Enamasti seilati mööda jõgesid ja rannaäärt, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset linna Antverpenit. Vallutusretkedel käidi ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel. Kaugeim koht Läänemere teed sõites oli Kreeka. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Viikingite arvukus suurenes ja kõlbulikku põllumaad oli vähe, olid sunnitud mujale rändama. 6. Milliste kaupadega kaubeldi ja miks? Kaubeldi karusnaha, vaha, mee, orjade, vürtside, metalli, klaasi, tekstiiliga. Läbi kaubanduse
Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks. Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi. Palga sõdurid. Filosoofias spetsialiseeriti. Museioni asutamine. Raamatukogude loomine.
Tehti mitmeid olulisi avastusi ning leiutusi, mis soodustasid põllumajanduse ja kaubanduse arengut.Kõige õilsamaks materjaliks oli kivi.See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu. Rändkaupmehi oli mitut masti:rändkaubitsejad, väikepoodnikud ja suurkaupmehed.Tol ajal kaubeldi peamiselt kangaste, rõivaste, toiduainete ning puust ja rauast tarbeesemetega.Eurooplased käisid palju jalgsi, aga peeti ka laevareise kuid neid peeti vähem, sest arvati, et mere elavad koletised.Meresõit oli kõige kiirem liikumisviis.Ent meri oli üpris ohtlik:tuli karta tuuli,kõrgeid laineid,torme ja ka masendavat tuulevaikust.Samuti ähvardasid meresõitjaid piraadid.Vajalikud leiutised:tammid, hobuserauad, ader, rakmed, tungraud, käsitali, nukkvõll, vokk, kamin, käru,
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid
Kartulit ei olnud. Kali ja õlu. Küla elas saagist, linn selle ülejäänust. Põllutöö jäi tervenisti talupoegadele ja kõik teised ühiskonnakihid elasid nende kulul. Tapeti loomi, soolati liha ja kala, pruuliti õlut. Eesti aladel kasvatati puuviljadest õunu, kirsse ja pirne. Toitumine linnas Linn pidi end varustama suhteliselt väikesest piirkonnast. Linnaelanike toidusedel erines talupoegade omast palju. Jookidest kali, õlu, vein, viin. Linnas kaubeldi rahaga. Veeti sisse toiduaineid. Linnakodanikel oli samuti heina ja karjamaa. Pidusööming Pidusöömine oli keskajal ühiskondliku elu tähtis osa. Söödi praetud härjaliha, kala, hanesid, metsloomaliha, juustu, madliputru jpm. Õllest ei tohtinud puudu tulla. Olid kindlad määrused kui palju ja mida võis lauale panna. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
samas võib leida nende maailmapildis ka palju sarnasusi. Sellest tekkib küsimus mille poolest erinevad esiaja ja tänapäeva inimeste maailmapilt? Kui vanaaja inimestel oli väga tähtsal koha usk siis tänapäeval pole see enam nii tähtis, tänapäeva inimesed ei sõltu nii palju oma jumalast. Esiajal oli ka tähtsal kohal jumalatele ohvrite toomine et jumalad inimeste peale ei vihastaks ja kaitseksid neid. Esiajal kaubeldi teiste kaupadega, kuid tänapäeval on selleks raha. Nagu vanalajal oli inimestel eesmärgiks koguda rikkust on see ka tänapäeva inimestel. Kuna tänapäeval on tekkinud juurde palju uut tehnikat siis ei pea inimesed tegema enam niipalju füüsilist tööd kui vanasti ja seega on kasumi teenimine kergem. Palju on ka inimesi kes ei pea tegema füüsilist tööd üldse kuna töödatakse arvutiga või on selleks masin millega ei pea füüsilist tööd tegema.
