ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks. · Venemaalt tulid Liivimaale vene käsitöölised, kaupmehed ja lihtrahvas. Õiguslikud rühmad · Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid "sakslasteks ja mittesakslaksteks". · Sakslased olid staatuselt kõrgemad ja arvuliselt vähem rühm. · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. Õiguslikud rühmad · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist.
aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks linnaks oli tänapäeva Kesk-Türgist leitud Catal Hüyük, mida peeti kaubanduskeskuseks. Catal Hüyüki tähtsaim ressurss oli obsidiaan, kuid leitud on ka pronksi. Majade seintelt on leitud joonistusi linnaplaanidest, mistõttu võib arvata, et just selle linna elanikud panid aluse kartograafiale. Catal Hüyükis polnud tänavaid, liigelda sai mööda katuseid, kuna majad olid kokku ehitatud ning võrdlemisi madalad. Catal Hüyüki skulptuurinäiteks võib tuua Willendorfi Veenusele sarnanevat istuvat naisekuju. Neoliitikumi inimesed valmistasid maske
Panama on kõige lõunapoolsem riik Põhja-Ameerika mandril ja kõige põhjapoolsem riik Lõuna- Ameerika mandril. Neid ühendab Panama maakitsus, läbi mille on ehitatud kuulus Panama kanal. Põhjast piirdub Panama Kariibi merega ja lõunast Vaikse Ookeaniga. Idast on Panamal piir Kolumbiaga ja läänest Costa Ricaga. Riiki on enim mõjutanud Euroopast alguse saanud maadeavastused. Konkistadoorid jõudsid Panamasse esimest korda aastal 1501. Peale seda sai ta väga kiiresti kaubanduskeskuseks Hispaania Impeeriumile uues maailmas. Kuna Panama asetses väga hea kohas maakitsusel kahe mandri vahel. Sinna transporditi kulda enamasti Lõuna-Ameerikast ja pandi see laevadele et viia siis see üle Atlandi ookeani Hispaaniasse. Sellele aitasid kaasa ka väga head looduslikud sadamakahad, mida Panamas oli suhteliselt palju. Ning seda teed kutsuti tollal ka kui Royal Road. Tee on kasutuses tänu Panama kanalile rohkel siiani.
• 597 eKr allutas ta Jeruusalemma ja Juuda riigi ning püüdis seejärel valutada Egiptust. See ebaõnnestus, riigid hakkasid mässama. • 586 eKrhävitas ta Jeruusalemma ja viis mitukümmend tuhat juuti Babülooniasse vangi. • Nebukadnetsar pidi 587 eKr Jeruusalemma taas vallutama. Ta purustas templi ning viis suure osa juutidest Paabeli vangipõlve. Babüloonia majanduskorraldus • Peale Foiniikia ja Palestiina vallutamist muutus Babülon tähtsaimaks kaubanduskeskuseks ning suurimaks ja rikkaimaks linnaks. • Babüloni muutumisest suureks majanduslinnaks said alguse ka spekulatsioonilised kaubamajad. Spekulatsioonilised kaubamajad • Tegevus oli väga laialdane –laenasid raha kuningakojale, kõrgeile võimukandjaile ja ka väikekäsitöölistele ja maavaldajaile. • Olid samal ajal ka orjaomanikud. Orjus oli tunginud kogu Babüloonia majandusellu– orjapidajad hakkasid taipama, et neile on kasulikum, kui
Kõige olulisemad arvestati hõbeda kaalu järgi. kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, olulisel kohal olid veel ka Pärnu ja Narva kui transiidisadamad. Vana-Liivimaa olulisimaks kaubanduskeskuseks oli siiski Riia linn. *Linnadest eksporditi peamiselt vilja ja lina, vahendati Venemaalt tulnud kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola.
Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg. Kultuur, inimeste väärtushinnangud oli langenud. Bütsants. Kõige olulisem uus suur jõud/riik, mis esile kerkis.359pKr riik jagunes lõplikult kaheks osaks. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Arenes kiiremini, ühendus idamaadega, rikkam,Konstatinoopol muutus kaubanduskeskuseks, kujunes välja ühendustee India ja Hiinaga. Suur siiditee. Bütsantsil oli ääretult tugev laevastik, väga tugev riik sõjaliselt. Kunai 12 sajandini oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad. Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli
Venemaa linnadega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks edasimüügiga. Tänu soodsale kohale oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Ehtsaid, oma eriliste linnaõigustega linnu muinasaja lõpul Eestis veel polnud. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talud paiknesid enamast lähestikku ja moodustasid küla. Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekkisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikul olid
Olukord on rohkem rütmist väljas kui kuulmispuudega trummar. Kui loodusel on oma rütm siis ainus faktor, mis saab teda rütmist välja lüüa, on inimtegevus. Inimesed peavad oma käitumist muutma enne, kui kogu maailmaga juhtub, mis juhtus Ameerikaga pärast `valgete` invasiooni ja maa varastamist selle põliselanike käest. Pooletuhande aastaga suutsid ameeriklased selle ilusa looduslapi muuta räpaseks kaubanduskeskuseks. Faktid räägivad justkui ühest suust, et inimene kujutab endast loodusele suurt ohtu. Ometi võib seda aspekti lahata mitmeti. Maa on eksisteerinud ju kordades kauem, kui inimkond. Inimtegevuse tagajärjel põhjustatud looduskatastroofid ei pruugi olla pooltki nii laastavad, kui looduse enda poolt põhjustatud. Küsigem bombays tuhastunutelt, kas nemad tundsid ennast kui loodusele ohtlikud hetkel, millal vulkaan purskama hakkas
aga Pompei oli kadunud. Linn oli taastatud mõni aasta varem toimunud maavärinast, kuid nüüd olid ta elanikud maetud, varsti kaetud tärkava rohuga ning unustatud. Rohkem kui 15. sajandit hiljem hakkasid aardeotsijad maetud linna vastu huvi tundma. Välja kaevamiste käigus on paljastunud väga palju huvitavaid leide. Soovituslik külastada kõigil turistidel. Veneetsia- linn merest Veneetsia on vaiadele ehitatud linn, kus algselt elasid kaupmehed ja käsitöölised. Veneetsia oli kaubanduskeskuseks ida- ja lääne vahel. Seda rikkust, mis oli kogutud Veneetsiasse peegeldavad tänapäeval paljud paleed, haruldased kunsti aarded ning ekstravakantsed pidusöömingud, mida selles linnas on korraldatud läbi aegade. Kuni tänapäevani korraldatakse Veneetsias suurejoonelist maskipidu Veneetsia karneval. Tänapäeval kahjustab Veneetsiat vesi, sest vaiasid, millel linn seisab, sööb vees leiduv saaste ja see tekitab ebameeldivat haisu linna 150-s kanalis
naabrite – liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid hõbe, pronks, raud, sool, paremad relvad, peenemad riidesordid ja muu luksuskaup, mis jõudis siia esmajoones läänest. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn((Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Suhted naaberrahvastega olid üldiselt rahumeelsed, ehkki oma aja kommete kohaselt korraldati üksteise juurde aeg-ajalt röövretki. Vaenlaste eest otsiti varju linnustes, pelgupaikades metsades ja soosaartel. Nende harvadel puhkudel, kui vastased mõnd linnust piirama hakkasid, piisas sageli lunamaksust (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile)
modernset. Rotermani Laudsepatöökoda lahendus tundub parem, sest vana hoone on täiestükkis alles, teda illustreerivad aga klaas kujutised. Solarise keskuse Sakala torn aga mõjub võõrkehana. Mõlemad hooned on kasutusele võtnud klassi, Solarise keskus selleks, et hoonesse pääseks võimalikult palju valgust ja ehtitis tunduks avaram, Rotermani hoone aga pigem illustreerival eesmärgil. Erinevus: Solarise keskus välimuse poolest, sobib kaubanduskeskuseks ja hoone asetseb heal kaubanduskohal (palju rahvast käib seal), kuid Estonia teatri ja teiste vanade ehitiste keskel ei ole hoone sinna kuuluv. Rorermanni Laudsepatöökoda on aga lahendanud kekkonda sobivuse probleemi paremini, klaas ornamendid katusel ei ole häirivad vaid pigem täiendavad suurepäraselt vanat ehitist. Karutatud kirjandus: “ 100 sammu läbi 20. Sajandi Eesti arhitektuuri” “ Eesti 20.sajandi arhitektuur” Mart Kalm
