Ingver Görel Rääk Ingver Troopikas ja lähistroopikas vürtsi- ning ravimtaimena laialdaselt viljeldav harilik ingver on mitmeaastane 1 1,5 m kõrguseks kasvav pillirootaoline taim. Päritolu on Lõuna-Aasiast. Kasutusalad Kulinaarias - suppide, mitmesuguste köögiviljatoitude, kastmete, uluki- ja linnuliha, singi, pasteetide, hakkliha jne vürtsitamiseks. Suurepäraselt sobib ingver ka magusate puuviljasalati-te, keediste, kompottide, marmelaadide jt magustoitude maitsestamiseks. Ingveri juuretükke või seibe lisatakse ka kurgi-, kõrvitsa- ja aedoahoidistele. Ingveripulbrit tarvitatakse samuti väga mitmesuguste toitude, nagu linnuliha, sea- ja loomaprae, kalaroogade, riisitoitude jne vürtsitamiseks. Meditsiin Aasia ja Aafrika rahvameditsiinis on ingver tuntud ka mitmekülgselt toimiva tõhusa ravivahendina. Seda tarvitatakse mao-, pea- ja hambavalu ning külmetushaiguste vastu
Rahvapärasteks nimetusteks on kukesilmad, seesikmari, tõrvakad, heinsinikad, mustikud, sinimarjad. Mustikas mängib väga olulist rolli nii loomade kui ka inimeste seas. Igasugused ulukid, karudest kuni musträstasteni, armastavad mustikatega maiustada ning söövad neid enamasti suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna. Inimeste jaoks pole mustikas umbrohi, vaid hoopis väga kasulik taim igapäeva eluks. Nad on mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks. Kuivatatud marjad on tuntud rahvaravimina mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõige olulisem väärtus on see, et neist saab arstimit suhkruhaiguse raviks. Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas
Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades. Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule. Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid seal, kus kasvab ka mände. Lisa 3 4 Kasutamise viisid Viljad on maitsvad, sisaldavad suhkrut, sidrunhapet, kollast pigmenti, vitamiini C ja muudki. Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide, mahla ja siirupitena. Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi ja meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime tarvitatakse rahvameditsiinis. Juuri, lehti ja vilju kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi raviks. Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on aidanud köha vastu. Noorte murakamarjade keedis aitab tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud keedist reuma ja kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja skorbuudi vastu.
edu.ee/taimed/...) 5 Kasutusotstarve Tähtis ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel. Esineb mitmeid dekoratiivvorme, näiteks tumepurpurpunaste lehtedega vorm. Talub hästi kärpimist. Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees. Viljad hapuka maitsega, sisaldavad rikkalikult vitamiin C-d, kasutatakse keediste, jookide ja kondiitritoodete valmistamiseks. Sisaldavad palju õunhapet, rohkelt ka sidrun- ja viinhapet, glükoosi ja fruktoosi. Puit on helekollane, hästi poleeritav, sobib väikesteks tisleritöödeks. Koort ja juuri kasutatakse sidrunkollase värvi saamiseks naha ja villase riide värvimisel. Nii tooreid kui ka valminud marju kasutatakse värvimiseks (kollane ja punane värv). Kõik taimeosad sisaldavad meditsiinis kasutatavaid alkaloide, kuid kasutatakse peamiselt juuri ja lehti.
