Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kasutatud kirjanduse näide". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jakobson, annus, epner, kirjanduslugu, jansenCarl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse
rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel. Oli 10 kroonisel. Kirjandus: Rudolf Põldmäe, “Noor Jakob Hurt” (monograafia). Eesti Raamat, Tallinn 1988, “Jakob Hurt 1839-1907” (album). Koostanud Mart Laar, Rein Saukas, Ülo Tedre. Eesti Raamat, Tallinn, 1989, Mart Laar, “Raamat Jakob Hurdast” (monograafia). Ilmamaa, Tartu 1995. Jakob Hurda tuba mis asub Kirikumõis, Otepää vald. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841 Tartu, ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 1859–1862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas tasaksa
(kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. 3 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti
1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 ( Annus, E. jt. 2001. Eesti Kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. ; URL- https://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva ) 1.2 Looming Oma luulelaadi väljakujundamisel on Kareva mõjutusi saanud kõrge vormikultuuriga lüürikuilt, Eestist arbujailt, hiljem on ta leidnud vaimse kontakti ameerika luuletaja E. Dickinsonga. 4 Doris Kareva luule on minakeskne. Kontakt välismaailmaga avaldub selles, mida Ta on
sotsiaalselt homogeensest maarahvast kasvas paarikümne aastaga moodne Euroopa rahvus kõigi sellele omaste joontega" (Laar 2005: 126). "Perno Postimehe" tähtsus ei jäänud mitte ainult ajakirjanduslikesse piiridesse vaid kandus kogu rahvuslikku liikumisse, tugevdades ühiskonnas ühtsuse tunnet ja liites eri kihtidest inimesi omavahel (Laar 2005). 1864 kolis Johann Voldemar Jannsen Tartusse ning "Perno Postimehest" sai "Eesti Postimees". Ajalehes asusid tööle Carl Robert Jakobson ja Jannseni tütar Lydia, kelle abil muutus leht modernsemaks, kuid ometi säilis rahvalik kirjutuslaad, mis lugeja jaoks oli väga oluline. Leht oli nii populaarne, et ühe aastaga tõusis tellijate arv 350-lt 2210-le. "Postimehe" edu võtmeks võib lugeda ka seda, et Jannsen ja Lydia tegid tihedat koostööd rahvusliku liikumisega ning nende kodu Tartus võis lugeda rahvuslaste keskpunktiks. Läbi ajakirjanduse jõudis rahvani teave ka erinevate seltside kohta
milles on oluline tulevikuta olemise motiiv, novell „Irdinimene“, mis kujutab ümbritsevast avaramat vaimsust ihkavat Ollimari, keda muserdavad stalinlikud pöörded Eestis. Traat kirjeldab Eesti ajaloolist saatust, ent talle on eestlased siiski talupojarahvas. Eestlus tuleb esile just kodu ja juurte kaudu, mida poliitilised tormid lahti rebida ähvardavad, kuid mis alati uuesti mulda kinnituvad. KASUTATUD ALLIKAD 1. Annus, E., Epner, L., Järv, A. [jt.]. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. 2. Annus, E., Epner, L., Velsker, M. (2006). Uuem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri 3. Johanson, K., Orlov, M. (2012). Mats Traadi looming. [www] http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html (09.04.2015). 4. Palli, I. (2011). Mats Traat: Olen alati tahtnud olla kirjanik, ei keegi muu. Maaleht. 5. Traat, M. (1990). Ajalaulud. Tallinn: „Eesti Raamat“. 6. Traat, M. (2009). Tants aurukatla ümber. Järelsõna
klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), see on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele
Rühmitus mis sai alguse 1938. aastal. Sinna kuulus hulk andekaid eesti kirjanikke kellega saate tutvuda juba lähemalt järgnevatel lehekülgedel. Referaadis toon lugejani ,,Arbujate" põhimõtte ja kirjanike vaatenurgad. Eesmärgiks seadsin endale, teha põhjalik referaat ,,Arbujate" kohta, kus räägib nii sõpruskonnast tervikult kui ka nendest kirjanikest eraldi. Referaadi koostamisel oli mulle suureks abiks kaks raamatut: Noor-Eestist arbujateni ja Eesti Kirjanduslugu. Loodan, et see referaat aitab mõista kirjanikke erinevaid vaatenurki ja mõtteid oma luulele. 2 Sisukord Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus
teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile. Ärkamisaeg. Jakobson ja Hurt Ärkamisaja kaks juhti: Jakobson ja Hurt. Hurt nägi rahva järjeparandamist haridusega (pigem balitsakslus). Jakobson pidas oluliseks majanduse ergutamist ning leidis liitlaseks Venemaa (oli Baltisaksasuse vastane). Ameerika kodusõjaga seoses paranes eestlaste elujärg (lina kasvatamine ameerikasse). Talusid hakati massiliselt võlgu ostma ning tekkis talupoegade kiht. Hakati panustama järglaste haridusele. Hurt: Eesti Kirjameeste Selts, eestikeelne kool
revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis "Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde pagulasaastail valminud näidendeil. Draama "Tabamata ime" aineks on ühiskonna ebakriitiline iha rahvuslike kultuurisuuruste järele , komöödias "Pisuhänd" pilgatakse nii mjanduslikke kui ka vaimseid tõusikuid. (Annus & Epner, 2001) 5 6 Kokkuvõte Eduard Vilde on oluline inimene eesti kultuuriloos. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne, kirjutas väga palju humoreski, novelle, jutustusi, romaane ning näidendeid. Selle kõige kõrval oli ta oma aja kohta palju maailmas reisinud ja erudeeritud mees. Tema arvamusest hooliti Eesti ühiskonnas, tema käitumislaad ja mõtted olid eeskujuks, temast kirjutati ja teda austati riigi tasandil.