ja riikide annekteerimisega NSV Liidu poolt. J.Stalin(NL) Arutati ÜRO loomisega seotud küsimusi. Jalta 1945.a. F.D.Roosev Saksamaalt nõuti taas tingimusteta konvere veebruari elt, kapitulatsiooni.Otsustati tuua kohtu ette nts s W.Churchill sõjakurjategijad ning Saksamaa jagada ja J.Stalin okupatsioonitsoonideks NSV Liidult kaubeldi välja lubadus astuda kolm kuud peale Saksamaa löömist sõtta Jaapani vastu Lepiti kokku Korea ühise okupeerimise suhtes Arutati taas ÜRO-ga seotud küsimusi.Käsitleti Ida- Euroopa tulevikku II maailmasõja järel. Potsda 1945.a.ju Stalin(NL); mi uli- H.Truman(U Määrati kindlaks NSV Liidu sõtta astumise
Viikingite retked Kes olid viikingid? · Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. · Elati Põhjamaades rannikukülades. · Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. · Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). · Kasvatati ka köögivilju. · Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. · Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. · Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. · Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi
Kuid kuidas nad elasid ja mida tegid? Kas olid nad siis loojad või hävitajad? Normannid elasid Põhjamaades, ranniku külades. Nad harisid põldu nii palju kui oli võimalik, kasvatasid loomakarju, püüdsid kala, pidasid jahti, kasvatasid köögivilju. Põhjamaal oli maapinna viljakus väga kehv ja kliima karm. See võis olla tähtsaim põhjus, miks viikingid hakkasid korraldama röövretki naabermaadesse. Viikingid olid ka osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi erinevate hõbeesemetega või merevaiguga, mida oli leitud merest, jahilt kütitud loomanahkadega ja lausa orjadega. Nad valmistasid ise riideid villast ja linast. Viikingite riietus oli väga huvitav ja mugav: pikad särgid, püksid, nahkvestid, jakid, linased kleidid, villased tuunikad, sõled, nahast kingad. Osa sellest riiteusstiilist on kaasa tulnud ka tänapäeva moodi. Varjaagi meremehed toetasid üksteist väga palju pikkadel laevaretkedel ja lahingutes
haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult 51. VAIMULIK - inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega 52. ILMALIK - tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi 53. NATURAALMAJANDUS - majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe 54. SUNNISMAINE PÄRISORI - talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada 55. KOORMIS - kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks LOONUSRENT - koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga MÕIS - feodaali majapidamine MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega KAHEVÄLJASÜSTEEM - põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie
VULKAAN VESUUV JA POMPEII Julia Pärn 4a 31.01.2013 Juhendasid ema ja isa Vulkaanid tekivad kohtadesse, kus maakoore tükid põrkuvad või rebenevad, nagu Itaalia Aafrika ja Euraasia mandri kohtumisel, kus asub Vesuuv. Vesuuvi purse 24. augustil 74. aastal mattis enda alla Pompeii linna. See on Euroopa ajaloo suurim vulkaani katastroof. Pompeii Rooma Impeeriumi tähtsamaid ja rikkamaid linnu. 12 000 elanikku. Kaubeldi mereandide, villa, oliiviõli, veini ja teiste kohalike saadustega. Väljaarendatud tänavavõrk, kaunid majad, mille seinu katsid fresko maalid, aedu kaunistasid skulptuurid ja purskaevud. Veevärk ja kanalisatsioon. 24 august 74 aasta üks tavaline päev Inimesed ei teadnud, et Vesuuv on vulkaan ega osanud seda karta. Plinius Noorem, kaasaegne pealtnägija Mägi rebenes lõhki ja sellest sööstis välja
JÕGEVA MAJANDUSÜHISTU AJALUGU Jõgeva Majandusühistu ühisus loodi 23. novembril 1919.a. Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk ja idaosa. Kaubeldakse toidu, tööstus ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani "Kosmos"
saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne- Euroopas pääses domineerima naturaalmajadus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või õlikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid ülikute jaoks hangitud idamaiste esemetega. Varakeskaja jooksul asendus Rooma keiririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. 8 sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud
"esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maalt ei lahkuks, muudeti nad sunnismaiseks. See on üks märk ühiskonna langusest. Varakeskajal mindi üle naturaalmajandusele kuna puudus keskne võim, mis majandust korraldaks. Kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel. Raha kasutati üha vähem. Sidemed rikaste idamaadega ning Euroopa teiste riikidega nõrgenesid. Kaubeldi vaid feodaalide jaoks vajalike luksusesemetga. Kuna suurt kaubandust ei toimunud, oli majandus languses. Varakeskajal hakkas domineerima katoliiklus. Kirikuvõim tahtis ka ilmalikku võimu ning sellset tekkisid tülid keisriga. Ristiusk levitas küll kultuuri, moraali ning kobeid, kuid ristiusk pidurdas ka majanduse arengut, sest keelatud oli rikastumine. See halvendas niigi langevat majandusolukorda. Sõjad ja vallutused toovad kaasa nii ühiskonna langust kui ka arengut.
Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde oli ehitatud ka raekoda, kus vahete-vahel peeti pulmasid. Enamus tänavaid olid muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg küljes kinni olevad elumajad. Puumaju ehitada ei tohtinud, selle eest sai trahvi. Katus oli tavaliselt tehtud saviplaatidest ning ukse kohal ripus märk, mille abil sai teada, kes majas elab
Põhja pool suri linnaelu varakeskajal peaaegu välja. London, Verdun jt toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus-ja käsitöökeskustena -Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati järjest vähem. Majanduslikud sidemed Euroopa eri piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. L.Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus, kus eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või käsitöölised. Kaubeldi vaid luksusesemetega. Pärast feodaalseid kodusõdu halvenes olukord veelgi. Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ja vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Et võitluseks araamlaste vastu oli tarvis tugevat ja püsivat ratsaväge, andis Karl Martell oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(lään ehk feood) kasutada. Aja jooksul suurenes läänimeeste sõltumatus valitsejast. Feodaalsuhete areng nõrgendas
Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud, pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur rist. Linnaelu juhtis, eesotsas linnapeaga, raad ehk linnanõukogu, mille liikmeskond koosnes enamasti jõukatest kaupmeestest ning jagunes kaheks-pooled puhkasid ning teised valitsesid ja vastupidi. Nemad arutasid ning otsustasid kõik linnaelu puudutavad asjad- hoolitsesid heakorra eest, kirikute ning koolide eest, kaitsesid linna huve, tegelesid
Kuna neil oli hea geograafiline asend siis oli seda ka kergem arendada. Tartul jäi Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas liituda veeteega mööda Põhja-Eestit Neeva jõele suunduva kaubateega.Samuti sai Tallinn olla ka sellel kaubateel vahendaja Venemaa ja Lääne riikide vahel. Ilma selleta poleks saanud kumbgi linn oma kaubandust arendada nii kiirelt kuna meil endal niipalju ressursse. Terve keskaja ning osalt ka uusajal kaubeldi umbes samade kaupadega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahka, vaha, Eestist teravilja ja lina. Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Teada on et, 13. sajandi linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eeskostealuste ehk alaealiste ja naiste õigusi. Kuna need inimesed olid selle ajal kõige tähtsamad. Linnaõigus reglementeeris ka kohtukorraldust ehk allutas kohtukorralduse eeskirjadele.Samuti 7 karistused või pagendamine.
31. Haapsalu linn: Haapsalu linna rajamine 1279, Haapsalu linna tähtsus ja suurus keskajal. Sai linnaõiguse 1279, määrati Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks peale Uus- Pärnu maha põletamist. Rahvaarv ei olnud väga suur, kuni 500 inimest 32. Keskaegne kaubandus linnades. Oska nimetada Eesti linnu, mis kuulusid keskajal Hansa Liitu! (Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu). Mis oli Hansa Liit? Olulisimad kaubad, millega keskajal kaubeldi. Hansa liit oli kaupmeeste liit, mis ühendas Põhja-Euroopa kaubalinnu Kaubeldi teravilja, soolaga 33. Vana-Liivimaa usuelu korraldus. Usueluga seotud mõisted: piiskop, peapiiskop, toomkirik, toomkapiitel, kirikukihelkond. Piiskop Kirikuelu eesots, kes juhtis kirikuelu endale määratud valdustes Peapiiskop Kindla piirkonna kõrgeim kirikuvõim, allub paavstile ja talle alluvad piiskopid Toomkirik Piiskopkonna peakirik
põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi --
renessanss-stiilis hoone, mis on jäänud mõõtmed . Teose mõte on Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete Kaubeldi Inimese proportsioonid detailide poolest ainsaks renessansi Idamaadega. ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja Panganduse kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi teke
viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. Viikingid elasid suurte perekondadena. Lapsed, vanemad ja vanavanemad elasid koos. Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad.
Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele. Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso- potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad tänapäeval Iraak. Elati sarnaselt Egiptusele arvatavalt jõgede üleujutuste järgi. Mesopotaamiat ei piiranud eriti midagi. Ta oli avatud piirkonnas, kus käis suur kauplemine kuna Mesopotaamias ei leidnud eriti toorainet ja see kaubeldi sisse teistest riikidest, linnadest, mis tol ajal eksisteerisid. Egiptuses, aga kauplemine oli väike osa võrreldes Mesopotaamiaga. Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks ning neid on kokkuloetud umbes 740. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra'ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid
· Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus" 9. Seletage mõisted: · Feodaal lääni valdaja · Pärisori sunnismaised talupojad, kellel keelati malt lahkuda. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista. Olid täielikult isanda võimu all · Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Kaubeldi vaid peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. · Preester Piiskob pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. · Klooster munkade ja vähesel määral nunnade moodustatud kogukond · Ikonoklastid ikoonide purustajad, kes pidasid ikoonide austamist ebajumala kummardamist
ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud Metallisulatuses uued meetodid Uued navigatsiooniseadmed Aurumasin Kivisöe kasutuselevõtt Metallurgia ja tekstiilitööstuse areng Raudteetransport ISESEISEV INDUSTRIALISEERIMINE Üleminek uuele tootmisviisile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest ise huvitatud SÕLTUV INDUSTRIALISEERIMINE
Taastati Balti autonoomia maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik, kui välja arvata vene rubla ja vene sõjavägi. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas vene riigil meie venestumist 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (arengu skeem) Väga hea, eriti hästi läks mõisamajandusel 9. Millega kaubeldi kõige enam 18.saj. Eestis? Peamiselt tegeleti viinaäriga 10. Missugune oli eestlaste olukord 18. saj. Eestis? Olukord oli kõike muud kui hea eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse ajaloos. 18.saj. alguses juhtus olukordi, kus jahikoer maksis 10-20 talupoega © Siimo Lopsik 2008 11. Rosen´i deklaratsioon - Talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument Valgustusajastu - Ajajärk 18
linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat.
tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant. 5 Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim. 6 Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna. Euroopalased ja aafriklased vaevu teadsid üksteise olemasolust. Küll, aga kui Eurooplased nendest teada said hakkasid nad ära kasutama Aafrika võimude omavahelist viha ning hakati üle Atlandi ookeani viima orjastatud neegreid Ameerikasse, kus neid kaubeldi ja pandi tööle. Aafrika kaotas 16.-18. Sajand üle 15 miljoni inimest tänu orjakaubandusele. 6 Ladina-Ameerikaks nimetatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikat, mille jagasid omavahel ära Portugal ja Hispaania. Ja kuna Portugali ja Hispaania keel on tuletatud ladina keelest hakati kutsuma seda piirkonda Ladina-Ameerikaks. 6 Neid euroopalaste järeltulijaid, kes olid Ameerikas sündinud hakati nimetama kreoolideks. Nende õigusi kitsendati ja tegevusvõimalusi piirati
sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud said seeliku selga 15. aastaselt. Paastumaarjapäeval peeti mokalaata- kaubeldi peresse karjapoiss, sest karjalaskepäev oli lähedal. Polnud lugu, kas karjapoiss oli noor või vana, kooliskäija või mitte. Kui kaup oli koos, kutsuti karjane oma tulevast tööd üle vaatama, pererahva ja loomadega tutvust tegema. Peremees ise käis koos karjasega tulevased karjamaad läbi, et poiss teaks, mis teda ees ootab. Enne karja-aja algust oli karjapoiss naistele abiks. Ta aitas lõnga kerida, kanganiite silmata ja muid abitöid teha. Karjase magamisase oli laka peal või
ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Linnu oli agraarühiskonnas vähe ja needki olid väikesed. Põllumajanduslikud ehk agraarsed ühiskonnad saavutasid kõrgeima arengutaseme 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika.