moosis, et bakterid seal kasvada ei saaks. Moosi toas säilitamiseks piisab 600 g suhkrust 1 kilogrammi marjade kohta, külmikus või külmas keldris säilitamiseks lisa 400 grammi suhkrut ühe kilo marjade kohta. Vähema koguse suhkru puhul ei toimi suhkur enam konservandina vaid hoopis soodustab bakterite kasvu ja riknemist! 4 Moosi keetmine moosisuhkruga Moosisuhkur on Dansukkeri suhkur, mis on mõeldud spetsiaalselt koduste mooside ja keediste valmistamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Kasutades moosi valmistamiseks Dansukkeri moosisuhkrut, piisab 1 kg marjadest maitsva, paksu ja ka toatemperatuuril hästi säiliva moosi valmistamiseks vaid 500 gr moosisuhkrust. Moosisuhkruga valmistatud moos saab paks ka siis kui kasutate marju, millest tavalise suhkruga tehtud moos liiga vedelaks jääma kipub, sest moosisuhkur sisaldab lisaks tavalisele suhkrule veel ka
paksendajad (E 400 E 499) ja mitmesugused muud lisaained (E 500 E 1500) - happed, alused ja nende soolad, aroomiained, zeleerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Mõnedel toidule lisatavatel ainetel (näiteks looduslikud ja sünteetilised maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka. Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamiseks on lisaainena kasutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Tooraine säilimise parandamiseks (vältimaks selle värvi muutumist), samuti kuivatatud marjade ja viinamarjaveinide puhul kasutatakse peamiselt väävliühendeid (E 220 E 228). Nitriteid ja nitraate (E 249 E 252) lisatakse lihatoodetele roosaka värvuse saamiseks ja mikroorganismide elutegevuse pärssimiseks.
Mahla-apelsinid on magusad, suured ja mahlased, tihedalt viljaliha külge kinnituva paksu koorega. Tuntuimateks sortideks on naba-apelsinid, mida süüakse enamasti puuviljana, ning punase viljalihaga veriapelsinid. Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Mõruapelsinid, millest tuntuimaks sordiks on Seville, leiavad kasutust keediste ja marmelaadide valmistamisel ning kuulsate likööride Grand Marnier ja Curaçao maitsestamisel. Sort nimega Bergamot annab erilise maitsenüansi kuulsale musta tee brändile Earl Grey. TERVISLIKKUS Tal on väga suur osatähtsus meie toidulaual. Kõik vitamiinid on head ja vajalikud osad meie toidus. Üks kõige tähtsam on C-vitamiin. Kuigi apelsin ei ole see puuvili mis sisaldab kõige rohkem C-vitamiini, aga kuna ta on kõige populaarsem, siis on see meie peamine C-vitamiini allikas.
kõlbavad nad juba ammu enne lödiks muutumist. Hurmaa on üsna õrn ega talu jõhkrat käitlemist. Sisaldus : Diospüür sisaldab kuni 20% suhkruid ning rohkesti provitamiini A. Energeetiline väärtus: 77 kcal. Kasutamine : Vilju süüakse toorelt, kusjuures õhuke koor eemaldatakse või süüakse lusikaga nagu kiivit. Likööri või rummi lisamine annab viljale eriti pikantse maitse.Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, siirupite ja keediste valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult. Kui hurmaa juhtub olema seemnetega sordist, võib seemned toas potti kasvama panna. Neist sirguvad kenad väikesed puud. Kasvatamine : Eestis eelkõige sügiseti müügile jõudev Diospyros kaki kuulub
Mõned pruunid plekid ei tee paha, sest seegi viitab täisküpsusele, kuid küpsed viljad tuleb otsekohe ära tarvitada. Kasutamine Vilju süüakse toorelt, kusjuures õhuke koor eemaldatakse; viljaliha võib süüa ka lusikaga otse koore seest nagu kiivit või greipi. Likööri või rummi lisamine annab viljale eriti pikantse maitse. Kasutatakse ka puuviljasalatites, suupistetes singi kaaslasena, kompottide, siirupite ja keediste valmistamisel. Lisaks võib hurmaad serveerida metsloomaliha juurde või pakkuda magustoiduna jäätise või jogurtiga. Nupukas Hurmaa mõningad sordid on taniinirikkad nagu toomingaviljadki ning nad on süües veidi suud kuivaks tegevad. Hoidke selliseid vilju mõni aeg (umbes 1 tund) sügavkülmas ja mõrusus kaob. Jaka Kirjeldus Jaka on tõeline raskekaallane puuviljade seas. Jaka on erilehise leivapuu vili ja võib kaaluda kuni 50 kg
Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon – raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. ( piimjad vedelikud) 18. Millest valmistatakse leotised ja keedised? Leotiste ja keediste säilitamine ja manustamine? Leotised ja keedised on taimsetest kuivatatud droogidest valmistatud termilisi töötlusega vesiväljatõmmised. Leotised valmistatakse taimede õrnematest osadest (õied, lehed, ürt). Keedised valmistatakse taimede kõvematest osadest (koored, juured, juurikad). Säilivad 3-4 päeva. Leotiseid ja keediseid kasutatakse nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Võivad olla mikstuuride koostises. Seespidiselt manustatakse supilusikaga 19
riisi, magusate klimpidega, aga ka kondiitritoodetega. Poolvedelaid kisselle võib serveerida vahukoorega, keedisega, piimaga, hapukoorega, rõõsk koorega. Paksud kissellid valatakse kohe peale valmistamist serveerimisnõusse või külma veega niisutatud ja suhkruga üleraputatud vormi jahtuma. Vormist võetakse kissellid välja vahetult enne serveerimist. Pakse kisselle võib serveerida koos siirupite, magusate kastmete, rõõsa koore, jäätise, keediste või piimaga. Kisselle serveeritakse jahutatult, temperatuuril 10-14 ´C Tarretised Tarretisi valmistatakse: · Puuviljadest ja marjadest · Puuvilja- ja marjamahladest · Puuvilja- ja marjaekstraktidest · Piimast ja piimatoodetest · Veinidest. Tarretiste maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamisel
niiskesse mulda u. 1 cm sügavusele. lõhnaaeda, potti Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida keediste, mahlade haiguste ja kahjurite tõrjeks. valmistamiseks Istutusauk peab olema piisavalt suur, et taime juured lahedalt ära mahuks. Isutusele eelneva aasta sügisel oleks hea anda maale täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim istutusaeg on kevad, kuid seda võib teha ka sügisel. Väetiseks sobib marjaväetis. Kirsipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust
Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin Perekond sõstar: Perekonnas heitlehised, ühekojalised põõsad. Lehed 3-5 hõlmalised. Vili lihakas paljuseemneline mari. Liike 200 (punane, must, mage, karvane). Levinud Euraasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult mage-, karvane- ja must sõstar. Kasutatatakse haljastuses hekitaimena ja marju jookide, keediste jms valmistamiseks. Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Mullastiku suhtes vähenõudlik, pigem niiske. Külma ja linnatingimusi taluv. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, pealt paljas, alt karvane, 5-10cm pikk. Õied suured, valged ja lõhnavad. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. Kasutatakse haljastuses. 24. Harilik vaher ja mägivaher
Säilitusained Kergesti riknevate toiduainete paremaks säilitamiseks ning mikroobide elutegevuse takistamiseks lisatakse neile toiduainetele konservante ehk säilitusaineid. Tuntumad säilitusained on bensoe-hape ja sorbiinhape ning nende Na- ja K-soolad, mida looduses leidub mitmesugustes marjades (jõhvikates, pohlades, pihlakates, murakates). Sorbiinhape on antifungitsiidse toimega: surub alla hallituse arengu. Bensoehape pidurdab aga pärmiseente ja bakterite kasvu. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamisel on lisaainetena käsutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Väävliühendeid (E220-228) kasutatakse peamiselt tooraine säilitamisel, vältimaks selle värvi muutumist, samuti kuivatatud marjade, kartulihelveste ja viinamarjaveinide puhul. Nitriteid ja nitraate (E250-251) lisatakse põhiliselt lihatoodetele neile omase roosaka värvuse saamiseks. Lisaks on
2) Ampullis on võõrkehi 3) Ravimi värvus on muutunud 4) Lahuses on tekkinud hägusus või sade 5) Ravimi kehtivusaeg on lõppenud. 16. Mis on kuivampull? Millised ained paigutatakse kuivampullidesse? Kuivampull on steriilset pulbrit sisaldav ampull, millest valmistatakse süstelahus vahetult enne manustamist (kuivampulle valmistatakse, kui aine on vesilahusena ebapüsiv). 17. Millest valmistatakse leotised ja keedised? Leotiste ja keediste säilitamine ja manustamine? Leotis, keedis (infusum, decoctum) Leotised ja keedised on taimsetest kuivatatud droogidest valmistatud termilise töötlusega vesiväljatõmmised. Leotised valmistatakse taimede õrnematest osadest (õied, lehed, ürt). Keedised valmistatakse taimede kõvematest osadest (koored, juured, juurikad). Säilivad 3-4 päeva, kui säilitatakse jahedas ja pimedas. Soojas kohas lüheneb ka säilivusaeg. Leotiseid ja keediseid kasutatakse
