Mida suurem on osakeste kineetiline energia (mida kiiremini nad liiguvad),seda suurem on temperatuur. 10. Kuidas on võimalik eraldada õhust selle koostises olevaid gaase? Veeldame õhu ära, laseme keeda. 11. Kuidas põhjendada lume sulatamist soola abil talvel teedelt? Soolalahuse sulamistemperatuur on madalam kui 0 kraadi. 12. Kuidas sõltub gaaside lahutuvus temperatuurist? 13. Kuidas toimub jääkristalli moodustumine härmastumisel? Õhutemperatuur langeb alla kastepunkti (temperatuur, mille juures muutub veeaur küllastuvaks). Kui õhutemperatuur ainult langeb, hakkab osa veeauru eralduma. Tuleb leida kindel koht,et leida jääkristall. 14. Kujutada osakeste paiknemine gaasis. Hõredalt. 15. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri,mille juures aine muutub tahkest vedelaks. 16. Mida näitab suhteline ehk relatiivne õhuniiskus? 17. Mida tähendab, et küllastunud aur on vedelikuga tasakaalus?
optimaalne ja ei esineks mikroobide vohamist. Joonisel on näha ka suvise ja talvise hubasuspiirkonna kattumine. Selle ala kliimaparameetrite juures võib kergetes suverõivastes inimene tajuda kerget külmatunnet või talverõivastes inimene liigset soojustunnet. Tegelikkuses ei ole märgata teravat üleminekut talvepiirkonnast suvepiirkonda. Talvises rõivastuses istuva inimese jaoks on joonise 1.3 järgi operatiivtemperatuur vahemikus 20...23,5 ºC 60% õhuniiskuse korral ja 20,5...24,5 ºC kastepunkti kp väärtusel 2 K [6]. Efektiivtemperatuuride vahemik on joonisel kujutatud kald- punktiirjoontega 1 ja 2. Liikudes hd-diagrammil mööda efektiivtemperatuuri joont, saame püsiva hubasuse ehk ühtlase soojusaistingu tingimused. Efektiivtemperatuur on talverõivastes inimese jaoks vahemikus 20...23,5 ºC. 9 Suvises rõivastuses istuva inimese jaoks on operatiivtemperatuur 22,5...26 ºC 60% õhuniiskuse korral ja 23,5..
niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas (kergesti trantsporditav, lihtne kasutada ja suhteliselt täpne) võrdeline seos psühromeeter Identsed valge batistriide statsionaarseteks ja aspiratsiooni Juus-hüdromeetriline meetod puhas rasvavaba juuksekarv pikenemine/ lühenemine piirviga 5... 10% Kastepunkti meetod teised õhuniiskuse karakteristikud metallpeegel, jahutamine palju miinuseid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Raü= 1,5 + 0,75 + 0,17 +1,03 = 3,45 (m2hPa/g) 1.8 Osarõhud Leian veeauru osarõhud sees ja väljas valemi järgi e= Veeauru osarõhk sees es==1192,5 (Pa) Veeauru osarõhk väljas ev== 56 (Pa) Leian veeauru osarõhud valemi järgi ex= es (es - ev) esi=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*= 698,36 (Pa) es1=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=642,36 (Pa) es2=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=303,06 (Pa) ese=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=56 (Pa) 1.9 Kastepunkti tekkimise graafk Nagu graafikult näha tekib kastepunkt 2. kihis, milleks on põlevkivituhkgaasbetoon. Kastepunkt tekib umbes 305 Paskali juures. VARIANT B Joonis 4 3 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Kivivill 100mm 3- Kuivkrohv 13mm 4- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 2.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused
.....6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 7 Lisad..................................................................................................................................8 Pildid Noarootsi kooli ühiselamutes leiduvatest hallitustest: ...................................... 8 Küsitlus Noarootsi koolis elevate õpilaste seas:...........................................................9 Tabel. Kastepunkti temperatuur konstruktsiooni pinnal sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskuse sisaldusest................................................................... 10 2 Sissejuhatus Idee hallitusest tekkis, kui käisin sõbranna ühiselamus ning nägin hallitust laes. Töö eesmark on teada saada kas kooli ühiselamutes levib palju hallitust ning kas see
ning sõltub keha materjalist: Q=m.Soojushulka, mis on vajalik 1kg antud aine sulatamiseks tema sulamistemperatruuril nimetatakse aine sulamissoojuseks (-lamda) Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel: 10. Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata (meie kliimas sellest tavaliselt puudust pole) Õhk peab jahtuma alla kastepunkti. Kui õhk on piisavalt niiske, on pilvede tekkeks vaja jahtumist. See võib toimuda mitmel moel: erinevate õhumasside segunemisel, õhu jahtumisel kiirgumise või aurustumise tõttu, õhu paisumisel.
