loobutakse valiku tegemisel KÄSUMAJANDUS - riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikuid. TAVAMAJANDUS üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavamajanduse inimesed oma MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest TURUMAJANDUS -MIDA, KUIDAS ja KELLELE otsustatakse paljude tootjate poolt SEGAMAJANDUS - Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik reguleerib majandust Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem - tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja
heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Motiiv on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Majapidamine on ühise eelarve majandavate inimeste kogum.
ressurss on, aga millegi pärast ei tehta seda vms. Majandussüsteemid Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida, kuidas ja kellele valikuid. N: NSVL, Põhja-Korea Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavajamajanduse inimesed oma mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumusest ja tavadest. N: Aafrika, Aasia riigid, Turumajandus mida, kuidas, kellele otsustatakse paljude tootjate poolt. · Turul toimun vabatahtlik vahetus · Vabatahtlik vahetus on tootmise organiseerimise peamine viis (ostjad ostavad ja müüjad peavad arvestust nende ostude üle) Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)
Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast Motiiv millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum Majapidamiste rollid:
kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. - ressursside müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes muuta oma ressursse
MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks.
Sissejuhatus majandusse II osa Vaba ettevõtlus ehk turumajandus Viimsi Kool 10ml 2018 Turumajandus Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith Turumajandus VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS
Juhendaja: T. Kurs Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus...................................................................................................................... 5 2.2 Hinnasüsteem....................................................................................................................6 2.3 Konkurents................................................................................
ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijatena, ostes tooteid ja teenuseid. Vahetades raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Nii et oluline on toodete ja teenuste turg, samas ka ressursiturg. Kus vahetatakse näiteks oma tööjõudu raha vastu. 5). Milliseid funktsioone täidab raha? Raha on vahetuskaup tööjõu vastu Raha on tähtis vara kogumise vahend Raha mõõdab hindu ja näitab toodete ja ressursside suhtelist väärtust 6). Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses?
Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsiooniks ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk: suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhivalikud vastused küsimustele: Mida? Kuidas? Kellele? Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk.
· Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus.
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi.
Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise-enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel.. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka
Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas tuleb tooteid ja teenusied toota? toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kelle jaoks tooteid või teenuseid luuakse? 6. Mida ja miks nimetatakse vabaettevõtluse tugisammasteks? Eraomand: ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või-ettevõtem mitte riik. Õigust vara omada kaitseb riik. Õigus otsustada, kuidas oma eraomandit kasutada- tähits turumajandussüsteemi osa.(nt kui sa ei hoolitse oma riietuse või jalgratta eest, kannad hiljem rohkem kulutusi.) Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Õigus eraomandit omada ja kontrollida loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse võimalikult effektiivselt.
inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele ( ). 5. Vabatahtlik vahetus, voluntary exchange kaasneb spetsialiseerumi- 4. , sega 6. Hinnasüsteem, price system. Hinnad on eraomandiga tihedalt seotud. 2 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist väärtust tarbijad 5.
18. Eelarve - Finantsplaan, eeloleva perioodi tulude (sissetulekute) ja kulude (väljaminekute) arvestus. 19. Eksport - toodete või kaupade müümine välisriiki. 20. Import - kaupade ja teenuste ostmine välisriigilt. 21. Elatusmiinimum - ühe kuu eest ette nähtud palga alammäär. 2017. aastal on tunnitasu alammäär 2,78 eurot bruto ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot bruto. 22. Ettevõte -majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 23. Ettevõtja - isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski/füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. 24. Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis
Ettevõtlikkus -Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust võimalusi ära tunda, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. Ettevõtlikkus võib avalduda kõigis eluvaldkondades. Ettevõtlik inimene saab iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda nt kas ettevõtja, ametniku või vabatahtlikuna. Frantsiis -Frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele · frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki.
maksumuse ühes kuus (30 päeva). 22. Ettevõte Ettevõtte sünonüümid on: firma, käitis ning tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. See tähendab, et ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike ja teiste isikute ning organisatsioonide varast. Äriseadustikus: Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. *Ettevõte on seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. 23. Ettevõtja Isik kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise finantsilist riski. Ettevõtjat peetakse äritegevuse peamiseks mootoriks turumajanduses.
- ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: - finantseesmärkide püstitamine - tulude hindamine - kulude planeerimine Reklaamist saadav - info hindade ja uute toodete kohta kasu - suureneb müüjate vaheline konkurents - alandab hindu tarbijate jaoks - maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).
kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Ressursside võimalikult efektiivne kasutamine alternatiivsete variantide hulgast tuleb valida parim. Piiratud ressursside ja piiramatute
........................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika............................................................
asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B banaanivabariik – majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte bilanss – raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali brutopalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist
· asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B · banaanivabariik majandusteoorias kasutatav termin tähistamaks riiki, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väikesearvulise eliidi (oligarhia) kätte · bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali · brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist
Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt: -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu -maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud
valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada. Majandussüsteemid tulenevalt sellest, kuidas üks või teine majandussüsteem lahendab majanduse põhiküsimusi, samuti klassifitseeritakse majandussüsteeme. MAJANDUSSÜSTEEMIDE LIIGID: 1. Traditsiooniline majandus Põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Majandustegevust juhivad kombed ja tavad. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüviseid jaotada tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2
lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või 2 tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on
Tänapäeval on lisatud ka algupärasele kolmele küsimusele veel kaks: 4. kuidas tagada täishõive? 5. kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? 3 1.4 MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kasutatakse järgmisi niiöelda puhtaid majandussüsteeme: traditsioonilist (tavamajandust), turumajandust ning plaanimajandust (ehk käsumajandust). Traditsiooniline ehk tavamajandus on majandussüsteem, mis põhineb: · ühiskondlikel traditsioonidel, · väikestel majandusüksustel (perekond, kodumajapidamine, küla), · algelisel tehnoloogial (ise toodetakse, ise tarbitakse, toode ei lähe turule ehk naturaalmajandus), · vähearenenud tööjaotusel (tööjõud on vähe spetsialiseerunud). Tänapäeval võib sellist majandussüsteemi kohata arengumaades, kuid sedagi mitte ehedal kujul.
Muidugi on võimalik ka käsu korras proportsioone muuta. Iseasi, kas see ka majanduslikult efektiivne (ratsionaalne on). Kuidas, whay ? (missuguseid tootmistegureid kasutada?) Kümne meetri pikkuse kraavi kaevamiseks on mitu tehnoloogilist võimalust. Me võime selle töö ära teha kümne labida ja kümne mehega. Teine võimalus oleks rentida ekskavaator. Kumb variant tundub mõistlikum? Natuke järele mõelnud, leiame, et ühest vastust on raske anda. Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni, sõltuvalt sellest, millised on ta võimalused. Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
Loomulikult on ka teistsuguseid loodusvarade liigitamise võimalusi, kuid ülalesitatu mõjutab ökonoomilise lähenemisviisi valikut. Erinevat liiki loodusvarade kasutamisega (majandamisega9 on seotud erinevad probleemid ja seepärast tuleb leida erinevad lahendused, mille otsimine nõuab erinevat lkähenemisnurka, -filosoofiat. Turumajanduse võime(tus) lahendusi pakkuda On jõutud arusaama ja tunnetuseni, et kui üldiselt on turgudel ressursside kasutamise efektiivsust suunav roll (usk turumajandusse, nähtamatu käe olemasolu jms), siis loodusvaradega ei saa turud hakkama. Üldised majandusreeglid ei taha loodusvarade puhul hästi töötada. Kas loodusvarad saavad lähitulevikus või ka pikas perspektiivis otsa? Millised on ressursside kasutamise põhimõtted ja kuidas need rakenduvad loodusvaradele. Millised eetilised küsimused sellega kaasnevad-seonduvad? Kui efektiivsed on turud? Millised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
