Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (inimene.ee). 2. Etiopatogenees Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel. Soodustavateks faktoriteks on uriini äravooluhäired, kas kividest kuseteedes, põies, kuseteede väärarenditest või kasvajatest (eesnäärmes, kusepõies). Samuti organismi üldise vastupanuvõime langus mõne muu haiguse või külmetuse tõttu ning püsikateetri olemasolu. Ligi 80%-l juhtudel on põletikku tekitavaks bakteriks soolekepike, kuid võib esineda ka muid baktereid (Proteus, Klebsiella, stafülokokk, enterokokk). Kui loodetakse liigselt mähkme suurepärastele reklaamitud omadustele ja ei vahetata mähkmeid sageli, siis võivad väljaheitebakterid imekergelt sattuda kuseteedesse. Suurematel tüdrukutel
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine ...
Hirmu emotsioonid on vahend, mille abil veenatakse publikut, et nende käitumine võib esile kutsuda negatiivse psühholoogilise, füüsilise või vaimse tagajärje. Tüüpilises liiklusohutuse reklaamis presenteeritakse negatiivseid tagajärgi, nagu näiteks juhi moondunud surnukeha autovrakis, ning kinnitatakse vaatajale, et nad võivad sattuda taolisesse situatsiooni kui nad ületavad kiirust (Rankla, 2015). Teine hea näide on suitsupakkidel olevad võikad pildid suitsetamisest tekkinud kasvajatest või infarktidest. Väga tähtis on veel teada sihtrühma ning osata seda neile reklaamida. Kui sa näitad jalakäijale poe uksel silti „Hoia piirkiirust!“, siis see ei tekita temas mingit emotsiooni. Samas kui värskelt alustanud suitsetaja tõmbab suitsupakist, millel on moondunud kopsudest pilt, suitsu, siis tema peas tekivad negatiivsed emotsioonid ja hirm. Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus
Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi ja nad jagunevad healoomulisteks ja halvaloomulisteks. Kuna HPV on väga laialt levinud, toon
Kui kõht tühi, veres enam glükoosi piisavalt pole, langeb, nüüd vaja mujalt glükoosi energiaks. Kortisool igapäevasele regulatsioonile siis, kui tarve millegipärast suureneb. Nälgimine nt. Suureneb ka stressi hk pingeolukorras. · Kortisool ja teised glükokortikoidid vähendavad lümfotsüütide teket kasutatakse ära valgevere loomehaiguste raviks Neerupealise koore suguhormoOne toodetakse tagasihoidlikul, liigprodutsioonil hakatakse tootma. Kas kasvajatest tingitud, või AKTH liigprodutsioonist. AKTH stimuleerib kortisooli teket, kui AKTH-d liiga palju, siis suurendab suguhormoonide teket. SIIT JÄIN KIRJUTAMISEGA POOLELI Säsis toodetakse adrenaliini, selle vallandumist stimuleerib sümp NS-i erutus, mis omakorda põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt
ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. LUUMETASTAASID II · Sümptomid: valu, patoloogilised luumurrud, jäseme funktsiooni kaotus, metaboolsed häired (hüperkaltseemia). · Ravi: medikamentoosne valuravi, luukolde resektsioon või rekonstruktsioon, adjuvantne kiiritusravi. PEAAJU METASTAASID I · Peaaju metastaasid moodustavad ligi poole kõikidest peaaju kasvajatest. · Aju metastaasid diagnoositakse kuni 40%-l vähihaigetest. · Esinemissagedus kasvab. · Sagedamini metastaseeruvad peaajju kopsu- ja rinnavähk ning melanoom. PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I
......................................................................................lk.11 2 Vähist Termini ,,vähkkasvaja" all on tuntud üle paarisaja väga erineva lokalisatsiooniga pahaloomulise kasvaja. Pahaloomuliseks kasvajaks loetakse organismi erinevatest rakutüüpidest lähtunud, oma välimuselt moondunud, kiiresti paljunevaid rakke, mis ei allu organismi kontrollile. Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004).
