Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia poeskäik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
250g, kartulid, juurviljad, porgand, 200g, puuviljad37kr Virtuosso Või Saaremaa või 96.57kr 20g 1.93kr Kartul Vanaema oma - 25g - Sai Kirde sai 17.58 6g 0.10kr Leib Tallinna 20.84 6g 0.12kr peenleib Suhkur Cukrus Rimi 9.80 30g 0.29kr eritellimus Juurvili Porgand 3.20 250g 0.8kr Puuvili Banaan 17.50 200g 3.5kr 20.66kr Isik Elukutse Kalorite vajadus Summa Mina Õpilane 11600 718,96kr Ema Pakendaja 10000 619,8kr
............................................................ 5 Neljapäev, 25.02.2016........................................................................................... 5 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kaerahelbe kiirpuder puuviljadega 45g.........5 Vahepala: kohv suhkruta 180g, einevõileib (sai, sink, juust, tomat, majoneesikaste 100g............................................................................................. 5 Lõunasöök: kõrvitsapüreesupp (rõõsk koor R 10%) 250g, leib 30g........................5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 131g, hakk-kotlet, segahakklihast (praetud õliga) 30g, kartulipuder (piim 2,5%, või) 50g, jõhvikajook 300g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 100g, küpsis 18g, pralineekompvek 10g.......................5 Reede, 26.02.2016................................................................................................. 5 Hommikusöök: kohv suhkruta 320g, kaerahelbe kiirpuder kuivatarud puuviljadega 45g.........
peen sool 1100g 110g 20g 7g 80ml jäme sool 1300g 130g 25g jahvatatud maitseained 500g 50g 7g 2g purustatud maitseained 650g 65g 10g 3,5g sinep 1100g 110g 16g 5g 90ml tomatipüree 1150g 115g 17g 5g 85ml ketsup 1200g 120g 18g 6g 85ml riivitud juust 350g 35g 5g kakaopulber 450g 45g 7g 2g kohv lahustuv 200g 20g 3g 1g 500ml kohv jahvatatud 400g 40 6g 2g 250ml tee 300g 30g 5g 2g 333ml zelatiin 1050g 105g 13g 4g 120ml aprikoos 600g 60g rosinad 650g 65g 10g vesi 1000g 100g 15g 5g 100ml mahl 1000g 100g 15g 5g 100ml Piimatooted piim 1000g 100g 15g 5g 100ml
0,5 dl vett pipart 1 toores kartul meelepärats ürte 2 muna 2tl soola 1tl musta pipart 0,5 tl muskaatpähklit Valmistusviis Pane saiad 5 minutiks vette paisuma. Lisa hakklihale riivitud kartul, muand, pisut kuivemaks pigistatud sai ja maitseained, sõtku läbi. Vormi tainast pikk päts ning tõsta ahjuvormi. Ahjukartulite tarvis koori kartulid, lao ümber hakklihapätsi, maitsesta soola-pipra ja meelepärase ürdiga. Kata pikkpoiss majoneesiga ja puista peale riivitud juustu. Küpseta rooga 200 kraadises ahjus 60-80 minutit või kuni kartulid on küpsed ja pikkpoiss kuldpruun. Portsjone 6-le Toidu nimetus: Pikkpoiss majoneesi-juustukattega, ahjukartul Portsjonite kaal: 300//150/150 Portsjoni müügihind: 48 kr Portsjonite arv kokku: 6 Valmist
· Seedesüsteemis kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti ka veresuhkru sisaldust (hüperglükeemia), millele organism reageerib veresuhkru sisaldust langetava hormooni insuliini - produktsiooni tõusuga. · Tekkiv hüpoglükeemia mõjub negatiivselt nii kehalisele kui vaimsele töövõimele (kontsentratsiooni ja koordinatsiooni häirumine). Energiaallikate võrdlus · MITTESPORTLANE o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili
o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid
Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas:
3. Puuviljarühm Koosneb puuviljadest ja marjadest. Süsivesikuterikkad toiduained. Ühel toidukorral on soovitav süüa üks portsjon puuvilja, päeva jooksul 2-3 korda. Mahlad võib lahjendada veega. 1 LÜ= 1 keskmine õun, 1/2 banaani, 100g marju, 1 pirn, 15g rosinaid 4. Piimarühm. Piim sisaldab laktoosi, mis tõstab sama kiiresti veresuhkrutaset, kui suhkur.1 klaas piima sisaldab 10 g laktoosi ja vastab 3 tükile suhkrule. Piimatooteid lubatud kasutada 0,5l päevas, 200g korraga. 1 LÜ= 200g piima, keefiri, jogurtit, petti, 100g hapupiima. 5. Liharühm. Rohkelt valku ja rasva, vähe süsivesikuid. Vältida rasvase liha, vorsti, singi, juustu söömist. Eelistada kana, kala, kodujuustu, kohupiima. Muna 1-2 tk nädalas. Pihvid, viinerid-sardellid 1-2 korda nädalas. Liharühmas liha, kala, sink, muna, kodujuust, vorst, juust, kohupiim, maks. 6. Rasvarühm. Rasvast loobuda ei tohi. Kasulikud taimeõlid. Rasvarühma kuuluvad searasv, margariin,
Valmistamine: Sea sisefilee 1. Puhasta liha kelmetest ja koori küüslauguküüned. 2. Tee pinnale noaga pikuti väikesed sisselõiked ja suru sinna küüslauguküüned. 3. Kata liha ühtlaselt marinaadiga ja lase 1 tund laagerduda. 4. Küpseta keskmisel kuumusel, aeg-ajalt allesjäänud marinaadiga pintseldades, 916 minutit. 5. Maitsesta soola ja pipraga alles pärast teistkordset ümberpööramist. Kartulirosetid 1. Koori ja pese kartulid. 2. Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees. 3. Purusta keedetud kartulid ning lisa või ja koor. 4. Puhasta paprika ja lõika pisikesteks kuubikuteks. 5. Haki ka murulauk peeneks. 6. Sega kõik kokku, maitsesta soolaga ja pane prits kotti. 7. Pritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile rosetid. 8. Kuumuta ahjus, kuni rosetid muutuvad pealt kuldseks. Põld-võõrkapsa salat 1. Puhasta rukola ja jääsalat ning sega kergelt omavahel. 2. Vispelda siidriäädikat, soola, mett ja ürdisegu, kuni sool on sulanud.
Õli-äädikakastmed, majoneeskastmed, hapukoore-majoneesikastmed. 14. Kuidas valmistatakse õli-äädikakastmeid? Segatakse äädikas, sool, sinep ja pipar. Segule lisatakse pidevalt vahustades õli ja vahustatakse emulsiooni tekkimiseni. 15. Millistest hapupiimatoodetest saab salatikastmeid valmistada? Hapukoor, hapupiim, keefir, jogurt, kohupiim, majonees. 6. KÖÖGIVILJAROAD (LEGUMES) 1. Milliseid köögivilju kasutatakse kulinaarias? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinak, mustjuur. 2. Mis on maitseroheline? Maitserohelise all mõeldakse rohelist sibulat, murulauku, porrulauku, tilli, sellerilehte, petersellilehti. 3. Millised on maitseköögiviljad? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinaak, mustjuur. 4. Kuidas valmistatakse ette värskeid köögivilju toidu valmistamiseks. Sorteeritakse, eemaldatakse mittesöödavad lisandid ja riknenud köögiviljad. Siis pesemine ja puhastamine. Tükeldamine ja säilitamine. 5
Prisma Rimi Selver Comarket market maja Piimatooted, munad, 115.90 122.50 135.70 128.80 133.30 166.50 leib, sai Liha, kala, kana 397.40 392.20 390.40 420.70 447.60 493.00 Kuivained 31.15 36.45 38.40 37.75 43.15 48.70 Puuviljad, 65.50 63.60 70.60 71.60 89.00 101.50 juurviljad Joogid, alkohol 342.65 374.55 390.75 407.85 401.55 453.60 Majapidamis- ja 251.40 299.20 301.20 309.60 342.10 334.90 hügieenitarbed 1288.50k 1327.05k 1376.30k 1456.70k
Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala.
