Ateena ja Sparta võrdlus Sparta Ateena ● Aristokraatlik ● Demokraatlik ● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ● ● Keskenduti sõjalisele poolele ● Spartiaadid (kodanikud), perioigid, heloodid (mittekodanikud) ● Range kasvatus süsteem ...
huvitunud, sest see on hoopis midagi muud ning oluliselt erineb Euroopa kultuurist. Nüüd oli võimalus sellega lähemalt tutvuda. Kuna Ida kultuuridesse kuuluvad ka muud usundid, siis Jaapani kasuks rääkisid sellised olulised märksõnad nagu ,,samurai", ,,harakiri", ,,geisa", ,,teetseremoonia" jm. Paraku kõik ei mahtunud antud referaati. Referaadis on iseloomustatud Jaapani erinevaid seisusi, nende seisuste laste kasvatust ning õpetamise viise. Perekond Jaapani perekond oli eelkõige religioosne ühendus. Tema aluseks olid ranged esivanemate kultuse nõudmised. Vanemate austamine on väga tähtis. Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustuslik. Eriti vajalikud olid järglased vanema poja peres. Tema kindlustas perekonnanime jätkumise ja klanni altari teenindamise. Perekonnas valitses range hierarhia
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust
arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadmistest Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav: osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad igapäevaste teadmiste, osa aga teaduslike teadmiste hulka. Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem Formaalne ja informaalne kasvatus
haridussüsteemi probleemid. Sellega kaasnevad erinevad majanduslikud probleemid (saamata jäänud maksud jne); riigi kulutused suurenevad (erinevad toetused töötutele); sotsiaalne kahju (kuritegevus, inimene ei ole harjunud enam tööd tegema). Tööhõivepoliitika: passiivne: töötuabiraha maksmine, aktiivne: töökohtade loomine, ettevõtluse toetamine, tööpuuduse ennetamine Filosoofia Teema: Haridus ja eetika Näidisküsimused: Miks pooldad/ei poolda sooneutraalset kasvatust? Kas õpetajatele on tarvis eetikakoodeksit? Materjal: http://arvamus.postimees.ee/822298/mikk-salu-kleitides- poisid,http://www.eetika.ee/et/haridus/kool,http://www.eetika.ee/et/haridus/haridus_ja_yhiskond,htt p://www.eetika.ee/et/haridus/kutse 1) Ei poolda, sest naised ja mehed on bioloogiliselt erinevad ja neid ei saa võrrelda kui võrdne võrdsega. Seega ei poolda sooneutraalset kasvatust, sest sellega laps ei hakka mõistma erinevusi
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust
Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühiskonna mitmekülgsemaks muutmisega kasvab ka plaanipärase kasvatuse ja koolituse tähtsus ühiskonnas.
Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala. Teises peatükis tutvustatakse kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid. Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks). Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja informaalne ning mitteformaalne kasvatus, perekond kasvukeskkonnana (statisteliselt:
Ateena sai ülemvõimu. 10. Linna pärast võistlesid jumalanna Athena, kes kinkis linnale oliivipuu ja merejumal Poseidon, kes kinkis aga linnale allika, millest purskas ainult soolast vett. Miks eelistati Athenat? V:Oliiviõli toitis inimesi. 11. Miks tuli enamik vilja Atikasse sisse vedada? V:Sest seal oli niivõrd mägine maastik, et vili ei kasvanud seal. 12.Millega tegelesid Ateena aristokraadid? V: Nad juhtisid linnriikide elu. Moodustasid nõukogu. 13. Võrdle poiste kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis erineb? V: Ateenas kasvatati poisse kodus, aga Spartas elasid nad rühmadena pühendatult kehalistele harjutustele. 14. Võrdle tüdrukute kasvatust Ateenas ja Spartas. Mis sarnaneb? V: Kõiki kasvatasid emad. Spartas õppisid tüdrukud rohkem kehalisi alasid, kui Ateenas. 15.Kirjuta elanikkonna kihid, alusta madalamast. 1)Orjad 2)Talupojad 3)Käsitöölised 4)Aristokraadid. 16. Milliseid töid tegid Ateena orjad? V: Nad tegid kõige raskemaid töid
.........................................................................................6 Lahutatud perede lapsed..............................................................................................................7 Kasvatus- ja haridussüsteem........................................................................................................7 Hariduse majandamine................................................................................................................7 Kasvatust puudutavad põhimõisted.................................................................................................7 Kasvatus.......................................................................................................................................7 Kasvatus eri vaatenurkadest.........................................................................................................8 Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias.................................................