Sügavkülmas kirsid võib enne külmutamist üle puistata suhkruga või kasta siirupisse (sobivad tumedavärvilised maguskirsid). Kuivatatud kirsid säilivad aasta (hoida õhukindlas nõus jahedas kuivas kohas). 43. Apelsini sortide jagunemine lähtuvalt kasutusviisist. Jagunevad kasutusviisi alusel: - söömiseks (hapukast kuni väga magusani, õhukese lahtise koorega, siia kuulub ka mesiapelsin), - marmelaadi, keediste tootmiseks (mõruapelsinid), - mahla valmistamiseks (magusad, suured mahlased, paksu koorega tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 44.Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis. C-vitamiin, kaltsium, kaalium, fosfor, magneesium, b-rühma vitamiinid 45.Apelsini kasutusvõimalused. Apelsine võib: - süüa niisama, - kasutada toitudes, - teha marmelaadi,
Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga. Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante. Kasutamine: Vilju süüakse toorelt, üldiselt koor eemaldatakse kuid osa inimesi sööb ka koos koorega. Süüakse ka lusikaga, nagu kiivit. Kasutatakse ka puuviljasalatites, kompottide, keediste ja siirupite valmistamisel. Veel kasutatakse hurmaad küpsetistes, jookide valmistamisel ning juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Selle vilju säilitatakse ka kuivatatult. Kui hurmaa juhtub olema seemnetega sordist, võib seemned toas potti kasvama panna. Neist sirguvad kenad väikesed puud. 3
kastmete ja kissellide paksendamiseks. Manna - toiteväärtus sõltub nisuterade kvaliteedist ja on lähedane kõrgema sordi nisujahule. Kõrgeväärtusliku manna valmistamise eeltingimus on terade küpsus. Manna jahvatatakse terade keskosast. Mango lõunamaine puuvili Mais tõlvikuline põllukultuur Meliss maitsetaim Melon - Kasutatakse peamiselt magustoitudes, kuid samahästi sobib ta ka kompottide ja keediste valmistamiseks. Meloni vili on väga maitsev meega, samas sobib hästi ka toorsalatiks majoneesiga või hapukoorekastmes. Melon viljad ei säili pikemat aega. Mozzarella - Napoli regioonist pärinev mahedamaitseline ja pehme konsistentsiga noor juust, mida Itaalias varemalt valmistati ainult vesipühvlipiimast, nüüdisajal aga kas pühvli ja lehmapiima segust või isegi ainult lehmapiimast. Mesi töökad mesilased korjasid õietolmu ja tulemuseks magus ja hea!
ja annab täpsed juhised manustamiseks. Mõne aja pärast tuleb minna uuesti konsultatsioonile, et saaks otsustada kas seisund on paranenud või ei. (Ostrov, 2002). 5.1.2. Läänemaailma taimeravi Taimi kasutatakse ravimitena tervise taastamiseks ja säilitamiseks, hoides organismi tasakaalus taimede, lillede ja puude raviomaduste abil. Hiina ravimtaimedest erinevalt kasutatakse lääne ravimtaimi mitmel moel. Neid võib sisse võtta tablettide, kapslite, teede, keediste või tinktuuride kujul või kasutada välispidiselt kreemide või salvidena. Ravija esitab küsimusi, et saada aimu inimese elustiilist ja tervisest. Migreeni korral võetakse üldiselt seespidiseid ravimeid tableti või kapsli kujul. Ravija soovitusi järgides on enamik ravimtaimi ohutud, kuid mõned on suurtes kogustes mürgised. (Ostrov, 2002). 5.2. Homöopaatia See on üks kõige delikaatsemaid ja kõige mõjuvamaid alternatiivravi viise. Ravi
Õunasüdamike eemaldamine. Seemnekambrid on vaja eemaldada hoidiste valmistamisel. Käsitsi teostades on see väga aeganõudev ja selleks kasutatakse kas puuviljanuga või spetsiaalset poolsfäärikujulist lõikurit. Mehaaniliselt teostatakse õunasüdamike eemaldamine koos tükeldamisega. Kõige optimaalsem on kasutada seadet, mis koorib, eemaldab südamiku ja tükeldab. Õun fikseeritakse eelnevalt seadme külge. Ploomi- ja kirsikivide eemaldamine on vajalik keediste valmistamisel. Viljad sobitatakse pesadesse. Teravad nõelataolised tõukurid suruvad kivi läbi vilja. Kivid kukuvad pesade põhjas olevatest avadest kogujasse. Juurvilja koorimine ehk mehhaaniline koorekihi eemaldamine juurviljalt. Kasutatakse karborund- koorijaid. Silindrikujulise pöörleva põhjaga seade on kaetud seest kareda kihiga. Tsentrifugaaljõuga paisatakse juurikad vastu karedaid seinu, mis kraabib maha koorekihi.