muud, samas kui selle seedimine algab kõige esimesena. Valkude (proteiinid) omandamiseks vajalik aeg kestab tunde, ning kui juures on veel ka üle soovitud koguse rasvu (tühiselt väike kogus), siis venib protsess veelgi pikemaks. Sel ajal peavad organismi poolt kiiresti omandatavad toiduained, nagu näiteks juur- ja puuviljad, jääma makku ootele, kuni ,,raske" toit ära seeditakse. Kogu see protsess võib venida isegi kuni kaheksatunniseks. Oodates oma järjekorda hakkavad puuviljad ning toored või keedetud juurviljad maos roiskuma ja käärima. Magu, püüdes siiski seedida seda rokka, eritab gaase, hapet, isegi alkoholi (ärme räägi üldse seedimatusest). Toidu seedimine lõpeb siis, kui toit jõuab soolestikku, kust lisafermendid peavad eemaldama organismi poolt omandamata jääkained, ning mineraalained neutraliseerima happed. Toiduainete omavahelise kokkusobivuse printsiibid on selgelt
rabarber kg 1,33 rannakarbid kg 5,74 Rakvere pihvid kg 2,49 redis kg 2,5 riisihelbed kg 2,22 riisijahu kg 1,01 riisinuudel kg 2,68 riisiäädikas kg 12,17 riivitud juust kg 3,63 riivitud kapsas kg 0,86 riivleib kg 1,99 riivitud porgand kg 1,31 riivsai kg 0,73 risotto riis kg 2,13 rjazenka kg 1,1 roheline hernes (Kati) kg 0,91 roheline sibul pk 0,51 rohelised oad kg 1,44 rosin kg 2,12 rosmariin potis tk 1,6 rukkijahu kg 0,6 rukkitäisterajahu kg 0,49 rukkola tk 1,09
jahvatatud cayennei 0 pipar kg 0,001 0,001 0,002 0,002 312,20 kr 0,31 kr 0 vesi l 0,250 0,250 0,500 0,500 0,00 kr 0,00 kr Kaste 10 mugulsibul kg 0,011 0,010 0,022 0,020 6,60 kr 0,07 kr 10 küüslauk kg 0,001 0,001 0,002 0,002 49,90 kr 0,06 kr 16 porgand kg 0,012 0,010 0,024 0,020 8,20 kr 0,10 kr 20 varsseller kg 0,013 0,010 0,025 0,020 20,80 kr 0,26 kr 20 porru kg 0,013 0,010 0,025 0,020 12,00 kr 0,15 kr 2 margariin kg 0,010 0,010 0,020 0,020 33,38 kr 0,34 kr
....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%; · jahu, tangained, kuivatatud puuvili 50.........75%; · leiva- ja saiatooted 40....50%; · toored marjad ja puuviljad 10....15%; · piim, piimatooted 4,0.....5,7%; · juust <1%; · liha ja kala - praktiliselt ei sisalda. 7.2 Lipiidid Lipiide leidub organismi kõigis kudedes. Saledatel 8....12% kehamassist, tüsedatel 20....25%. Rasva osakaal naise organismis kõrgem, kui mehe organismis. Normaalse kehaehituse korral on täiskasvanud organismis 9....11 kg rasva. Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on: · neutraalrasvad e. triglütseriidid (90....96%); · fosfo- ja glükolipiidid;
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
1 Pohlad (külmut.) kg 0,010 0,010 0,020 0,020 60,00 kr 0,60 kr 0 Suhkur kg 0,003 0,003 0,005 0,005 13,00 kr 0,04 kr 1 Mesi kg 0,003 0,003 0,005 0,005 75,00 kr 0,23 kr 3 Toorsuitsu peekon kg 0,005 0,005 0,010 0,010 200,00 kr 1,00 kr 24 Porru kg 0,013 0,010 0,026 0,020 15,80 kr 0,21 kr 20 Porgand kg 0,025 0,020 0,050 0,040 10,00 kr 0,25 kr 25 Broccoli kg 0,067 0,050 0,133 0,100 74,00 kr 4,96 kr 0 Suhkur kg 0,005 0,005 0,010 0,010 13,00 kr 0,07 kr 0 Jahv. Kurkum kg 0,005 0,005 0,010 0,010 200,00 kr 1,00 kr 35 Kartul kg 0,154 0,100 0,308 0,200 11,00 kr 1,69 kr
· Serveerin: Panen neljakandislisele taldrikule ritta kolm saiarigikest, keeran soolalõhes roosid ning asetan saiadele, kaunistuseks lisan kastet ja frisee salatit. 3.3 Kolmas tund · Kartuli lisandi jaoks pesen ja koorin kartuli ning panen soolaga maitsestatud vette keema, nõrutan. · Pesen ja puhastan paprika ja murulaugu ning lõikan väikesteks kuubikuteks. · Tambin keedetud kartulid pudrunuiaga pudruks, lisan või, murulaugu ja paprika ning viimaseks segan hulka munakollase ja maitsestan. · Panen ahju 200 kraadi juurde sooja. · Katan ahju plaadi küpsetuspaberiga, panen kartuli pudru massi pritskotti, ning pritsin rosetid, küpsetan 10 minutit. · Köögiviljalisandi jaoks koorin ja puhastan tsilli. · Lõikan sibulast ribad ja tsillist kuubikud. · Blanseerin tomatid keevas vees, eemaldan naha. · Tükeldan tomatid kuubikuteks.