Niiskuse defitsiit iseloomustab kuivamisprotsesside intensiivsust, mida suurem on defitsiit seda kiiremini toimuvad kuivamisprotsessid (puidu kuivamine, heina või põhu kuivamine jne.). 5. Kastepunkt (tähis τ) on temperatuur, mille juures õhus tekiks küllastus. Õhu temperatuuri langedes väheneb õhku küllastava veeauru rõhk ja kasvab relatiivne niiskus ning temperatuur, mille juures õhu niiskus jõuab 100 % -ni ongi kastepunkt. Kastepunkti määratakse küllastavate veeauru rõhkude tabelist. Tuleb leida temperatuur, mille jaoks õhus hetkel olemasolev veeauru rõhk on küllastav. Teades kastepunkti ja õhu temperatuuri saab arvutada ülejäänud õhuniiskuse karakteristikud. Seetõttu lühidal ilma iseloomustamisel sageli antakse ainsa õhu-niiskuse karakteristikuna kastepunkt. 2. Õhuniiskuse mõõtmise meetodid ja mõõteriistad. Õhuniiskust saab mõõta mitmel viisil
kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. (1) Joonis 1 Udu areng Estis on keskmiselt 50..70 päeva aastas, mil esineb udu. Kõige harvem esineb seda mai ja juunikuus ning kõige tihedam sügisel. Rannikul esineb udu harvem kui sisemaal. Udu vähendab vahemaid, mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik laevaliikumistele. (1) Joonis 2 Udu liigid Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel
kaitseks soojuslekande vi ilmastiku kahjustuste eest vi kaunistuseks. Lriplokk on tehases valmistatud he-vi mitmekihilise seina ja he vi enama lriga korstna osa. Suue on korstna vljalaske avale paigaldatud tarvik. Tahmapleng on lris siseseinale ladestunud sttiv jgi plemine. Tahmaplengu kindel korsten on korsten mis talub mretletud krgtemperatuuri soojus mju. Kondetsiaat on vedelsaadused mis tekivad suitsugaasi temperatuuri langemisel veeauru kastepunkti tasemele vi madalamale. Vuuk on kahe korstna osa vaheline hendus. Korstna tulepsivus on korstna vime vltida klgnevate plev materjalide sttimist ning takistada tule levimist klgnevatele aladele. henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2
sulatada külmunud maapinda. 32. Missuguse pilveliigi korral loodad sa näha halo cirrostratus 33. Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde märja termomeetri temperatuur 34. Jäälilled tekivad pigem aknaklaasi siseküljele, sest toas on õhuniiskus kõrgem kui väljas 35. Kui õhutemperatuur kasvab, siis küllastatud veeauru rõhk kasvab 36. Kui erinevus õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel kasvab, siis suhteline niiskus kahaneb 37. Missugune pilvepaar on väljanägemiselt sarnane altocumulus ja cirrocumulus 38. Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem udu tekkekoht orus 39. Kiirguslik inversioon esineb kõige tõenäolisemalt juhul kui maapinna lähedal 40. Kui keskkonna temperatuuri gradient on väiksem kui märgadiabaatiline, siis atmosfäär on absoluudselt stabiilne c) Vasta küsimustele (3 punkti ülesanne) 41
Kui V2 V1 kus ... siis V2 320 29,1m 3 p2 11 V2 – tunnis kokkusurutud õhu ruumala 11 bar absoolutse rõhu juures V1 – tunnijooksul kokkusurutava õhu ruumala p1 – 1 bar absoluutset rõhku p2 – 11 bar absoluutset rõhku Leian graafikult järeljahutist väljuva õhu kastepunkti 28 °C juures 26,9 g/m3, seega õhu niiskuse juures 28% sisaldab 1m3 suruõhku 26,9 x 0,28 = 7,532 g/m3 vett, Seega on järeljahutist väljuva õhu veesisaldus on 7,352 29,1 219,2 g / h 0,22l / h mis tähendab, et järeljahutist tunni jooksul eralduva vee kogus on 2,6 - 0,22 = 2,38 l/h
Mida polaarsemad on molekulid, seda suurem on mõju. Ruumala poolest on reaalses gaasis molekulid suuremad ja võtavad rohkem ruumi, mida rohkem on neid ruumalaühikus, seda rohkem ruumi on võetud. 13. Millest sõltub küllastunud auru tihedus? Küllastunud auru tihedus sõltub temperatuurist. 14. Millised tingimused on vaja täita pilvede moodustamiseks ja sademete langemiseks? A. Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata. B. Õhk peab jahtuma alla kastepunkti. C. Kondenseerumise algamiseks on vaja kondensatsioonituumi, milleks kõlbab õhusaaste. D. Erinevate pilvede tekke ja sademete seisukohalt on oluline ka jääkristallide teke. 15. Kuidas on seotud õhu soojenemine/jahtumine suhtelise õhuniiskusega? Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb, soojenemisel väheneb. 16. Millised füüsikalised suurused kirjeldavad pindpinevust? Pindpinevusjõud, pindpinevustegur ja pinnaenergia. 17. Nimeta igapäevaelust, loodusest, tehnikast 10 mullide
