...63 7.1 Saabuvate dokumentide ringlus ...........................................................................63 7.2 Väljasaadetavate dokumentide ringlus ................................................................63 7.3 Sisedokumentide ringlus......................................................................................64 8 Personalidokumendid...................................................................................................65 8.1 Avaldus ................................................................................................................65 8.1.1 Üldine informatsioon ...................................................................................65 8.1.2 Avalduse vorming........................................................................................65 8.2 Curriculum Vitae .................................................................................................69 8.2
asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal-on dokument millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist, säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendivorming- määrab viisi, kuidas dokumendi elemendid on organiseeriud, st paigutatud paberil või esitatud faili siseselt. Dokumendi elukäik- Dokumendi elukäigu mõiste. Kolme tsükli iseloomustus. Dokumendi elukäik kujutab toiminguid dokumendiga alates dokumendi loomisest või saamisest kuni eraldamiseni dokumendisüsteemist (hävitamiseni või arhiiviasutusse andmiseni). Dokumendid läbivad oma eluaja jooksul järgmised tsüklid: Aktiivse Väheaktiivse
struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (füüsiline omadus, nt. kivi, paber, plastmassi tükk jm.) · Sisu- kõik sündmused ja faktid, millest dokument kõneleb · Tüüp- tekst, foto, helisalvestis jm.
kuid on kirjas rohkem informatsiooni asutuse kohta, näiteks kaupluse lahtioleku ajad, erakliiniku arsti vastuvõtuajad jne. Kombineeritud kaartidel on vastavalt firma vajadusele ja tegevusvaldkonnale kirjas isikute kodused telefoni , faksinumbrid, eposti aadressid. Klassikaliselt hoitakse lahus ärikaardid, millel on kirjas kõik firma rekvisiidid ning erakaardid, kuhu on trükitud ainult isiku nimi ja millele saab vajadusel kirjutada juurde vajalikku informatsiooni: kodune aadress, telefon, õnnitlused ja tervitused Abielu ja abikaasakaart on kasutusel eelkõige diplomaatilises etiketis, kuid seda saab edukalt kasutada ka ametkondlikus ja eraelu suhtlemistasandil kui seltskonnas viibivad abielupaarid koos ja omavahelistes kontaktides teiste külalistega, on sobiv anda üle ühine visiitkaart. 3) Viisad dokumendil · Viisa on spetsialisti loetav allkiri koos kuupäevaga. Viisa kirjutatakse dokumendi
mis tagab Organisatsiooni igapäevatöö tulemusena tekib palju dokumente, mis sisaldavad informatsiooni organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava Tuleb valida tõestusmaterjali ja informatsiooni Millist infot säilitada, kuidas ja kus säilitada ? dokumendisüsteemi hõlmamise ja dokumentidena alalhoidmise. Asutuse asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või Praktiline vajadus mõni muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas Dokumentide hoidmise korraldamine süsteem
Meie arvates lahendatakse füüsiliste isikute avaldusi sellise töökorralduse juures sisuliselt paremini. Määruse p 3 kohustas valitsusasutusi viima ühe aasta jooksul oma asjaajamiskord kooskõlla Alustega ning tagama, et ka nende hallatavad riigiasutused sedasama teeksid. Kuna määrus jõustus 1. sept 1996, siis möödus tähtaeg asjaajamiskordade Alustega kooskõlla viimiseks 1. sept 1997. Alused mingit kontrollimehhanismi, kas ja kuidas määrust täidetakse, ette ei näinud. Nüüd aga on Riigikogu poolt 25. märtsil 1998 vastu võetud arhiiviseadus selle lünga täitnud ning vastavad järelevalvefunktsioonid loodavale Rahvusarhiivile pannud. 3. ASUTUSE ASJAAJAMISE KORRALDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. Asjaajamise organiseerimise vormid Asjaajamise korralduse organisatsioonilise vormi valik sõltub asutuse suurusest, struktuurist, territoriaalsest paiknemisest,
Essee koosneb järgmistest osadest: Tiitelleht. Põhiosa koosneb kolmest osast (neid eraldi peatükkidena ei loo), milleks on sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Oluline on essee sissejuhatavas osas kirjeldada nähtuse olemust lühidalt ja esitada probleem, mis on formuleeritud täpses ja selges sõnastuses, et anda tööle kindel suund ning aitab vältida laialivalguvust ja teemast möödakirjutamist. Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud.
Mul on hea meel, et saan teha tööd, mis mulle Meil on sellise raske töö kohta madal palk meeldib. Minu palk sõltub minu tööpanusest Hoiakuid saab muuta uskumuse kaudu. Kergem on seda teha ehitades üles endale skeemi jaatuse baasil. Ma ei tohi karjuvat klienti karta asemel => ma pean karjuva kliendi jaoks leidma lahenduse nii nagu iga teise kliendi jaoks. sisenda endale positiivsust pööra oma mõtlemises uskumused endale kasulikuks tee endale konkreetne tegevusjuhis, kuidas käituda. Situatsioonid vastavad meie ootustele. Kui ootame kliendi suhtes positiivset elamust, siis me selle enamjaolt ka saame. Negatiivse häälestuse korral aga järgneb tihti negatiivne kontakt. Tugev eitus on probleem meie alateadvuses. PEEGELDUSEFEKT inimesed peegeldavad kontaktis suhtumist. Selline psühholoogiline aspekt annab võimaluse klienditeenindajale juhtida oma positiive hoiakuga kliendi suhtumist ja meeleolu.
Kõik kommentaarid