Vajadusel positronemissioontomograafia (PET). Skeleti stsintigraafia aitab täpsustada skeleti kaugmetastaaside olemasolu. (Padrik jt 2013: 92). Ravivõimalused Osteosarkoomi ravi sõltub kasvaja tüübist ja tema levikuulatusest. Ta on kiire kasvuga ja metastaseerub (levib siirdkolletena) algkoldest kaugemale. Enamike luusarkoomide puhul on valikmeetodiks tervendav kirurgiline ravi koos keemiaravi ja/ või kiiritusraviga. Erinevalt healoomulistest kasvajatest, mille lokaalne resektsioon tehakse kasvaja lähedalt tervetest kudedes, tuleb pahaloomulised kasvajad eemaldada võimalikult laialt tervete kudede piires. (Haagedoorn jt 1996: 257). Lokaalse haiguse korral on luuvähi ravi kombineeritud ehk tuleb teha nii keemiaravi kui ka kirurgiline ravi. Kombineeritud ravi korral on vähist vabanemise tõenäosus 60% ja rohkem, samal ajal kui ainult kasutades kirurgilist ravi on vähist vabanemise tõenäosus 10- 20%.
See kaitseb organismi haigusetekitajate eest. Antikehad kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) sellised, mis hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Papilloonviirused paljunevad epiteelkoe rakkudes; põhjustavad soolatüükaid; nende genoomis, on geenid mis kutsuvad esile rakkude vohamise ehk onkogeenid(vähitekitajad). 90% emakakaela pahaloomulise kasvajatest on põhjustatud papilloonviirustest (saab ennast tänapäeval selle vastu vaksineerida). Marutõve viirus on püssikuuli kujuline. Tal on peiteaeg (1-3 kuud kuni aasta). Esimesed nähud meenutavad külmetushaigusi. Kui on marutõves loom hammustanud, peab kohe haiglasse minema. Kui marutõve viirus on jõudnud närvisüsteemi, siis saabub surm. Viiruste kasutamine: geenitehnoloogias, geeniteraapia läbimiimises. Geeniterapeudid
Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada
külmutusravi Külmutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, kahekordse külmutustsükliga. Sellel meetodil saab ravida väikseid pindlevivaid kasvajaid. Külmutamise järgselt tekib nahale vill, hiljem koorik, paranemine võtab aega mõned nädalad. Nahale jääb valkjas arm. 4. Fotodünaamiline ravi Kasvajat ravitakse esmalt naha valgustundlikkust suurendava ravimiga (nt. Metvix) ja mõned tunnid hiljem ravitakse valgusega. Kosmeetiline tulemus on väga hea ja 85 % pindlevivatest kasvajatest paranevad. 5. Imiquimod kreem Ravimit määritakse kasvajale 3-5 x nädalas, 6-16 nädalat. Ravimile tekib põletikuline reaktsioon, tugevaim u. 3 nädalal. Ravimeetod sobib pindlevivatele kasvajatele, 85% kasvajatest kaovad. Nahale võib jääda minimaalseid arme. 6. Radioteraapia Röntgenkiiri kasutati BK raviks varasematel aegadel. Ka praegu kasutatakse kiiritamist näopiirkonna kasvajatega vanematel inimestel. Parim tulemus saavutatakse korduval ravil, nt. 1x nädalas mitu nädalat.
toitumisel suureks abiks, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel. 4. HÜPOFÜÜSI HAIGUSED Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega.
