaalu Nad on suurepäraseks kiudainete allikaks Nad aitavad vähendada südamehaiguste, rabanduse ja teatud vähiliikide riski Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur NÕUANDED : Puu ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all Eelista värskeid puu ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale Söö vähemalt pool tarbitavast puu ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid, mineraalained kui ka ensüümid Tarbida võimalikult värskeid toiduaineid, kuna pikemalt säilinud

Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kilodžaulide vajadus

57kr 20g 1.93kr Kartul Vanaema oma - 25g - Sai Kirde sai 17.58 6g 0.10kr Leib Tallinna 20.84 6g 0.12kr peenleib Suhkur Cukrus Rimi 9.80 30g 0.29kr eritellimus Juurvili Porgand 3.20 250g 0.8kr Puuvili Banaan 17.50 200g 3.5kr 20.66kr Isik Elukutse Kalorite vajadus Summa Mina Õpilane 11600 718,96kr Ema Pakendaja 10000 619,8kr Isa Konditustaja 13600 842,92kr

Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Söömise keemia

6 suhkruherned Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, 6 kaerahelbed Maisihelbed, sepik, pop corn, 5 tomatipaste Kreeka pähkel, maisimanna, 5 mustsõstrad Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 'Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik 72 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook,

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud

Keemia Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud Uurimistöö Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos........................................................

Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID

ime nduvad s o o le s tikus t kiire s ti. EESTLASTE TOITUMISE STATISTIKA Tähtsaimaks süsivesikute allikaks te raviljas aadus e d (50-60%) Kartul 10-18% Puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %) Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga. SÜSIVESIKUTE SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES Juurvili 7 (35 kcal) Õlu 4 (43 kcal) Piim 5 (52 kcal) Keedukartul 17 (77 kcal) Banaan 20 (93 kcal) Juust 0 (170 kcal) Kohuke 26 (367 kcal) Müsli 65 (376 kcal) Grillribi 1 (502 kcal) HEAD JA HALVAD SÜSIVESIKUD Häid ehk aeglaselt imenduvaid ja veresuhkru taset aeglaselt tõstvaid süsivesikuid sisaldavad täis te rato o te d, kaunviljad, puuviljad, juurviljad, marjad. Halbade ks süsivesikuteks peetakse aga s uhkrut, valg e s t jahus t valmis tatud to o te id, vähese kiudainesisaldusega leiba.

Keemia
31 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?................................................................................................................... 4 Erinevad kohupiimad.............................................................................................................. 4 Miks süüa kohupiimasi?..........................................................................................................5 3. KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID.................................................................................6 3.1 Traditsiooniline kohupiim...............

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

Seega muutub inimene järjest rohkem -kiirguse allikaks. Kaalium imendub organismi peensoolest. Imendumist soodustab B6-vitamiin ja magneesium. Alkohol soodustab magneesiumi väljutamist organismist, mistõttu alkohol pärsib ka kaaliumi imendumist. Tuntumad kaaliumi looduslikud toiduallikad on kõikvõimalikud kuivatatud viljad (datlid, rosinad, ploomid jne), aga kartul, herned, oad, kurgid, kapsad, mädarõigas, banaanid, mereannid, leib, pärm. Banaan aitab kõrge vererõhu puhul. Temas on palju kaaliumit ja vähe soola, mis teeb temast hea vererõhu alandaja. (Pildiallikas: http://www.rigual.ee/index.php?lang=est&mid=4&nid=11 ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 15

Keemia
212 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Süsihappegaas

toiduainete säilivusaega. Süsihappegaasi kasutatakse enim lihatoodete pakendamisel. Näiteks kanaliha säilib õhku pakendatuna kuni nädal aega, süsihappegaaso-lämmastiku segus aga ligi kolm korda kauem. Toores kala seisab gaasipakendis 3-5 päeva kauem värske kui tavalises atmosfääriõhuga täidetud kilepakendis. CO2 hoiab hallituse piimatoodetest eemal. Puhas süsinikdioksiid sobib hästi juustu pakendamiseks, pikendades selle säilivusaega mitu nädalat. Ka puuviljad ja juurviljad säilivad gaasisegus kauem: näiteks kooritud kartulid on õhu käes nägusad pool tundi, süsihappegaasi-lämmastiku segus aga kuni kümme ööpäeva. Kui leib-sai pakendada süsihappegaasi, säilivad need tavapärase viie päeva asemel kakskpmmend päeva. CO2 suletud ruumisesse ja keldritesse kogunedes tõrjub sealt hapniku välja. SÜSIHAPPEGAAS JA FOTOSÜNTEES ~4~ Fotosüntees on rohelistes taimedes kulgev protsess, mille tulemusena

