Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kassaaruanne töö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2400, laekus, osteti, 2017, väljaminek, 4200, tasuti, tehingud, töötaja, maksud, 6400, 6800, 6200, 5120, 4080, 4960, 1280, 2720, tootmisvahendid, kassaplaan, põhitegevus, investeerimine, finantseerimine, 1085, algjääk, lõppjääk, 5373, arnoPikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus Kohustised Teadaolevad kohustised Hinnangulised Tingimuslikud kohustised Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne
bilansi ja kasumiaruande vormid ja sisu hindamisreeglid aastaaruande lisade sisu aastaaruande auditeerimine ja kinnitamine majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse avaldamine Seitsmes direktiiv (1983) reglementeerib konsolideeritud aruannete koostamist. Üldjuhul peavad emaettevõtted konsolideerima kõik tütarettevõtted. Konsolideeritud aruanded peavad olema auditeeritud. Tütarettevõtete aruanded tuleb konsolideerida rida realt, elimineerides kõik kontsernisisesed tehingud. Kaheksas direktiiv seab miinimumtingimused audiitoritele ja audiitorfirmadele. Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse 3 aastat praktilist väljaõpet 5 sooritatud erialaeksam
ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK – VÄLJAMINEK (4) Näiteülesanne 2: Täida tabel 3 lähtudes bilansi põhivõrrandist. 12 Tabel 3 Konto Algseis Väljaminek Sissetulek Lõppseis Kassa 45 000.- 60 000.- 30 000.- Võlad 250 000.- 200 000.- 47 000.- tarnijatele Reservkapital 0.- 30 000.- 75 000.- Materjal 89 000.- 34 600.- 26 000.- Pangalaen 250 000.- 145 000
ja millel plaanitakse järgneva 4 aasta jooksu toota 25000 aabitsat aastas. Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1 /aabits). Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1
sh ekspordiks %-des 10 Siseriikliku käibe puhul keskmine laovaru keskm.ühiku müügihind KM-ta rakenduv KM määr vajadus % materjali/kauba kulu ühikule Kokku toote nr. 10 käive 0 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 Sep/2014 Oct/2014 Nov/2014 Dec/2014 2014.a. 2015.a. 2016.a. 2017.a. näide 9% KM Jan/2014 Feb/2014 Mar/2014 Apr/2014 15 6 6 6 100 140 150 160 40.00 40.00 40.00 40.00 40.00 42.00 43.00 600.00 240.00 240.00 240.00 4,000.00 5,600.00 6,300.00 6,880.00
Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga
75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250
Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga
Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie renoveerimise toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0
- tehingute kirjendamine pearaamatusse; - proovibilansi (trial balance); - korrigeerimiskannete (adjusted entries) tegemine; - korrigeeritud proovibilansi (adjusted trial balance) koostamine; - ajutiste kontode sulgemine; - kui proovibilanssi ei tehta siis käibeandmiku koostamine; - finantsaruannete vormistamine; - järgmise arvestusperioodi ettevalmistamine. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele tuleb raamatupidamiskohustuslasel kõik oma majanduslikud tehingud dokumenteerida ning kirjendada raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult peale seda. Iga 8 raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Vastavalt raamatupidamisseadusele on raamatupidamise algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid järgmised
75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470 100 1000 1200 1400 1600 1800 2000 2200 2400 2600 105 1050 1260 1470 1680 1890 2100 2310 2520 2730 110 1100 1320 1540 1760 1980 2200 2420 2640 2860 115 1150 1380 1610 1840 2070 2300 2530 2760 2990 120 1200 1440 1680 1920 2160 2400 2640 2880 3120 125 1250 1500 1750 2000 2250 2500 2750 3000 3250
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping
kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod Deebet Kreedit Deebet Kreedit Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - + Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk)
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2
3.3. Välisvaluutatehingute arvestus Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhatajaga kooskõlastatult raamatupidaja. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev ettevõtte juhataja. Baltic Chess Group OÜ kasutab lisaks Eesti kroonidele ka välisvaluutat: USD (USA dollar) ja EUR (Euro). Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse Eesti kroonides Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa kohe Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga, vastasel juhul aga kirjendatakse laekumist laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud võlgnevus tarnijale tasutakse Eesti Vabariigis ametlikult
OÜ Päike PALGALEHT PERIOOD: november 2012 Nimi: _______________________ isikukood: ___________________ arveldusarve nr: ______________ Maksumäär Arvestatud Arvestatud töötasu: 500,00 Kinnipeetud maksud: Tulumaksuvaba miinimum: 144 Kohustusliku kogumispensioni makse: 2% Töötuskindlustusmakse: 2% Kinnipeetud füüsilise isiku tulumaks: 21% Arvestatud tööandja maksud: Arvestatud sotsiaalmaks: 33%
Joonis 20 Turutasakaal ÜLESANDED 2.5 Kulud ruumide rendile ja kontoritöötajate töötasule on kuus 5500 kr. Ühe toote tootmiskulud on 600 kr. Leida a) firma kulufunktsioon; b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. 2.6 Millised järgmistest funktsioonidest ei saa olla kulufunktsioonid? Miks? a) C (q) ' & 25 q % 4000 ; b) C (q) ' 75 q & 5000 ; c) y (x ) ' 0,1 x % 4200 . 2.7 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest. Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on f(n) = 300n + 4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on g(n) = 200n + 3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. 2
jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS Väikevahend on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui põhivara minimaalne maksumus. Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2. Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist.