HEK293 inimese embrüonaalsed neerurakud; Cos7 rohepärdiku neerurakud; NIH3T3 hiire embrüonaalsed fibroblastid; ... Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. 5. Miks rakud vajavad kasvamiseks seerumit? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Enamasti kasutatakse veise loote seerumit (FBS (ka FCS) foetal bovine serum) kontsentratsiooniga 10%
tüüpi, millest enamus on ohutud ja asümptomaatilised. Ligikaudu 30 tüüpi HP-viiruseid levivad seksuaalsel kontaktil ja põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi. Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk onkogeensed, mis põhjustavad ka vähktõve, ja madala riskiga tüübid (Vaktsiin, 2009). Kõrge riski HPV-d (HPV-16, 18, 26, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 55, 56, 58, 59, 68, 73, MM4, MM7) võivad tekitada halvaloomulisi kasvajaid. Sellistest kasvajatest levinuim on emakakaelavähk (Emakas, 2009). 5. Ravi ja ennetus 5.1 Ravi Emakakaelavähi raviks on mitmeid viise. Aspektid mille järgi arst ravimeetodid valib on kavaja suurus ning selle levimine, naise vanus ning üldine tervislik seisund ja muidugi patsiendi eelistused. Protsetuure, kuidas vähist lahti saada on kolm: operatrioon, kus kasvaja eemaldatakse kirurgiliselt ning selleks on veel omakorda neli võimalust; kiiritusravi, kus
Olulisi muutusi hingamisteedes põhjustab sigaretitõrv, mis põhjustab normaalsetest rakkudest muutunud omadustega rakkude teket. Tekkivad rakud on aga ilma organismile omase funktsioonita ning neid nimetatakse vähirakkudeks. Vähirakud paljunevad kiiresti ning konkureerivad normaalsete rakkudega toitainete pärast, neid aeglaselt hävitades ja asendades. Selle tagajärjel inimorganismi normaalne funktsioneerimine häirub. Ligikaudu 65% bronhide kasvajatest tekivad bronhide peatüve osas, sest see on piirkond, mille suits esmajärjekorras läbib. Seal on suitsu konsentratsioon suur, tahked osakesed sadenevad välja ja jäävad pidama. Tõrv hakkab ühinedes limaga tungima epiteelkoesse, mille tagajärjel hingetoru kattekude muutub. Kahjustused esinevad rakkude vohamises, mis mõnikord arenevad vähirakkudeks. Kogu see protsess võtab aega harilikult 20-30 aastat. Hingamisteede kasvaja põhjustab enamasti surma.
2.1 Belli halvatus Aastal 1821 eristas Sir Charles Bell V sensoorse kraniaalnärvi motoorsest VII näonärvist ning Belli halvatus on saanud oma nime tema järgi. Kõige tavalisem näonärvi halvatuse põhjustajaks ongi idiopaatiline Belli halvatus. Tegemist on näonärvi perifeerset tüüpi kahjustusega. Belli halvatuse järsk puhkemine on patsiendi jaoks ärevust tekitav kogemus. Mõnedel juhtumitel on äge perifeerne näonärvi halvatus põhjustatud traumast, infektsioonidest või kasvajatest. Kuid ligi 70%-l juhtudest on põhjus teadmata ning sel juhul viidatakse tekkinud halvatusele kui Belli halvatusele. Belli halvatust võib defineerida kui ühepoolset näo nõrkust või paralüüsi, mis on tingitud näonärvi väärtalitlusest ilma vabalt identifitseeritava põhjuseta ning osalise närvi funktsiooni taastumisega kuni kuue kuu jooksul. Belli halvatuse põhjuseid on välja pakutud mitmeid. Hilger (1949) ja Kettel (1959, 1963) on põhjusena nimetanud närvi veresoonte isheemiat
hetkel teaduslikult veel välja selgitamata. Seetõttu FA patsientidel, kellel on diagnoositud normaalne kuulmine, tuleb samuti kuulmist kontrollida regulaarselt umbes iga 2-3 aasta järel. U.Loit, 10.jaanuar 2016 7 Kuulmistesti tuleb teha sagedamini just lastel, sest väikelapsed ei oska iseseivalt hinnata oma kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad. Harvemini esinevad maksakartsinoomid, maksa adenoomid (neid kasvajaid peetakse healoomulisteks, kuid lõplik diagnoos selgub peale diopsia läbiviimist), ajukasvajad, neerukasvajad (Wilmsi kasvaja), söögitoru kasvajad, neuroblastoomid (kasvajad, mis takistavad närvikoe arenemist) ja rinnanäärme vähikoekasvaja. Kuigi FA ja
· p53 supressorgeen (ingl. Supressor gene)- Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide puhul toimub järglaskonnas lahknemine (osa omandab mutantse fenotüübi, osa mitte). Mutatsioonid kasvajate supressorrakkudes soodustavad kasvajate teket. Kasvajate avaldumise osaline penetrantsus penetrantsus (ingl. Penetrance)- Indiviidide protsent, kellel on konkreetne fenotüüp, võrreldes nende isenditega, kellel see võiks genotüübi tõttu olla. 10. Kasvajatest põhjustatud surm 5. Teema. Vaimsed võimed. 1. Mälugeenid 2. IQ, IQ varieeruvus rahvastel ja rassidel IQ, Wanderlici ülesanded intelligentsuskoefitsient (IQ) (ingl. Intelligence quotient)- Indiviidi intelligentsuse (arukuse) arvväärtus, mis on saadud spetsiaalse testiga. Wanderlici ülesanded: Kaheksat laadi ülesandeid Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) Verbaalne loogika (loogikaülesanded)
kasvajad, hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad ning lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad 23 Lisa 4 Tabelis 6 on võrreldud seost kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, meestel. Peamiselt esinesid meestel seedeelundite pahaloomilised kasvajad ja meessuguelundite pahaloomulised kasvajad. Suurem osa kasvajatest diagnoositi VTEga ühel aastal või rohkem kui aasta enne. Lisa 5 Tabelis 7 on võrreldud seost kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, naistel. Peamiselt esinesid naistel seedeelundite pahaloomulised kasvajad, melanoom ja muud naha pahaloomulised kasvajad, naisuguelundite pahaloomulised kasvajad ja rinna pahaloomuline kasvaja. Suurem osa kasvajatest diagnoositi VTEga ühel aastal või rohkem kui aasta enne.