Seega siis täna ma kehalise kasvatusega ei tegele, sest hetkel läheb juba kolmas tund seda jutukest kirja pannes ja mitte minul üksi vaid ikka pereliikmetega kahasse. Netis veel ringi kolades sattusin ühele päris huvitavale uurimustööle, mille oli läbiviinud Plymontis asuva arstiteaduse ja hambaravi biostatistik Aissa Fremeaux. Oma uurimuse käigus ta jälgis 206 kolmes erinevas põhikoolis käivat last. Ühes koolis said lapsed õppekava kohaselt 9,2 tundi kehalist kasvatust nädalas, teise kooli õpilased 2,4 ja kolmanda kooli lapsed vaid 1,7 tundi nädalas. Uurijad leidsid, et ehkki ohtra kehalise kasvatusega kooli õpilased said kooli ajal teiste lastega võrreldes 40 protsenti rohkem füüsilist mahvi, ei erinenud nende füüsiline aktiivsus nädala lõikes sugugi. Jõuti järeldusele, et lapsed, kes saavad koolis palju kehalist kasvatust, kompenseerivad seda tegevusetusega kodus, samal ajal kui need, kes saavad
Kõige sümpaatsem filosoof PLATON Platonit võib nimetada kui filosoofiaajaloo üheks tähelepanuväärsemaks isikuks. Tema aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat kasvatust ning õpetust, mida talle Ateena suutis pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega. Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia
1 suhe ja suhete loomine. Kasvatus on 1 sihipärane mõjutamine 1 interaktsioon 1 sotsialisatsioon 1 transformatsioon 1 arengutingimuste looming Kasvatustegelikkus Inimeste poolt kasvatuseks nimetatud ja tunnistatud tegelikkus oma tähenduste, põhjuste ja mõjudega. 1 Tegelikkuse tõsiasjad ja sündmused 1 Ühiskondade tekitatud struktuurid, võrgustikud, süsteemid ja institutsioonid 1 Kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad 1 Ideaalid, fantaasiad, unelmad, igatsused, illusioonid ehk võimaliku tuleviku dimensioon Kasvatusttegelikkuse tasandid: Ajalises plaanis: 1 varasem 1 nüüdne 1 tulevane Ruumilises plaanis: 1 indiviidi 1 grupi 1 institutsiooni 1 regiooni 1 rahvuse 1 globaalne tasand Kavatusteadvust võib vaadata mitmes plaanis : Kelle teadvus? 1 Argiteadvus 1 Pedagoogiline teadvus
· perioigid (vabad inimesed, kuid ilma kodanikuõiguseta) harisid põldu või tegelesid käsitööga, maksid maksu · heloodid (orjad) - harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid tegelikult sealse piirkonna põliselanikud, pärast said orjadeks ka allutatud Kreeka piirkondade elanikud. Kuna heloote oli nii palju, tuli selleks, et neid ohjes hoida, olla sõjaliselt nendest üle. Spartalaste eeskujud, mis aitavad võib-olla ka paremini mõista nende kasvatust ja haridust pärinevad paljuski antiikaja kuulsamatest teostest nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Üks kangelastest oli näiteks Herakles oma vapruse ja võimatusega. Spartalaset kasvatust mõjutas ka nende eraldatus, mille tõttu oli takistatud tihedam läbikäimine teiste kreeklastega. Nii säilisid paljudes Kreeka linnriikides ja eriti Spartas vanad komestikud, traditsioonid ja rituaalid. Rituaalidest just need, mis puudutasid etappi, kus noormehest saab mees