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
org/wiki/Doris_Kareva (01.12.08) 2. Kase Kajar ,,Postimees" Kättesaadav: http://www.postimees.ee/?id=53359 (01.12.08) 3. Kättesaadav: http://klubikad.pri.ee/index.php?topic=338.0 (05.12.08) 4.Pilgrim. Kättesaadav: http://www.pilgrimbooks.ee/page/3194/?cid=3155 (05.12.03) 5.Eesti Päevaleht. Doris Kareva kohtub fännidega. Kättesaadav: http://www.epl.ee/artikkel/452809 (05.12.08) 6. Kruus Oskar. 1995.a. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon" Tallinn, ,,Eesti Raamat",lk.183-184 (10.01.09) 7. Annus Epp, Epner Luule, Järv Ants, Olesk Sirje, Süvalep Ele, Velsker Mart. 2001.a. ,,Eesti Kirjandus Lugu" Tallinn, ,,Koolibri", lk.551-553 (10.01.09)
Carl Robert Jakobson Pseudonüüm Linnutaja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Sündis 26. (vana kalendri järgi 14.) juulil 1841 Tartus. Suri 19. märts 1882 Kurgjal. Lapsepõlv Põhiline osa lapsepõlvest möödus Tormas, kuhu ta 5-aastasena viidi. Elu-olu oli kehvapoolne, kuna vanematele ei makstud hästi ning toita oli vaja 6 last. Carl oli küll pere noorim, kuid tublim. Lisaks peres
tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus: · "Eesti Ajalugu Elulugudes". · Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker "Eesti kirjanduslugu". · Ajaloo õpik "Uusaeg" 8. klassile.
5 Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et ,,Sakala" nii populaarne oli, hakkas Jannseni tähelend vaikselt lõppema. Ise kirjutas ta oma konservatiivsuse kohta, et ta on mees, kes katsus ,,omma vankrit kesk mante peäl (...) hoida, sest et sedda köige silledamaka piddasime, ilma et kajota eddasi minna." Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta sündis 26.Juulil 1841. aastal, Tartus. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. 1856 1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Edasi oli ta isa eeskujul hakanud Torma kihelkonnakooli õpetajaks. Seoses tülidega mõisniku ja pastoriga lahkus ta 1862.
ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus. Noorpõlves Hermann sündis Põltsamaa Tarvastu kihelkond elas Tormas. kihelkonnas Võhma külas Kõksi küla sepa pojana Vanemad Isa- Adam Jakobson Haridus *Alghariduse sai isalt *Õppis Võhma algkoolis, *Grenzstein õppis *Valga Cimze seminar hiljem läks Peterburi, kus 18711874 Cimze (1856-1859) sooritas eksternina seminaris *1865. aastal omandas gümnaasiumi lõpueksami *Täiendas end 1878 Jakobson saksa keele ja *kingsepa ja rätsepa 1880 Viini
· Tekst on lauldav, muusikalähedane (vrd nt Burdorf, Dieter: Einführung in die Gedichtanalyse Stuttgart: Metzler 1997. lk 21) · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus Strukturalist Roman Jakobson · "Poeetiline funktsioon kannab ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt üle kombinatsiooniteljele." · "Veel hiljuti peeti värsi ja proosa põhiliseks ja ainsaks eristajaks esimese suuremat rütmilisust, kuid tänapäeva vabavärss ja mitmesugused eksperimendid [...] on sellegi tõekspidamise kummutanud. Ainsa ühise välistunnusena seob kõigi rahvaste luulet värss teksti segment (lõik), mis on kõnes teistest samasugustest segmentidest
valitsenud, nõudsid sakslased ka tugevalt eestimeelse Jakob Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et ,,Sakala" nii populaarne oli, hakkas Jannseni tähelend vaikselt lõppema. Ise kirjutas ta oma konservatiivsuse kohta, et ta on mees, kes katsus ,,omma vankrit kesk mante peäl (...) hoida, sest et sedda köige silledamaka piddasime, ilma et kajota eddasi minna." Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli 1
................................29 Kokkuvõte.........................................................................................................................30 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 31 4 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14.(26)juulil 1841. a. ning suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Ta on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna-ja kultuuritegelane. Publitsist-poliitik, pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes
htm). 11 KIRJANDUS: · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 92 lk · Villem Alttoa, "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, 632 lk · ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest). Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Eesti Raamat, Tallinn 1979 · Luule Epner, "Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 19061940" (õpik). Koolibri, Tallinn 1997; 2. trükk 2002 · Ants Järv, "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2006 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). 12 ELULUGU 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Sophiega