Saare-Lääne piiskopkonna territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop Saksa-Rooma keisri vasall, kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni
Asevalitsejate ül hoida võimualune maa sõnakuulmises. (usulise, poliitilise, majanduskeskuse) Õiguskorra alguseks Hammurapi seadustekogu. Teadlase poolt parim allikas (silm silma-hammas hamba vastu) Primaarsed ja sekundaarsed tsivilisatsioonid (eeldused ja tunnused) KT'S! Kaananimaa: Vanim põllumajanduse piirkond Foiniikia: Kuulsad kaupmehed ja meresõitjad Linnad olid kaubalinnad/vahekaubandus (linnriik) Kaubeldi tigude kodades ja purpurpunasega Suurim leiutis konsonantkiri (aluseks kõikidele tähestikkudele) Polnud sõjaliselt väga tugevad Sõitsid välja Vahemere lääneosasse Jagunesid Iisraeliks ja Juuda maaks Juutidel kujuneb välja monoteismlik religion (12 saj. E.kr) Mooses pani alguse käsuõpetusele(juudi usule) Mooses tegutses enne Taavetit Taavet lõi Iisraeli riigi Siinai mäel andis Jahve 10 käsku Iisrael: Esiisa Abraham
6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? See takistas eestlaste venestamist. Eestlased pidid küll elama madalseisus kuid said elada. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (põllumajanduse arengu skeem, millega kaubeldi rohkem ja miks) Jätkuvalt domineeris mõisamajandus . Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostminejätkus. Peamiselt tegeleti viinaäriga. 9. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? (positiivsed / negatiivsed küljed) Olukord oli kõike muud kui hea – eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse ajaloos. 18 saj. Alguses juhtus olukordi, kus jahikoer maksis 10-20 talupoega.
Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu. 24. Miks kujunesid Põhja-Itaalias välja sõltumatud linnriigid? Nad olid valmis oma õiguste eest valitsejale ka relvastatult astu astuma. 25. Kellega sõlmisid liidu Sveitsi linnad ja miks? Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega. Peamiselt kaubeldi luksustues (vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid? Kaubalaevade ehitamiseks andis üks kaupmees kapitali, teine ehitas laeva,
Sest see takistas vene riigil venestamast. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus.. 9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis? Peamiselt viinaga, ka rahvariietega, tööriistadega ja viljaga. 10. Kirjenda skeemi, kuidas viinaäri elavdas kogu maamajandust? Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. 11. Missugune oli eestlaste oluikord 18. saj. Eestis? Eeslased olid langenud ajaloo suurimasse orjusesse. 12
vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus. Linnakogukonna liikmeks saadi kas linnas sündides, või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Linnakodaniku õigused sõltusid tööalast ja varanduslikust seisundist. Varakeskajal oli kaubanduse tähtsus tühine. Selle põhjuseks oli naturaalmajandus, linnade puudumine ja kaubanduse ohtlikkus. Linnade taasteke ja käsitöö areng andis tõuke kaubanduse arengule. Peamiselt kaubeldi toorainega ning valmistoodangut müüdi vähe. Edu kauplemisel andis ülisuuri kasumeid ja poliitilist kapitali. Küll aga raskendasid kauplemist erinevad kaalu- ja mõõduühikud ning rahad. Kuni 14. Sajandini käis kaubavahetus Lõuna-Euroopa ja Põhjamere äärsete piirkondade vahel maismaad pidi ning alates 14. Sajandist algas ka otsene laevakaubandus Inglismaale ja Madalmaadesse. Põhja-Euroopa kaubandust kontrollis Hansa liit,
Sest see takistas vene riigil venestamast. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus.. 9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis? Peamiselt viinaga, ka rahvariietega, tööriistadega ja viljaga. 10. Kirjenda skeemi, kuidas viinaäri elavdas kogu maamajandust? Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele mõisates. See omakorda parandas põldude väetamist ja tõstis maa saagikust. 11. Missugune oli eestlaste oluikord 18. saj. Eestis? Eeslased olid langenud ajaloo suurimasse orjusesse. 12
röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga
parimini vastavaks. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Juhtival kohal olid kohtustuslikult valitud inimesed, kes kuulusid vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud
juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 150103. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna LääneEuroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 15. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja SaareLääne), 16. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal?
Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal, mis neile siis sugugi kasuks ei tulnud. Lastele anti mitmekülgne haridus, polises tegutsesid filosoofid, teadurid, kirjanikud. Elu võis Ateenas küll peenem olla, kuid teistele riikidele jättis see nõrga ning isegi ara mulje, mistõttu linna rünnati üsna kergemeelselt. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. See muutis ateenlasi küll materiaalselt rikkamateks, kuid samas ka kaitsetumateks. Avatud ühiskonnas oleks olnud hädavajalik teha suuremaid pingutusi linna kaitse arendamiseks. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. See seadus ei
(koondusid tsunftidesse) Peamine linnaelanikkonna kasv tuli maalt – kehtis põhimõte linnaõhk teeb vabaks – aasta ja 1 päev linnas tähendas vabadust. Talupoegi tõmbas linna kõrgem elatustase ja võimalus vabaneda mõisasundusest. Välismaa kaupmehi meelitas keskaja eesti linnadesse (eeskätt Tallinnasse) soodne kaubanduskonjunktuur, mis tegi Tallinnast keskse Kirde-euroopa kaubanduslinna ja turu. Kaubeldi eeskätt teraviljaga aga oluline oli ka transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu
röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. . 1.1 Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra
Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. 15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. 16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 17. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja Saare-Lääne) 18. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 19
Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskenduma, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Spartas treeniti üliosavaid sõdureid, kes juba 7 aastaselt barakkidesse võitlust õppima läksid. Spartas keskenduti lahingukunsti eriti inimese kehalisele võimekusele, mis eijätnud ruumi teste eluvaldkonadade jaoks. Ateenas mõeldi hoopis inimese mugavusele ja kultuuri arengule . Hinnati välissuhteid- kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, aga ei keskendutud linna kaitsele. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud.
Väga suurt rolli mängib inimkaubanduse niivõrd suure leviku juures ka piiripunktide puudumine. Tänapäeval on ju võimalik sõita Eestist näiteks Itaaliasse nii, et ei läbita kordagi piiripunkti. See aga langetab inimestega kauplejate ehk kupeldajate riske vahelejäämiseks sedavõrd, et sellega tegutsetakse isegi päise päeva ajal. Esmapilgul võib jääda arvamus, et tegu ei ole väga levinud tegevusega aga kui heita pilk numbritele, osutub asi vägagi tõsiseks. Näiteks 2002. aastal kaubeldi hinnanguliselt Kesk- ja Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse 120 000 inimest. Kui see ei tundu suur arv, siis tuleks mõelda sellele, et kui kõik inimkaubad võetaks Eestist, oleks meie riik vaid 6 aastaga naistest tühi. Kuna kupeldamisel on võetud üha äärmuslikemaid meetodeid kasutusele, ei maksaks üllatuda, kui kuulda, et ohvrid on üsna tihti ka mehed. Eelnevas lauses nimetatud isikud ei pea küll prostitutsioonis tegutsema aga see-eest peavad
vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. 4 Viikingite rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga
elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas) · Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu valmistati kodus oma jõududega, kuid mõningatel aladel kujunesid välja oma käsitöömeistrid, näiteks raua tootmine ja töötlemine sepad, relvasepad, ehete valmistamine, pottsepad (XI saj. Võeti kasutusele potikeder). · Kaubeldi naabritega. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega, kuid tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Rahvakoosolekud ja ülikud: · XI-XII sajandil oli valdav osa rahvast vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. · Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. · Üheskoos rajati linnuseid. · Ühisvalduses olid karja- ja heinamaad
naturaalmajandus linnade , kui käsitöökeskuste puudumine kaubanduse ohtlikkus (teed viletsad; meresõiduoskused algelised; viikingite ja araablaste rüüsteretked) · Linnade taaasteke ja käsitöö areng = tõuge kaubanduse arengule · Kaupmees = kaupade vahendaja kaugemate piirkondadega (NB! käsitöölised kauplesid ise oma valmistatud toodanguga). · Edu kauplemisel andis ülisuuri kasumeid + poliitilist kapitali (N: raehärrad = rikkad kaupmehed) · Kaubeldi peamiselt toorainega /valmistoodangut müüdi vähe (erand- Idamaised kaubad). · Kauplemist raskendasid erinevad kaalu- ja mõõduühikud ja rahad. · Keskaegsed kaubateed: · Vahemerekaubandus: MADAL- SAKSAM. HIINA ING. MAAD IDAMAA D SVEITS Väike- INDIA
köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Elu ei olnud kerge, sest Põhjamaades oli pinnas väheviljakas ja kliima karm. See võis olla üheks põhjuseks, miks viikingid hakkasid tegelema röövretkedega naaber- maadesse. Sel ajal oli see üsna levinud vara http://www.cdli.ca/CITE/v_who.htm hankimise viis. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Riideid valmistati ise villast või linast. Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega.
annaabi.ee 