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Jood (I)

Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 ­ 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanil

Keemia
65 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Joodi referaat

Kool JOOD (I) Koostaja: Klass: Õppeaine: Keemia Juhendaja: aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1.1. Aatomi ehitus....................................................................................................................................................4 1.2. Füüsikalised omadused....................................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................................................7 3.1. Miks

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vitamiinid

Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust, kalaõli, põhjustab rahhiiti ja kaltsiumi kogunemist D kaltsiferoolid munakollan

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

NAATRIUMKLORIID LOODUSES, TOORAINE TÖÖSTUSEL, INIMESTELE

enamus veest. Täiendava kuivatamise tulemusel saadakse kuivatatud sool. Valmis soola saab vajadusel ka sõeluda ja jahvatada, seejärel see pakendatakse. Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe. Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest jms. Keskmise inimese jaoks on vajalik 3-5 g soola ööpäevas. 1/3 soolast laekub organismi naturaalsete toiduaintega milleks on juurviljad, liha jms. 1/3 töödeldud toiduainetega nagu leib, vorst jms ja 1/3 toidu valmistamisel (supid, praed) või valmistoitudele lisatud soola kaudu. Soolal on kahjulik ja kasulik toime inimese organismile. Kahjulik: naatriumi liigtarbimine põhjustab vee liigse kogunemise organismis, tekitab turseid, kurnab neerusid, tõuseb vererõhk ja toimub vajalike ainete väljutamine koos naatriumi väljutamisega. Kasulik: naatrium on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja, happe-leelise

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Sool

Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus 23 Käti Peedumäe ,,Sool " Juhendaja: Lemmi Heero Kuressaare 2008 Soola ajalugu · Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. · Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. · Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil . · Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas. Soola toodetakse: · Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub: · Merevees. · Soolajärvedes. · Iidsete veekogude põhjas . Soola kasutamine: · Toiduvalmistamisel maitseainena. · Konserveerimisel säilitusainena . · Meditsiinis. · Seebi- ja pesuainete tootmisel. · Keraamikatööstuses. · Paberitööstuses. · Keemiatööstuses riidevärvide,

Keemia
32 allalaadimist
thumbnail
2
odt

KEEMIA mõisted ja küsimused

Mõisted: redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide o-a muutus redutseerija ­ aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) oksüdeerija ­ aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine ­ elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam ­ mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak ­ maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia ­ maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia ­ metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon ­ metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor ­ kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema

Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Raud, koobalt, nikkel

Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva nimetusest ja s

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lahused

Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade ­ aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldava

Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
2
xls

Sahhariidid

MONOSAHHARIIDID e. MINOOSID SAHHARIIDI NIMETUS Glükoos/fruktoos Riboos VALEM C6H12O6 C5H10O5 LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa- dakse sahharoosi hüdro- lüüsil. KASUTAMINE Glükoosi kasutatakse ravi- mina, energiaallikana mitme- suguste haiguste ravil, mitmete ravimite koostisosa,

Keemia
122 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Alkoholide ajalugu ja valmistamine

Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 6­7% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude mait

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pihused, pihussüsteemid

Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole. Tarded on: Sütt, hapupiim, lihased, nahk, makaronid, oad, herned, leib, sai. Iseloomulik on vananemine. Vahud tekivad- gaasi pihustamisel vedelikku nt mannavaht, vahukoor. Aerosoolides on tahke aine pihustatud gaasides. Happed- Ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Esimesel kohal ALATI VESINIK! Liigitatakse kolmel viisil: * Hapnikusisalduse järgi · Prootonite e. vesinike arvu järgi · Happe tugevuse järgi T

Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Leivatooted. Keemiline koostis

Tallinna Humanitaargümnaasium 9a klass Ettekanne Leivatooted. Keemiline koostis ja tootmisprotsess. Tsõpov Vladislav Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus .......................................................................................1 Leiva Keemiline Koostis ........................................................................1 Tootmisprotsess ...................................................................................2 Meie Koolileivast .................................................................................3 Sissejuhatus Leiba tunti väga ammu. Muistsete egiptlaste ja foiniiklaste leivateokunst läks edasi heebrealastele, sealt kreeklastele ja umbes 170 aastat enne Kr. roomlastele. Ja nii üha edasi mujale Euroopasse. Küpsetamisel kasutati odra- või nisujahu. Alles pärast nn. Suurt Rahvasterändu (IV -VII saj. p. Kr.) ilmus kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib muutusk