värvikamaks muutmiseks. Samuti värsketes salatites ja taimetee tegemiseks. Rabarber Rabarber on suurte juurmiste Lehed rohelised, varte värvus Sobib jookide, kissellide, lehtedega ja tugeva juurikaga varieerub rohelisest punaseni, keediste ja küpsetiste püsikute perekond tatraliste valmis viljad pruunikad. valmistamiseks. sugukonnast. Spargel ehk Taimel on lühikeste Sparglit on kahte värvi – Spraglit võib keeta ja harilik aspar harunemata juurtega risoom. valge ja roheline. Õite värv aurutada. Söömiseks Selle ülemisest osast varieerub rohekasvalgetest lisatakse võid või arenevad jämedad võrsed
Metsmaasika kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab mõnel inimesele nahalöövet. Selle vältimiseks tuleb maasikaid süüa piima või koorega. Viimased neutraliseerivad fragariamiini toimet. Samal eesmärgil soovitatakse maasikahooajal süüa mett. Metsmaasikad on kõige sobivamad keediste ja dzemmide valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikad ei sobi, sest marja pinnal olevatest seemnetest läheb kompotivedelikku fragariamiini, mis muudab selle maitse mõrkjaks. (Köök, juuli-august 2005) 6 2.3 Harilik vaarikas (Rubus idaeus) Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid
Sügavkülmas kirsid võib enne külmutamist üle puistata suhkruga või kasta siirupisse (sobivad tumedavärvilised maguskirsid). Kuivatatud kirsid säilivad aasta (hoida õhukindlas nõus jahedas kuivas kohas). 13. Apelsini sortide jagunemine lähtuvalt kasutusviisist. Jagunevad kasutusviisi alusel: - söömiseks (hapukast kuni väga magusani, õhukese lahtise koorega, siia kuulub ka mesiapelsin), - marmelaadi, keediste tootmiseks (mõruapelsinid), - mahla valmistamiseks (magusad, suured mahlased, paksu koorega tuntuimad nabaapelsin ja veriapelsin). 14. Olulisemate toitainete, toiteelementide ja vitamiinide sisaldus apelsinis. Toitainete sisaldus 100 grammis Vesi 86 g Valgud 0,91 g Rasvad 0,15 g Tuhk 0,43 g Süsivesikud 12,5 g
Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Paljuneb seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega. Pihlakas ja õunapuu on lähedased sugulased ning nende kahjurid on samad, seetõttu ei istutata pihlakat õunaaeda. Taim on samuti külmakindel (Harilik pihlakas 2016). 11.2Kasutamine Viljad söödavad, eriti maitsvad peale külmi, sisaldavad mitmeid suhkruid, õun- ja sidrunhapet, parkaineid. Kasutatakse mahla, keediste ja veinide tegemisel. Puit punakaspruun, kõva, raske, sobib mööbli ja tööriistade valmistamiseks. Dekoratiivpuuna on eriti ilus kevadel õitsemise ajal ja sügisel punaste viljade valmimisel, ka lehed muutuvad sügisel punaseks. Marju kasutatakse ravimina, eelkõige vitamiiniteena. Soodustab neerude tegevust, aitab kaasa köha ja maokatarri ravimisel. Kuiva köha, külmetuse ja üldise nõrkuse peletamisel on tarvitatud ka pihlakaõitest valmistatud teed.
Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Paljuneb seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega. Pihlakas ja õunapuu on lähedased sugulsed ning nende kahjurid on samad, seetõttu ei istutata pihlakat õunaaeda. Taim on samuti külmakindel. Kasutamine Viljad söödavad, eriti maitsvad peale külmi, sisaldavad mitmeid suhkruid, õun- ja sidrunhapet, parkaineid. Kasutatakse mahla, keediste ja veinide tegemisel. Puit punakaspruun, kõva, raske, sobib mööbli ja tööriistade valmistamiseks. Dekoratiivpuuna on eriti ilus kevadel õitsemise ajal ja sügisel punaste viljade valmimisel, ka lehed muutuvad sügisel punaseks. Marju kasutatakse ravimina, eelkõige vitamiiniteena. Soodustab neerude tegevust, aitab kaasa köha ja maokatarri ravimisel. Kuiva köha, külmetuse ja üldise nõrkuse peletamisel on tarvitatud ka pihlakaõitest valmistatud teed
· Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. Kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koor ja juured sisaldavad kollast alkaloidi berberiini, mida kasutatakse nii meditsiinis (berberiinil on verejooksu peatav, vererõhku alandav ning bakteritsiidne toime) kui ka riiete ja naha värvimisel
lõpul või juuni algul. Viljad marjad - valmivad juulis, neid levitavad linnud. Paljuneb seemnetega lagedatel, niisketel kohtadel, eriti põlendike servadel; mujal paljuneb vegetatiivselt. Kasutamine: sinika marjad on vesise magushapu maitsega. Nad on söödavad, mõnedele inimestele mõjub rohke marjade söömine joovastavalt, seetõttu kutsutakse marju ka joovikateks. Marjad sobivad keediste, kompottide, mahlajookide, veinide ja erinevate magustoitude valmistamiseks. Soovitatakse kasutada segus mustikatega. SOOKAIL Ledum palustre; nimest: ledon, ledos (kr.k.) vill (viltjate lehtede tõttu); palustre soo-, soos kasvav. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: rabamännikud, puisrabad, vähesel määral kasvab liik ka rabastuvates laanemetsades, siirdesoodes mätastel ja lagerabades. Sookail eelistab varjukamaid
peamiselt fruktoosi. Meil kasutatakse toiduks põhiliselt värskelt, lõunapoolsetes maades ka soolatakse, hapendatakse ja valmistatakse veini. Valminud arbuusid on läikiva pinnaga ja kuivanud viljavarrega. Suurima ristlõike läbimõõt peab olema vähemalt 15 cm. Meloni viljad on kollased, rohelised, pruunikad või mitmevärvilised. Viljaliha on tugeva aroomiga, valkjaskreemika või roheka värvusega. Sisaldab 4...18% suhkruid, peamiselt sahharoosi. Kasutatakse värskelt, samuti keediste ja kompottide valmistamiseks ning kuivatamiseks. Suurima ristlõike läbimõõt vähemalt 12 cm. 5.10. Kaunviljad Kaunviljad sisaldavad võrreldes teiste köögiviljadega rohkem valku kuni 6%. Aedhernes sisaldab keskmiselt 6% nii valku, suhkruid kui ka tärklist (noor roheline vili), mineraalainetest kaaliumi, fosforit, kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 20...35 mg 100g kohta, teisi vitamiine ja letsitiini. Jaguneb suhkru- ja poetisherneks. Esimesed ei
sämpunud tipuga, nahkjad, pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, pruunikate täppidega. Lehed püsivad taimedel 2-4 aastat. Õied: 3-12 kaupa tipmistes rippuvates kobarates, kellukjad, valkjad kuni roosakad, 4 üsna suure tipmega, V-VI, hilissuvel esineb kohati järelõitsemist. Viljad: kerajad marjad, algul valged, valminult tumepunased, marjad vitamiini ja orgaaniliste hapete rikkad, püsivad puhmastel kuni talveni, VIII-IX. Marju kasutatakse hoidiste, keediste, veini jne. valmistamiseks, nad sisaldavad kuni 85 % vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele kanalistele metsisele, tedrele.
annaabi.ee 