punakaskollakana. Kaugemal olevatele tumedatele esemetele annab somp sinaka varjundi. 34. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udusid liigitatakse tekke järgi: 1) Massisisesed udud (tekivad õhumassi sees) - Radiatsiooniudu e kiirgusudu - tekib, kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel - Advektsiooniudu - tekib, kui soe õhumass liigub külmema aluspinna kohale ja jahtub seejuures alla kastepunkti - Aurumisudu - tekivad jõgede ja järvede kohal, kui vesi aurab soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks
Õhu entalpia suureneb. Õhk siseneb ülekuumentatud veeauruna meie kliimasse. Entalpia arvutame alati valemiga 14. Niiske õhu entalpia on keerulisem. Võib esineda vee uduna või jää uduna. H = H + H a + H v + H j = C p t + ha da + hv dv + h j d j KJ Kg 2 Na N N da = ,dv = v ,d j = j M M M Kastepunkti temp-iks.(tp) ...nim temp-i mille juures õhu jahutamisel d=const niiskuse sisalduse juures mitte küllastunud õhk muutub küllastunud õhuks. Niiskeõhu märjaõhu temp-ik(tm) ...nim temp-I mille saavutab mitte küllastunud õhk, tema jahutamisel H=const kuni küllastus olekuni(selles olekus pfii= 100%). Niiske õhu oleku deagramm.(molier deagramm) H-d(või H-x) deagramm. Seda deagrammi kasutatakse siis kõigepealt
D U S Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem M A A T E A D U S Suhteline õhuniiskuse, temperatuuri ja kastepunkti vahelised seosed (maikuus parasvöötmes) M A A T E A D U S Õhumassi maksimaalne eriniiskus ja absoluutne õhuniiskus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes M A A T E A
(soojusleke) 44. Pilvitul ööl on lageda taeva all seisvad autod kaetud veega. Miks? Varikatuse all seisvad autod aga pole märjad. Miks? Erinevad temperatuuri poolest, lageda taeva all oleva auto temperatuur on madalam kui õhutemperatuur, aga varikatsueall oleval autol on temperatuur enamvähem võrdne õhutemperatuuriga. Mõlemad kiirgavad soojust,aga varikatus peegeldab soojust tagasi ja lageda taeva all läheb soojus maailmaruumi (õhutemperatuur jahtub alla kastepunkti moodustamise temperatuuri) 45. Miks öösel õhutemperatuur langeb? Sest kehad kiirgavad soojust. Päikest pole, mis maad soojendaks. 46. Miks õhtupoolikul õhutemperatuur langeb, kuigi päike paistab? Sest päike annab vähem soojust kui maa kiirgab. 47. Miks pärast päikesetõusu õhutemperatuur langeb? Maapinnakiirgus on suurem kui see kiirgus, mis maad soojendab. 48. Miks pilvisel ööl õhutemperatuur langeb vähem kui pilvitul ööl? Pilved ei lase maapinnakiirgust maailmaruumi. 49
kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed? V: Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele. Pilved tekivad siis, kui Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata, Õhk peab jahtuma alla kastepunkti, Väga üldiselt öeldes saavadki pilved moodustuda ainult õhus olevast veeaurust. Sademed- Sademed moodustuvad, kui veetilgad või jääkristallid pilves omavahel tõukudes liituvad. 18. Kirjelda pindpinevusjõudude teket V: tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 19. . Miks võtab (püüab võtta) vedelik alati tilga kuju? V: Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab
Suhteline niiskus – ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad: Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved)
Suhteline niiskus ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg) Niiskuse defitsiit vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temp. Alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit vahe õhutemp. ja kastepunkti vahel PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus. Õhus olev veeaur kondenseerub pilve kondensatsiooni tuumale, milleks on aerosooli osake Pilvi iseloomustab hulk, liik ja kõrgus 14 PILVEDE HULK Määratakse pallides (0-10) 1 pall = 1/10 taevast
suunatud rõhk suuremalt niiskusesisalduselt (suuremalt osarõhult) väiksema poole. Igale konkreetsele temperatuurile vastab üks maksimaalne võimalik abs.õhuniiskus ehk küllastusniiskus. Igale konkreetsele abs.veeaurusisaldusele vastab teatud temperatuur, nn. kastepunkt, mille puhul veeaur muutub aurust veeks ehk hakkab kondenseeruma. Kondenseerumine toimub materjali pinnal või sees, kui õhu suhteline niiskus on kastepunkti tekkeks piisav ja pinna temperatuur on kastepunktiks vajalikust madalam. Küllastusniiskuse ja kastepunkti, samuti veeaurusisalduse ja veeauru maksimaalse osarõhu olenevuse temperatuurist saab leida järgmisena esitatud graafikult ja tabelitest. Veeauru rõhku piirdetarindile saab arvutada sise- ja väliskeskkonna temperatuuride ja õhuniiskuste järgi. NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17 Küllastusniiskus vs.temp.
