Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. (0)

Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub.
Pere loomine on minu arvates ühe inimese kõige tähtsam periood tema elus. Sellega täidab ta oma põhi ülesannet siin elus – järglaste saamise ülesannet. Kuigi paljudele noortele tundub pereplaneerimine üsnagi lihtsa protsessina, ei ole see ometi nii. Võiks öelda, et see on lausa vägagi keerukas kunst ja ilma ohverdusteta ei möödu ühegi inimese kooselu kellegi teisega . Aga millised miinused võivad oodata äsja abiellunud noorpaari? Eesolevalt toon välja mõned üldlevinud stereotüüpsed abielu vormid, mida esineb tänapäeva ühiskonnas liialt palju.
Kõige esimesena tuleb pähe mulle pooliku pere juhtum, kus enamus juhul isa töötab või elab oma abikaasast ja lapsest eemal ning veedab oma perega väga vähe aega. Ma ei saa sellest lihtsalt aru, et kuidas saab üks isa niimoodi teha oma perele. See on vägagi julm mõnes mõttes lapsele, kui ta saab oma isaga kord paari kuu jooksul näost näkku rääkida, või lihtsalt koos olla. See võib anda suhteliselt julma löögi lapse heaolule ning arengule, sest seda isa poolset toetust ja kasvatust jääb liialt puudu. Muidugi on see mõlemale abikaasale isegi veidi parem olukord, vähem närvesööv olukord, kuna nähakse üksteist üsna harva siis pole ka muret mingite tülide või probleemide pärast, selleks pole lihtsalt aega.
Nüüd jõuame probleemse abielu juurde.Selline abielu sort on küll üsnagi tavalise algusega, noorpaar abiellub, kõik sujub, ja varsti on ka kolmas pareliige olemas aga mingist hetkest tekivad halvad probleemid just abikaasade vahel. Järjest tihedamini hakkab olema lahkelisid just igapäeva elus, suurt rolli mängib selles kas armukadedus , joomis probleemid, halb majanduslik olukord ja sellest tulenev stress .Ja kõige vastuvõetamatu on selle situatsiooni juures see, et tihtipeale elatakse oma stressi ja pidevat halba tuju oma lapse peal välja!! See ajab lihtsalt marru, kui oma probleemidele leitakse rahuldus lapse kas siis sõimamise, või hullemal juhul isegi füüsilise vägivalla toel. Minu arvates, on see väga taunitav käitumine, ainult tugevama iseloomuga lapsed suudavad sellises pere üldse ennast tagasi hoida. Tihti peale tekivad probleemsetest peredest ka probleemsed lapsed, sest need järeltulijad, kes ei suuda sellele probleemile vastu astuda, ei oska sellest kuidagi muud moodi välja tulla, kui kriminaalsel teel.Kahjuks pean mainima, et minu peres on vahel sama lugu, et oma halva tuju peab keegi minu peal välja elama, kuid saan piisavalt toetust oma õelt, kes on sama karastusega olukorra üle elanud.
Järeldada võib sellest, et paljudes kasvõi eesti peredes , on selline käitumine harjumuseks saanud kui kaks iseseisvat inimest „ehitavad pesa“ ja seejärel hakkab üks, või lausa mõlemad osapooled seda sidet ja „pesa“ lõhkuma. Sellise käitumise ennetamiseks on vaja meie ühiskonna kodanikel omandada HARITUST, mitte HARIDUST, sest tihtipeale jääb tavaelus puudu just haritusest.