Aine ehituse alused (0)

AINE EHITUSE ALUSED
1. Millistest osakestest kehad koosnevad?
Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest.
2. Kolm aine olekut:
Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile.
Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala.
Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad.
3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on?
Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid , mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad.
4. Mis määravad aine oleku ja ülemineku ühest olekust teise?
Aatomid , keemilised sidemed ja molekulide struktuur määravad aine oleku. Olekute üleminek ühest teise määrab temperatuur ja rõhk. Kokkuvõttes määravad selle molekulaarjõud.
5. Mis hoiavad aatomeid molekulides?
Keemilised sidemed.
6. Miks molekulid omavahel tõmbuvad? Selgita vee molekulide näitel.
Vee molekuli kuju tingib molekuli polaarsuse ehk erinimelise laengu molekuli eri otstes . Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel.
7. Mida nimetatakse aine faasiks?
Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega.
8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus ?
Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga.
9. Mõisted
SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C
HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta.
SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks
TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks
AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku.
KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks
KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses.
KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine.
VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine.
SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus.
SULAMISSOOJUS – ainekoguse sulatamiseks kuluv soojushulk.
ABSOLUUTNE ÕHUNIISKUS – ehk veeauru tihedus näitab kui kuupmeetris õhus sisalduva vee massi.
SUHTELINE ÕHUNIISKUS – näitab kui suure osa (protsentides) moodustab absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest.
KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma.
HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik.
PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus.
PINDPINEVUSJÕUD – pinge, mis tekib vedeliku pinnakihis , kui väljaspool on gaas mille minnakihis on vähem molekule.
MÄRGAMINE – nähtus, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub.
KAPILLAARSUS – vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele ja pooridesse.
FAASISIIRE – aine oleku muutus ja üleminek ühest faasist teise.
FAASIDIAGRAMM – aine faaside kujutamine graafikul, sõltudes rõhust ja temperatuurist.
KOLMIKPUNKT – koht faasidiagrammil, kus aine kõik kolm olekut kohtuvad, aine on kolmes olekus korraga.
KRIITILINE PUNKT – punkt, kus rõhu ja temperatuuri tõstmisel ei saa enam vahet teha kas tegu on vedeliku või gaasiga.
10. Miks on segude ja lahuste keemitemperatuur kõrgem kui puhtal lahustil?
Paljud lahustunud ained ei osale aurustumisel. Lendumatu lahustunud aine ei tekita aururõhku. Keemiseks vajaliku välisrühuga võrdse aururõhu saavutamiseks tuleb lahust kuumutada veidi kõrgemale temperatuurile.
11. Miks käituvad paljud hõredad ja jahedad gaasid ideaalse gaasi mudeli järgi?
Osakestevahelised jõud on väga nõrgad ja osakeste enda ruumala on võrreldes anuma ruumalaga väga väike.
12. Mille poolest võivad reaalsed gaasid erineda ideaalse gaasi mudelist? Põhjenda pikemalt
Reaalgaaside korral tuleb arvesse võtta molekulaarjõudu ja molekuli ruumala. Rõhk avaldab mikrotasandil anuma seinale elastseid põrkeid ehk survestab anuma seina. Reaalses gaasis on põrke momendil gaasi molekuli ees anuma sein, kui samal ajal suruvad peale teised gaasi molekulid. Mida polaarsemad on molekulid, seda suurem on mõju. Ruumala poolest on reaalses gaasis molekulid suuremad ja võtavad rohkem ruumi, mida rohkem on neid ruumalaühikus, seda rohkem ruumi on võetud.
13. Millest sõltub küllastunud auru tihedus?
Küllastunud auru tihedus sõltub temperatuurist.
14. Millised tingimused on vaja täita pilvede moodustamiseks ja sademete langemiseks?
A. Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata.
B. Õhk peab jahtuma alla kastepunkti.
C. Kondenseerumise algamiseks on vaja kondensatsioonituumi, milleks kõlbab õhusaaste .
D. Erinevate pilvede tekke ja sademete seisukohalt on oluline ka jääkristallide teke.
15. Kuidas on seotud õhu soojenemine/ jahtumine suhtelise õhuniiskusega?
Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb, soojenemisel väheneb.
16. Millised füüsikalised suurused kirjeldavad pindpinevust?
Pindpinevusjõud, pindpinevustegur ja pinnaenergia.
17. Nimeta igapäevaelust, loodusest, tehnikast 10 mullide tekkimise/kasutamise kohta

Vee keemine – aurumullid

Süsihappegaasimullide eraldumine karastusjoogi pudeli avamisel

Õhu segamine kosest langevasse vette

Murdlainetusel õhu segamine vette

Kõrrega vee/mahla sisse puhumisel tekivad mullid

Sukelduja väljahingatava õhu pinnaletõusmine

Söögisooda reageerimisel happega tekivad gaasilised saadused , mullid

Järvesettest bioloogilisel lagunemisel kerkivad gaasimullid

Mullitajaga mängimine , puhud ja tulevad mullid

Nõude pesemisel lööb nõudepesuvahend vahtu
18. Millest sõltuvad faasisiirded ?
Faasisiirded sõltuvad rõhust ja temperatuurist.