· Loomapidamine veised, hobused, sead, lambad, kitsed · Käsitöö tööriistad ja tarbeesemed valmistati ise v.a metallesemed ja keerulisemad ehted, selleks olid olemas rauatootmiskeskused Kaubandus · 11.sajandist lülituti üha enam rahvusvahelisse kaubandusse · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. · Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere kaubanduskeskuseks kujunenud Visbys. · Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega kaup vahetati kauba vastu sisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi ja ka luksuskaubu vastu anti karusnahkasid ja vaha. · Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks idanaabritele võidi müüa vilja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule
Keskaeg & gootika Gotlandi saar Natuke suurem kui Saaremaa 94 keskaegset kirikut,millest enamus taastatud ja kasutuses; gooti ja romaani stiilis Esimesed ehitati 1150-1250, enamus 1250—1400 1361. a vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag,linna rüüstati veel 1391, 1394 ja 1398 Visby Saare suurim linn ja halduskeskus Kunagine hansalinn,1282 võet vastu Hansa Liitu Keskajal tähtis kaubanduskeskuseks 13.saj tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel Ringmüüri hakati ehitama juba 12.saj Hansa Liidu aegadel On kõige paremini säilinud keskaegne linn Skandinaavias ja kuulub UNESCO maailmapärandite nimistusse Visby domkyrka Sigtuna Mälari järve ääres ajaloolise Upplandi piirkonnas Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam
Tegeleti loomapidamisega, küttimise, kalapüügiga. Tõusis esile metsamesindus. Vajalikud riistad valmistas iga pere ise oma jõuga, kuid raskemate asjade jaoks olid omaette meistrid. Muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatootmiskeskused. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, nad valmistasid kvaliteetseid relvi. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele, muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbehted, kerkisid esile hõbesepad. Üha enam kaubeldi rahvusvaheliselt. Läänemere kaubanduskeskuseks kujunes Visby. Tegelgi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse toodi soola, hõbe, pronksi, luksuskaupu, välja viidi karusnahku ja vaha. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Eestlaste elamuks oli suitsutuba, palkidest hoone. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Eestis levisid erinevad külatüübid sumbkülad, ridakülad ja hajakülad.
otseühendust nii Madalmaade kui ka Inglismaaga (Kõiv, Raudkivi 1996: 80). XII sajandil elavnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähtsuse omandas hansakaubandus. Kaugkaubandusega tegelemine oli üsna keeruline ettevõtmine ning vajas paljude kaupmeeste ühist tegutsemist. Saksa kaupmehed oli tuntud nii Inglismaal, Madalmaades kui ka Norras. Ometi jäi neile Läänemeri kuni 1159. aastani suletuks, mil taasrajati Lübecki linn. Lübeck jäi kuni keskaja lõpuni Läänemere tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. XVI sajandil kujunes sellest kaupmeeste organisatsioonist välja hansalinnade liit ehk Hansa Liit. Hansalased olid valmis oma kaubandushuvide eest isegi sõdu pidama. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid ka Riia, Tallinn ja Tartu (Kõiv, Raudkivi 1996: 80-81). Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli keskaja ühiskonna arengu üks olulisi saavutusi. Linna käsitöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa
rõivaesemetest. Rahvarõivaste piirkondlikud erinevused jagunevad nelja suurde rühma: Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Piirkondlikud erinevused, mis kujunesid välja 19. sajandiks, olid põhjustatud liikuvusest peamiselt vaid oma kodukihelkonnas ja sellest, et sealseid riietumistraditsioone austati ja neist peeti kinni. Põhja-Eesti riietus uuenes kiiremini ja rohkem, sest Eestimaa kubermangu kaubanduskeskuseks oli Tallinn ja mõjutusi andis ka kiiresti areneva Peterburi lähedus. Lõuna-Eesti jäi sel ajaperioodil Liivimaa kubermangu, mille keskuseks oli Riia. Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti piirkonda kuulub 34 kihelkonda: Hargla, Helme, Kambja, Kanepi, Karula, Kodavere, Kolga-Jaani, Kursi, Kõpu, Laiuse, Maarja- Magdaleena, Nõo, Otepää, Paistu, Palamuse, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Setumaa, Suure-Jaani,
külaes või asulates, kuid ka kõige suuremate külade rahvaarv ei ületa 2500 inimest . Linnaelanikke on umbes 1/3 rahvastikust. Suurim linn on Pakistani rahandus ja ärikeskus Karachi (1959. aastani pealinn ning seal elab 11 800 000 inimest, mis on maailma suurima elanikearvuga linnade tabelis 13 kohal), kus asub riigi suurim sadam ning lisaks sellele on tegemist kerge- ja teenindustööstuskeskuse ning riigi tähtsaima kaevanduslinnaga. Oluliseks tööstus- ja kaubanduskeskuseks on veel Lahore linn ning seda ümbritsevad piirkonnad. Rasketööstuse keskuseks on Hyderabad. 1960. aastatest on valitsus püüdnud tööstust hajutada (varem olid tööstusettevõtted peamiselt Karachis), selle tulemusena on linnad arenenud ühtlasemalt. 3. Energiamajandus Pakistani Induse basseini niisutussüsteemid on maailma suurimaid ja vanimaid rajatisi. Niisutusvõrk koosneb 43 peakanalist (kanalite kogupikkus on 58 000 km) ja kahest suurest veehoidlast