lubatust kõrgematest metallipinna temperatuuridest ja oksiidikihti purustavatest puhastusmeetoditest. Madalatemperatuuriline korrosioon leiab aset veeaurude kondenseerumisel küttepinna gaasipoolsele küljele. Metalli pind kattub lisandeid sisaldava veekilega, mis kujutab endast elektrolüüti ja mis kutsub esile intensiivse elektrokeemilise korrosiooni. Veeauru kondenseerumine leiab aset, kui küttepinna temperatuur on alla kastepunkti temperatuuri. Väävliühendite puudumisel põlemisgaasis on kastepunkti temperatuur madal ja ei ületa 60°C ka kõige niiskema kütuse korral. Seega on veeaurude kondenseerumine gaasikäikudes väävliühendite puudumisel erandlik, kui aga veekile ikkagi tekib, leiab aset intensiivne korrosioon vees lahustunud hapniku toimel. SO2 ja SO3 sisaldus suitsugaasis tõstab kastepunkti temperatuuri kuni 100 120 °C. Kondenseerunud veeaurud koos SO3-ga annavad küttepinnale väävelhappe,
Teisendage: -40°C = 233.15 K (288,15); 0°C = 32 °F; 760 mmHg = 1013, 25 hPa= mb K on 273,15 Mis on: stratopaus atmosfäärikiht stratrosfääri ja mesosfääri vahel isobaar samarõhujooned kaardil · õhumasside advektsioon Soe õhumass liigub horisontaalselt (advektsioon) külmemale aluspinnale ja jahtub alla kastepunkti. Näit kevadel soe õhk maismaalt merele merekohal advektiivne udu (advection fog at sea sea fog) · isotermiline kiht Kui mingis õhukihis temperatuur kõrgusega ei muutu nimetatakse seda isotermiliseks kihiks termohaliinne tsirkulatsioon Pooluse poole liikuvad veemassid jahtuvad, omandades suurema tiheduse ning liiguvad sügavates kihtides tagasi. Jahtunud veemassid saavad juurde magevett, mistõttu nende soolsus on väiksem
Õhuvool kannab kaasas niiskust ja siirdab seda ühest punktist teise. Toimub pragude, avade ja materjalide pooride kaudu. Seda põhjustab ka meh. väljatõmme ja tuul. Praod ja avad põhjustavad tavaliselt veauru intensiivse konvektsiooni, poorideosatähtsus on tühine. Avas või praos toimub niiskuse vool: g=vQ(kg/s). v- õhu veeauru sisaldus (kg/m3), Q- läbivoolava õhu hulk(m3/s). +joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta); II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm². Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine.
Eriniiskus värkide tiheduste kaudu s=veeaur/ veeaur + kuiv Kuiva õhu rõhk avaldub pkuiv= kuivRkuivT = p-e Seega olekuvõrrand kuivaõhule ja niiske õhu koostisgaasile p-e = kuivRkuivT Õpikutes esitatav Eriniiskuse valem ümardatult ja lihtsustatult s=0.622e/p Kastepunkt -. Temperatuur, mille juures õhus olemasolev niiskus muutub küllastavaks. Teisiti oeldes, kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma. Vastav temperatuur ongi kastepunkt ehk kastepunkti temperatuur. Tegijapoiss 2010 Ohuniiskuse kondenseerumine on sagedane nahtus suveohtutel paikese loojumisel, mil rohi muutub niiskeks. Kui kastepunkti arvutuslikult leida tahetakse siis antud temperatuuril teadaolev osarõhk paigutatakse Magnuse valemisse e. olemasolev veeauru osarõhk loetakse küllastuvaks. Magnuse valemist "tagurpidi" leitav temperatuur td ongi ligikaudu kastepunkti temperatuur. td = (243.33(log e 0.7858) )/(8.4508 log e) Kastepunkti (temperatuuri) defitsiit
Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. KÜLLASTAV Kõikidelt vett sisaldavatelt pindadelt toimub alati aurustumine. Aurustumise käigus lahkub vee pinnalt suuremat kineetilist energiat omavaid molekule, mille tõttu allesjäävate keskmine kineetiline energia väheneb s.t. vee temperatuur langeb. Aurustuvate molekulide hulga määrab vee temperatuur
õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. 4. Oos Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud
Õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. [RH, %] Kui veeauru küllastusrõhk või veeauru küllastussisaldus on saavutatud, siis täiendavate veemolekulide õhku lisamisel, kondenseerub osa veemolekule välja. Kui õhu temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule välja. Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka miinus-temperatuuril. Kastepunkti defitsiit - vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel [tsat-t]. Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p]. Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν] 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine, sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev