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei
vererõhu kontrolli alla saamine, vähkitekitavate kemikaalidega kokkupuutest hoidumine. 10. MAOVÄHK Maovähk on mao pahaloomuline kasvaja. Sõltuvalt sellest, millisest maoseina kihist see alguse saab eristatakse mitmeid mao pahaloomuliste kasvajate vorme, mida tuntakse erinevate nimetuste all vähk ehk adenokartsinoom, lümfoom, kartsinoid, GIST, sarkoom. Kõigi nende puhul on ravi ja prognoos erinevad. Enamuse, ligikaudu 90% kõikidest mao pahaloomulistest kasvajatest moodustavad mao limaskesta näärmelise epiteeli rakkude muutustest alguse saanud adenokartsinoomid. Ühtset maovähi tekkepõhjust ei teata. Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas kasvajaline vohand või muutub maosein paksemaks. Kuna magu on päris
Kasvajate üldine jaotus: (1) Healoomulised e. beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom, Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom. (2) Pahaloomulised e. Maliigsed. Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom. vähitekke põhjused: keemilised kantserogeenid, füüsikalised faktorid (kiirgus), viirused. üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga. Iatrogeenne kantserogenees: Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside; (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia). Metastaseeumine e levimine uutesse piirkondadesse. 29. Geenid, geen-keskkonna interaktsioonid. Kromosoomid, karüotüüp. Fenotüüp, genotüüp
· Nendest pooled elavad ravi algusest viis ja enam aastat, mida loetakse vähiravis tervenemiseks. · Eestis on probleemiks vähi hiline avastamine, mis sageli on tingitud inimeste teadmatusest. Kasvajate põhjused: kantserogeenid = faktorid, millel vähki tekitav (kantserogeenne) toime. Tekib DNA muutused vähitekke põhjused: · keemilised kantserogeenid · füüsikalised faktorid (kiirgus) · viirused üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga; Düsplaasia Epiteelirakkude arhitektuurse orientatsiooni kadumine Keemiliste kantserogeenide tüübid toimemehhanismi alusel: a. Otsese toimega: on ise alküleeriva ja atsetüleeriva toimega; (nitrosouurea dimetüül-sulfaat, di-epoksübutaan;) B: kaudselt toimivad: polütsüklilised ja hetrotsüklilised aromaatsed ühendid: bensopüreen
Rousi sarkooniviiruse 4st geenist põhjustab kasvajaid v-src-geen, teistel leitud üle 100 virulentse onkogeeni v-onc, 363. Pro-onkogeenid: rakulised regulaarorvalgud, onkogeenide homoloogiad eukarüootide genoomis, põhjustavad intensiivset ja ebanormaalset paljunemist, nim c-src 364. Onkogeenide supressorgeenid: kasvajate tekkeks on vajalikud lisamutatsioonid vastavates geenides (supressorgeenides), avastati, uurides harvaesinevaid pärilikke vähkkasvajaid 365. Pärilikud kasvajad: vaid 1% kasvajatest on pärilikud, retinoblastoom 40% juhtudest on tegemist päritava mutatsioonilise eelsoodumusega, mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk- Inglismaal haigestub eluajal sellesse kesmiselt iga 18. Naine ja 20. Mees, rinna ja munasarjavähk 366. Rinnavähk: mutatsioonid supressorgeenides BRCA1 ja BRCA2, mis asuvad vastavalt 17. Ja 13. Kromosoomis, põhjustavad pärilikku kasvajat, sageduselt teine vähi tüüp, 95% juhtudest ei ole otselt seotud pärilikkusega, erinevates populatsioonides on
Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist - 80% tulemusrikkalt ning osaleda,,ühiskonnaelus. Seega tähendab sisemiselvabadusel ning välisoludest sõltumatusel. südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. Meil on valida - kas VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist Subjektiivse heaolu käsitlustes on kaks lähenemist:• eudaimooniline ja preventsioon täna või interventsioon hiljem - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema hedooniline heaolu 15
Teratogeenid: alkohol, talidomiid, kiiritus, aminoglükosiidid - Perinataalsed põhjused: enneaegsus, asfüksia, ikterus - Postnataalsed põhjused: infektsioonid (mumps, meningiit), trauma, kasvajad, ototoksilised ravimid, autoimmuunsed haigused Omandatud KL: põhjuseks võivad olla kõik eelpool loetletud tegurid, seisundid ja haigused mis tingivad KL. Sageli jääb põhjus ebaselgeks. Ei ole tingitud põletikust, traumast, kasvajatest, metaboolsetest, vaskulaarsetest ja autoimmuunsetest haigustest. Vanaduskuulmisnõrkus: Helid ei ole enam nii selged ja on vaiksemad, kõnest arusaamine raskendatud, eriti müra keskkonnas, kuulmislangus enam väljendunud kõrgete toonide osas, seetõttu mehe kõne arusaadavam kui naise oma. Mõned helid tunduvad häirivad või liiga valjud, sageli kaasneb kõrvakohin (vile, pinin) Mürakahjustus: Äge - ühekordne tugev heli (plahvatus). Akustiline trauma. Krooniline -
seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest: Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk kasvab Euroopas pidevalt, kuid EL riigid kulutavadpreventsioonile vaid 2-3% oma eelarvest. Läbi elustiili muutuste (õige toitumine ja füüsiline aktiivsus) on ärahoitavad - kuni 90% 2. tüüpi diabeedist - 80% südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. --- Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. (Selye) Faasid: alarm, vastupanu, kurnatus Stressreaktsioon • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon
neerupealiste) tööd ning seetõttu paljusid organismis toimuvaid protsesse. Põhjused: Sageli on tegemist hüpofüüsi e ajuripatsi kasvajaga, mis võib võib toota liigselt hormoone;võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist
kliendisõbralik puudused: tulemuste kõikuvus Kommertsiaalne eelised puudused 18. Klamüdioosi, mükoplasmoosi ja ureaplasmoosi diagnoosimise päevaprobleemid (miks diagnoosida, kas diagnoosida, milliste meetoditega, millised on diagnoosimata jäänud nakkuse tagajärjed?). Chlamydia trachomatis on Euroopas kõige levinum suguhaigus. Aasias avastati laste silma kasvajatest. Naised on 80% asümptomaatilised, aga viga on selles, et ta tekitab väga palju raseduspatoloogiat, enneaegset sünnitust (2 3 x tihemini) ja sigimatust. Vaginaalse sünnituse kaudu saab laps ka nakkuse, reeglina hingamisteedesse. Diagnoosimine: · Koekultuur spetsiifilisus 100%, aga tundlikkus väga varieeruv (40 85%); pole enam kuldne standard. · immunofluorestsents tundlikkus väga varieeruv (50 90%); eeldab kogenud eksperdi kaasamist.