Tema käitumine poistega, aarete kast, telefonikõne, mille teksti meie ei kuulnud - see kõik tekitas palju küsimusi ja samas see oligi osa filmist. Mulle väga meeldis, et nii palju küsimusi jäi õhku, muidu see film poleks olnud see, mis ta oli. Oleks olnud igav kui kõik oleks välja joonistatud piltselgeks. See just tegigi teose omapäraseks. Vaevalt see kogemata juhtus nii, iga detail ja pisiasi oligi nii mõeldud. Isa karm käitumine tuli sellest, et poisid olid ainult ema kasvatust saanud. Mees tahtis nüüd neile mehelikumat kasvatust anda, sest tegelikult isa ja ema kasvatusel on suur vahe. Vendade omavahelised suhted olid lähedased. Nad arutasid üksteisega, julgesid nutta teineteise ees (mõtlen praegu telgis olemise situatsiooni). Karakterite poolest tundus mulle alguses noorem vend asjalikum ja nutikam kui vanem. Vanem vend oli selline, kes tegi seda mida kästi teha ja uskus kõike. Lõpus aga tundusid mõlemad arukad, ning see oli isegi üllatav
õpetaja räägib ja õpetab ning selle põhjal teed sa konspekti. Kodutöö saadab õpetaja sulle meilile. Kõik õppimine toimub arvutis. Õpikuid, vihikuid ega töövihikuid ei ole. Ning õpetaja näeb kõiki 30 õpilast oma arvutist, mida kõik teevad läbi veebikaamera. Tunnid on samad nagu praegugi kuid osad on ka uued, näiteks lendama õppimine erinevate lendamisvahenditega ning iga tund kestab 45 minutit. Kehalist kasvatust tehakse vabal ajal ning siis räägitakse õpetajale mida sa tegid 45 minuti jooksul ja kui sa midagi ei teinud ja valetasid õpetajale igasugust jama, siis on näha et sa muutud aina paksemaks. Need, kes on õpiraskustega, saadetakse haiglasse ajuoperatsioonile, mis annab tarkust juurde. Kui see operatsioon ebaõnnestub, siis saadetakse need õpilased ebapopulaarsetele töödele: näiteks hauakaevajaks, sõnniku koristajaks või midagi sellist. Aga need kellel on hinded väga
on analüüsinud inimese olemasolevaks saamist tänu sellele, et inimene mõistab oma olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid
kohustused? V: Heloodid - heloodid olid orjad, kellel ei olnud õigusi, nende kohustusteks oli töö spartaatide põldudel. Perioik perioigid olid Sparta vabad elanikud, kellel puudusid kodanikuõigused, nende tegevusaladeks olid käsitöö, kaubandus ja põlluharimine, perioigide kohustuseks oli teenida Sparta sõjaväes. Spartaat - Spartaatide tegevusalaks olid sõjalised harjutused, neil oli õigus osaleda riigivalitsemises, nad ei pidanud töötama. 6. iseloomusta spartaatide kasvatust? V: Poisid võeti emade juurest ära 7 aastaselt, ning edaspidi elasid nad rühmadena (vanusest sõltuvalt), õppides kehalist treeningut, sõjalisi harjutusi muusikat ja tantsu. Neid sunniti varastama, et harjutada osavust, kui nad aga vahele jäid, said na peksa, et teada mis on valu. 20-aastaselt said neist sõdurid ja 30 aastaselt võisid nad osaleda rahvakoosolekutel ja luua pere. Tüdrukud jäid emade kasvatada, ja nende saatus polnud nii karm 7. Milleks
Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel Hindeid ei panda Olulisel kohal väljendusoskuse õppimine Põhikool e ungdomsskole Vanus 13-16
Juudi ühiskonna rangelt reguleeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm hoopis teistsugust pilti. Antiikajast leiame seisukoha, et mehe roll peres on olla toitja, hankija, distsiplineerija ja pere üldine juhtija. Naist aga nähti emotsionaalsena. Kaua kestis ühiskonnas arusaam, et mehe seksuaalelu on vaba ja naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üle astumine oli karistatav. Antiik-Kreekas austati ja hinnati naist eelkõige emana, abielunaisele anti kasvatust ja õpetust ainult selleks, et majapidamine korras hoida ning, et tagada mehele nii füüsilisi ja vaimset rahuldust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all, tal ei olnud poliitilisi õigusi ega õigust otsustada oma elu üle. Aga kodu piires oli abielunaine auväärne isik. Laps oli Roomas vanemate vara, kes võisid vabalt otsustada tema elu üle. Keskaeg See oli aeg, mil levis Rooma impeeriumis prostitutsioon aga vastukaaluks
Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Arnold Rüütel asutas ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. Arnold Rüütel on ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. See organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest
Sellepärast ongi oluline laste füülisist treeningut läbi viia kehalise tunnis ja see on kõik õpetaja teha kui hästi ta suudab motiveerida õpilasi midagi tegema ja kui terviklikult õpilased tunnist osa võtavad.Kehalise tund muutub lastejaoks siis põnevaks,kui õpetaja tegeleb nendega regulaarselt ja räägib miks üks või teine asi kasulik on.Sellisel juhul peaksid õpilased ka kehalisest huvitatud olema,muidugi on erandeid aga nedest ei tohi õpetaja ennast häirida lasta.Kehalist kasvatust koolis ära kaotada kindlasti ei tohiks,siis jääb mõni laps ilma igasugussest treeningust ja lapsed ei saa päeva keskel tundidest puhata.Pigem võiks kehalise tundide arvu koolis tõsta,eriti sportlikes koolides,sest enamus õpilasi on ennem ikka kehalise tunnist huvitatud kui näiteks ajaloost või ühiskonnast.
neil kõigil on midagi ühist: sina üksinda muudad väga vähe ja suur tõenäosus on et sa isegi ei jää vahele. Aga kui me kõik niimoodi mõtleksime, siis tulemus ei oleks just parimate killast. Nagu ma ennem mainisin siis koolil on meie kasvatuses väga tähtis roll, seega hoidke neid tingimusi mis teile õppimiseks ja arendamiseks antud on, sest me kõik tahame õppida heades tingimutes. Ning loodame et meie kohta ei öelda tulevikus eesti huumoriklassikasse kuuluvat lauset: Kodust kasvatust ei mingisugust ja koolist pole ka kasu olnud :D:D aitäh. : )
rüütlikultuur, mis kujunes välja XII - XIII sajandil. See sai alguse Kesk- Euroopast ning lõppes tulirelvade kasutusele võtu pärast XIV sajandil. Rüütlid olid elukutselised raskeratsaväelased, kes kuulusid sõjamehe seisusesse. Rüütel võis olla nii senjöör ehk isand, kui ka vasall ehk isandast sõltuv sõjamees. Senjöör andis rüütlile maatüki - lääni, selle eest pidi vasall teda teenima. Seda süsteemi nimetati läänikorraks. Rüütlilt nõuti korralikku kasvatust ja sõjalist treeningut. See algas juba 7- aastaselt, kui oldi paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati käitumist ja kombeid. Umbes 15-aastaselt sai temast kannupoiss, kes oli rüütli relvakandja ja saatja. Alles 20-aastasena löödi noormees rüütliks. Ta pidi järgima rüütlieetikat: ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjameestega, siis oli neil igapäevasteks kaaslasteks mõõk ja hobune. Keskajal aga muutus nende relvastus oluliselt. Nahast soomusrüü
neil kõigil on midagi ühist: sina üksinda muudad väga vähe ja suur tõenäosus on et sa isegi ei jää vahele. Aga kui me kõik niimoodi mõtleksime, siis tulemus ei oleks just parimate killast. Nagu ma ennem mainisin siis koolil on meie kasvatuses väga tähtis roll, seega hoidke neid tingimusi mis teile õppimiseks ja arendamiseks antud on, sest me kõik tahame õppida heades tingimutes. Ning loodame et meie kohta ei öelda tulevikus eesti huumoriklassikasse kuuluvat lauset: Kodust kasvatust ei mingisugust ja koolist pole ka kasu olnud.iaitäh. i
Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Töö kõrvalt on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Arnold Rüütel asutas ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. Arnold Rüütel on ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. Haridus 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum.