auru tihedus; madalam temperatuur=küllastunud auru tihedus väiksem. Küllastus=tegeliku auru tihedus - suhteline niiskus 100%. Saab tabelist vaadata! ❏ Kastepunkt - temperatuur, mille juures hakkab veeaur kondenseeruma. Kui kastepunkt alla 0 kraadi, härmatumine. ❏ Kuidas tekivad pilved? Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata; õhk peab jahtuma alla kastepunkti; on vaja kondensatsioonituumi; jääkristallide teke ❏ Inimene tajub ise suhtelist õhuniiskust ❏ Psühromeeter ❏ Absoluutne õhuniiskus - a (g/m3) ❏ Küllastunud veeauru tihedus - A (g/m3). Normaalsel atmosfäärirõhul 25 kraadi C juures ei saa veeauru tihedus olla rohkem kui 23g/m3. ❏ Suhteline - kreeka fii (%), millise osa võimalikust moodustab tegelik. Nt kooliruumides 30-70%, eluruumides 40-60%, alla 30% pole hea
tolmuosakesed; tekib udu). soe õhuvool võib puutuda kokku külmade pindade või esemetega (tekib vedel või tahke kirme, või nn advektiivne udu). 44. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal. kaste, hall, härm, jäide, tahke ning vedel kirme. 45. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? 46. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Udu tekib siis kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse? Morfoloogiline klassikafikatsioon pilvede välise kuju järgi Geneetiline klassifikatsioon pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi. 47. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks?
kastepunktiks 9 g/m3. Absoluutseks niiskuseks saame suhtelise niiskuse 80% ja temperatuuri 8°C puhul seega: 0,80 x 8 = 6,4 g/m3 . Siit saame kompressori töö korral ühes tunnis sisse võetava õhu veesisalduse: 125 x 6,4 = 800 g/h = 0,8 l/h Arvutame kompressori poolt ühes tunnis kokku surutud õhu ruumala p1 1bar V2 = V1 = 125m3 = 12,5m3 p2 10bar Graafiku järgi leiame õhu kastepunkti väljundil, see on temperatuuril 27°C on 25g/m3. Ja suruõhu absoluutne niiskusesisaldus suhtelise niiskuse 30% korral seega: 0,3 x 25 = 7,5 g/m3. Järeljahutist väljuva vee kogus on seega 12,5 m3/h x 7,5 g/m3 = 93,75 g/h = 0,094 l/h Järeljahutis eraldatava vee kogus on järelikult: 0,8 l/h 0,094 l/h = 0,706 l/h Vastus: Kompressori järeljahutis eraldatakse kompressori töötsükli ajal vett 0,706 l/h.
lubatust kõrgematest metallipinna temperatuuridest ja oksiidikihti purustavatest puhastusmeetoditest. Madalatemperatuuriline korrosioon leiab aset veeaurude kondenseerumisel küttepinna gaasipoolsele küljele. Metalli pind kattub lisandeid sisaldava veekilega, mis kujutab endast elektrolüüti ja mis kutsub esile intensiivse elektrokeemilise korrosiooni. Veeauru kondenseerumine leiab aset, kui küttepinna temperatuur on alla kastepunkti temperatuuri. Väävliühendite puudumisel põlemisgaasis on kastepunkti temperatuur madal ja ei ületa 60°C ka kõige niiskema kütuse korral. Seega on veeaurude kondenseerumine gaasikäikudes väävliühendite puudumisel erandlik, kui aga veekile ikkagi tekib, leiab aset intensiivne korrosioon vees lahustunud hapniku toimel. SO2 ja SO3 sisaldus suitsugaasis tõstab kastepunkti temperatuuri kuni 100 120 °C. Kondenseerunud veeaurud koos SO3-ga annavad küttepinnale väävelhappe,
Kuivatusaine imamisvõime on aga piiratud. Selleks, et taastada aine imamisvõimet, juhitakse kuivatist läbi sooja õhku. Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust. Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. - ei vaja hooldust, - minimaalne mehaaniline kulumine, kuna puuduvad liikuvad osad, - ei vaja täiendavat energiat 19. Jahutamisega kuivati Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21