Vähirakud ei allu DNA replikatsioonist tulenevale vananemisele, tootes pidevalt aktiivet telomeraasi või kaitstes muul moel oma telomeere lühenemast. Onkogenees. Rakkude transformatsiooni mõiste. Raku allumatus kasvu piiravatele faktoritele. Primaarsete ja püsiliini rakkude erinevus. Primaarsed rakud - organismi normaalsest koest eraldatud rakud, millel ei ole in vitro piiramatut paljunemisvõimet. Püsiliini rakud - rakud, mis on spontaanselt immortaliseerunud (eraldatud kasvajatest või spontaanselt transformeerunud) ning võimelised in vitro piiramatult paljunema. Protoonkogeenide, onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide mõisted. Protoonkogeenid - tavaliselt raku jagunemist reguleerivad normaalsed geenid, mis muteerudes võivad muutuda kasvajat tekitavateks onkogeenideks. Onkogeenid - raku kasvu või jagunemise kontrollis osalevate normaalsete geenide (protoonkogeenide) üliaktiivsed või üleekspreseerunud mutantsed vormid, mis muudavad
- Intramuraalne etioloogia: kongenitaalne (hüpertroofiline pülorostenoos, atreesia, Hirschsprung), põletikuline (Crohn, divertikuliit), sooletuumorid, striktuurid, hematoomid, invaginatsioon - Ekstraluminaalne etioloogia: liited, songad, volvulus, kasvajad, intraabdominaalsed abstsessid Obstruktsiooniileuse etioloogia sõltub soolesulguse lokalisatsioonist. Peensoole mehaaniline sulgus on reeglina tingitud liidetest (70%), songadest ja naaberorganite kasvajatest/metastaasidest (pankreas, munasari, lümfoom jne). Jämesoole mehaanilise sulguse sagedasemad põhjused on primaarsed jämesoole kasvajad, volvulus (eriti sigmasooles), songad, divertikuliit. Diagnostika: tüüpiline kliiniline pilt, röntgen/KT, endoskoopia (vt küsimus 28). Väga tähtis on kiire strangulatsiooni tuvastamine selle esinemisel. Mehaanilist obstruktsiooni tuleb samuti eristada Ogilvie sündroomist pseudoobstruktsioon, paralüütiline käärsoole iileus ilma sulguseta.
kaspaaside kaskaadi. BAD fosforüülimine on anti- apoptootiline ja defosforüülimine apoptootilise toimega. /lihtsam on konspektist lugeda/ 13.)Nimetage kasvufaktoreid (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises: Apoptoosi mittetoimumine omab tavaliselt raskeid tagajärgi organismile, näiteks kasvajad, autoimmuunhaigused, arenguhäired. Kasvajates on sageli apoptoos pärsitud, näiteks liigse anti apoptootilise valgu Bcl2 hulga tõttu (Bcl- B-lymphocyte lymphoma). ~50% kasvajatest on muteerunud p53 valk, mis pidurdab rakutsükli DNA kahjustumisel. Mutatsiooni korral jagunevad ka kahjustatud DNA-ga rakud. mutatsioonid välise apoptoosiraja valkudes (Fas ligand, Fas retseptor jne) võivad põhjustada lümfotsüütide hulga kasvu, mis omakorda põhjustab autoimmuunhaiguste (antikehade produtseerimine lümfotsüütide poolt omaenese valkude vastu) tekkimist. 14.)Nimetage apoptootiliste rakkude avastamise meetodeid: 1. DNA fragmenteerumisel DNA
1. 1. kiirgustegevus peab olema alati põhjendatud 2. 2. kiirgusele eksponeerimist tuleb piirata 3. 3. kiirgust kasutades tuleb jälgida ALARA-printsiipi Kiirguskaitse vajalikkusest ja teoreetilisest taustast Inimesed on loodusliku kiirgusfooni ja ioniseeriva kiirguse kasutamise tõttu mitmetes eluvaldkondades pidavalt kiirguse mõjusfääris. Mõningane osa populatsioonis tekkivatest geneetilistest mutatsioonidest ja pahaloomulistest kasvajatest on põhjustatud looduslikust foonkiirgusest. Inimene ei saa looduslikku foonkiirgust kontrollida. Küll aga on kontrollitav kunstlikult tekitatud kiirgustase. Diagnostiline mediitsiinikiiritus on suurim inimtegevusest tingitud elanikkonna kiirituse allikas ja lisab populatsiooni kogudoosile umbes ühe kuuendiku looduslikust foonist (Eestis on loodusliku foonkiirguse tase sõltuvalt geograafilisest asukohast ca 2-6 mSv aastas).
annaabi.ee 