mitmekülgne. Õpetaja peab veel arvestama sellega, milline tervis on lastel. Tänapäeval palju lapsed on haige. Võib olla nendel on vaimsed või füüsilised puudumine. Tihti lastel on neuroloogilised probleemid. Õpetaja peab teadma lapse haiguse kohta ja rääkida rohkem vanematega, kuidas lapsed arenevad. Kasavtust määratletakse arengust ja kasvamisest sõltuvaks ning selles nähakse ennekõike lapse arengu toetamist. Hallo (1985) ja Wilenius (1992) on kiruldanud kasvatust kui kasvamise saatmist, rõhutades, et kasvataja ülesandeks on aidata lapsel kasvada. Tuulik (2001) on kasvatuse mõistet kirjeldanud järgmist: kasvatus on tegevusprotsess mõjutamine, juhtimine, abistamine, suunamine, toetamine, õpetamine; tegemist on pideva muutumise, arengu ja liikumisega. Kasvatust mäjutavad põlvkondade kogemus, traditsioonid, uskumused ja kultuur. P. Kropp (2001) on veedunud, et ei ole olemas täiuslikke kasvatajaid ja lapsevanemaid, küll aga
5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule. 9) Silmapaistev kõnemees oli Cicero, kelle teosed puudutavad retoorikad, kõnekunsti ajalugu ja kasvatust. "Riigist" 10) Caesari ajalooalased teosed on "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". 11) Roomanizanri rajaja on Cato, teosega "Põllumajandusest". 12) Rooma eepose "Aenis" autor on Vergilius, eepos koosneb 12 laulust. 13) Kuulsaim Rooma oodide autor on Horatius Flaccus. 14) Horatiuse läkitused käsitlevad armastust ja luule tähendust ning ilmusid kogus "Läkitus Pisodele" 15) Ovidiuse luule jaguneb 2 perioodi : pagendus, armastus. Teise perioodi
meest siis võib oodata ka restorani sees. Jootraha andmine Rahvusvahelise kombe kohaselt on kombeks head teenust ja teenindamist ära märkida 10% jootrahaga. Mõnes restoranis lisatakse jootraha automaatselt arvele, sellisel juhul on märkus lisatud menüüsse eraldi jootraha pole vaja maksta. Kuidas end lauas üleval pidada Igasugused häälitsused (puhumine, matsutamine, lurin, nohin jne.) ei näita head kasvatust. Kombekas söömine on käratu, mõõdukas. Suhu ei võeta korraga liiga palju või liiga suuri tükke. Mälutakse kinnise suuga. Täis suuga ei kõnelda ega naerda. See ei ole ilus, pealegi võib kõnelemisel või naermisel toit suust välja pudeneda või sattuda hingetorusse ja põhjustada läkastamist. Niisuguste ebameeldivuste hulka kuulub veel hammaste pneumaatiline puhastamine, s.t, kui keegi tõmbab õhku läbi hammaste, et kõrvaldada sealt toidujäänuseid. Ka hambaorgiga (veel
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Kuidas kohaneda võõras?“ on kirjutatud Hille Pajupuu poolt 2000 aastal. Artikli alguses kirjutas autor kurtuuri tähendust: „Tavaliselt räägitakse kultuurist tema kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu.
5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming Platon (427347 eKr) oli VanaKreeka filosoof ning sündis rikkas perekonnas Ateena lähedal Aigina saarel.Esialgu õppis ta Kratylose (Herakleitose järgija) käe
Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et seda kasutada. Inimene saab kaks kasvatust: esimese annavad talle tema ligimesed, teise, palju tähtsama, annab ta endale ise. Me ei õpi kuni elame vaid elame kuni õpime. Kõige valjemini nõutakse tavaliselt vaikust. Teadmisi varudes ei tohi unustada, et neid tuleb ka uuendada! Ka oma tarkusehunniku otsast võib maha kukkuda! Haridus on see, mis pärast õpitu unustamist järele jääb. Õpilase sündroom nii kui suus lahti teeb, lähevad kõrvad kinni. Kõik ei saa olla geeniused, mõni peab normaalseks inimeseks kah jääma.
tulevikus neil lihtne tööd leida. Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Minule ütleb see mõiste, et laps tunneb end vabana, kuid vanemad suunavad ja hoiavad last kontrolli all kaudsel teel. Laps peab ise kõik ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Vabakasvatus nõuab rohkelt aega, vanemate ja laste tihedat suhtlemist. Ma usun, et ei ole olemas õiget ega valet kasvatust. Iga vanem kasvatab oma last omamoodi. Lapse kasvatusmeetotid ei sõltu ainult vanematest, vaid rohkesti ka keskkonnast kus laps viibib, kuigi vanemad on lapse elus väga tähtsal kohal. Vanemate eeskuju ja pereprobleemid kaasnevad ka lapse ellu. Ma arvan, et järgida tuleks kindlaid reegleid, kuid samas tuleks lasta lapsel tunda end vabana ja nautida täielikult lapsepõlve.