Vaatleme laeva liikumist hügroskoopse ja mittehügroskoopse lastiga talvel põhjast lõunasse ja vastassuunas. Hügroskoopne last Reis põhjast lõunasse. Reisi alguses on lastiruumide temperatuur madalam välisõhu kastepunktist. Laeva liikumisel lõunasse aga lastiruumide kastepunkt pidevalt tõuseb. Lastiruume ei tohi hakata ventileerima enne, kui lastiruumi temperatuur on kõrgem välisõhu kastepunktist. Seega tuleb pidevalt määrata lastiruumi õhu kastepunkti, et alustada ventileerimist õigel ajal. Reis lõunast põhja. Laeva liikumisel lõunast põhja toimub nii lastiruumi kastepunkti kui ka välisõhu temperatuuri pidev alanemine. Poortide ja teki jahtumine põhjustavad niiskuse kondensatsiooni laeva kere sisepindadel. Kondensatsiooni vähendamiseks tuleb lastiruume pidevalt ventileerida. Mittehügroskoopne last Reis põhjast lõunasse. Trümmi õhu kastepunkt on madalam välisõhu kastepunktist. Ventilatsioon pole
Kui lääne poolt saabuv soojema õhuga madalrõhuala liigub jahedama Eesti kohale, põhjustades advektiivse udu, siis sama tsükloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele läbipaistva või poolläbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks. 1.4.1. Massisisesed udud Massisisesed udud tekivad vaadeldava õhumassi sees. 6 Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Selline jahtumine toimub peamiselt külmema aluspinna mõjul. 1.4.1.1. Radiatsioonilised ehk kiirgusudud Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel, siis nimetatakse vastavaid udusid radiatsioonilisteks ehk kiirgusududeks, mis on õigupoolest nn. kohalik udu: tavaliselt öösel või varahommikul selge vaikse ilmaga kiirgusliku jahtumise tõttu tekkinud; eelduseks on lisaks peaaegu selgele ööle ka nõrk tuul ja piisav niiskus maapinna lähedal
kogus sõltub õhu suhtelisest niiskusest, mis omakorda sõltub ilmastikust ja välistemperatuurist. 28 Õhu absoluutne niiskus näitab vee kogust, mis sisaldub l Nm3 õhus. Küllastuspiir näitab vee kogust, mis maksimaalselt võib sisalduda 1 Nm3 õhus antud temperatuuril. Õhu suhteline niiskus näitab, milline on õhus sisalduv vee kogus suhtena küllastuspiiri. Suhtelise niiskuse määr saab seega olla maksimaalselt 100%. Selel 27 on esitatud kastepunkti sõltuvus temperatuurist. Suhteline niiskus =(absoluutne niiskus / küllastuspiir) × 100% Niiskuse eemaldamiseks kasutatakse: * absorptsioonkuivatust; * adsorptsioonkuivatust; * suruõhu jahutamist. Sele 27 Kastepunkti sõltuvus temperatuurist 29 4.1.1 Absorptsioonkuivatus Absorptsioonkuivatuse puhul on tegemist puhtalt keemilise protsessiga. Suruõhk
kogus sõltub õhu suhtelisest niiskusest, mis omakorda sõltub ilmastikust ja välistemperatuurist. 28 Õhu absoluutne niiskus näitab vee kogust, mis sisaldub l Nm3 õhus. Küllastuspiir näitab vee kogust, mis maksimaalselt võib sisalduda 1 Nm3 õhus antud temperatuuril. Õhu suhteline niiskus näitab, milline on õhus sisalduv vee kogus suhtena küllastuspiiri. Suhtelise niiskuse määr saab seega olla maksimaalselt 100%. Selel 27 on esitatud kastepunkti sõltuvus temperatuurist. Suhteline niiskus =(absoluutne niiskus / küllastuspiir) × 100% Niiskuse eemaldamiseks kasutatakse: * absorptsioonkuivatust; * adsorptsioonkuivatust; * suruõhu jahutamist. Sele 27 – Kastepunkti sõltuvus temperatuurist 29 4.1.1 Absorptsioonkuivatus Absorptsioonkuivatuse puhul on tegemist puhtalt keemilise protsessiga. Suruõhk
Veeauruerijuhtivus () materjaliomadus, mis mõjutab veeauru ülekannet läbi poorse materjali; Materjalituubi veeauruerijuhtivus sõltub: _ materjalist; _ temperatuurist; _ õhu suhtelisest niiskusest (RH). Materjalide iseloomustamisel kasutatakse sageli suurust so veeauru difusioonitakistustegur näitab õhu veeauruerijuhtivuse suhet materjali veeauruerijuhtivusse. 44. Piirde veeauru osarõhu jaotuse leidmise arvutuspõhimõtted. 45. Piirde niiskustehnilise toimivuse kontroll kastepunkti meetodiga 1) Vastavalt materjali soojustakistusele leitakse pinnatemperatuurid; 2) Vastavalt pinnatemperatuurile leitakse veeauru küllastusrõhk; 3) Vastavalt materjalide niiskustakistusele leitakse veeauru osarõhk materjalikihtide pindadel; 4) Leitakse suhteline niiskus vastavatel pindadel: _ RH 100% kondensaat; _ RH 75..80% hallitus (Arvutused on otstarbekas koondada tabelisse). 46. Hoonepiirete õhupidavuse mõjud. Hoonete õhupidavuse mõjud:
kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. Voor-Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad.
Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks.Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks.Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. Molekulidevahelised jõud- Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud.Tõmbejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on suurem kui molekuli diameeterTõukejõud on ülekaalus kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust.
Absoluutne niiskus veeauru kogus grammides 1m3 niiske õhu kohta Küllastava veeauru rõhk temperatuurist sõltuv aururõhk , mille korral aur hakkab kondenseeruma. Suhteline (relatiivne) niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauru rõhusse väljendatuna protsentides Kastepunkt - temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks Eriniiskus, s, q veeauru hulk grammides ühe kg niiske õhu kohta. Kastepunkti defitsiit vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel. Küllastusvajak d antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Niiskusvajak (niiskusdefitsiit) vahe tegelikult õhus oleva veeauru hulga ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel, eeldusel, et õhutemperatuur ja rõhk ei muutu Segu suhe antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe kuiva õhu massi Taandatud veekihi paksus H (mm) näitab kogu veearu hulka atmosfääris vertikaalses ulatuses.
efektiivse kiirguse tõttu maapind öösel antud ajavahemikul kõige madalama Hügrograaf koos termograafiga asub Kui antud veeaurusisalduse juures jahtub alla kastepunkti. Niiske õhu temperatuuri kindlaksmääramiseks. meteoroloogiaväljakul isekirjutajate onnis 2 õhutemperatuur tõuseb, siis relatiivne kokkupuutumisel selliselt jahtunud pinnaga m kõrgusel
õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab lausvihma on suhteline niiskus tavaliselt väga lähedane või võrdne 100%, sest siis on õhk veeauruga küllastunud (või väga lähedal sellele). Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. Suhtelist niiskust kasutatakse meteoroloogias enam kui absoluutset niiskust. 4. Oos Oos- pikk kitsas, järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast, kruusast. 5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud
Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus. Lihtsa õhuvahetuse kõrval kasutatakse keerukamates kliimatingimustes või rangete sisekliimanõuete tagami- seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides jm. Konditsioneer võimaldab vajaduse korral õhku puhastada, soojendada, jahutada, kuivatada ja niisutada. Õhu kuivatamiseks jahutatakse see allapoole kastepunkti, nii et liigne õhuniiskus kondenseerub jahuti pinnal ja voolab veena minema. Normaalse temperatuuri tagamiseks järgneb sellele õhu soojendamine või soojenemine ruumis, olenevalt välis- ja siseõhu parameetritest. Valides sobiva jahutustemperatuuri, saame soovitud niiskusega õhu seda niisutamata. Õhu niisutamiseks kuivas kliimas piserdatakse õhuvoolu vett või veeauru (joonis 5.1). Külmas kliimas kasutatakse energia kokkuhoiu eesmärgil väljuvat õhku siseneva
Niiskeõhu põhiparameetrid:
· Veeaurude partsiaalrõhk (osarõhk) pa[Pa]
· Niiske õhu absoluutne niiskus D[kg/m3]
· Õhus olevate veeaurude tihedus a[kg/m3]
· Suhteline niiskus [%]
· Niiske õhu tehline niiskus vd või x[kg/kg*kuivõhk või g/kg*kõ]
· Niiske õhu küllastusaste [%]
· Niiske õhu entalpia H [KJ/kg]
· Niiskeõhu erimaht v või tihedus [kg/m3]
· Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad]
· Niiske õhu kastepunkti temp tkp[0c]
· Niiske õhu märja termomeetri temp tm[0c]
Niiske õhu kolm erinevat olkekut:
· Mitte küllastunud õhk-on õhk, milles sisalduv veeaur on ülekuumendatud olekus.
Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast
küllastus temperatuurist. Mitteküllastunud õhus olevate veeaurude partsiaalrõhk
pa
2) Ülesande lahendamisel tuleb arvestada: 1. Merevee temperatuuri muutus avaldab mõju ülelaadimisõhu temperatuurile ja peamasina jahutusvee temperatuurile. 2. Ülelaadimisõhu minimaalne temperatuur mereveega jahutuse korral saab reeglina olla Ts = Tm.v.+ (10...15 0C) K. 3. Merevee kõrge temperatuuri korral tema jahutusefekt võib väheneda nullini ja ülelaadimisõhu temperatuur hakkab tõusma. 4. Õhu ülejahutuse korral, allapoole kastepunkti temperatuuri, õhus sisalduv niiskus kondenseerub ja mootori silindrisse sattuv kondensaat tekitab kütuses olevate väävliühenditega metallile agressiivse väävelhappe. Seepärast peab ülelaadimisõhu temperatuur pärast jahutit oleks 5...10 0C kõrgem veeauru kastetilgatemperatuurist. 5. Soovitatavad ülelaadimisõhu temperatuurid vastavalt ülelaadimisrõhule, välistemperatuurile ja välisõhu niiskusele on kindlaks määratud katseliselt ja antakse teatmikes tabeli või nomogrammina. 6
Pilve osakest hoiab üleval on osakese hõõrdumine õhu vastu ja temale mõjuvad kaks jõudu: õhuvool hõõrdub piisakese vastu ja lükkab seda ülespoole ja teine on raskusjõud, mis mõjub piisakesele ülevalt alla. Piisake ei liigu ülesse sama kiirusega kui läheb õhk vaid piisake liigub ALATI AEGLASEMALT. Maapinna lähedane õhujahtumine on peamiseks udude tekkimise põhjuseks. Kondensatsiooninivoo - Kõrgus, kust hakkab peale veeauru kondensatsioon, kus temperatuur on jõudnud kastepunkti. Lainjad pilved tekivad seal, kus kõrguses järsult erineb tuulekiirgus. Pilvede klassifitseerimine: I klass: Ülemised pilved (need pilved, mille aluse kõrgus on üle 6 km ehk siis pilved mis asuvad kõrgemal kui 6 km). · Kiudpilved (alus 7-10km), tähis Ci. Üksikud niidikujulised valged pilved kõrgel taevas. Eranditult valged, ei sisalda halle toone. · Kiudrünkpilved ( alus 6-8 km), tähis Cc. · Kiudkihtpilved ( alus 6-8 km), tähis Cs.
Jaotus kõrguse järgi (4) Taifuun Tip, 1979: Kaste, hall. Jäide, kiilasjää. Ülemise kihi pilved: aluse kõrgus 6 – 10 870 mb Jahedatel vaiksetel hommikutel t° langeb km (Ci – 7-10, Cs, Cc – 6-8 km) kastepunkti lähedale – kaste Keskmise kihi pilved: (Ac, As) 2 – 6 km Pilvede hajutamine. Kaste (dew) – kondenseerunud vee Alumise kihi pilved: 0,1 – 1,5 km (St – Schaefer, Langmuir 1940 – kuiv jää (CO2) Eesti rekordid: Tallinn 1060,3 mb
veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe.[viide?] Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse. Temperatuuri langemisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti saavutamine on vajalik udu tekkeks. 5. Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on
Tuleohuklassid määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Instituudil on üle Eesti paiknev vaatlusvõrk, kus iga päev kell 14 mõõdetakse õhutemperatuur, määratakse õhuniiskust iseloomustav kastepunkt ning mõõdetakse viimase 24 tunni sademete hulk. Nende näitajate põhjal arvutatakse tuleohtlikkuse indeks valemi järgi: K = Kn + T x (T Td), kus T tuleohu indeks, Kn kõigi eelmiste päevade indeksite summa, T õhutemperatuur antud päeval kell 14, Td kastepunkti temperatuur sel ajal. Kahjuks ei näita tuleohtlikkuse indeks tuleohtu aastaringselt ühtemoodi, kevadel võivad metsad süttida madalama indeksi ajal kui suvel. Seetõttu on kasutusele võetud veel kolm tuleohu klassi määramise tabelit: · Tuleohuklassid varakevadel lume sulamisest 30. aprillini, · Tuleohuklassid noore tärkava rohu perioodil 1. maist kuu lõpuni, · Tuleohuklassid suvel ja sügisel.
Kriitiliseks nim. temperatuuri, millel vedeliku ja tema küllastunud auru tihedused vôrdsustuvad. Üle selle temperatuuri ei saa auru enam vedelikuks muuta. Veeauru osarôhk ehk absoluutne niiskus näitab, kui suurt rôhku avaldaks ôhus sisalduv veeaur, kui teised gaasid puuduksid. Tähis - p (Pa) Et leida ôhu suhtelist niiskust, tuleb jagada veeauru osarôhk antud temperatuuril ôhku küllastava veeauru rôhuga (p0) . = p / p0 . 100% (Rôhud p ja p0 saab vastavast tabelist teades kastepunkti ja ôhu tegelikku temperatuuri.) Kastepunktiks nim. temperatuuri, mille juures ôhus sisalduv veeaur muutub seda ôhku küllastavaks (tekib kaste). Pindpinevusnähtus seisneb selles, et vedelik püüab kokku tômbuda minimaalse vaba pinna suuruseni antud ruumala juures. (Seega kerana) Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur vedeliku piirjoonega risti olev pindpinevusjôud tekib iga piirjoone pikkusühiku kohta. = F / l (N/m)
annaabi.ee 