vene keelt kõnelevaid inimesi võib sellise temaatikaga LARP ning ja seonduvalt ka selle varustus huvitada. 3.2. Muudatused ettevõtluskeskkonnas Lähima kolme aasta jooksul peaks Eesti majanduskriisist välja tulema. See tähendab, et sissetulekud hakkavad taas suurenema ning nõudlus kaupade järgi suureneb. Samas suureneb nõudlus kaupade järgi ka mujal maailmas seega meie poolt pakutavate toodete hinnad võivad tõusma hakata. Asutamisaastal võivad Eesti Vabariigis maksud ja kommunaalkulud tõusta. 4. Projekti kirjeldus 4.1. TOODE (Teenus) Ettevõte tegeleb: 1. Lauamängude jaemüügiga 2. Fantaasia ja ulmeraamatute jaemüügiga 3. LARPi varustuse tootmine 4. Valmis LARPi varustuse müümisega 5. LARPi varustuse ise valmistamiseks vajalike materjalide müümisega 6. LARPi varustuse laenutamisega 7. LARPi ürituste sponsoreerimisega 8. Lauamängu õhtute organiseerimine 9. Lauamängude laenutamisega
suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine
2. KULUDE LIIGITAMINE Juhtimisarvestuses on kesksel kohal kulud. --- MÕISTED: kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustiste suurenemine (laiem selgitus: mistahes majandusressursi loovutamine) ; - cost - jätkuv kulu, kajastub varana bilansis; - expense - lõplik kulu, kajastub kasumiaruandes; - expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui
kulutused n ventilaatori valmistamiseks on g(n)=200n+3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. Ülesanne 2-7 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta (sh kõik maksud). Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale. Ühe partii kättetoimetamistasu on 700 kr. Leida: a) ühe partii hankekulud; b) kogukulud ühe partii kohta (hankekulud + kauba maksumus), kui hangitava kauba hind on 55 kr. 11
Majandustehing Ettevõtte kassasse toodi arvelduskontolt sularaha 1 850 .- 1.Kaalutlus Missugused kontod on seotud Konto “Kassa” Konto”Arveldus- majandustehinguga? konto” 2.Kaalutlus Milline iseloom on nimetatud kontodel? Aktivakonto Aktivakonto 3. Kaalutlus Kas on tegemist varade sissetuleku või Sissetulek Väljaminek väljaminekuga? (suurenemine) (vähenemine) 4. Kaalutlus Missugusel konto poolel kajastatakse varade Deebetis Kreeditis sissetulek ja väljaminek? Lausend Deebet: konto “Kassa” 1850.- Kreedit: konto “Arvelduskonto” 1850.- Niisugust kontodevahelist seost, mis tekib majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel, nimetatakse
minutiga“; 2) töö tuleb kirjutada ise ja panna sellesse sisse oma teadmised – ei ole mõtet kopeerida olemasolevaid äriplaane, sest teadmisi ja oskusi nõnda juurde ei tule; 3) enne kirjutamist tuleb tutvuda äriplaanile esitatavate nõuetega – nii sisuliste kui ka vormistuslikega; 4) äriplaan tuleb koostada loodavale ettevõttele – äriplaan ei saa olla juba turul tegutseva ettevõtte eduloo kirjeldus. Samuti ei saa äriplaanina käsitleda tööd, kus ettevõtte töötaja hakkab samast ettevõttest FIE-na palga asemel teenuste eest osutatud tulu saama ning sellega „ettevõtjaks olemine“ piirdubki. Äriplaani koostamise kergendamiseks on olemas töövihik, mille küsimustikud aitavad oluliselt kirjutamisele kaasa. Seetõttu ei ole käesolevas juhendis võimaliku dubleerimise põhjusel rohkem abistavaid küsimustikke lisatud. Küll on aga iga alapeatüki kohta toodud mõningaid üldisemaid suunised äriplaani parandamiseks
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus koguväärtus investoritele Riik (D) finantsturgudel A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
annaabi.ee 