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha
konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris: Paiknemise teooria (location theory) ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. · Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. · Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. · Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks
Väidetavalt liigub osa salaalkoholist ja muust illegaalsest kaubast just mööda neid „nurgataguseid” müügikohti. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) Ka osa lahtisi turge on liikunud kliendisõbralikuma ja mainekama kauplemisvormi suunas. Näiteks 1990. aastatel odavuse tõttu Soome turistide meelisostukohaks saanud Eesti 8 suurimaid turge, Tallinna Kadaka turg ehitati järk-järgult kinniseks kaubanduskeskuseks ning väliturg suleti sootuks. Turgude odavus ja populaarsus tuleneb teatud määral võltskaubamärkidega rõivaste ja jalanõude ning piraathelisalvestiste, -videote ja -arvutitarkvara müügist, millega järelevalveorganid on jõudumööda võidelnud. Maksude ja kaubadokumentatsiooni osas on avaturgudel paratamatult riiklikust järelvalvest kergem kõrvale hiilida. (Kaubandus tänapäeval, s.a.)
Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele.
• Umbes 1280 a ehitati see praegusele kõrgusele ja see sai iseloomulikud tornid, kuigi mõnd neist ei ehitatud kuni 15.saj. • on kõige peremini säilinud keksaegne linn skandinaavias ja kuulub unseco maailmapärandi nimistusse • visby domkyrka (toomkirik) a sigtuna • asetseb mälari järve ääres ajaloolise upplandi piirkonnas. • Sigtuna asutati 11.asj. Alguses rootsi kuningas olaf skötkonung ja see sai kiiresti suureks kaubanduskeskuseks ja sadamaks. • Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(eestlased/novgorodlased) linna ehitati siiski peagi üles kuid selle tähtsus hakkas langema. • Üks norra „“saaga • võidab et norra prints erik purjetas 1185/86 a itta, rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st
Olgugi, et pankraationis lubati kasutada ka jalalööke, pole sellest eriti palju tõendeid säilinud, peale ühepronkskuju ja marmorreljeefi. Jalalöök ei pruukinud olla ka kõige efektiivsem löök õliga määritud keha vastu, kui võideldi veel pealegi liivasel pinnal. 2.6. India Umbes 2500.e.Kr. tekkis Indias Induse jõe kallastele üks maailma vanimaid tsivilisatsioone. Mohenjo Daro oli umbes 40.000 elanikuga käsitöö ja kaubanduskeskuseks. Sellest ajast on küll pärit mitmeid leide, ent ükski ei näita võitluskunstide olemasolu tol perioodil. Hiljem tulid Indiasse indoeuroopa päritolu inimesed (umbes 1000e.Kr.), kes lõid kastisüsteemi, mille järgi inimesed jaotati klassidesse. Inimesed pidid püsima samas kastis sünnist surmani, ilma võimaluseta oma kastikuuluvust vahetada. Võib arvata, et elanikkond oli seal suhteliselt passiivne, harrastati põhiliselt joogat, ja seda juba arvatavasti aastast 500.e.Kr
sisuliselt kõik väljaspool linna elanud inimesed, kes polnud aadlikud. Maakäsitöölisi oli vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest olulisim oli sepp. Maaelanikkond tasus ka enamiku maksudest. Oluliseks majandusteguriks keskaegses Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulus enamik linnadest. Kõige olulisemad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, olulisel kohal olid veel ka Uus-Pärnu ja Narva kui transiidisadamad. Vana-Liivimaa olulisimaks kaubanduskeskuseks oli siiski Riia linn. Linnadest eksporditi peamiselt vilja ja lina, vahendati Venemaalt tulnud kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola. Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel. Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse. Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. sajandini. [redigeeri]Rahvastik ja seisused Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal
tähtsust ka feodaalsed võimuküsimused. Igor Frojanov - Rõhutas linnade juures keerukama sotsiaalstruktuuri väljakujunemisega. Linnad on seotud just keskuste väljakujunemisega. Linnade kujunemine Eestis Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid kuni 1150 – „emalinnade“ periood – linnad kasvasid välja varalinnalistest asulatest. On valdavalt tekkinud varalinnalistest asulatest, linnaplaanis puudub kindel korrapära. Kajastub vaid kunagine ebakorrapärane teedevõrk, mis loomulikul teel kujunenud. (Nt Soest) 1150-1250 – rajatud ehk „vanemat tüüpi“ (osaline planeering). (Nt Lübeck) 1250-1300 – rajatud ehk „uuemat tüüpi“ (st täisplaneering)
Peamine tegevusala oli maaharimine, selle kõrval tegeleti loomapidamisega, peamiselt kasvatati koduloomi, eriti veiseid, Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid. Arenes kaubandus, tegeldi põhiliselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kus paiknesid kesksed linnused ja asulad. Üks selline hakkas kujunema Tartus, ranniku tähtsaimaks kaubanduskeskuseks muutus Tallinn. Tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega ja raua tootmisega. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. Valitseva kihi moodustasid rikkamad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnuseid oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad- maaomanikud, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Orjade seisusesse võisid sattuda ka kohalikud, kes ei suutnud tähtajaks tagasi maksta võlgu.
Laua ääres pidi igaüks istuma oma positsioonile kohaselt. Aadlikud ja madalam seisus istusid sageli eraldi laudades. Kui linn laienes, siis ehitati linna ümber uus müür. Vana müür jäeti alles, sest sõja korral see kaitses. Turuplatsil sai teada kõige uuemaid uudiseid. 16) Kaubandus ja käsitöö keskajal 12. sajandil elvnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähenduse omandas hansakaubandus. Lübeck jäi keskaja lõpuni Läänemere tähtsamaks kaubanduskeskuseks. 14.sajandil kujunes välja Hansa Liit, millel on ka oma võimuorgan hansapäev. Mõjukate hansalinnade hulka kuulusid Riia, Tallinn ja Tartu. Linnatöölised koondusid erialade järgi ametitesse ehk tsunfidesse. Tsunft käsitööliste ühing. Tsunftid omakorda koondusid suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ning peamiselt käsitööliste väikegildid. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa
mõista, et see oli alles jumalike kontaktide algus. Muhammadi lohutas kodus tema naine A'isha, kes alguses ei osanud selles näha muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni, kuid nagu lubatud, hakkasid Allahilt saabuma aina uued sõnumid. Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraisidena (Quraisi hõimu järgi). Kuraisid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiinihõimudega, et muuta Meka üheks Araabia sisemaa tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. Muhammad sai aru, et mekalased ja araablased üldse vajavad midagi, millele nad alluksid jäägitult. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni. Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates
väljaspool linna elanud inimesed, kes polnud aadlikud. Maakäsitöölisi oli vähe ja nad tootsid peamiselt enda ja kohaliku küla tarbeks. Maakäsitöölistest olulisim oli sepp. Maaelanikkond tasus ka enamiku maksudest. Oluliseks majandusteguriks keskaegses Eestis oli ka Hansa Liit, kuhu kuulus enamik linnadest. Kõige olulisemad kaubalinnad olid Tallinn ja Tartu, olulisel kohal olid veel ka Pärnu ja Narva kui transiidisadamad. Vana-Liivimaa olulisimaks kaubanduskeskuseks oli siiski Riia linn. Linnadest eksporditi peamiselt vilja ja lina, vahendati Venemaalt tulnud kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola. Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel. Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse. Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. sajandini. · Rahvastik ja seisused Valkdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes
impeerium. Asteekide impeerium, erinevalt inkade impeeriumist, jäi siiski linnriikide ühenduseks. Tenochtitlan oli ristküliku kujulise põhiplaaniga, keskel oli rituaalkompleks, mis oli piiratud ristkülikujulise müüriga. Valitsejate residentsid jäid sellest väljaspoole. Suure astmikpüramiidi tipus oli kaksiktempel (sõjajumal Huitzilopochli ja vihmajumal Tlaloci templid, kus ohverdati inimesi). Tenochtitlani põhjaosas asus linnaga kokku kasvanud Tlatelolco linn, mis kujunes kaubanduskeskuseks (algselt oli omaette saar). Järve ümbruses olid põllumaad, järvel endal aga ka kunstpõllud, nn chinampa, mis olid väga viljakad. Impeerium koosnes linnriikidest. Igal linnriigil oli oma valitseja, kes oli nime poolest ülikute valitud (väiksemates linnriikides ka tegelikult). Nad tegutsesid asteekide valitseja ülmvõimu all. Ka asteekide valitseja oli nime poolest valitud, kuid valis valitseja kindel perekond endi hulgast.
ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn. Läbi keskaja olid Tartul väga tihedad sidemed Vene kaupmeestega, üks osa linnast oligi venekeelne. Vene tänav. Vene kirik praeguse Botaanikaaia kohal. Kõikidel vojevoodidel oli otsesuhtlus Moskvaga. Liivimaa lülitati oma titulatuuri, lisaks Liivimaale lülitas ta ka Suur-Tartu nimetuse, et oli lisaks Liivimaa tsaarile ka Suur-Tartu tsaar. Kaubanduskeskuseks sai Tartu. Koknes Tartu kõrval teiseks oluliseks sõjaliseks keskuseks. Võnnu tuli kolmeks kuuks tsaari võimu alla, Ivan IV on Võnnule väga suurt rolli ette näinud, määranud neli vojevoodi. Viljandi, Haapsalu, Põltsamaa, Padise, Rakvere. Veel väiksemad asulad: Kirumpää, Koluvere, Tarvastu, Toolse, Laiuse, Lihula. Venelastel oli teenistuskohtade raamat, kus näidati ära need, kes on Vene riigis midagi saanud või määratud. Sealt tulevad välja need, kes on kuhugi määratud.
sünni. · Maadeavastuste mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. 43 · Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seninägematuid taimi ja loomi. · Ameerikast toodi Euroopasse kartul, kohv, tomat, mais ja tubakas, koduloomadest kalkun. · Madalmaad kujunesid tähtsaks meresõidu ja kaubanduskeskuseks. · Maailmaavastused olid eelduseks kolonialismile. · Rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine. · Orjandus kaevanduste ja istanduste jaoks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama: kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit, kellest 2 miljonit suri teel. · Immigratsioon eurooplaste väljaränne Uude Maailma muutus massiliseks alles 18. sajandil, enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikul.
Kõigis Eesti linnades jäi alles u. 5000 inimest. Põhjasõjas laastatud väiksemad linnad (Paide, Haapsalu, Rakvere, Viljandi) kaotasid linnaõigused ja läksid ümbruskonna mõisnike kätte ning sealseid elanikke sunniti nagu talupoegigi mõisasse teotööle. 1725.aastaks linnarahvastiku arv siiski jälle kahekordistus. Kiiremini taastusid Tallinn ja Narva (viimane kuulus nüüd Peterburi kubermangu alla). Tallinn sai Vene impeeriumi üheks tähtsamaks sõjalaevastikubaasiks ja kaubanduskeskuseks. Narva oli Vene impeeriumi suuremaid sadamalinnu. 1782.a. oli linlasi endiselt 5% kogu rahvastikust. Talurahva pärisorjuse tõttu oli maainimeste linna liikumine takistatud ning ajutiselt saavutasid linnades ülekaalu sakslased. 1783.aastast kehtima hakanud uue halduskorralduse järgi said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Siitpeale oli Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu,
Makedoonia garnisonid. Nii nagu Ateena, ei astunud ka Sparta III saj. Kreeka linnade ja hõimude liitu. Siseolud olid siin rasked. Mitmete kaotuste järel oli langenud tema välispoliitiline autoriteet. Sparta juht Kleomenes teostas Spartas reforme ja sõdis Ahhaia liidu ja Makedooniaga. Kaotab ja Sparta läheb Makedoonia võimu alla. Ateena sai neutraalsuse, sest Makedoonia väepealik lahkus sealt altkäemaksu eest. III saj. muutus tähtsaks kaubanduskeskuseks Rhodose oligarhiline Kreeka riik. Tema õitseng on seletatav rahvusvaheliste majandussidemete laienemisega. Rhodose hiiglaslik sõja- ja kaubalaevastik kontrollis suurt osa Egeuse merest. Rhodose riigile omistatakse esimene mereseadusandlus. ta säilitas oma iseseisvuse ja pidas edukaid sõdu. Sürakuusas vahelduvad oligarhia ja demokraatia, mis küll rohkem autokraatiaga sarnanes. Sürakuusa oli esimene hellenistlik riik, mille Rooma vallutas.
annaabi.ee 