sisekõnelisest intiimsusest. Sagedased pausid, siirded ja ellipsid jätkuvad, kuid need rakendatakse nüüd aimava tõeotsingu teenistusse. Ilmse teadlikkusega lubatakse mõnel määral värssi tehnilisi konarusi, mis markeerivad siirast ja ilmutuslikku kõnet, ning keelendeid, mis ühendavad Karevat ka arbujate-eelse eesti luulega, näiteks J. Liivi ja E. Ennoga. Kasutatud kirjandus: M. Kalda. Eesti kirjanduse ajalugu. Kirjastus Eesti Raamat, 1991, lk 629-634 Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. Eesti kirjanduslugu. Kirjastus Koolipri, 2001, lk 551-554
· 1882 C. R. Jakobsoni surm Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. · Venemeelne Suuna liidriteks olid Carl Robert Jakobson ja Johann Köler. Leidisid, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid. Selle vastu võitlemiseks oli nende arvates parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. · Eestimeelne Suuna liidriks oli Jakob Hurt Arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Esimene üldlaulupidu
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. Aastatel 1977 ja 1978 sai Viiding A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad. 1980. aastal omistati talle teenelise kunstniku aunimetus. 198
1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks. Ilma Köleri abi ja toetuseta poleks Jakobson saanud hakata välja andma ajalehte ,,Sakala" ja tõenäoliselt oleks jäänud asutamata ka Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Johann Köler suri 73-aastasena 1899. aastal Peterburis ning on maetud Suure-Jaani . 4 5 6 1. ELULUGU 08.03.1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talu saunikute Peet ja Kai Köhleri peres sündis poeg Johann.
1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks. Ilma Köleri abi ja toetuseta poleks Jakobson saanud hakata välja andma ajalehte „Sakala“ ja tõenäoliselt oleks jäänud asutamata ka Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Johann Köler suri 73-aastasena 1899. aastal Peterburis ning on maetud Suure-Jaani . 4 5 6 1. ELULUGU 08.03.1826 – Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talu saunikute Peet ja Kai Köhleri peres sündis poeg Johann.
üldistavale, semantikalt paljutähenduslikumale, klassikaliselt kirjanuduslikult traditsioonilt individuaalsemale ja rahvaomasemale väljendusele, luulekeele võimaluste erakordselt rikkale kasutamisele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://www.annaabi.com/Betti-Alveri-elu-ja-looming-m60181.html 20.11.2012 2. AILI PAJU ,,Betti, kibuvist õitseb" Tartu, 1992 3. ANNUS, E., EPNER L., JÄRV A., OLESK S., SÜVALEP E., VELSKER M. ,,Eesti kirjanduslugu" l.k 2001 4. KALDA, M. ,,Eesti kirjanduse ajalugu" V köide 2. raamat. l.k, l.a 8
.................................................................................17 7. Lisad..........................................................................................................................20 1. J.V Jannsen...........................................................................................................20 2. Jakob Hurt............................................................................................................20 3. C.R Jakobson.......................................................................................................21 4. "Kalevipoeg" esmatrükk......................................................................................21 5. Jannseni "Perno Postimees" esmanumber............................................................22 2 Sissejuhatus
vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Kleis, Richard:Antiikkirjanduse ajalugu
Fifth level baltisakslastele. Ärkamisaja tegelasi All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Carl robert jakobson 1841-1882 Esimene eesti poliitik, radikaalse suuna lick to edit Master text styles esindaja, toetus venelastele. Tema Vanemuise seltsis 1868. ja 1870. a Second level peetud kolm isamaakõnet esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse. Third level Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
kus luule undab nagu rehepeksumasin, kus luule tõukleb nagu higine reisija tipptunni trammis, kus ööluule istub augustipärna pimeduses, kus aoluule supleb põuamõõnases jões pajude all, imedes endasse viimast leitsaeelset värskust. 1976 9 Kasutatud kirjandus: · "Eesti Kirjanduslugu" E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, 2001, Tallinn · "Tumedusi rüübatan" Andres Ehin, 1988, Tallinn · "Eesti luulet 5", koostanud R. Jõesaar ja K. Muru, 1982, Tallinn · http://www.estlit.ee/index.php?id=1152 · http://www.hot.ee/trinz/luule/ehin.htm · http://www.estlit.ee/index.php?id=1258 · http://www.kambja.ee/portaal/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=141 · http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/22/Areen/kaanelugu1.html
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril
annaabi.ee 