a. leib ja sai), tangained, makaronid, herned, kartul. Süsivesikuid tuleb arvestada ka puuviljades, marjades ja mahlades (k.a. ilma suhkruta naturaalsetes mahlades). Kiudained Kiudained ei imendu soolestikust, mistõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkrutaseme tõus. Kiudained mõjuvad soodsalt ka sooletegevusele ja tekitavad täiskõhutunde. Kiudaineterikas toit on soovitatav kõikidele diabeetikutele. Kiudainerikkad toidud: aedviljad, puuviljad, marjad, täisteratooted (NB! puuviljades, marjades ja täisteratoodetes tuleb arvestada süsivesikuid). Rasvad Rasvad jaotatakse taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Rasvades on võrreldes süsivesikute ja valkudega üle kahe korra rohkem energial (1 gramm rasva annab 9 kcal). Taimsed rasvad sisaldavad küllastamata rasvhappeid, mis ei tõsta vere kolesterooli taset. Loomsed rasvad tõstavad vere kolesterooli taset (nn. halb kolesterool) ja soodustavad veresoonte lupjumist.
Lihaga toite pakutakse traditsooniliselt siis, kui on olulised sündmised. Nad armastavad sealiha ja erinevaid vorstikesi, kuid samas ka veiseliha. Nii valisin oma pearoaks veiselihast valmistatud Tequila Faijta 2-le. Faijtad on Mehhiko köögis üheks põhitoiduks ja tequila on seal üks armastauimaid kangeid alkohoolseid jooke. Kolmandaks käiguks valisin Punases veinis marineeritud pirni viilud fetakreemi ja mesiste kreekapähklitega. Mehhiklastele maitsevad puuviljad ja neid süüakse nii iseseisvalt, magusroana kui ka tervate dipikastmetega, samas kasutavad nad oma toitudes tihti ka juustu. Mittealkohoolsetest jookidest valisin eelroa, pea-ja järelroa kõrvale mullita, sidruniviilidega jäävee. Alkoholsetest jookidest soovitan pearoa kõrvale Tsiili punast veini: Porta Carmenere Reserve 2006, sest see vein on piisavalt vürtsikas, et sobida kokku mehhiko köögiga, kuid samas mõnusa marja maitsega.
valmistatavaid g portsjoneid 1000 kokku 1 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 1 bruto 1 neto 1 kanakints kg 0.750 0.750 0.750 0.750 2 vesi l 1.500 1.500 1.500 1.500 3 mugulsibul kg 0.079 5 0.075 0.079 0.075 4 porgand kg 0.026 5 0.025 0.026 0.025 5 juurseller kg 0.026 5 0.025 0.026 0.025 6 porrulauk kg 0.105 5 0.100 0.105 0.100 7 küüslauk kg 0.007 5 0.007 0.007 0.007 8 sool 0.000 0.000 0.000 9 loorberileht 0.000 0.000 0.000 10 valge pipar (tera) 0
Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemid oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. 4. B rühma vitamiinid- Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist
Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemid oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. 4. B-rühma vitamiinid - Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust,
3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63
eemaldamine, mürkainete, toiduainete puhastamine blanseerimine toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine kuuma vee või auruga. (lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda
mass. Siis segada juurde soolaga lahtiklopitud munad ja köömned. Kuumutada pidevalt segades veel 3-5 minutit. Panna külma veega kastetud vormi hanguma. Kui soovitakse sõira kauemat aega säilitada, asetada soe sõiramass linases riides raske vajutise alla, et vadak täielikult eralduks. Seejärel määrida võiga, puistata peale soola ja panna ahju kuivama. [] Silgurullid 1 kg silku 1 keskmise suurusega sibul Marinaadiks: 2 ½ -3 kl. vett 1 keskmise suurusega porgand 1-2 sibulat 6 tera pipart, 3 tera vürtsi, 2 tera nelki, ½ tl. suhkrut, 1 väike loorberileht, natuke soola 18 2-4 spl. 30%-list äädikat Marinaadi valmistamine: Ratasteks lõigatud porgand keeta poolpehmeks, lisada viiludeks lõigatud sibulad, sool, maitseained ja keeta, kuni porgand ja sibulad on pehmed, siis lisada äädikas ja jahutada. Külmas vees leotatud silkudel eemaldada pea, sisikond ja luud. Silgud lõigata roogupidi
Kindlasti ei tohiks päevast söömatust kompenseerida õhtuse liigsöömisega, kuna see on päeval näljast kokkutõmmanud maole liigne sokk. Kestev reeglipäratu söömine põhjustab inimesele tervisehädasid, seega oleks oma tervise huvides mõistlik lähtuda normaalse söömise põhimõtetest. Õhtusöögi põhireegel: õhtusöögis olgu vähem toidusüsivesikute poolest väga rikkaid toiduaineid. Ülimalt hästi sobivad aga siia puuviljad ja juurviljad, mis sisaldavad loomulikult ka mõningase tagasihoidliku koguse süsivesikuid, kuid totaalne osa midagi muud kasulikku ja vett. Kuigi puuviljad ja juurviljad (ka salatitena) on sobilikud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidukraami (kala, linnuliha, kohupiim, juust jne) sobib õhtusöögiks väga hästi. Head valguallikad on ka keefirid ja jogurtid. Õhtusöögi kogustega ei tasuks kindlasti liialdada.
TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas),
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
ja lõhna. Kui munamass on sulanud siis enam uuesti külmutada ei tohi. 2. Kuivatatud munatooted · Täismunapulber - kasutatakse tervete munade asendamiseks 100 gr pulbrit ja 300 gr vett vastab 400 gr värskele munamassile. · valmistatakse pastöriseeritud munamassist kuivatamise teel. Vastavus: 100 g = 8 muna; 1 kg = 80 muna. Kasutusalad: Kasutatakse nagu kanamune ja munamassi küpsetamisel ja toiduvalmistamisel (majoneesis, pirukates, salatikastmetes, pastades jne.). Kasutusjuhend: 250g pulbrit segatuna 750g veega on võrdne 1kg munamassiga (20 muna). Kuivainesisaldus min.96% Niiskus max. 4% Säilivus: kuivas ja jahedas 1 aasta valmistamisest · Universaalne munapulber - täismunapulber glükoosiga 325 gr pulbrit ja 760 gr vett vastab 1000 gr munale koos 85 gr suhkruga · Munasegu - munapulbri ja piimapulbri segu · Munavalgepulber ( Ovasil -puhas munavalge 100 gr pulbrit ja 1000 gr vett vastab 1100 gr värskele munavalgele.
ja lõhna. Kui munamass on sulanud siis enam uuesti külmutada ei tohi. 2. Kuivatatud munatooted · Täismunapulber - kasutatakse tervete munade asendamiseks 100 gr pulbrit ja 300 gr vett vastab 400 gr värskele munamassile. · valmistatakse pastöriseeritud munamassist kuivatamise teel. Vastavus: 100 g = 8 muna; 1 kg = 80 muna. Kasutusalad: Kasutatakse nagu kanamune ja munamassi küpsetamisel ja toiduvalmistamisel (majoneesis, pirukates, salatikastmetes, pastades jne.). Kasutusjuhend: 250g pulbrit segatuna 750g veega on võrdne 1kg munamassiga (20 muna). Kuivainesisaldus min.96% Niiskus max. 4% Säilivus: kuivas ja jahedas 1 aasta valmistamisest · Universaalne munapulber - täismunapulber glükoosiga 325 gr pulbrit ja 760 gr vett vastab 1000 gr munale koos 85 gr suhkruga · Munasegu - munapulbri ja piimapulbri segu · Munavalgepulber ( Ovasil -puhas munavalge 100 gr pulbrit ja 1000 gr vett vastab 1100 gr värskele munavalgele.
annaabi.ee 