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuu...
Muidugi on ka interneti teel võimalik sõpradega suhelda, kuid see pole siiski see. Muidugi on autoritaarne kasvatus minevikust ja vabakasvatus tänapäevast täiesti äärmuslikud näited ning kindlasti oli siis ja on ka praegu vahepealseid kasvatusstiile, kus vanemad on juhtivad. Nad suunavad lapsi ja kehtestavad kindlad reeglid ent on samas julgustavad ja toetavad. Aga tahes-tahtmata jäävad silma ja räägitakse rohkem äärmuslikest juhtudest. Ise ei poolda vaba- ega autoritaarset kasvatust, vaid üritan tulevikus oma lastele pigem juhtiv ja julgustav vanem olla.
Heino Liiimets nimetas kasvatusteaduse vältimatuteks komponentideks filosoofiat, üldpsühholoogiat ja sotsioloogiat. PEDAGOOGILISED IDEED JA VAATED Tema töödes on võimalik jälgida, kuidas ideed järkjärgult arenevad ja küpsevad. Mingil juhul polnud Liimetsalik üht head karjamaad leides see tarastada ning siis igaveseks ühele kitsalt piiritletud mõttelapile valvesse jääda. Heino Liimets mõistab kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu! Olen täielikult nõus, et inimene areneb aktiivse tegevuse kaudu, kuna pelgalt teooriat pähe tuupides ei saavuta me arengut pikemas perspektiivis ehk ühel korral pähe tuubitud teadmised ei meenu meile juba mõne päeva pärast. Aktiivne tegevus aga tekitab meile alati teatud emotsioone ja
Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab
Kasvatuse eesmärk oli, tugevad sõjamehed ja julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda karmimaks läksid nõuded. 15-20. a oli kõige tähtsam sõjaline õpe. 30 aastaselt sai tast täieõiguslik Sparta kodanik. Spartas said ka tüdrukud riikliku kasvatust. Nad pidid ka õppima relva kasutama. (Hillar Palamets 1976:116,117) KASUTATUD KIRJANDUS: Palamets, H. 1976. Vanaaja kultuurist ja olustikust. Talinn, Valgus. Senker, C. 2002.Vana-Kreeka. Itaalia, Mcrac Books. Shofield, L.1997. Vana-Kreeka
· Õppekava jagunemine on kas laste õppimisvajadustest lähtuvad või üldhariduse vaatenurgast lähtuvad · Soomes läbiviidud uuring näitas, et ühiskonna vaatenurgast pakub lasteaed sotsiaalteenust ja selle klientideks on vanemad, laste seisukohalt aga on lasteaed alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia personal arvavad, et lasteaia eesmärgiks on pakkuda sotsiaalset kasvatust lastele, lapsed aga leidsid, et see koht on seotud mängude ja kaaslastega. · Õppimise seisukohast ei ole oluline eelõpetuse sisu, vaid see, mida laps kogeb, millise tähtsuse ta eelõpetusele omistab ja kuidas eelõpetuse kogemused liituvad last ümbritseva keskkonnaga ja kujundavad tema elu. Teadsin varem · Õppekavade rakendamisel on vaja asjatundlikku personali olemasolu,kellel on uurimusel ja õppeteoorial põhinev nägemus õppimisest.