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Süsivesikud esitlus

ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? Sisaldavad alati süsinikku (C) Tekivad organismides Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) SÜSIVESIKUD e Sahhariidid Koostas Kersti Veskimets Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 ­ 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. DESOKSÜRIBOOS C5H10O4 DNA koostises. Erinevus? 3. GLÜKOOS C6H12O6 ... ehk viinamarjasuhkur

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
40
ppt

Toiduainete keemia

Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana  Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu  Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad  Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž E­ained ehk toiduainete lisaained  Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust.  Lisaaine eesmärgiks on ta

Toidukeemia
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Naatrium

Puurmani gümnaasium Naatrium Referaadi koostaja:Kekorainen Rauno Juhendaja:Kirpu Aleksandr Klass:10 klass Puurmani 2010 1 Sissejuhatus Mina valisin naatriumi seepärast referaadi teemaks kuna seda pidi tegema ning mina leidsin selle elemendi selleks kõige sobilikuma. Selle elemendi kohta leidub infot ning on ka ise endale uusi ning huvitavaid asju teada saada. Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi.Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites

Keemia
42 allalaadimist
thumbnail
48
doc

VITAMIINID

Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID.....

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Sool ehk naatriumkloriid

Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas(sõduritele oli ette nähtud igakuine soolaports, sool oli väärtuslik) ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Saadakse järvevee settimisel järvesool Kaevandatakse mere põhjast või aurustatakse mereveest meresool Kivisool, kaevandustest Sool e. Keedusool koosneb 40% naatriumis ja 60% kloorist Nende sisaldus ei tohi olla vähem kui 97% kuivaines Keedusoolas sisalduv naatrium ja kloor on inimorganismile vajalikud, see tasakaalustab vee ja happeleelise tasakaalu organismis Lauasool Peeneteraline, rafineeritud sool Kivisool Meresool Mineraalsool Keedusool Jodeeritud sool Koostisesse on hulka lisatud joodi Fluori ja joodiga meresool Koshersool

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Naatriumi kokkuvõte ning omadused

NAATRIUM Mis on naatrium? Naatrium on keemiline element Järjekorra number on 11 Leelismetall Naatriumi tähis on Na Naatriumi avastamine Naatriumiühendid on tuntud antiikajast Esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807 Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks Naatriumi omadused Välimuselt hõbevalge metall Pehme ja seda saab noaga lõigata Tihedus on 0,97 g/cm3 Sulamistemperatuur on 98°C Keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumisooli lahustub vees hästi. Naatriumi reaktsioon veega Naatriumi ujumine vees

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

II A rühma metallid

1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda ker

Keemia
108 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kaalium

Kaalium Kaaliumi põhiomadused Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Stabiilseid isotoope on kaks. Nende massiarvud 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi

Keemia
24 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Etanooli referaat

Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organismis. [3] 3 huvitavat fakti Inimese keha toodab enesele alkoholi 24/7. Prantsusmaa viinamarjakasvandustes peetakse mulda nii väärtuslikuks, et töötajad peavad enne lahkumist saapad puhtaks pühkima. Peaaegu kõik puuviljad ja juurviljad sisaldavad alkoholi. Kasutatud materjal [1] http://www.google.com/url? sa=t&rct=j&q=etanool&source=web&cd=2&cad=rja&ved=0CDcQFjAB&url=http%3A%2F %2Fwww.kristiine.tln.edu.ee%2Fdoku%2Fkeemia%2FAlkoholid %25201.doc&ei=9ui8ULDgHsfZ4QTN0YDIBg&usg=AFQjCNHzr79DBHXt9j-nQzsNFPl- Ze4iVg [2] http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool [3] http%3A%2F%2Fwww

Keemia
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mina ja rasvad

Mina ja rasvad Me kõik puutume kokku rasvadega pea iga päev. Enamus sööke sisaldab rasvu, niiet juba toitudes tarbime me hulgaliselt rasvu, kes vähem, kes rohkem. Kuid mis need rasvad siiski on, kuidas neid liigitatakse ja kuidas mina nendega seotud olen? Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul on rasv vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja

Keemia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun