põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad. Sellest tulenevad ka abielulahutused, purunenud kodud ja võib ka kujuneda kodune vägivald. Tüli puhkeb enamasti erinevate huvide, soovide või eesmärkide ristumisel, kui üks takistab teist ja rahumeelselt ei suudeta olukorda lahendada. Tülid koduste vahel on saanud juba nii enesestmõistetavateks, et üksmeelset kooselu peetakse imelikuks. Eriti sagedased on tülid vanemate ja teismeliseas olevate noorukite vahel. Näiteks plaanib kolm pereliiget vaadata oma lemmiksaadet, mis aga siiski tulevad eri kanalitelt. Lahenduseks saaks vist olla ainult kolme televiisori ostmine, kuid see oleks tobe ja naeruväärne. Ei jäägi midagi üle, keegi peab loobuma ja kaotaja
Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased või muud inimesed. Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? …. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine
Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased või muud inimesed. Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid. Perekond Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi? .... sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest Laste vanemad ei pea olema vastassoost Lapsed on juba perest lahkunud Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus Perekonnatüübid Tuumperekond Laiendatud perekond/ suurpere Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere Uuspere Lasteta abielupaar Tuumperekond Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või
ei tuleks, kuid kindlasti raamatut alles kirjutatakse Alkoholisõltuvus Kaassõltuvus algab oma tunnete kaitsmiseks kujunenud käitumise põhjal. Loeng 3 1.oktoober 2017 Õed ja vennad- nende vaheline seotus ja selle arenguline perspektiiv Ema ja isa õed-vennad jätavad ka mingi mälestuse lapsele, mis mõjutab tema arvamust sellest teemast Õde, vend-bioloogilised samade vanemate lapsed Poolõde, poolvend- üks ühine bioloogiline vanem Kasuõde, kasuvend- lapsendatud, vanemad pole ühised Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena
Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79). Perede majanduslik toimetulek sõltub eelkõige sellest, kas perekonnas töötavad mõlemad vanemad või ainult üks nendest. Eestile on omane, et ühe töötava vanema puhul on enamasti tegemist koduse emaga ja töötava isaga (Hansson 2001: 106). 7 1.2 Vanematevaheline suhe Igal rahvusel on oma tüüpjooned, kellel eredamad, kellel vähem märgatavad. Eesti mehe ja naise arhetüüpi on kujundanud nii kultuur ja ajalugu, sotsiaalsed olud, teatud käitumissoodumused kui ka inimeste sisemised omadused (Raave 2004: 192).
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta).
õppekava järgi. Kahju on sellest, et oluliselt vähem teistest lastest on ta kooliaastate jooksul saanud tunda õppimises eduelamusi. Kuna tema vanus on praegustest klassikaaslastest aasta võrra vanem, sest 5. klassis on ta klassikursust korranud, siis on päris raske arvata, mis temast saab ja kas ta jätkab sügisel uuesti lõpuklassis. Paraku ilma põhikooli lõputunnistuseta ei ole võimalust õpinguid jätkata. Kuigi on jäänud veel üks võimalus nimelt täiendav või pikendatud õppetöö, mis saab ajaliselt kesta juunis ning augusti lõpuni. Nüüdseks on saanud ka lapsevanem aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu tema lootis (et õpetajad kirjutavad lihtsalt kolmed ära) ning on hakanud muret tundma edasise pärast. Praeguseks on HEV koordinaatorilt välja pakutud lapsevanemale ja õpetajatele järgmine plaan: õpilane osaleb kõigis järeleaitamistundides kuni õppeaasta lõpuni, seejärel sooritab
*kohanemisvõime ehk paindlikkus- suudetakse mõnest põhimõttest või seisukohast ühiste eesmärkide nimel loobuda, s.t.olla vahel ka kaotaja. NAISE JA MEHE TRASITSIOONILISED ROLLID Perekonnas on nii naisel kui ka mehel palju erinevaid rolle. Naisel on põhilisteks ema-, abikaasa- ja perenaiseroll, mehel isa-, abikaasa- ja rahateenijaroll. Nende täitmine võib toimuda sujuvalt, harmooniliselt, põhjustamata rollide omavahelist vastuolu. Kuid rollide vahel võib tekkida ka konflikt, kus üks teist segab. Mehel ja naisel on abielludes vastaspoolele oma ootused. Rolliootuste kokkulangevus on suurem siis, kui abiellujate algperekondade vaated ja väärtushinnangud on sarnased. SOOROLLI OMAKSVÕTT Sooroll on nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt määratud nähtus. Bioloogiliselt, sest vaid naine saab sünnitada ja last imetada ning vaid mehe seemneraku viljastaval toimel naise munarakule saab tekkida elu. Sotsiaalselt, sest juba imikueast peale püütakse lapsele
Kõik kommentaarid