Pesapoeg Haukapoeg Noorhaugas Noorkotkad (12 15 aastased) Algaja Pesakotkas Kotkapoeg Noorkotkas Kotkad (16 - 18 aastased) Eesmärk Skautlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Missioon- vabatahtlikkust tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi läbi Eestit väärtustava kasvatustöö. Visioon Aastal 2013 oleme kvaliteetset kodaniku-kasvatust pakkuv omanäoline skautlik noorteorganisatsioon Eestis ning me oleme kõigi teiste institutsioonide jaoks tunnustatud koostööpartner. Arengukava 2008 - 2013 Liikmetega seotud eesmärgid Juhtidega seotud eesmärgid Avalikkussuhtlus Koostöö (rahvusvaheline) Tagamine Liikmetega seotud ... Suurendada liikmeid 900 poisi võrra Mitteliikmete kaasamine Liikmete suurem kaasatus
naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke ja tervislikke eluviise, täielikku rahu, vabatahtlike vastuvõtt, viis keskkonnaohtliku olukorra juhtu. -likkus -lik metsa tuleohtlikkus mets on tuleohtlikus seisus poisi leplikkus leplikus inimeses vana mehe isalikkus isalikus suhtumises õpetajate sõbralikkust sõbralikust õpetajast
Kõige esimesena tuleb pähe mulle pooliku pere juhtum, kus enamus juhul isa töötab või elab oma abikaasast ja lapsest eemal ning veedab oma perega väga vähe aega. Ma ei saa sellest lihtsalt aru, et kuidas saab üks isa niimoodi teha oma perele. See on vägagi julm mõnes mõttes lapsele, kui ta saab oma isaga kord paari kuu jooksul näost näkku rääkida, või lihtsalt koos olla. See võib anda suhteliselt julma löögi lapse heaolule ning arengule, sest seda isa poolset toetust ja kasvatust jääb liialt puudu. Muidugi on see mõlemale abikaasale isegi veidi parem olukord, vähem närvesööv olukord, kuna nähakse üksteist üsna harva siis pole ka muret mingite tülide või probleemide pärast, selleks pole lihtsalt aega. Nüüd jõuame probleemse abielu juurde.Selline abielu sort on küll üsnagi tavalise algusega, noorpaar abiellub, kõik sujub, ja varsti on ka kolmas pareliige olemas aga mingist hetkest tekivad halvad probleemid just abikaasade vahel.
saaduste kohustuslikke müüginorme, vähendati makse ja hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Ümberkorraldused parandasid mõnevõrra rahva olukorda ning algas põllumajanduse vaevaline toibumine. Taastumine toimus tasapidi, näiteks teraviljasaak jõudis sõjaeelse tasemini alles kümne aasta pärast. Sarnane oli olukord piima- ja lihatoodanguga. Kahjumit tekitas aga N. Hrustsov, kes katsetas maisi kasvatust, kartuli ruutpesitsi panekut jm. 1960. aastal hakkasid tekkima spatsialiseerunud majandid, millega seoses mindi üle mingi kindla saaduse tootmisele. Esimeseks spatsialiseerujaks oli linnukasvatus, mille järgi tulid piimakarjandus ja seakasvatus. Oli märgata majanduse ja maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas. Majanduslik ummik 1970
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks.
On palju andmeid selle kohta, et rohkem liikumist koolis, sealhulgas ka akadeemiliste tundide arvelt, parandab akadeemilist sooritust – siinkohal peab veel palju õppima ja mõtlema, mida paremini on õpetajad koolitatud, positiivsemad ning lastesõbralikumad, seda paremad on laste tulemused (Matsi, 2015). Kasutatud kirjandus: • Kruusimägi, T. 2014. URL= http://www.eok.ee/infokiri/tallinna-inglise-kolledzi-direktor- kusimus-ei-ole-selles-kas-kaks-tundi-kehalist-kasvatust-on-piisav-vaid-kusimus-on-tunni- eesmargis/ , 02.05.2015 • Matsi, J. 2015. Psühholoog: laste liikumisaktiivsusest sõltub Eesti rahva tulevik. URL= http://novaator.err.ee/v/tervis/88299b5d-dbc2-43cc-b67c-9b31f373e4cb , 05.05.2015 • Piisang, M. Kehalise kasvatuse vahendid ja meetodid. URL=http://lissuhelis.weebly.com/uploads/8/5/9/9/8599040/3._kehalise__kasvatuse__vahen did_ja_meetodid.pdf ,07.05.2015
annaabi.ee 
